1-23-5194 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. jaanuar 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-5194 Kohtukoosseis Sten Lind, Elina Elkind ja Janika Kallin Vaidlust

§ 50839

p 7 kohaselt ei ole kohtuotsuse tunnustamine või isikule mõistetud karistuse täideviimine lubatud, kui süüdimõistetud isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud. Rootsi Kuningriigi pädev 3 1-23-5194 asutus väljastas

1. juunil 2023 K. Rietile tõendi, millest nähtub, et K. Rieti ennetähtaegselt vabastamise päev saabub
2. märtsil
3. Järelejäänud päevade väljal on kirjas, et
4. juuni 2023 seisuga oli K. Rietil kanda jäänud 212 päeva vangistust. Seega vabaneb K. Riet vangistusest
5. märtsil 2024 ehk vähem kui 4 kuu pärast. Kaitsja hinnangul raskendab K. Rieti taasühiskonnastamine Eestisse saabumisel oluliselt K. Rieti olukorda. K. Riet on Rootsi vanglas läbinud sotsiaalprogrammi "Kriminaalpoolus" ja PRISM-programmi ning käib tööl. Ka jätkub Rootsi vanglas K. Rieti ravi: ta käib füsioteraapias (on seljaoperatsiooni järjekorras). Tal on olnud neeruvähk, eemaldatud vasakpoolne neer ning ta peab olema arstliku kontrolli all. Seega ei ole otstarbekas K. Rieti lühikeseks perioodiks Eesti vanglasse üle viia. Tema üleviimine halvendab tema olukorda, tal jääb seljaravi ja füsioteraapias käimine pooleli. Ka võib saabuda tema seljaoperatsiooni aeg, kuid Eestisse saabudes võib tema operatsiooni teostamise aeg lükkuda teadmata ajaks edasi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Seoses kaitsja määruskaebusele esitatud kirjaliku seisukohaga märgib ringkonnakohus, et tulenevalt KrMS § 390 lg-st 2 on määruskaebuse lahendamisel ringkonnakohtu ja määruskaebemenetluse poolte jaoks piirideks need väited ja taotlused, mis on esitatud määruskaebuses. Kaitsja seisukoht sisaldab aga täiesti uut argumenti, mis tugineb asjaoludele, mida määruskaebuses välja toodud ei ole. Määruskaebuse piirest väljuvaid seisukohti või taotlusi saaks kohus arvestada juhul, kui on põhjendatud, miks neid ei saanud esitada määruskaebuse esitamise ajal. Kaitsja seda teinud ei ole. Ka ei nähtu kaitsja esitatud väidetest ja seisukohale lisatud tõendist, et esitatud argument oleks muutunud aktuaalseks alles pärast määruskaebuse esitamist. Kaitsja väitel on K. Rietil jäänud karistust kanda alla kuue kuu, kuna tema vabanemise aeg on
7. märts
8. Kaitsja esitas määruskaebuse
9. oktoobril 2023, juba siis oli
10. märtsini 2024 jäänud alla 6 kuu. Väide, et K. Rietil on vabanemiseni jäänud alla kuue kuu, põhineb dokumendil, mis pärineb
11. juunist
12. Kuigi eelnevast tulenevalt jääb esitatud väide määruskaebuse piirest välja ja ringkonnakohus seda ei arvesta, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks juhtida kaitsja tähelepanu ka sellele,

§ 50839

p 7 järgi ei ole kohtuotsuse tunnustamine või isikule mõistetud karistuse täideviimine lubatud, kui süüdimõistetud isikul on kohtuotsuse Eestisse saabumise hetkel jäänud karistusest kanda vähem kui kuus kuud. 7. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 8. Määruskaebuses tuuakse välja,

§ 50835

lg 3 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks edastamine lubatud juhul, kui süüdimõistetud isiku üleandmine karistuse kandmiseks teisele Euroopa Liidu liikmesriigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Maakohus on määruses selgitanud, miks ta leiab, et K. Rieti üleandmine karistuse kandmiseks Eestile aitab kaasa K. Rieti sotsiaalsele rehabiliteerimisele. Nimelt saadetakse K. Riet kohtuotsuse kohaselt Rootsis ennetähtaegsel vabanemisel või karistuse ärakandmisel koheselt riigist välja ja talle kohaldatakse sissesõidukeeldu. Seevastu karistuse kandmise jätkamisel 4 1-23-5194 Eestis on K. Rietil võimalik läbida erinevaid sotsiaalprogramme ja omandada haridust, mis aitavad K. Rietil peale vabanemist hõlpsamini sulanduda just Eesti ühiskonda.

1. Kaitsja vaidleb sellele vastu argumendiga, et K. Rieti Rootsist väljasaatmise otsus polejõustunud ning K. Rietil on sidemed Rootsiga, samas Eestiga ei ole tal muud seost kui kodakondsus. 9.1 Väites, et K. Rieti Rootsist väljasaatmise otsus pole jõustunud, viitab kaitsja Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti
2. juuli 2023 otsusele, mille K. Riet on vaidlustanud. Vangla- ja kriminaalhooldusameti
3. juuli 2023 otsus ei ole K. Rieti väljasaatmise otsus, vaid otsus taotleda Eestilt Rootsi kohtuotsuse tunnustamist. K. Rieti Rootsist väljasaatmine otsustati Svea Apellatsioonikohtu
4. mai 2023 otsusega. Ringkonnakohtu hinnangul vääris kaitsja väide, et Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti
5. juuli 2023 otsus pole jõustunud, tähelepanu teisel põhjusel – kohtul tekkis küsimus, kas Rootsil on alust taotleda otsuse tunnustamist, kui otsus taotleda pole jõustunud. Rootsi Vanglaja kriminaalhooldusameti
6. juuli 2023 otsuses endaski on märgitud, et Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusamet saadab tunnistuse ja kohtuotsuse Eestile pärast viidatud
7. juuli 2023 otsuse jõustumist. Saamaks selgust, kas see otsus on jõustunud ning kui ei, siis millisel alusel edastati otsus Eestile tunnustamiseks, küsis ringkonnakohus Rootsilt lisateavet. Saadud vastusest selgus, et kõnealune otsus jõustus
8. novembril 2023, st küsimus, kas Eestil on üldse alust saadud taotlust menetleda, on ära langenud. 9.2 Kuigi praeguseks on jõustunud ka Rootsi Vangla- ja kriminaalhooldusameti
9. juuli 2023 otsus, mida kaitsja pidas ekslikult väljasaatmise otsuseks, oli otsus K. Rieti väljasaatmise kohta jõustunud juba varem. Nagu märgitud, on K. Rieti Rootsist väljasaatmine otsustatud Svea Apellatsioonikohtu
10. mai 2023 otsusega, mis jõustus Eestile edastatud tunnistuse kohaselt
11. juunil
12. Kuna väljasaatmise otsus oli jõustunud, on õige maakohtu seisukoht, et kuna pärast vangistuse ärakandmist saadetaks K. Riet nagunii Rootsi Kuningriigist välja ja ta ei tohi 10 aasta jooksul Rootsi Kuningriiki siseneda, ei saa K. Riet karistuse kandmiselt vabanemisel jätkata senisel moel oma elu Rootsis. Sellest tulenevalt ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust ka määruskaebuse väide, et K. Rieti elu on seotud Rootsiga ning Eestiga pole tal muid seosesid peale kodakondsuse. Eluks Eestis saab teda ette valmistada just Eesti kinnipidamisasutuses.
13. Kuivõrd jõustunud on nii K. Rieti väljasaatmise otsus kui ka otsus, millega otsustati edastada Eestile K. Rieti suhtes tehtud koostatud tunnistus ja Svea Apellatsioonikohtu
14. mai 2023 otsus, siis mingeid asjaolusid, mis takistaksid kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist Eestis, ringkonnakohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning K. Rieti kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
15. Kaitsja on esitanud taotlused osutatud õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Ühe taotluse kohaselt on tehtud toimingute maht 1 tund 20 minutit ning sellele vastava tasu suurus 5 1-23-5194 96 eurot, millele lisandub käibemaks 19,20 eurot. Teise taotluse kohaselt on tehtud toimingute maht 35 minutit ja selle vastava tasu suurus 42 eurot, millele lisandub käibemaks 8,40 eurot. Taotletava tasu suurus kokku on seega 138 eurot, millele lisandub käibemaks 27,60 eurot. Ringkonnakohtul pole alust kahelda kaitsja märgitud ajakulus. Ka vastavad taotletud tasud justiitsministri määrusega „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ sätestatud tingimustele, mistõttu on kaitsja taotlused põhjendatud. Tasu suurust tuleb aga suurendada
16. aastast tõusnud käibemaksumäära tõusu tõttu. Kuivõrd
17. aastal on käibemaksumäär 22%, on kaitsja taotletud 138 euro suurusele tasule lisanduva käibemaksu suurus 30,36 eurot. Kokku on tasu suurus seega 168,36 eurot. Kuna ringkonnakohus ei rahuldanud määruskaebust, jääb määruskaebemenetluse kulu KrMS § 187 lg 2 alusel K. Rieti kanda. Allkirjastatud digitaalselt 6