KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-102033 Tsiviilasi S. G. hagi A. G. vastu el

) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 96

lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. 7. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja on kostja alaealine laps, hageja elab ema juures ning kostja ei osale hageja kasvatamisel. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-st 96 ja §-st 97 tulenevalt materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks, kuivõrd kostja on oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel rikkunud lapse õigust saada ülalpidamist.

1. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsummas. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-1515909, p 12).
2. Jaanuarist 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise 2 elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot. 10.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel. Perehüvitise seaduse § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023 pere esimese lapse kohta 80 eurot kuus. Hageja ema on kinnitanud, et lapsetoetus laekub hageja eest tema pangakontole. Seega on

§ 101

lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest. 11.

§ 101

lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Hagiavalduse kohaselt ei veeda hageja kostja juures regulaarselt aega. Kostja ei ole hagiavalduses esitatud sellekohasele väitele vastu vaielnud, vaid on kohtuistungil kinnitanud nõusolekut tasuda hagejale miinimumelatist. Seega ei ole

§ 101lg 6 kohaldamiseks alust.

12.

§ 101

lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Käesoleval juhul on hageja pere ainus laps, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Seega ei ole

§ 101lg 7 kohaldamiseks alust.

13. Eeltoodust lähtuvalt kujuneb hagejale makstav miinimumelatis järgnevalt: 249,78 eurot (

§ 101

lg-s 3 sätestatud indekseeritud baassumma alates 01.04.2023) + 50,55 eurot (

§ 101

lg-s 4 sätestatud kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast alates 01.04.2023) – 40 eurot (

§ 101lg 5 kohaselt arvestatav 1/2 lapsetoetusest).

Seega on hagejale alates 01.12.2023 väljamõistetav miinimumelatis summas 260,33 eurot kuus. Kohus märgib, et järgmine baassumma indekseerimine ning brutokuupalga muutus toimub 01.04.2024. 14.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Lähtuvalt hageja nõudest ja istungil kokkulepitust määrab kohus, et kostja on kohustatud kandma elatise summa iga kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole selgitusega „S. G. elatis“.
2. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3