Obsah (9)

§ 101§ 217§ 96§ 97§ 99§ 100§ 2172§ 210§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2024.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-16932 Tsiviilasi R. A. hagi D. J.,

§ 101lg 7)); 3.2.

perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest summas 183,29 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendatud 15% (

§ 101lg 7)); 3.3.

alates 01.04.2023 kuni täisealiseks saamiseni summas 221,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendatud 15% (

§ 101lg 7)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2
2. Jätta vastuhagi elatise suurendamiseks rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja selle põhjendused
5. Hageja R. A. palub vähendada alates 10.11.2022 kuni kostjate D. J.i ja A. J.i täisealiseks saamiseni hagejalt väljamõistetud elatise suurust 160,00 euroni kuus või kohtu poolt määratud muu summani.
6. Hagi asjaolude kohaselt on hagejal neli last: kostjad, xxxx sündinud A. A. ja xxxx sündinud D. A.. Hageja vanem poeg A. A. elab hagejast lahus xxxx ja tema ülalpidamiseks on hagejalt välja mõistetud elatis Harju Maakohtu 31.03.2011 otsusega summas 95,87 eurot kuus. Hageja noorem poeg xxxx sündinud D. A. elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Tema ema on hetkel töötu.
7. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr xxxx on hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras, so. ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise ajal moodustas väljamõistetud elatis 177 eurot. Aastaks 2021 suurenes miinimumelatis 292 eurole. Praegu on hageja kohustatud tasuma kostjatele elatist 292 + 292 = 584 eurot kuus, mis käib hagejale üle jõu.
8. Hageja töötab väikeses ettevõttes R OÜ. Seoses ehitussektoris tekkinud kriisiga vähenes augustis 2022 hageja töötasu 1300 eurost 1200 eurole neto. Hageja perekond elab hagejale kuuluvas Xxxx korteris, mille ostmiseks võetud eluasemelaenu katteks maksab hageja igakuiselt 464 eurot kuus. Euribori suurenemise tõttu suureneb oluliselt ka laenu kuumakse summa, mis teeb olukorra veelgi raskemaks. Kui hageja oleks korteri üürinud, siis tema kulu (üüritasu) oleks veelgi suurem olnud. Korteri majandamise ja haldamise eest (so. kommunaalkulud) maksab hageja talvel kuni 343 eurot ja suvel 153 eurot kuus. Korteris kasutatava elektrienergia eest maksab hageja igakuiselt ca 70 eurot. Sideteenuste eest maksab hageja keskmiselt 30 eurot kuus. 3
9. Pärast noorema lapse sündi tekkisid hagejal raskused kostjatele elatise tasumisega. Hagejat toetavad majanduslikult sugulased. Kuid nemad ei ole kohustatud seda tegema ja see toetus omab ajutist iseloomu. 6.

§ 217

² lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem ei nõustu varem kohtulahendiga väljamõistetud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega on õigusliku olukorra muutumine juba omaette piisav alus elatise suuruse muutmiseks. Riigikohus on varasemas praktikas juba korduvalt asunud seisukohale, et varasema regulatsiooniga ettenähtud elatis (pool töötasu alammäärast) on ebamõistlikult suur ja seadusandja peaks seda vähendama. 7. Varasemalt kehtinud

redaktsiooni alusel hagejalt välja mõistetud elatis (292 + 292 = 584 eurot kuus) on ebamõistlikult suur ja hagejat ebamõistlikult koormav. Kostjatele 584 euro kuus tasumisel osutub hageja noorem laps ja hageja ise varaliselt vähem kindlustatuks kui kostjad. Hageja leiab, et kostjate mastaabisääst on üsna suur. Kostjad on xxxx ja xxxx aastal sündinud poisid. Eeldatavasti elavad nad ühes toas ja noorem laps kannab vanema lapse riideid. Sama puudutab mänguasju ja muid asju. 8. Hagejal on neli last. Vanem neist saab elatist 95,87 eurot kuus. Noorem laps elab hageja juures ja tema osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad kostjad. Hageja peab kasutama vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja kohustusi ja varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma kostjatele ülalpidamist

§ 101sätestatud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kostjate vastuväited ja vastuhagi

1. Kostjad ei nõustu elatise vähendamisega, sest laste kulud on suuremad kui hagejalt välja mõistetud elatis. Hageja kirjeldab, et kooselava lapse ema on töötu. Kostjate esindaja pöörab tähelepanu, et laps on xxxx aastane ja võib käia lasteaias, ning ema võib leida endale sobiva töö. Hageja varjab oma tegelikke tulusid, sest hageja kulude kalkulatsioon viitab sellele, et hageja saab osa palgast ümbrikus. Hagejal on kolm firmat: R OÜ, E OÜ ja I OÜ. Kõik firmad on seotud elektritöödega ja see on hästi tasustatav sektor. R OÜ käive 2022 aastal oli prognoositud 1 000 000 eurole ja ettevõttes on 17 töötajat. R. A. on ettevõttes juhatuse liige. Juhatuse liige saab otsustada kui palju ta töötajaid tööle võtab ja millise koormusega. Kui juhatuse liikmele ei jätku palka, siis ta võib vähendada tööjõudu. Raha puudusel tuleb teha lisatööd, mitte laste elatist vähendada. Netopalgaga 1300 eurot ei ole võimalik eluasemelaenu saada, sest peale kõikide kulude maksmist ei jää hagejale raha vabajääki 20-30% (mida iga pank nõuab). See näitab seda, et hageja teenib suuremat tulu kui kohtule esitatud. Kostjate esindaja ei ole nõus uue elatise arvutamise valemiga, sest see valem ei rahulda laste põhivajadusi. Valem on ebaõiglane ja tekitab olukorra, kus ema peab rohkem töötama ja katma suurema osa laste kuludest võrreldes isaga. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist. Kostjate esindaja ei ole nõus hagis märgitud mastaabisäästuga. Poisid on suured ja ühte tuppa nende magamisvoodid ei mahu. Mõlemal poisil on oma tuba. Kumbki poiss kannab oma riideid ja jalatseid, sest aastaga kuluvad need ära. 4
2. 29.03.2023 esitatud vastuhagis paluvad hagejad suurendada elatist 422 euroni lapse kohta. Hagejad põhjendavad, et kõik hinnad on Eestis tõusnud. Toidukaubad, mida lapsed tarbivad on oluliselt kallinenud: näiteks tatar 200% (oli 1 eur 1kg, nüüd 3 eur), kartul 150% (oli 0,20 eur, nüüd 0,50 eur), toiduõli 200% (oli 1 eur, nüüd 3 eur), sai 100% (oli 0,49 eur, nüüd 1 eur), piim ca 100% (oli 0,50 eur nüüd 0,95 eur) eur jne. Riided ja jalatsid on kallinenud 50%. Transpordikütus on kallinenud 50-57% (septembris 2021 diisel oli 1L=1,22 eur, septembris 2022 oli diisel 1L= 1,92 eur). Hageja (vastukostja) seisukoht vastuhagile
3. 05.12.2014 kohtuotsuse tegemise aastal moodustas väljamõistetud elatis 177 eurot ühe lapse kohta. Hagi esitamise ajal moodustas kohtuotsusega väljamõistetud elatis juba 292 + 292 = 584 eurot kuus. Hagejal on neli last, keda ta peab üleval pidama. Hageja sissetulek ei võimalda 292 eurot kummagi kostjale tasumist. Seetõttu oli hageja sunnitud esitama hagi elatise vähendamiseks. 01.01.2022 jõustunud Perekonnaseaduse muudatus on oluliselt muutnud elatise arvestamise põhimõtteid. Miinimumelatis ei ole enam töötasu alammääraga seotud. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on
4. aastal oluliselt vähenenud. Vastuhagi peamised põhjendused seisnevad selles, et kostjate ema ostis endale xxxx asuva kinnistu koos 120 m2 eramuga ja seetõttu olevat laste eluaseme ja transpordikulud oluliselt suurenenud. Hageja on seisukohal, et need asjaolud ei anna alust temalt nõutava elatise suurendamiseks. Kostjate ema loogika järgi võib lastega ka Miamisse kolida (kus korraliku korteri üür moodustab 10 000 USD kuus) ja nõuda hagejalt elatisena ½ osa sellega seotud kuludest. Xxxx, 120 m2 eramus elamine ei vasta kostjate tavalisele elulaadile. Eriti arvestades, et kostjad jätkuvalt käivad xxxx, mis asub 43,7 km kaugusel xxxx. Hageja on seisukohal, et Xxxx kinnistu ostmine on kostjate ema arusaamatu ja põhjendamata otsus, mis on vastuolus laste huvidega ja tavalise elulaadiga. Kostjate emal on küll õigus osta endale mistahes kinnistuid, kuid hageja kohustusi laste ees see ei mõjuta. Kostjate ema poolt
5. aastal ostetud kinnistu maksab praegu üle 160 000 eurot. Ta võib igal ajal seda kasumiga müüa ja xxxx, kus lapsed koolis käivad, tagasi kolida. Hageja vaidleb kõikidele kostjate väidetavatele kuludele vastu, leides et need on põhjendamatud, ülepaisutatud, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
6. TsMS § 459 lg 1 järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
7. Kohus leiab, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastuhagis esitatud nõue elatise suurendamiseks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, mistõttu tuleb vastuhagi jätta rahuldamata. 5
8. Hageja on tuginenud elatise vähendamise alusena alljärgnevatele asjaoludele: - tuginedes õigusliku olukorra muutumisele - hagejale on sündinud neljas laps - hageja ei ole võimeline andma kostjatele ülalpidamist

§ 101

sätestatud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist - kooselavate ülalpeetavate mastaabisääst 15.

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

16. Tulenevalt

§ 99

lõikele 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 17.

§ 100

lg 1 ja 2 kohaselt antakse vanema poolt ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmise teel (edaspidi elatis) eeskätt juhul, kui vanem ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2014 otsusega tsiviilasjas nr xxxx on hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras, so. ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohtuotsuse tegemise aastal moodustas väljamõistetud elatis 177 eurot. Aastaks 2021 suurenes miinimumelatis 292 eurole. Praegu on hageja kohustatud tasuma kostjatele elatist 292 + 292 = 584 eurot kuus.
2. Tegemist on

§ 2172lõikes 1 nimetatud elatise summaga ja ka enne 1.

jaanuari 2022 kehtinud miinimumelatisega. Riigikohtu seisukoha kohaselt

§ 2172

lg 2 näeb ette, et kui kohustatud vanem ei nõustu

§ 2172

lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele (RK: 30.11.2022 tsiviilasi nr 2-20-9571, p 13).

§ 2172lg 2 eesmärk on võimaldada enne 1.

jaanuari 2022 kohtulahendiga väljamõistatud miinimumelatise vähendamist, tuginedes alates 1. jaanuarist 2022 kehtivatele perekonnaseaduse sätetele.

§ 2172

lg 2 võimaldab seeläbi isikutel, kellelt on kohtulahendiga miinimumelatis välja mõistatud, saada osa 1. jaanuarist 2022 kehtestatud elatise arvutamise alustest.

§ 2172

lg 2 eesmärgist tulenevalt tuleb

§ 2172lg-d 1 ja 2 tõlgendada koostoimes nii, et kohustatud vanemal, kes on enne 2022.

a

1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, s.o muutuvas summas, või kindla summana 292 eurot kuus, on õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
2. Kohus peab

§ 210lõikest 2 tulenevalt kohaldama alates 1.

jaanuarist 2022 tekkivale elatisnõudele alates

1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
2. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160/42, p-d 12–13). Elatise suuruse muutmise aluseks saab TsMS § 459 lg-st 1 tulenevalt olla ka elatise maksete suurust oluliselt mõjutav 6 õigusliku regulatsiooni muutumine, mis jõustus pärast asja arutamise lõpetamist (vt näiteks Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34).
5. Hagejal on seega õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kui vanem pöördub alates
6. jaanuarist 2022 tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks kohtusse, peab kohus elatise vähendamise otsustamisel kohaldama alates
7. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu
8. novembri
9. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p-d 12–14). Elatise suuruse muutmist võib TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates hagi esitamisest, s.o
10. novembrist
12. Igakuine elatis ühele lapsele ei või

§ 101

järgi olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Hageja soovis 31.10.2023 toimunud kohtuistungil elatise vähendamist

§ 101alusel arvutatud summas.

23. Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101lg 3 järgi baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Alates
2. jaanuarist 2022 kuni
3. märtsini 2022 oli baassumma 200 eurot. Alates
4. aprillist 2022 oli baassumma 209 eurot 20 senti. Alates
5. aprillist 2023 on baassumma 249 eurot 78 senti.
6. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Alates
2. jaanuarist 2022 kuni
3. märtsini 2022 lisandus baassummale 43 eurot 44 senti (1448 × 0,03). Alates
4. aprillist 2022 lisandub baassummale 46 eurot 44 senti (1548 × 0,03). Alates
5. aprillist 2023 lisandub baassummale 50 eurot 55 senti (1685 x 0,03).
6. Alates
7. jaanuarist 2022 kuni
8. jaanuarini 2023 kehtinud

§ 101

lg 5 järgi ei pidanud vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused sai rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 1. veebruarist 2023 kehtiva

§ 101

lg 5 järgi ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kostjad on hageja ja kostjate ema ühised alaealised lapsed. Kostjatel on PHS § 16 lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 ja 2 alusel õigus saada lapsetoetust. Kostjatel oli kuni

1. jaanuarini 2023 kehtinud PHS § 17 lg 3 alusel õigus saada lapsetoetust 60 eurot kuus. Kostjatel on alates
2. veebruarist 2023 kehtiva PHS § 17 lg 3 alusel õigus saada lapsetoetust 80 eurot kuus. Kostjate vajadusi on seega võimalik katta lapsetoetuse arvel. Hageja ega kostjad ei ole toonud välja, et kostjate vajadusi oleks võimalik lisaks lapsetoetusele katta ka lasterikka pere toetuse arvel.
3. Vaidlus puudub, et kostjad elavad ema juures. Hageja sõnul kostjad isaga ei suhtle, seega käesolevas asjas

§ 101lg 6 ei kohaldu.

7 27. Kostjad on xxxx ja xxxx aastal sündinud poisid.

§ 101

lg 7 näeb ette, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kuivõrd laste vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, siis kohaldub

§ 101

lg 7 ning see 15 % tuleb maha arvata

§ 101lõigete 3–6 alusel saadud elatise summast.

1. Kostjad on esitanud enda vajaduste rahuldamiseks vajalike kulude loetelu. Igakuised põhikulud on 923, 50 eurot ühe lapse kohta järgmised (dtl 142): eluasemekulu 243 eur; küttekulu 52 eur; toidu- ja hügieenikulu 200 eur; transpordikulu 129+5 eur; tervishoiukulu 14,5 eur; juhendaja kulud (matemaatika ja emakeel) 72 eur; karatetrenn 40 eur; puidutööõpetus 28 eur; saapad talvel 70 eur; tossud kevadel 35 eur; tossud sügisel 35 eur.
2. Hageja vaidleb kostjate kuludele vastu, leides, et need on põhjendamatud, ülepaisutatud, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata.
3. 31.10.2023 toimunud kohtuistungil laste ema põhjendas, et eluasemekulu 243 eurot/laps/kuu on xxxx kinnisvara eluasemelaen. Kohus selgitas, et laenulepingu alusel makstavad laenumaksed ei ole selline kulu, mida saaks kostjalt elatisena välja mõista. Lapsed ei ole laenulepingu pooled, laenukohustuse on sõlminud laste ema ja kui ema oleks soovinud, et hageja osaleb eluasemelaenu tagasimaksmises, siis seda tuleb hagejaga läbi arutada enne kui eluasemelaenu võetakse. Laste elukoha viimist xxxx ei ole hagejaga kooskõlastatud. See on laste ema teadlik otsus, sest emale on laste ainuhooldusõigus antud kohtu poolt nii hariduse, reisimise, elukoha kui tervise küsimustes. Eluasemelaenu võtmine ja maale kolimine on kostjate ema vabatahtlik otsus, mille eest ei pea hageja maksma. Kohus selgitas, kuidas arvutatakse välja võimalus eluasemelaenuna elatises. Kuivõrd laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, siis saab eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse, sh kohaliku keskmise turuhinna, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri kaudu (vt RKTKo 3-2-1-93-12, p-d 20-21; RKTKo 3-2-1-69-13, p 21).
4. Kostjad paluvad elatise hulka arvestada igakuise transpordikulu 134 eurot/laps/kuu (43 km*2 linna/tagasi*20 päeva=162L*1,59 eur). Kostjad elavad Xxxx ja õpivad xxxx ning peale kooli lähevad karate trenni aadressil xxxx. Ema transpordib lapsed iga päev autoga kooli ja sealt trenni ning õhtul toob lapsed tagasi koju. Ema põhjendab, et lastel on koolis õpe vene keeles. Xxxx pole ühtegi venekeelset kooli ja lapsed ei soovi hetkel kooli vahetada. Kohus leiab, et transpordikulud on põhjendamata. Kohus vaatas reisiplaneerija abil igapäevase liikumisvõimalused Xxxx. Kohus leidis, et 45 minutiga saab ühistranspordiga Xxxx kooli. Autoga sõidutamist ei saa arvestada, kui ostetakse Tallinnast eemale elamu. Enne Xxxxse elama asumist oli laste emale teada, et lastel on vaja pääseda xxxx kooli. See on K. J. enda vabatahtlik otsus olnud.
5. Kostjad paluvad elatisena arvestada juhendaja kulud (matemaatika ja emakeel) 72 eurot/laps/kuu. Iga pühapäev teeb juhendaja matemaatika ja venekeele lisatunde onlines, et aidata kostjaid õppimisel. Kostjad ei ole põhjendanud, miks neil on raskusi kooli poolt 8 pakutud riiklikus õppekavas ette nähtud omandamisel ja kas on esmalt pöördutud kooli poole probleemi lahendamiseks.
6. Laupäeviti käivad kostjad puidutööõpetuses xxxx eurot/laps/kuu. Hageja vastuväitel kulu ei ole vajalik ja hageja sissetulek seda kulu ei võimalda, kulu ei ole esmavajadus, milleks elatis on välja mõeldud.
7. Kostjatel on jalanõudekulu: saapad talvel 70 eur; tossud kevadel 35 eur; tossud sügisel 35 eur laps/kuu. Hageja leiab, et ühest paarist tossudest aastaks piisab ning saapaid on võimalik odavamalt osta.
8. Riigikohus on selgitanud, et miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmisel tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid suuremaid kulusid tõendada (vt Riigikohtu
9. juuni
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kuigi eelviidatud lahend on tehtud varasema regulatsiooni kehtivuse ajal, on sealsed seisukohad kohtu hinnangul kohaldatavad ka uue regulatsiooni puhul. Seega tuleb kostjatel

§ 101lg 1 järgi arvutatud summast suuremaid kulutusi ka tõendada.

Kohtu hinnangul kostjad ei ole põhjendanud ega tõendanud ülalpidamiskulusid 923,50 eurot lapse kohta ühes kalendrikuus. 36. Hageja palub elatist vähendada lisaks õigusliku olukorra muutumisele ka sel põhjusel, et hagejale on sündinud neljas laps D. A. (sünd xxxx) ning hageja ei ole võimeline andma kostjatele ülalpidamist

§ 101sätestatud ulatuses, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Hageja palub vähendada elatist 160 euroni kuus: - 1200 eurot (sissetulek) – 464 eurot (eluasemelaen) = 736 eurot; - 736 eurot (vahendid) – 96 eurot (vanema lapse elatis) = 640 eurot; - 640 eurot : 4 inimest (2 kostjat, hageja ja noorem laps) = 160 eurot. 37.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Kolleegium on rõhutanud, et näiteks nelja lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).
3. Hageja töötab R töötasuga 1200 eurot netos (dtl 17 pangakonto väljavõte). Kuigi hageja on juhatuse liige ka äriühingutes E OÜ ja Infra I OÜ, siis tulu ta sealt ei saa, sest ettevõtted seisavad tühjalt kuna ehituseturg on kokku langenud. Äriregistri andmetel oli I OÜ-l 31.12.2022 seisuga võlgnevus - 4358 eurot (
4. a bilanss). E OÜ-l oli
5. a aruandeaasta kasum 0 eurot (
6. a bilanss). Kohus tegi päringu hageja sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametile ning saadud andmetel sai hageja tulu aprillis 2022 summas 2306,80 eurot (bruto), alates juunist 2022.a ei ole väljamakseid tehtud (dtl 125 MTA tõend). Hageja ise endale töötasu ei määra, seda teeb neljast liikmest koosnev üldkoosolek (dtl 208 äriregistri väljavõte). R OÜ majandusliku olukord ei võimalda töötasu tõstmist, mida tõendab osaühingul tekkinud maksuvõlg summas 16 377 eurot (dtl 211 MTA väljavõte). Hageja perekond elab hagejale kuuluvas Xxxx korteris, mille ostmiseks 9 võetud eluasemelaenu katteks maksab hageja igakuiselt 464 eurot kuus (dtl 18 laenu tagasimaksed). Muu vara hagejal puudub. Hageja elukaaslane sai tööd koristajana Xxxxis, kuid tema ei ole kohustatud kostjaid ülal pidama.
7. Kohus leiab erinevalt kostjatest, et asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Samas kohus nõustub kostjatega, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist (RK: 3-2-1-15-17).
8. Kohtu hinnangul on hageja poolt esile toodu tõttu võimalik hageja osa igakuisest kostjate ülalpidamiskulust vähendada vastavalt

§ 101lg-1 punktides 3-5 ja 7 arvutatud summale.

Kostja I seadusjärgne elatis on: perioodi 10.11.2022 – 31.12.2022 eest 225,64 eurot kuus; perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest 215,64 eurot kuus; alates 01.04.

1. a 260,33 eurot kuus. Kostja II seadusjärgne elatis on: perioodi 10.11.2022 – 31.12.2022 eest 191,79 eurot kuus (225,64 - 15%); perioodi 01.01.2023 – 31.03.2023 eest 183,29 eurot kuus (215,64 - 15%); alates 01.04.
2. a 221,28 eurot kuus (260,33 - 15%).
3. Kohus selgitab, et resolutsiooni sõnastamisel on kohus lähtunud Riigikohtu
4. juuni 2022 kohtuotsuses nr 2-19-19160 antud selgitustest. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 10