1-20-6132 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2024, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6132 (17740000171) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär

§ 22lg 3 järgi, A R süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1, 2 - § 22 lg 3 järgi, K -C R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja M M T OÜ süüdistuses KarS §

§ 22

lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask Süüdistatavad A I , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökoht OÜ XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud OÜ F K , registrikood XXX, asukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, juriidilise isiku XXX A I A R , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökoht XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud K -C R , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel eesti keel, elukoht XXX, töökohad XXX ja XXX OÜ XXX, kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud M M T OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX, kriminaalkorras karistamata, juriidilise isiku XXX K -C R Kaitsjad vandeadvokaat Andres Simson kokkuleppel, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas määratud korras, vandeadvokaat Jaanus Tehver kokkuleppel Kannatanu A A OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik 1 1-20-6132 Menetlustoiming Taotluse lahendamine seoses mõistliku möödumisega süüdistatavate suhtes Kohtuistungi toimumise aeg 18.01.2024, 01.02.2024 menetlusaja RESOLUTSIOON

1. KrMS § 2742 lg 1 alusel rahuldada kaitsjate Andres Simsoni, Heiki Kuninga ja Jaanus Tehveri taotlused ning lõpetada kriminaalasi A I süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi, OÜ F K süüdistuses KarS § 201 lg 3 – § 22 lg 3 järgi, A R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 – § 22 lg 3 järgi, K -C R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3 järgi ja M M T OÜ süüdistuses KarS § 201 lg 3 – § 22 lg 3 järgi seoses mõistliku aja möödumisega.
2. KrMS § 183 lg 1 alusel jätta OÜ F K riigi õigusabi kulud riigi kanda.
3. Mõista Eesti Vabariigilt välja A I hüvitamiseks 3 843 eurot (sh käibemaks). kasuks õigusabi eest makstud tasu
4. Mõista Eesti Vabariigilt välja A R hüvitamiseks 2371 eurot (sh käibemaks). kasuks õigusabi eest makstud tasu
5. Mõista Eesti Vabariigilt välja K -C R hüvitamiseks 2369 eurot (sh käibemaks). kasuks õigusabi eest makstud tasu
6. Mõista Eesti Vabariigilt välja M M T OÜ kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2369 eurot (sh käibemaks).
7. Juhindudes KrMS § 2962 lg 1 p-st 4 jätta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata.
8. KrMS § 126 lg 3 p 2 ja § 422 lg 1 alusel tagastada kohtumääruse jõustumisel omanikule PPA Rakvere politseijaoskonna laos (VI kd, tl 225) asuvad asitõendid: - arvuti Cooler Master XX (pakend XX), väline kõvaketas Samsung seeria nr XX, koos toitebloki ja andmeedastuskaabliga (turvakott XX) (III kd, tl 33); tahvelarvuti seeria nr XXX (turvakott XX) (IV kd, tl 8).
9. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtumääruse jõustumisel PPA teabehaldusja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (VI kd, tl 221) asuvad asitõendid s.o koopiafailid, mis on tehtud A I ära võetud andmekandjatest.
10. Vabastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel F K OÜ kinnisasjad: XXX, XXX (registriosa XXX); XXX (registriosa XXX); XXX (registriosa XXX); korteriomand aadressiga XXX (registriosa XX); korteriomand aadressiga XXX (registriosa XXX), aresti alt, mis kohaldati konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks Viru Maakohtu 12.04.2018 määrusega nr 1-18-3010 ning mille alusel on kinnistusraamatusse kantud kohtulikud hüpoteegid Eesti Vabariigi kasuks. 2 1-20-6132
11. Vabastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel A I kinnisasjad: korteriomand aadressil XXX (registriosa XXX) ja korteriomand aadressil XXX (registriosa XXX), aresti alt, mis kohaldati konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks Viru Maakohtu 17.04.2018 määrusega nr 1-18-3011 ning mille alusel on kinnistusraamatusse kantud kohtulikud hüpoteegid Eesti Vabariigi kasuks.
12. KrMS § 2742 lg 2 kohaselt teha käesolev määrus teatavaks Viru Maakohtu esimehele Liina Naaber-Kivisoole. Jõustunud kohtumäärus edastada resolutsiooni punktide 10 ja 11 osas täitmiseks, hüpoteekide kustutamiseks, Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (kinnistusosakond@kohus.ee). Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
13. 27.05.2019 edastas Riigiprokuratuur Kohtute Infosüsteemi andmetel esmakordselt süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-19-4227

§ 22lg 3 järgi, OÜ A süüdistustes Kar

S §

§ 22lg 3, § 394 lg 3 järgi, U N süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3 järgi, E P süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi, OÜ A süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, A R süüdistustes Kar

S § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3, § 394 lg 2 p 1 järgi, L & M A OÜ süüdistuses KarS §

§ 22lg 3, § 394 lg 3 järgi, K -C R süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, M M T OÜ süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, I S süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi, A OÜ süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, T P süüdistuses Kar

S § 201 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja K E AS süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi üldmenetluses Viru Maakohtule menetlemiseks.

24.10.2019 tegi Viru Maakohtu kohtunik Heili Sepp nimetatud kriminaalasjas kohtumääruse, millega tagastas Riigiprokuratuurile süüdistusakti. Kohtumäärus jõustus 16.11.2019. 2. 01.09.2020 edastas Riigiprokuratuur süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-20-6132

§ 22lg 3 järgi, A OÜ süüdistustes Kar

S §

§ 22lg 3, § 394 lg 3 järgi, U N süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3 järgi, E P süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi, OÜ A süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, A R süüdistustes Kar

S § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3, § 394 lg 2 p 1 järgi, K -C R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi, M M T OÜ süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, I S süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja A OÜ süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi üldmenetluses Viru Maakohtule menetlemiseks.

Kriminaalasi jagati 25.09.2020 Rakvere kohtumaja kohtunik Heli Väinaste menetlusse. 3. Viru Maakohtu 26.07.2021 määrusega anti kohtu alla süüdistatav A I süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 1,2; § 394 lg 2 p 1 järgi, süüdistatav OÜ F K süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, süüdistatav A OÜ süüdistustes Kar

S §

§ 22lg 3, § 394 lg 3 järgi, süüdistatav U N süüdistuses Kar

S § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3 järgi (kahes episoodis, mis puudutavad A A AS-i ja A T OÜ-d), süüdistatav A R süüdistustes KarS § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3, § 394 lg 2 p 1 järgi, süüdistatav K -C R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3 järgi ja süüdistatav M 3 1-20-6132 M T OÜ süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi. Sama määrusega rahuldati prokuratuuri taotlused ja lõpetati kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumistähtaja möödumise tõttu süüdistatava U N osas osaliselt süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3 järgi A A OÜ-d puudutavates kuriteoepisoodides, lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu süüdistatava E P suhtes süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi, lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu süüdistatava OÜ A suhtes süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi, lõpetati kriminaalmenetlus Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu süüdistatava I S suhtes süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ja lõpetati kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu süüdistatava A OÜ suhtes süüdistuses KarS §

§ 22lg 3 järgi.

4. Edasine kriminaalasja kohtumenetluse kulg kohtunik Heli Väinaste menetluses on detailselt kirjeldatud Viru Maakohtu 17. veebruar 2023. a määruse punktides 9–43. Nimetatud määrusega jättis kohus rahuldamata kaitsjate taotlused süüdistatavate A I , OÜ F K , A R , K C R ja M M T OÜ suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 5. 02.02.2023, 09.02.2023, 16.02.2023 ja 17.02.2023 istungipäevad jäid ära, kuna kohus lahendas kaitsjate taotlusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 11.05.2023 istungipäev jäi ära K -C R haigestumise tõttu. 06.06.2023, 07.06.2023, 08.06.2023, 13.06.2023, 14.06.2023, 15.06.2023 istungipäevad jäid ära kuna F K OÜ kaitsja vahetus ja tuli määrata RÕA korras kaitsja. 14.08.2023 toimus istung, ent asja sisuline arutamine ei olnud võimalik ja F K OÜ seaduslik esindaja taotles 14.08.2023 ja 15.08.2023 istungi edasilükkamist. Asja sisuliselt ei arutatud. Kuna arvukalt istungipäevi oli taas ära jäänud, siis 14.08.2023 määras kohus kriminaalasjas täiendavateks kohtuistungiteks 18.01.2024, 25.01.2024, 01.02.2024, 15.02.2024, 22.02.2024, 07.03.2024, 08.03.2024, 19.04.2024. 6. 20.09.2023 toimus istung, kus kohus alustas asja kohtulikku arutamist. 22.09.2023 istungipäev jäi ära kaitsja Andres Simsoni taotlusel tema halvenenud tervisliku seisundi tõttu. 02.10.2023 toimus istung, kus kohus jätkas asja kohtulikku arutamist. 06.10.2023, 09.10.2023, 13.10.2023 istungipäevad jäid ära kuna prokurör Kalmer Kask oli haige. 20.11.2023 istungipäev jäi ära tulenevalt prokurör Kalmer Kase taotlusest tingituna tema haigestumisest. 27.11.2023 istungipäeva jäi ära tingituna A R haigestumisest. 7. Viru Maakohtu esimehe 20.12.2023 käskkirjaga nr XX jagati ümber kriminaalasi nr 120-6132 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste menetlusest kohtunik Innokenti Menšikovi menetlusse. 8. 15.01.2024 esitas OÜ F K kaitsja Heiki Kuningas taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 9. 15.01.2024 esitas M M T OÜ, A R ja K -C R kaitsja Jaanus Tehver taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. 17.01.2024 esitas kaitsja kohtule taotluse kaitsekulude hüvitamiseks süüdistatavatele. 10. 18.01.2024 esitas A I kaitsja Andres Simson taotluse menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 ja § 2052 alusel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ja menetluskulude nimekirja. 4 1-20-6132 Kohtuistung 18.01.2024 11. Prokurör avaldas istungil, et kohtuasjas puudub käesolevaks ajaks avalik menetlushuvi, kuid oli skeptiline selles osas, et lõplikult on möödunud mõistlik menetlusaeg. Kohtul tuleks taotlustesse suhtuda kriitiliselt, teha õiglane ja mõistlik otsus. Prokurör, riigi esindajana, ei nõustu taotlustes toodud seisukohtadega, et mõistlik menetlus on möödunud seoses riigipoolsete tegemata jätmistega. Juhul, kui kohus peaks soostuma esitatud taotlustega selles osas, et lõpetamine on säästvaim ja mõistlikuim lahendus, siis tuleks kohtul väga kriitiliselt suhtuda menetluskulude hüvitamise nõuetesse lähtuvalt sellest, prokuröri hinnangul ei ole menetluskulusid täies mahus mõistlik esitatud kujul ja mahtudes riigilt välja mõista. 12. Süüdistatavad väljendasid kohtuistungil kõik soovi lõpetada kriminaalasi nende suhtes seoses mõistliku menetlusaja möödumisega ja toetasid kaitsjate taotlust. 13. Kaitsjad jäid taotluste juurde. Maakohtu seisukoht 14. Vaadanud läbi kriminaalasja materjalid, asub kohus seisukohale, et kriminaalmenetlus süüdistatavate A I , OÜ F K , A R , K -C R ja M M T OÜ suhtes tuleb lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 15. 20.12.2017 algatas Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo Ida talitus kriminaalasja nr 17740000171. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvesse tulev ajavahemik ei pruugi kattuda kriminaalmenetluse alustamisest ehk esimesest uurimis- või muust menetlustoimingust möödunud ajaga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. juuni 2015.a otsus asjas nr 3-1-1-5315, p 9). Kriminaalmenetluse alustamine – kui see (s.t esimene menetlustoiming) isiku olukorda oluliselt ei mõjuta – üldjuhul menetlusaega ei käivita (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p-d 586-588). Mõistliku menetlusaja kulgemist hakatakse arvestama hetkest, kui on selge, et isiku osas esineb kuriteokahtlus ja selle kahtluse osas on asutud koguma tõendeid sekkudes isiku eraellu. 16. 03.04.2018 määrusega seadis maakohus konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks M M T OÜ-le kuuluvale V kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 32 000 eurot. Viru Maakohtu 12.04.2018 kohtumäärusega nr 1-18-3010 seati kohtulik hüpoteek konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks F K OÜ kinnistutele. Viru Maakohtu 17.04.2018 kohtumäärusega nr 1-18-3011 seati kohtulik hüpoteek konfiskeerimise ja tsiviilhagi tagamiseks A. I korteriomanditele. Seega said süüdistatavad kõige varem 03.04.2018 teada kõnealusest kriminaalmenetlusest ning menetlus on neid alates sellest ajast vahetult mõjutanud, mistõttu tuleb ka mõistliku menetlusaja kulgemise algust lugeda 03.04.2018. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles faktis. Seega on menetlus käesolevaks ajaks isikuid mõjutanud enam kui 5 aastat 9 kuud. 17. 27.05.2019 esitas prokuratuur esimest korda süüdistusakti kohtule. 01.09.2020 esitas prokuratuur süüdistusakti kohtule uuesti. Seejuures uues süüdistusaktis ei olnud tehtud muudatusi, mille sisu või maht vähemalgi määral põhjendaks, miks prokuratuur süüdistusakti aasta aega enda käes hoidis. 26.07.2021 määrusega andis Viru Maakohus kohtu alla 10 süüdistatavat, tänaseks on menetlusse alles jäänud viis süüdistatavat. Prokurör pidas avakõne 19.08.2022, järgneva ühe aasta ja viie kuu vältel on toimunud vaid kaks istungit (20.09.2023 ja 5 1-20-6132 02.10.2023), kus asja on sisuliselt arutatud. Istungipäevad on määratud kuni 19.04.2024 (6 päeva), s.t, et kohtul ja kaitsjatel tuleb leida istungiteks sobivad ajad, mis võib taaskord tekitada menetluses seisakuid. Arvestades ka, et rahapesu episoodi eraldamisega ei ole asja maht oluliselt väiksemaks jäänud ning tuginedes menetluse senisele käigule, kriminaalasi on kohtumenetluses (kohtu alla andmise määrus 26.07.2021) juba 2 aastat ja 6 kuud, s.t võib öelda, et jõustunud lahendini jõudmiseks kulub kohtu hinnangul vähemalt sama periood. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga selles, et asja lahendamine 2024. aastal on ebarealistlik. Nii ongi kõige optimistlikum prognoos, et kohtumenetluseks kulub 2,5 aastat (jõustunud lahend augustis 2026). Selleks ajaks oleks mõistliku menetlusaja algusest, s.o 03.04.2018, möödas enam kui 8 aastat 4 kuud. Mõistlik menetlusaeg on üldjuhul 5–7 aastat. Seega on süüdistatavate õigusi intensiivselt ebamõistlikult pika ajaperioodi kestel riivatud, mis on nende elu mõjutanud. 18. Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine jätkub veel pikka aega. Seejuures tuleb silmas pidada, et kõneksoleva õiguse rikkumise intensiivsus on ajas süvenev. Kohtul tuleb kaitsjatega nõustuda, et kohtu poolt 17.02.2023 määruses, millega kohus jättis rahuldamata kaitsja varasema taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks, esitatud põhjendus, et asi on võimalik lahendada mõistlikku menetlusaega ületamata ja asjas võiks olla võimalik jõuda õigusrahuni isegi lähima aasta jooksul, ei ole tõeseks osutunud. Lisaks muutuvad peagi asjakohaseks absoluutsed aegumistähtajad. 19. Kehtivas õiguses on ette nähtud kolm õiguskaitsevahendit, mida kriminaalasja lahendav kohus saab mõistliku menetlusaja ületamise korral kohaldada. Nendeks on

1. a)kriminaalmenetluse lõpetamine (KrMS § 2742),
2. b)süüdistatava karistuse kergendamine (KrMS § 306 lg 1 p 61) ja
3. c)rahalise kahjuhüvitise määramine (süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 6 või lg 4), kui on esitatud SKHS §-s 12 nimetatud taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.12.2020 otsuses 1-17-3371 p 58). 20. Eeltoodud fakte ja kriminaalasja lõpptulemuse võimalikku ajalist perspektiivi arvestades, asub kohus seisukohale, et kaitsjate taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetlus tuleb süüdistatavate suhtes lõpetada seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. 21. KrMS § 2742 kohaselt kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul KrMS § 2052 sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 2052 kohaselt kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. KrMS § 274 lg 1 kohaselt kui kriminaalasja kohtulikult arutades tuvastatakse, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada seoses mõistliku aja möödumisega, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. 22. KrMS § 2742 lg 1 alusel menetluse lõpetamine on käsitatav riigi ja süüdistatava kokkuleppena. Sellise kokkuleppega tunnistab riik, et on süüteoasja ebamõistliku menetlusajaga riivanud süüdistatava õigusi, ning isiku põhiõiguste riive süvenemise vältimiseks loobub asja edasisest menetlemisest ja süüküsimuse lahendamisest. Süüdistatav nõustub ebamõistlikust menetlusajast tuleneva riive hüvitisena menetluse lõpetamise ja süüküsimuse lahendamata jätmisega. Sellega loobub ta mõnedest menetluslikest garantiidest, mis kaasneksid menetluse jätkamisel, näiteks õigusest nõuda õigeksmõistmise korral süüteomenetluses tekitatud kahju 6 1-20-6132 hüvitamist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2017. a kohtumäärus nr 1-167507/12, p 15). Kui isik leiab, et tema suhtes läbiviidud süüteomenetlus on olnud õigusvastane ning ta soovib nõuda menetlusega tekitatud kahju hüvitamist, on tal võimalik jätta menetluse lõpetamiseks nõusolek andmata. Süüdistatavad on andnud nõusoleku menetluse lõpetamiseks. 23. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et tulenevalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6, on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamisel asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Nimetatud seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, sh lahendis nr 3-1-1-58-07. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei ole määratlenud kindlaid ajalisi piire, kuid on sisustanud mõistliku aja määratlemist läbi konkreetse kohtuasja tehioludest lähtudes. Üldiselt loeb EIK taunitavaks ja ebamõistlikuks kriminaalmenetlused, mille kestus ületab erinevatel põhjustel 3-5 aastat (Oberwalder vs. Slovenia; Sedmak vs. Slovenia; Kangasluoma vs. Finland; Reinhardt and Slimane-Kaļd vs. France; Dostál vs. Czech Republic; Szakály vs. Hungary; Gjashta vs. Greece). Siinkohal ei tohi unustada, et EIÕK ja selle kohaldamise praktika on ühtlasi kriminaalmenetlusõiguse allikas tulenevalt KrMS § 2 p-st 2. 24. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: kohtuasja keerukus; süüdistatava või tema kaitsja (kaebaja) käitumine; asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohtuasja keerukus ja mahukus 25. Kuigi seda kriminaalasja ei saa pidada materiaalõiguslikult keerukaks, on tegemist tõenduslikust seisukohast keeruka kriminaalasjaga. Õiguskirjanduses on märgitud, et kohtuasja keerukus võib väljenduda tõendite vastuolulisuses ja suures hulgas, kriminaalmenetluse mahukuses, süüdistatavate ja kuriteoepisoodide rohkuses, tehiolude ja õiguslike asjaolude keerulisuses, ekspertide ja tõlkide kaasamises, tõendite, tunnistajate, kahtlustatavate ja süüdistatavate viibimises välisriigis. Käesolev kohtuasi tervikuna on äärmiselt mahukas, hõlmates sellega alustamisel kümmet süüdistatavat ja mitu tegu pikema ajavahemiku vältel. Süüdistusakt on 190 lehekülge pikk ja raskesti jälgitav, tõendite loetelu kümnel lehel. Kriminaalasja keerukust kinnitab ka asjaolu, et kohus on kahel korral süüdistusakti prokuratuurile tagastanud. Kohus arvestab keerukuse hindamisel ka asjaolu, et prokuratuur ei ole muutnud 01.09.2020 esitatud süüdistusakti teksti ega mahtu, kuigi menetluslik olukord asjas on oluliselt muutunud. Kuigi tänaseks on kriminaalasjas alles jäänud viis süüdistatavat, tuleb siiski lähtuda tervikust. Eelkõige muudabki kohtu hinnangul kriminaalasja menetlemise keerukaks tõendite maht, kuriteo toimepanemisel osalenud isikute vaheliste seoste tuvastamine ning omavaheliste tehingute toimumise fakti ja eesmärgi välja selgitamine. Kohtuasjas on lahendatud pidevalt menetlusosaliste esitatud taotlusi, mis viitab kriminaalasjas lahendamist vajanud küsimuste arvukusele ja keerukusele. Seega kohtuasja keerukuse ja mahukuse tõttu võib mõistlik menetlustähtaeg olla pikem. Kaebaja ja riigivõimu käitumine 26. Süüdistatavate käitumise osas leiab kohus, et nad ei ole kohtumenetlusest kõrvale hoidunud ja sellega takistanud menetluse läbiviimist mõistliku aja jooksul. Süüdistatavate ja kaitsjate haigestumise tõttu on kohtu andmetel tühistatud 13 istungipäeva. Menetluses on esinenud seisakuid kaitsjate vahetumise tõttu, kuid tegu ei ole menetlusõigusi kuritarvitava kaitsetaktikaga. Seoses süüdistatavate ja nende kaitsjate käitumisega käesolevas 7 1-20-6132 kriminaalmenetluses - eeskätt kohtumenetluses -, märgib kohus, et ei täheldanud sellist tegevust või tegevusetust, mille ainukeseks või peamiseks eesmärgiks saaks pidada menetluse venitamist. 27. Kriminaalmenetlus algatati 20.12.2017. aastal ja prokuratuur pidas istungil avakõne peaaegu 5 aastat hiljem (19.08.2022). Esimest korda esitas Riigiprokuratuur süüdistusakti Viru Maakohtule 27.05.2019, aga kuna see oli süüdistatavate kohtu alla andmiseks ja kohtumenetluse alustamiseks kõlbmatu, siis tegi Viru Maakohus 24.10.2019 määruse, millega tagastas Riigiprokuratuurile süüdistusakti. Nimetatud määrust ei vaidlustatud ja see jõustus 16.11.2019. Alles 01.09.2020, s.o enam kui 9 kuud hiljem, esitas Riigiprokuratuur süüdistusakti uuesti Viru Maakohtule. Süüdistusakti kokkupanemise aeg ja seejärel menetlemiseks kõlbmatu süüdistusakti esitamine ei olnud kuidagi põhjustatud süüdistatavate poolt. Kõige pikaajalisemad viivitused asja menetlemisel on toimunud kohtueelse menetluse etapis. Kohtu alla andmisest on möödunud 2 aastat ja 6 kuud. Sisuline arutelu on saanud toimuda kolmel istungil. Arvestades asjaolu, et mõjuva põhjuseta, enam kui 9 kuud, seisis kriminaalasi lihtsalt prokuratuuris, võib prokuratuuri tegevusetusest käesoleva kriminaalasja menetlemisel järeldada, et ka prokuratuuril kohtueelse menetluse juhina puudus huvi käesoleva kriminaalasja kohtus menetlemiseks. 28. Asjaolu, et uue süüdistusakti koostamine venis, näitab ilmselget prokuratuuri huvi puudumist menetleda kriminaalasja mõistliku menetlustähtaja jooksul. Asjaolu, et süüdistusakt tuli puuduste tõttu ümber teha, ei ole ka etteheidetav süüdistatavatele. Süüdistusakti muutmise vajadus on esmajoones siiski tingitud prokuratuuri tegevusest, mis tõi kaasa sellise süüdistusakti esitamise, mis tuli kohtu hinnangul tagasi saata. Prokuratuuri esitatud uus süüdistusakt oli kohtu hinnangul jätkuvalt süüdistatavate kohtu alla andmiseks ja kohtumenetluse alustamiseks kõlbmatu. Viru Maakohus tegi 05.03.2021 määruse, millega tagastas Riigiprokuratuurile süüdistusakti. Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2021 määrusega rahuldati prokuröri määruskaebus, tühistati Viru Maakohtu 05.03.2021 määrus ja süüdistusakt saadeti Viru Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohtu 21.06.2021 määrusega jäeti kaitsjate määruskaebused menetlusse võtmata. On ilmselge, et sõltumata kriminaalasja mahust on 3 aastat ja 7 kuud kriminaalmenetluse algusest (20.12.2017) kuni süüdistatavate kohtu alla andmiseni (26.07.2021) pikk aeg ja ületab mõistliku tähtaja. Kohus on seisukohal, et kvaliteetsema süüdistusakti korral võtnuks kohtumenetluses selle läbitöötamine ning sellele hinnangu andmine nii pooltelt kui ka kohtult eelduslikult vähem aega. Menetluse mõju süüdistatavatele 29. Kohus ei kahtle, et menetlus on olnud kõigile süüdistatavatele koormav. 30. A R ja K -C R on kriminaalmenetluse toimumisega kaasnenud negatiivne meediakajastus ja sellest tingitud inimeste halvakspanu süüdistatavate A R ja K -C R ning nende perekonna osas. Kriminaalmenetluse toimumine tõi kaasa ka A R , kes on L XXX, osas 2023. aasta septembris rahvaalgatuse korraldamise tema umbusaldamiseks, mis levis laialdaselt meedias ja sotsiaalmeedias ning millele koguti lõpuks 757 allkirja. Kriminaalmenetluse toimumine on mõjutanud negatiivselt ka A R suhtlust ametiasutuste ja pankadega, samuti huvialahariduse pakkumise korraldamisel. Süüdistatav A R on elukutselt vandeadvokaat, kes ei ole saanud tingituna kriminaalmenetluse toimumisest ja selle vältel tegutseda oma elukutsel täies mahus, kuna tema kutsetegevus on olnud kriminaalmenetluse tõttu osaliselt peatatud (kriminaalja väärteoasjades). Lisaks eeltoodule arestiti kriminaalmenetluses juba 31.01.2019 määrusega A R ja K -C R ühisvarasse kuuluvad M M T OÜ osa nimiväärtusega 2557 eurot ning OÜ A osa nimiväärtusega 60 083 eurot. 8 1-20-6132 31. M M T OÜ igapäevane majandustegevus on olnud häiritud. Lisaks kriminaalmenetluses seadis maakohus 03.04.2018 määrusega konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks M M T OÜ-le kuuluvale V kinnistule kohtuliku hüpoteegi summas 32 000 eurot. See kohtulik hüpoteek mõjutas negatiivselt M M T OÜ suhtlust ametiasutustega ja häiris tehingute tegemist näiteks pankadega. Lisaks M M T OÜ oli kavandanud V kinnistu müügitehingut, kuid ostja oli nõustunud V kinnistu omandama vaid juhul, kui kohtulik hüpoteek kustutatakse. M M T OÜ kandis seoses hüpoteekide kustutamise venitamisega müügitehingus kahju 16 000 eurot. 03.04.2018 määruses ei olnud maakohus aga määranud kindlaks rahasummat, mille tasumise korral ettenähtud kontonumbrile kohtulik hüpoteek kustutatakse, kuigi seadus seda kohustas. M M T OÜ üritas esmalt 2020. aastal (04.02.2020 taotlus ja järgnenud kaebused) ning seejärel uuesti 2021. aastal (22.01.2021 kaitseaktis esitatud taotlus) taotleda kohtult kohtuliku hüpoteegi kustutamist ja seadmist teisele kinnistule või vähemalt rahasumma kindlaksmääramist, mille tasumise korral ettenähtud kontonumbrile kohtulik hüpoteek kustutatakse. Alles 28.07.2021 määrusega rahuldas Viru Maakohus M M T OÜ taotluse ja määras kindlaks rahasumma, s.o 32 000 eurot, mille tasumise korral ettenähtud kontonumbrile kohtulik hüpoteek kustutatakse. 06.10.2021 kandis M M T OÜ kohtu poolt nimetatud pangakontole 32 000 eurot. Seejärel alates 06.10.2021 seisid M M T OÜ rahalised vahendid summas 32 000 eurot kohtu ettenähtud pangakontol. Sel ajal ehk kokku peaaegu terve aasta vältel ei olnud M M T OÜ-l võimalik neid rahalisi vahendeid kasutada. 08.10.2021 määrusega tühistas maakohus konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamise abinõuna V kinnistule seatud kohtuliku hüpoteegi. M M T OÜ taotluse alusel alles 24.10.2022 määrusega tühistas Viru Maakohus maakohtu määrusega M M T OÜ suhtes konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks rakendatud abinõu ja määras, et tagatis summas 32 000 eurot kantakse M M T OÜ arvelduskontole. Ilmselgelt oli vahepeal abinõu rakendamise alus ära langenud, kuid enne M M T OÜ poolt esitatud abinõu tühistamise taotlust prokurör ega kohus sellele tähelepanu ei pööranud. Eeltoodud viivitused tekitasid M M T kahju kinnistu võõrandamisel kokku summas 16.000 eurot. 32. Menetluse toimumine on mõjutanud negatiivselt A I suhtlust pankade ja teiste ametiasutustega, kaasnenud on inimeste ja tööandjate halvakspanu süüdistatava A I osas. Ainuüksi kriminaalmenetluse toimumisest tingitud negatiivne (meedia)kajastus on häirinud A I tegevust ka tööturul. Lisaks on kinnistutele alates 2018. aasta aprillist pandud hüpoteegid, millised takistavad/raskendavad varasid võõrandada ning milline on pannud A I raskesse majanduslikku seisu. Samuti on jätkuvalt hüpoteekide koormatud talle kuuluvad korteriomandid. 33. F K OÜ kinnistutele on seatud hüpoteegid, milline on piiranud varade võõrandamist ning suhtlust pankadega. Menetlus on põhjustanud ühingu lepingu- ja koostööpartnerites umbusaldust ja see on häirinud F K OÜ igapäevast majandustegevust. Tekkinud on maksuvõlg ja täielik käibe langus. Menetlusest tingitud negatiivsed tagajärjed on olnud niivõrd rasked, et käesolevaks ajahetkeks on pooleli F K OÜ likvideerimise menetlus. Viru Maakohtu määruses ei olnud maakohus aga määranud kindlaks ka rahasummat, mille tasumise korral ettenähtud kontonumbrile kohtulik hüpoteek kustutatakse, kuigi seadus seda kohustas. Avalik menetlushuvi, kuriteo raskus, kannatanu huvid 34. Kohtupraktikas on juhitud tähelepanu, et menetluse lõpetamisel mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu tuleb tõsiselt kaaluda ka avalikku huvi, vt 3-1-1-42-15 p 67. Lõpetada on võimalik, kui isiku õiguse rikkumine on ebaproportsionaalselt suur võrreldes kohtuasjas esineva avaliku huviga. Prokurör möönis istungil, et kohtuasjas puudub käesolevaks ajaks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas ei ole avalik huvi 9 1-20-6132 märkimisväärne. Tegemist on teise astme kuriteoga. Karistuse liigina on ette nähtud kas rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastani. A I süüdistatakse omastamise toimepanemises suures ulatuses, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Süüdistatavatele A R ja K -C R ja M M T OÜ-le heidetakse ette omastamisele kaasaaitamist (KarS § 201 lg 2 p 1 - § 22 lg 3). Süüdistatavatele tehtavate etteheidete kohaselt ei ole isikud ise tegu toime pannud, vaid väidetavalt abistanud toimepanemisel. Olemuselt on kaasaaitamise tegemist teise isiku õigusvastase teo toetamise ehk soodustamisega, seejuures on tegemist kergema osavõtuvormiga kui näiteks kihutamine, ka ei tarvitse kaasaaitamistegu olla põhiteoga kuigi tugevas põhjuslikus seoses. Süüdistatavale K -C R heidetakse ette sisuliselt vaid ühe allkirja andmist lepingule. Seadusandja ei pea kaasaaitaja tegu nii raskeks, mida ilmestab seegi, et KarS § 22 lg 5 ja § 60 kohaselt võib kaasaaitaja karistust kergendada ühe kolmandiku võrra. Kõigile kolmele süüdistatavale heidetakse ette tegusid samas episoodis, kus nad on etteheidete kohaselt vaid kaasaaitajad ja mitte täideviijad, ning millega väidetavalt põhjustati süüdistatavate poolt kannatanule kahju summas 32 000 eurot. Lisaks A R heidetakse ette kaasaaitamistegu episoodis, millega väidetavalt põhjustati kahjus summas 6488 eurot. F K OÜ-d süüdistatakse samuti omastamisele kaasaaitamises. Prokuratuur on avaldanud menetluse käigus valmisolekut lõpetada süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 alusel. Viru Maakohtu 12.08.2022 määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 1-20-6132 menetlus kannatanu A A OÜ tsiviilhagi osas seoses kannatanu täieliku loobumisega tsiviilhagist. Kannatanule on kahjud heastatud ja kannatanul ei ole nõudeid süüdistatavate vastu. Kannatanul ei ole kriminaalmenetluse lõpetamise osas vastuväiteid, juba 26.01.2023 toimunud istungil pidas kannatanu esindaja kaitsjate varasemat (23.01.2023) taotlust kriminaalasja lõpetamiseks põhjendatuks. Seega ei teki käesoleval juhul mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu menetluse lõpetamisel olukorda, kus kannatanu õigused ja huvid satuksid ohtu või jääksid kaitseta. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et avalik menetlushuvi ei ole selles asjas märkimisväärne. 35. Tuleb märkida, et kindlasti väheneb avalik menetlushuvi pikalt kestnud kriminaalmenetluse jooksul ajas. Samas saab prokuratuuri toimingute kestvusest järeldada, et avalik menetlushuvi ei ole olnud menetluse algusjärgus nii suur, et oleks motiveerinud prokuratuuri koostama uut süüdistusakti kiiremini kui 9 kuud. Prokuratuuri kohustus on leida meetmeid, kuidas vähendada nii prokurörist kui ka menetlejast tulenevat mõju menetluse kestusele. Seejuures tulnuks prokuratuuril arvestada süüdistatavate põhiõiguste riive kestust kogu menetluse vältel, kuna riive kestus ei saa kesta ebamõistlikult kaua. 36. Süüdistatavate ebakindlus enda tulevikus kaalub kohtu arvates käesolevas kohtuasjas avaliku huvi üle. EIÕK art 6 lg 1 eesmärk kriminaalasjades on vältida seda, et süüdistatav peaks jääma oma saatuse osas liiga kauaks ebakindlasse olukorda. Süüdistatavate olukorra ebakindlus on kestnud juba 5 aastat 9 kuud, mida ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on menetlus olnud süüdistatavatele koormaks selle ajalise teadmatuse tõttu. Kuivõrd süüdistatavad on pidanud taluma kriminaalmenetlusest tingitud piiranguid sedavõrd pikka aega ja peaks jätkuvalt jääma eesootava menetluse tulemuse osas teadmatusesse, on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel süüdistatavate õiguste rikkumise heastamiseks ainus kohane abinõu. 37. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-63-13 p 18 kohaselt olukorras, kus on tuvastatud, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, tuleb hinnata ka seda, millise aja jooksul on selles asjas tõenäoliselt võimalik jõustunud kohtuotsuseni jõuda. Juhul kui eksisteerib arvestatav tõenäosus, et kriminaalasja lahendamine lähiajal ei ole võimalik, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, vältimaks olukorda, kus süüdistatava õiguste juba alanud rikkumine 10 1-20-6132 jätkub veel pikka aega. Kui mõistlik menetlusaeg on juba möödunud ja ühtlasi on alust arvata, et kriminaalasja lahendamiseni ei jõuta enne, kui kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 274 lg 1 alusel muutub möödapääsmatuks, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada vaatamata sellele, et menetluse lõpetamise ajal oleks süüdistatava õiguste rikkumine heastatav ka muul viisil. Kohus leiab, et avalik menetlushuvi ei kaalu antud kriminaalasjas üles mõistliku menetlusaja riivet. Samuti on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole mõistliku menetlusaja riivet võimalik korvata pelgalt isikutele määratava karistuse vähendamisega, nt karistusest tingimisi vabastamisega või rahalise karistuse mõistmisega, kuivõrd senist kohtupraktikat arvestades oleks varem karistamata isikute suhtes omandivastastes kuritegudes vähetõenäoline süüdistatavatele reaalse vangistuse mõistmine, millest neist karistuse kergendamise korras saaks vabastada. 38. Eeltoodu põhjal lõpetab kohus A I süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 järgi, OÜ F K süüdistuses KarS § 201 lg 3 – § 22 lg 3 järgi, A R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 2 – § 22 lg 3 järgi, K -C R süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 – § 22 lg 3 järgi ja M M T OÜ süüdistuses KarS § 201 lg 3 – § 22 lg 3 järgi kriminaalmenetluse seoses menetluse mõistliku aja möödumisega KrMS § 2742 lg 1 alusel. Tsiviilhagi 39. 28.06.2022 ja 03.08.2022 esitas kannatanu A A OÜ lepinguline esindaja kohtule tsiviilhagi nõuetest loobumise ja tagatiste tühistamise avalduse, mida täiendas 04.08.2022, märkides, et nõuetest loobumise tulemusena ei ole kannatanul enam kriminaalasjas tsiviilhagi nõudeid. Kriminaalmenetluse seadustik sätestab õigusliku tagajärje - tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine - tsiviilhagi tagasivõtmisel (KrMS § 2962 lg 1 p 2), aga ei räägi kohtu pädevusest hagiavaldusest loobumise korral. Kuna tsiviilhagist loobumisel (TsMS § 429) ja tagasivõtmisel (TsMS § 424) on erinev tähendus ja tagajärg ning kriminaalmenetluse seadustik hagist loobumise tagajärge ette ei näe, tuleb tsiviilhagist loobumise korral juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust (RKKKo 1-17-11182/234, p-d 43-44). TsMS § 429 lg 1 esimese lause järgi võib hagist loobuda kuni selle kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Sama lõike teine lause sätestab, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Viru Maakohtu 12.08.2022 määrusega lõpetati kriminaalasjas nr 1-20-6132 menetlus kannatanu A A OÜ tsiviilhagi osas seoses kannatanu täieliku loobumisega tsiviilhagist. Kriminaalmenetluse lõpetamisel jätab kohus tsiviilhagi läbi vaatamata (KrMS § 2962 lg 1 p 4 ja § 310 lg 2). Arestitud vara 40. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelse uurimise käigus eeluurimiskohtuniku määrusega arestitud A I ja F K OÜ-le kuuluv vara. M M T OÜ-d ja A R puudutavad konfiskeerimise tagamise abinõud on varasemalt tühistatud. KrMS § 422 lg 1 näeb ette, et kui on arestitud isiku vara, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele vara aresti alt vabastamiseks. Seega, vara, mis arestiti KrMS § 142 alusel konfiskeerimise asendamise ja tsiviilhagi tagamiseks kriminaalmenetluses, tuleb aresti alt vabastada aluse ära langemisel, s.o kui jõustub kohtumäärus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. 41. Seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega vabastada aresti alt Viru Maakohtu 12.04.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3010 arestitud vara ja kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid: P kinnistule aadressiga, XXX (registriosa XXX) summas 53 586 eurot; J kinnistule aadressiga XXX (registriosa XXX) summas 14 810,88 eurot; L kinnistule aadressiga 11 1-20-6132 XXX (registriosa XXX) summas 23 534 eurot; korteriomandile aadressiga XXX (registriosa XXX) summas 14 937,60 eurot ning korteriomandile aadressiga XXX (registriosa XXX) summas 20 358,10 eurot. Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 17.04.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-3011 arestitud vara ja kustutada Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid: korteriomandile aadressil XXX (registriosa XXX) 48 016,80 euro ulatuses ja korteriomandile aadressil XXX (registriosa XXX) 93 266,36 euro ulatuses. Menetluskulud 42. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui seadustikus ei ole sätestatud teisiti. 43. F K OÜ kaitsja Heiki Kuningas määrati riigi õigusabi korras 06.06.2023. Enne riigi õigusabi määramist osutas süüdistatavale teenust lepinguline kaitsja vandeadvokaat Andres Simson. Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas on kohtule esitanud tasutaotlused 21.08.2023 summas 2073,60 ja 18.01.2024 summas 1883,12 eurot, kokku 3 956,72 eurot. Kuna KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik jäävad riigi õigusabi kulud riigi kanda. 44. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 14. detsembri 2017. a määruse nr 1-17-7077 punktis 79 ja 2. detsembri 2014. a otsuse nr 3-1-1-79-14 punktis 44 korranud oma varasemat seisukohta, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. 45. Esindajatasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb silmas pidada nii esindaja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Seejuures on menetlejal kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega. Menetleja poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. 46. A. R , K.-C. R ja M M T OÜ kaitsja Jaanus Tehver esitas taotluse süüdistatavate õigusabikulude hüvitamiseks summas 16 017,20 eurot sh käibemaks: A R 5339,06 eurot, K -C R 5339,06 eurot, M M T OÜ-le 5339,06 eurot. Taotluse ja arvete spetsifikatsioonide kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt: 1) Kaitse kohtueelse menetluse lõpuleviimisel (tutvumine kriminaaltoimiku materjalidega, nõupidamiste kaitsealustega, taotluste esitamise vajaduse hindamine, taotluste esitamine prokuratuurile) – summa 11 400 eurot; 2) Kaitse kohtulikus eelmenetluses (süüdistusakti analüüs, kaitsepositsiooni kujundamine, kaitseakti koostamine, osalemine eelistungil) – summa 3000 eurot; 3) Kaitse kohtulikus eelmenetluses seoses uue süüdistusaktiga (süüdistusakti analüüs, kaitsepositsiooni kujundamine, kaitseakti koostamine, osalemine eelistungil) – summa 2160 eurot; 4) Osalemine kohtumenetluse käigus aset leidnud määruskaebemenetlustes – summa 720 eurot; 5) Suhtlus prokuratuuriga tunnitasu alusel (0,75 h tunnitasuga 150 eurot + käibemaks) – summa kokku 135 eurot; 6) Taotluste koostamine ja esitamine kohtule tunnitasu alusel (9 h tunnitasuga 150 eurot + käibemaks) – summa kokku 1620 eurot; 7) Ettevalmistus kohtuistungiteks ja osalemine kohtuistungitel tunnitasu alusel (kokku 27 h 25 min tunnitasuga 150 eurot + km ja 7,5 h tunnitasuga 140 eurot + km, lisandub sõiduaeg 23 h ulatuses tunnitasuga 50 eurot +
4. km)– summa kokku 8747 eurot. 12 1-20-6132 Kokku on eelviidatud kolme süüdistatava kaitsekulud käesolevas kriminaalasjas olnud summas 27 782 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud summa on osaliselt, 11 764,80 euro ulatuses, määratud riigi poolt hüvitamisele A R (jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr 122-4988). 47. A I kaitsja Andres Simson esitas taotluse A I õigusabikulude hüvitamiseks summas 2520 + 3294 = 5814 eurot sh käibemaks. Lisatud arvete (arve nr XX ja XX) kohaselt seisneb õigusabikulu valitud kaitsja poolt õigusabi osutamises asja nr 1-20-6132, osalemises kohtuistungil, taotluse koostamises ja kaitses kriminaalasjas nr 1-20-6132. Õigusabi osutati mahus 32 tundi (14 + 18
5. h)tunnihinnaga 150 eurot. 48. Kohus on seisukohal, et nimetatud tööühiku hinnad (tunnihind 140 ja 150 eurot) on advokaadi poolt osutatava kokkuleppelise kaitse puhul kriminaalmenetluses tavapärane ja vastab turuhinnale. Praeguses asjas on üks keskseid küsimusi see, millises ulatuses saab kaitsja toiminguid pidada mõistlikeks ja nende eest makstud tasu vajalikuks. Kohtupraktikas on asutud ühesele seisukohale, et esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t lisaks töötunni hinnale ka tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Vt ka RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 1067 ja 1068; RKKKo nr 1-187408/62, p 26). Kaitsja või esindaja töö mahtu on peetud võimalikuks hinnata mh selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. See põhimõte on arvestatav ka olukorras, kus kaitsja või esindaja on esitanud (suures osas) kattuva sisuga menetlusdokumendid erinevates kriminaalasjades (RKKKm 1-20-3926/24, p 23, RKKKo 3-1-23-16, p 31). Kohus on veendumusel, et sama põhimõte on rakendatav ka muudele toimingutele ja tegevustele, olukorras, kus suuresti kattuva sisuga teenust on osutatud mitmele isikule korraga. 49. Mõistlike ja vajalike kaitsjatasude väljaselgitamisel on olulise tähtsusega asjaoluks, see et Viru Maakohtu 22. august 2022. a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-20-6132 eraldi menetlusse materjalid süüdistatava A OÜ suhtes süüdistustes KarS §

§ 22lg 3, § 394 lg 3 järgi ning süüdistatava A I suhtes süüdistustes Kar

S § 394 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1,2 järgi (S OÜ-d puudutavas kuriteoepisoodis, süüdistusakt lk 50, alapeatükk XII) ja süüdistatava A R suhtes süüdistustes KarS § 394 lg 2 p 1, § 201 lg 2 p 1,2 - § 22 lg 3 järgi (S OÜ-d puudutavas kuriteoepisoodis, süüdistusakt lk 162, alapeatükk II). Viru Maakohtu

1. detsember
2. a otsusega nr 1-22-4988 hüvitati A I õigusabikulud summas 12 105,00 eurot ja A R õigusabikulud summas 11 764,80 eurot.
3. Tähtsust omab ka asjaolu, et alles 20.09.2023 toimus istung, kus kohus alustas asja kohtulikku arutamist. 02.10.2023 toimus istung, kus kohus jätkas asja kohtulikku arutamist. Kokku on pärast A I ja A R õigusabikulude hüvitamise otsust 21.12.2022 toimunud asjas istungid 24.01.2023, 26.01.2023, 14.08.2023, 20.09.2023, 02.10.2023 ja 18.01.2024, kestusega 14 h 46 minutit. 23.01.2023 esitas süüdistatavate A R , K -C R ja M M T OÜ kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 ja § 2052 alusel. 24.01.2023 toimunud kohtuistungil teatas süüdistatavate A I ja OÜ F K kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, et tutvus oma kolleegi taotlusega ja valmistas ette ka analoogse taotluse, aga vajab selle vormistamiseks 2 päeva aega, et siis järgmiseks kohtuistungiks esitada analoogne taotlus ja kohus saaks samad küsimused lahendada üheaegselt. 26.01.2023 enne samal päeval toimunud kohtuistungit esitas süüdistatavate A I ja OÜ F K kaitsja vandeadvokaat Andres Simson kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 ja § 2052 alusel. 13 1-20-6132 Vastavalt 15.01.2024 ja 18.01.2024 esitasid kaitsjad Jaanus Tehver ja Andres Simson kohtule korduva taotluse menetluse lõpetamiseks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Muid menetluslike taotlusi kohtule perioodil 21.12.2022 kuni 18.01.2024 esitatud ei ole, kaitsjatel pole olnud tarvidust teha sisukaid menetlustoiminguid v. a haigestumistest teatamine ja istungite edasilükkamine, toimunud on vaid kaks sisulist kohtuistungit, kus kohtuasja on arutatud.
4. Mis puudutab menetluskulusid õigustavate tegevuste loetelu vandeadvokaat Jaanus Tehveri taotluses, siis tegevused nagu kaitse kohtueelse menetluse lõpuleviimisel (tutvumine kriminaaltoimiku materjalidega, nõupidamised kaitsealustega, taotluste esitamise vajaduse hindamine, taotluste esitamine prokuratuurile; kaitse kohtulikus eelmenetluses (süüdistusakti analüüs, kaitsepositsiooni kujundamine, kaitseakti koostamine, osalemine eelistungil; kaitse kohtulikus eelmenetluses seoses uue süüdistusaktiga (süüdistusakti analüüs, kaitsepositsiooni kujundamine, kaitseakti koostamine, osalemine eelistungil) ja osalemine kohtumenetluse käigus aset leidnud määruskaebemenetlustes, tuleb mõistliku menetluskulu hulka arvamata jätta, kuna need toimingud ja tegevused on kaetud (summaarselt küll osaliselt) juba maakohtu otsusega väljamõistetud hüvitisega. Seejuures arvestab kohus seda, et süüdistatavad A R ja K -C R on juriidilisest isikust süüdistatava M M T OÜ seaduslikud esindajad, vastavalt osanik ja juhatuse liige, mis tähendab, et kõigil kordadel, kui on kulu tekitanud tegevusena nimetatud süüdistatavaga, on ilmselge, et see klient manifesteerus reaalses maailmas A R või K -C R na (kellele inkrimineeritud tegevus kattus KarS §-st 14 johtuvalt ka juriidilise isiku süüdistusega). Samuti rakendub siin põhimõte, kus suuresti kattuva sisuga teenust on osutatud mitmele isikule korraga ja mida mõistliku menetluskulu arvestamisel tuleb järgida, kui ühe toimingu/tööühiku kulu jaguneb mitme isiku vahel, tuleb juhinduda arusaamast, et sama töö eest ei saa mõista välja hüvitist 100 % + 100%. Seega kohus leiab, et nimetatud tegevuste eest on kulu juba hüvitatud.
5. Hinnates taotlustele lisatud arvete spetsifikatsioone (25.01.2023 ja 17.01.2024), peab kohus mõistlikuks hüvitada menetluskulud vastavalt: arve nr XX, 25.01.2023 summas 2235 eurot, arve nr XX, 15.08.2023 summas 420 eurot, arve nr XX, 06.10.2023 summas 2520 ja arve nr XX, 16.01.2024 summas 1952 eurot.
6. Kõiki eelnevaid asjaolusid kõrvutades ja põhimõtteid arvestades jõudis kohus järeldusele, et mõistlik kaitsjale makstud menetluskulu, mis kuulub A R , K -C R ja M M T OÜ-l hüvitamisele, on 7 109 eurot (sh käibemaks).
7. A I kaitsja Andres Simson esitas taotluse A I õigusabikulude hüvitamiseks summas 5 814 eurot sh käibemaks. Arvete kohaselt kulus kriminaalasja kliendile teenuse osutamiseks 32 õigusabitundi. Arvestades kriminaalasja mahtu, kohtumenetluse kulgu ja kaitsja vajalikke toiminguid perioodil 21.12.2022 kuni 18.01.2024, seda, et A I on hüvitatud õigusabikulud summas 12 105,00 eurot, esitatud taotluste analoogiat, määruskaebuste edukust, süüdistuse sisu peab kohus mõistlikuks hüvitada A I menetluskulud summas 3 843 (sh käibemaks). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud õigusabi kuluks 15 h (istungid) + 6 h (taotlused) s.o 21 tundi.
8. Kaitsjad on märkinud, et süüdistatavate õigusabi kulud on tasunud M M T OÜ. Riigikohus on selgitanud, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. veebruari
10. a määrus nr 3-1-1-112-16, p 56 ja
11. novembri
12. a otsus nr 1-15-10119/80, p 42). Samas ei välista eeltoodu siiski seda, et riik täidab süüdistatava menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada konkreetne taotlus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. detsembri
14. a otsus nr 3-1-1-79-14, p 48), mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik või tema seaduslik esindaja 14 1-20-6132 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
15. juuni
16. a otsus nr 3-1-1-54-16, p 36 ja
17. novembri
18. a otsus nr 1). Vastavat taotlust kohtule esitatud ei ole, seega tuleb menetluskulu hüvitada süüdistatavatele. Asitõendid
19. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks arvuti Cooler Master XXX; väline kõvaketas Samsung seeria nr XXX, koos toitebloki ja andmeedastuskaabliga; tahvelarvuti seeria nr XXX ja koopiafailid, mis on tehtud A I ära võetud andmekandjatest. KrMS § 126 lg 3 p-de 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2); väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). Eeltoodust tulenevalt tuleb arvuti Cooler Master XXX, väline kõvaketas Samsung seeria nr XXX, koos toitebloki ja andmeedastuskaabliga ja tahvelarvuti seeria nr XXX tagastada omanikule. Koopiafailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas tuleb kohtumääruse jõustumisel hävitada.
20. KrMS § 274² lg 1 alusel lõpetab kohus kriminaalmenetluse ning KrMS § 2742 lg 2 kohaselt tehakse käesolev määrus teatavaks Viru Maakohtu esimehele Liina Naaber-Kivisoole.
21. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 2742, § 276 lg 3, § 2962 lg 1 p 2, § 183, § 310 lg 2 ja §
22. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 15