← Eesti

2-23-120907/7

Obsah (8)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-120907 Tsiviilasi PlusPlus Ca

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja Hageja sõlmisid 19.12.2022 Kompromissilepingu/Võlatunnistuse nr xxxx (lisa 1). Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt partner kuukaardi lepingust nr. xxxx, 16.02.2021, mille alusel Kostja võlgnes hagejale 405,95 € ja viivised summas 119,39 €. Sõlmitud võlatunnistuse aluseks oli partner kuukaardi lepingust nr. xxxx, mis ei ole olemuselt krediidileping VÕS § 402 mõttes. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu/Võlatunnistuse, millega Hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 0,99 € ning võimaldas Kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 524,35 € (405,95 € + 118,4 €). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1 kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning Pooled lugesid lõppenuks Lepingu punktis 1.1 kirjeldatud Kostja kohustused Võlausaldaja ees ning Lepingu sõlmimisega tekkis Kostjal uus iseseisev kohustus tasuda Võlausaldajale Lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 19.12.2022 lepingust xxxx tulenev võlgnevus kompromissisummas 554,35 € (s.h põhinõue 405,95 €, enne 19.12.2022 sissenõutavaks muutunud viivised 118,4 € ja lepingu sõlmimise tasu 30 €), viivised põhinõudelt 405,95 € alates 11.02.2023 kuni 02.10.2023 summas 57 € ja 2 sissenõudekulu 30 €; viivis põhinõudelt 405,95 € alates 03.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; menetluskulud: riigilõiv summas 175 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 15.11.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 €. Hageja tasus menetluses riigilõivu summas 175 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esitas menetluskulud, mille järgi esindaja toiminguteks menetluses oli esindustasu: esindustasu kohtumenetluses 2-23120907: dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5h +2h (tasumääraga 100.00 EUR/h), 350 EUR + käibemaks 20% summas 70 EUR, kokku 420 EUR. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Seega on põhjendatud õigusabi osutamine 1 töötunni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks õigusabikulusid summas 120 eurot (1*100+km). Ühtlasi tulenevalt

§ 484

.2 on põhjendatud ja vajalik maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 315 eurot (175+120+20). 3

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.