Obsah (4)

§ 101§ 2172§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5964 Tsiv

arvestada sellega, et osa lapse vajadusi on kaetud riikliku peretoetusega või lapse viibimisega hageja juures vahetult. Tänaseks elab laps põhielukohaga xxx, kus ta kool asub oluliselt lähemal ja kasutada saab tasuta ühistransporti. Transpordikulud ühe vanema juurest teise juurde minemisega, mis on jäänud vaid hageja kanda, on oluliselt kallinenud. Samuti on hageja perre lisandunud veel üks laps, mis tähendab, et hagejal on kokku kolm alaealist last, kellele ta ülalpidamist annab. Hageja kaks teist last käivad lasteaias, mis tähendab, et laste kulud on oluliselt suurenenud lasteaiatasu võrra. Hagejal ei ole võimalik anda kostjale ülalpidamist 42,5% kuupalga alammäära ulatuses. Andes kostjale ülalpidamist nimetatud ulatuses, osutuksid hageja teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Tegelikkuses on hagejal kostja ülalpidamisega seonduvalt ka lisaks elatise maksmisele täiendavad kulud – hageja katab kulud seoses toidu, kasutuseelise ja meelelahutusega ajal, mil kostja viibib hageja juures. Kostja viibib hageja juures aastas keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus. Kooli ajal viibib kostja hageja juures iga teise nädalavahetuse, kuid koolivaheajad on kostjal vahelduv elukoht – kostja viibib pool kõigist vaheaegadest hagejaga. Samuti on hageja lisaks elatise andnud aeg-ajalt kostjale taskuraha, soetanud vajalikke riideesemeid ning hageja tasub kõik transpordikulud kostja ühe vanema juurest teise juurde minemiseks. Hageja palub alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni vähendada kostjale makstava elatise suurust 105,31 euroni kuus ning määrata, et elatis on muutuv summa, mis arvutatakse vastavalt

§ 101lg 3, 4 ja 5.

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja veedab hagejaga keskmiselt 2 päeva kuus ja sellestki ajast viibib tihti isapoolsete sugulaste juures ja nende ülalpidamisel. Kostja on juba suur ja tihti ei soovi ta suhtluskorra kokkulepet täita, vaid tal on omad plaanid. Hagejal on küll lisaks kostjale veel kaks last, kuid nende ülalpidamisel peab hagejat aitama laste ema. Hageja teiste laste ema käib tööl ja saab lastetoetusi. Kostjaga viibides ei tee hageja temale erilisi kulutusi, ei võta ette vabaaja tegevusi, ei kuluta toidule ning ei ole riideid ostnud. Kostja külastused ei ole hagejale majanduslikult koormavad ning ei vähenda seega kuidagi tema ülalpidamise kohustust ning kostja kulusid kostja kodus. Hageja juures viibides vähenevad kostja kodus üksnes toidukulud väikesel määral ja minimaalselt elektri ja veekulu. Kostja vajadused ei ole vähenenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et tulenevalt Pärnu Maakohtu 22.06.2017 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-17-2703 on hagejal kohustus tasuda alates 01.07.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni kostja ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas, mis vastab 42,5%-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul (dtl 10-13).
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid 2 korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot. 7. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nähtuvalt 22.06.2017 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-17-2703 (dtl 10-13) on hageja ja kostja suhtlemise kord määratud selliselt, et hageja veedab kostjaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni (s.o 4 päeva kuus), suvevaheajal veedab kostja iga kuu 2 nädalat (so 14 päeva) hageja juures, jõuluvaheajast veedab kostja poole hagejaga (s.o 7 päeva). Samuti veedab kostja paarisaastatel talvise (veebruarikuise) ja sügisese vaheaja hagejaga ning kevadise vaheaja emaga ja paaritutel aastatel vastupidi, s.o kokku veel ca 1,5 nädalat aastas. Vaheaegadel muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Tähendust ei oma, kas suhtluskorra määrust tegelikult täidetakse. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Esitatust ei nähtu, et lapsevanemad oleksid pärast suhtluskorra lahendit kokku leppinud teistsuguses lapsega suhtlemise korras. Aasta keskmine hageja juures viibitavate päevade arv on suhtluskorra järgi 7 päeva kuus ((7 kuud x 4 päeva = 28 päeva) + (3 kuud suvel x 14 päeva = 42 päeva) + ((2 kuud, milles on isaga veedetav vaheaeg ja jõulud (s.o 7 päeva miinus 4 päeva nädalavahetusele langevate vaheaja päevade eest, mis on 4 päeva arvestuses juba arvesse võetud = 10 päeva) + (need 1,5 kuud x 5 lisapäeva seoses vaheaegadega (so 7 päeva miinus 3 2 päeva nädalavahetusele langevate vaheaja päevade eest, mis on 4 päeva arvestuses juba arvesse võetud) = 7,5 päeva) = 87,5 päeva aastas : 12 kuud = 7,3). 9.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hageja ei ole kohustatud elatist maksma sama pere mitmele lapsele. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summa on seega: alates hagi esitamisest 22.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 120,33 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64 x 53,33% (poolest ajast 46,67% viibib isaga); alates 01.01.2023.a. 115 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 215,64 x 53,33%). 11. Kostja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised kulud järgmised (dtl 38): kulu eluasemekulud (üür, kommunaalkulud) toit transport vaba aja veetmine riided ja jalatsid majapidamiskulu juuksur hariduse omandamisega seotud kulud sidekulud huviharidus (tai poks, ujumine) tervishoid puhkus muud kulud (passi ja id-kaardi vahetus, mööbel, voodipesu spordivarustus) kokku summa 188 299,50 25 90 85 15 20 25 59 75 24 72,50 21 929

1. Seoses kostja eluasemekuludega on kostja välja toonud, et elab koos emaga üürikorteris asukohaga xxx, mille igakuiseks kuluks (üür ja kommunaalkulud) on vastavalt kohtule esitatud xxx OÜ arvetele (dtl 119-129) keskmiselt 741,40 eurot kuus (732,04 + 750,76 : 2). Kostja selgituste kohaselt on tema osa eluasemekuludes 188 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja on tõendanud oma eluasemekulude väidetud ulatuse.
2. Kostja on xxx-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu toidule 133 eurot. Kostja väidete kohaselt on tema toidukulu 299,50 eurot. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 30,9%
3. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja 1 2 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 4 toiduainete hinna märgatavat kasvu, samuti asjaolu, et kostja näol on tegemist kasvueas poisiga, peab kohus kostja toidukulu põhjendatud suuruseks 190 eurot kuus.
4. Kostja väidete kohaselt on tema kulud riietele ja jalatsitele 85 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu riietele ja jalatsitele 52 eurot. Tarbijahinnaindeksi tõusu arvesse võttes peab kohus kostja jalatsite ja riiete kulu põhjendatud suuruseks 75 eurot kuus.
5. Kostja väidete kohaselt on kulud majapidamistarvetele 15 eurot, tervishoiule 24 eurot, hügieenile (juuksur) 20 eurot, transpordile 25 eurot ja hariduse omandamisele 25 eurot. Kostja on selgitanud, et ta kannab prille, samuti on tal nahaprobleemid, millega kaasnevad keskmisest suuremad tervishoiukulud spetsiaalsetele kreemidele ja dušigeelidele. Hariduse omandamisega seotud kulude osas on kostja selgitanud, et kõnealused kulud seisnevad koolitarvete (vihikud, kirjatarbed, raamatud, värvid jms) ostmise kuludes. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused tervishoiule, majapidamistarvetele, hügieenile ja transpordile, mis paratamatult igal inimesel tekkivad, ning kostja märgitud vajadused nimetatule seda mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Samuti tuleb kohtu hinnangul koolilaste puhul lugeda üldtuntuks mõistlikud kulud koolitarvetele ja kostja märgitud vajadused seda mõistlikku ulatust ei ületa.
6. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised sidekulud 59 eurot kuus. Kostja on 10.11.2022 vastuses selgitanud, et suured sidekulud on seotud covidi tõttu kasutusel olnud distantsõppega. Hageja vastuväidete kohaselt on vastavad kulud ülepaisutatud. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine telekommunikatsiooni kulu 25 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud 18.05.2022, 01.07.2022 ja 01.06.2022 xxx AS-i arved (dtl 121 – 126) kahe mobiiltelefoni numbri ja mobiilse interneti kulude kohta ning 01.06.2022 ja 01.10.2022 xxx AS-i arved (dtl 127-128) televisioonikulude ja koduse interneti kohta. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on mobiilse interneti ja mobiilise kulud kokku 229,62 eurot (52,04 + 65,03 + 112,55), mis teeb keskmiseks kõnealuseks kuluks 76,54 eurot kuus (229,62 : 3). Kuivõrd esitatud arved kajastavad kahe erineva mobiiltelefoni numbri kulusid, siis ei saa antud kulusid käsitleda üksnes kostja kuludena. Kohtule esitatud arvete kohaselt on TV ja koduse interneti keskmine kulu 31,98 eurot kuus (28,98 + 34,97 : 2). Kohus nõustub hageja märkusega, et TV-teenust ja kodust internetti ei kasuta kostja üksinda, vaid antud teenuseid kasutab terve kostja ema pere, mistõttu ei saa neid kulusid lugeda täies ulatuses kostja kuludeks. Kohus hindab mõistlikuks sidekulude suuruseks 35 eurot kuus.
7. Kostja väidete kohaselt on tema huvihariduse kulud kokku 75 eurot kuus. Kostja selgituste kohaselt käib ta xxx ja xxx, treeningu maksumus on 45 eurot kuus (10 kuud aastas). Samuti tekivad kostjal kulud trennivarustusele (kindad, erinevad kaitsmed, ujumispüksid) summas 8 eurot kuus. Kohtule esitatud xxx arvetega (dtl 131-132) ja kostja ema kontoväljavõttega (dtl 86-112) on tõendatud kostja trennikulud summas 45 eurot kuus. Maksekorraldusega (dtl 133) on tõendatud tai poksi laagri kulu tasumine summas 175 eurot. Kohtule esitatud tõendist (dtl 300 – 301) nähtuvalt on xxx suvise lastelaagri tasu 350 eurot. Spordivarustuse kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole, kuid kuna tai poksi näol on tegemist kontaktalaga, siis kaasnevad nimetatud spordiala harrastamisega paratamatult kulud kaitsevahenditele, kinnastele ja käesidemetele. Kohtu hinnangul tuleb hageja huvihariduse kulu lugeda põhjendatuks 68 euro ulatuses kuus (45 x 10 + 350 + 8 :12).
8. Kostja väidete kohaselt on tema vaba aja veetmisega seotud kulud kokku 90 eurot kuus. Nimetatud kulu koosneb sõprade sünnipäevade kulust, kino, kohvikute, batuudikeskuse jm vaba aja veetmise kohtade külastamise kuludest ning arvutimängude ja arvutitarvikute ostmise kuludest. Uuringu kohaselt on keskmine vaba aja veetmise kulu suurus 135 17aastaste laste vanusegrupis 28 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja vaba aja veetmise kuluks 45 eurot kuus.
9. Kostja väidete kohaselt on tema puhkusekulud 72,50 eurot kuus. Kostja selgituste kohaselt seisnevad antud kulud spa külastuskuludes, samuti käib kostja kord aastas reisil. Kohtu hinnangul liigituvad puhkusekulud (reisid ja spa) vaba aja veetmise kulude alla. Vaba aja veetmise kulud on kostja eraldi välja toonud ning kohus on antud kulude põhjendatust eelnevalt hinnanud. Puhkusereise jms on vanemal võimalik soovi korral lapsele võimaldada, kuid tegemist ei ole esmavajadusega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt.
10. Kostja on eraldi kuluna välja toonud muud kulud summas 21 eurot kuus, mis koosnevad id-kaardi ja passi vahetamise kulus, voodipesu, mööbli (koolilaud) ja spordivarustuse (pallid, discgolfi kettad, reketid) ostmise kulus. Kohtu hinnangul liigitub spordivarustuse soetamise kulu vaba aja kulude sekka ning antud kulud on kostja eraldi välja toonud. Voodipesu ja mööbli (koolilaud) soetamise kulud liigituvad majapidamiskulude alla, millised on kostja samuti eraldi välja toonud. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt avalikult kättesaadava info kohaselt on alla 15-aastase lapse passi ja id-kaardi taotlemise riigilõiv 25 eurot. Seega on nimetatud kulu suuruseks 2,08 eurot kuus (25 : 12).
11. Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluasemekulud (üür, kommunaalkulud) toit transport vaba aja veetmine riided ja jalatsid majapidamiskulu hügieen hariduse omandamisega seotud kulud sidekulud huviharidus (tai poks, ujumine) tervishoid muud kulud kokku summa 188 190 25 45 75 15 20 25 35 68 24 2,08 712,08
12. 2022.a. olid kostja vajadused täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel oli hagejale langevaks osaks vastavalt 326,04 eurot ning 316,04 eurot, millest vastavalt

§ 101

lg 6 ja suhtluskorra määrusele tuleb lugeda vahetult täidetuks 46,67% ja kohustus ülalpidamise andmiseks rahas on 53,33% ulatuses, so vastavalt 173,88 eurot ning 168,54 eurot. 23.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt

§ 102

lg 2 vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise 6 väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hageja on palunud elatist vähendada, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last. Hageja selgituste (dtl 166) kohaselt on tema igakuised kulud kokku 1404,50 eurot, millest eluasemekulud moodustavad 103 eurot kuus (kostja osa laenumakses), kommunaalkulud (elekter, prügivedu) 52 eurot, autoliising 100,50 eurot ja transpordikulu 90 eurot kuus, toidukulu 333 eurot kuus, tervishoiukulu 35 eurot kuus, hügieenitarvete kulu 17 eurot kuus, vaba aja veetmise kulu 93 eurot kuus (sh puhkusekulud 73 eurot), sidekulud 43 eurot kuus, riiete ja jalatsite kulu 140 eurot kuus, muud kulud (juuksur, maja ja aia korrashoiuks vajalikud kulud) 120 eurot kuus ja kostjale makstav elatis 278 eurot kuus. Samuti on hageja välja toonud, et kahe noorema lapse igakuised kulud kokku on 1183,60 eurot, millest lastetoetusega on kaetud 120 eurot ja ülejäänud osast kannab hageja võimaluse korral umbes poole (1183,60 – 120 : 2 = 531,80). Kohtule esitatud kontoväljavõttega (dtl 323) on tõendatud laenumaksed keskmiselt 507,87 eurot kuus (4065,05 : 8) ning kontoväljavõttega (dtl 321) on tõendatud kindlustusmaksed keskmiselt 12,90 eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõttelt (dtl 169-211) nähtuvad igakuised kulud sideteenusele (xx AS ja xxx AS) kokku 57,98 eurot kuus (19 + 38,98), liisingule (AS xxx) keskmiselt 199 eurot kuus (995,03 : 5) ja elektrienergiale (xxx AS) keskmiselt 84,06 eurot kuus (420,33 : 5). Hageja pangakonto väljavõtetest (dtl 169-211) nähtuvalt on hageja sissetulekuks töötasu 1600 eurot kuus (neto). Kohtu hinnangul on hagejal võimalus teatud kuludelt kokku hoida (nt vaba aja veetmise kulud, toit, riided). Kohus leiab, et hageja sissetulek on piisav, et osaleda nii nooremate laste ülalpidamises, kui maksta kostjale elatist 173,88 eurot kuus ja alates 01.01.2023 168,54 eurot kuus.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus muudab Pärnu Maakohtu 22.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-2703 kostja kasuks välja mõistetud elatise suurust vähendades seda järgnevalt: alates hagi esitamisest 22.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 173,88 euroni kuus ning alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 168,54 euroni kuus.
3. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
4. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK määrusega 7