) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi 3 suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise summas 247,87 eurot kuus. Nimetatud elatise suuruse on hageja saanud jagades hageja igakuiste kulude suuruse 837,75 eurot kahega ning lahutades sellest omakorda 130 eurot (kostja kulud seoses huviringidega) ja täiendavalt pool riiklikust peretoetusest summas 40 eurot. Kohus on menetluses selgitanud, et kuigi hageja poolt nõutud lõppsumma on kehtivast elatise miinimumsummast väiksem, siis nähtuvalt hageja poolt esitatud arvestusest ei ole tegemist miinimumelatise nõudega, kuna pool hageja igakuiste kulude suurusest ületab seaduses kehtivat baassummat (s.o 249,78 eurot). Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang hageja igakuiste kulude suurusele. 5.1 Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 835,75 eurot. 31.07.2023 dokumendis on hageja oma igakuiste kulude suurust täpsustanud ning märkinud nende suuruseks kokku 989,26 eurot, sh üür 105 eurot, kommunaalkulud 40,35 eurot, elekter 7,70 eurot, internet + sidekulu 8,06 eurot, toidukulu 225 eurot, majapidamisvahendid 5 eurot, hügieen 5 eurot, laager 25,50 eurot, kooliga seotud kulud 20 eurot, hageja sünnipäev 30 eurot, sünnipäeva kingitus 4,08 eurot, raamatud ja märguasjad ca 18 eurot kuus, taskuraha 35,32 eurot, kooli puhvet 28,80 eurot, meelelahutus, sõprade sünnipäevad, kino, teater 30 eurot, kütus 60 eurot, muusikakool 70 eurot, huviring 60,25 eurot, saksa keel 54 eurot, tervishoid 12 eurot, riided ja jalatsid 95,20 eurot, hobi 30 eurot, muud kulud 20 eurot. Hageja on 10.10.2023 eelistungil kinnitanud, et kuigi tema igakuised kulud on hagi täpsustuses suuremad kui hagiavalduses, siis tema igakuise elatise nõude suurus sellest ei muutu (dtl 400, 00:10:07). 5.2 30.08.2023 esitatud dokumendis on kostja kinnitanud, et ei vaidlusta järgmiseid hageja igakuiseid kulusid: üür 105 eurot, kommunaalkulud 40,35 eurot, elekter 7,70 eurot, internet + sidekulu 8,06 eurot, majapidamisvahendid 5 eurot, hügieen 5 eurot, sünnipäeva kingitus 4 4,08 eurot. Kohus asub seisukohale, et nimetatud kulud on igakuiselt vajalikud ja nendele märgitud suurus mõistlik. Samuti on eluasemekulud ja sidekulud tõendatud hageja poolt esitatud dokumentidega (dtl 37-80). Kohus loeb seega eelnimetatud kulud põhjendatuks kokku 175,19 euro ulatuses. 5.3 Hageja on välja toonud toidukulu summas 225 eurot ning lisaks kooli puhvetikulu 28,80 eurot. Kohus märgib, et on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu. Samas ei ole hageja tõendanud, et ta peaks järgima mingit erilist dieeti, millest nähtuvalt oleks tal vajadus keskmiselt kallima toidukorvi järele. Samuti märgib kohus, et iseenesest ei saa kooli puhvetis käimist pidada ebavajalikuks, aga tegemist peaks olema siiski erandiga ja tasutav suuremas osas hagejale antavast taskurahast. Kohus arvestab siinkohal, et koolitoit on hagejale tasuta. Seega ei pea kohus vajalikuks anda ka eraldi hinnangut hageja seadusliku esindaja konto väljavõttele seoses puhvetikuluga (dtl 117). Eeltoodust tulenevalt peab kohus nimetatud kulusid põhjendatuks kokku 200 euro ulatuses. 5.4 Hageja on välja toonud kulud laagrile summas 25,50 eurot. Nimetatud kulu hõlmab hageja selgituste kohaselt peale laagrimaksumuse veel ka taskuraha, sõidukulu, riiete ja hügieenitarvete kulu. Kohus loeb tõendatuks, et hageja seaduslik esindaja on tasunud hageja laagri eest 2023 mais 267 eurot (dtl 81). Kohus asub seisukohale, et iseenesest ei saa pidada laagrikulu ebamõistlikuks. Pigem on tegemist last arendava kohaga, mida võimalusel kord aastas võiks lapsele lubada. Arvestades, et nimetatud kulu tuleb jagada aasta peale, siis on põhjendatud laagrikulu kokku 22,25 eurot. Muud hageja poolt väljatoodud kulud seoses laagriga kuuluvad kohtu hinnangul teiste väljatoodud kulude hulka ning seega ei pea kohus põhjendatuks nende arvelt laagrikulu suurendada. 5.5 Kuna hageja käib koolis, siis on eluliselt usutav, et hagejal tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms). Samuti on eluliselt usutav, et koolikäimisega võivad kaasneda kulud ka nt klassiraha korjamisele, ekskurssioonidele, väljasõitudele, klassiõhtutele, pildistamisele jms. Nimetatud kulude olemasolu on tõendatud ka hageja poolt esitatud kirjavahetuse ja maksekorraldustega (dtl 87-98). Kohus asub seisukohale, et 20 eurot nimetatud kulude osas on mõistlik. 5.6 Hageja on välja toonud kulud seoses meelelahutuse ja vaba ajaga, s.o hageja sünnipäev 30 eurot, raamatud ja mänguasjad 18 eurot, meelelahutus (sõprade sünnipäevad, kino, teater) 30 eurot, hobitegevus 30 eurot. Arvestades hageja vanusega on usutav, et tema elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samas märgib kohus, et meelelahutus ei pea olema igakord tasuline, s.h saab pere veeta aega looduses ning mängida kodus lauamänge vms. Samuti märgib kohus, et alaealistele lastele ja peredele pakutakse sageli ka soodsamaid hindu ning iga kuu ei ole vajalik teatris/muuseumis/meelelahutusüritustel käia. Samuti ei ole vajalik igakuiselt uusi mänguasju, raamatuid ning hobiga seotud asju osta. Kohus ei pea seega vajalikuks täiendavalt anda oma hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele meelelahutuse, raamatute, hobitegevuse osas (dtl 106-107, 121-128, 172-179). Samuti on eluliselt usutav, et seoses hageja sünnipäevaga kaasnevad teatud kulutused (peokulud, s.o nt snäkid, tort, peokoha 5 rent vms). Nimetatu osas on hageja esitanud kohtule ka täiendavaid tõendeid (dtl 99-104). Sõprade sünnipäevadel osalemist ei saa samuti pidada ebavajalikuks ning on üldtuntud asjaolu, et sellega teatud kulu kaasneb. Kohus peab mõistlikuks, põhjendatud ja eluliselt usutavaks antud kulusid kokku 100 euro ulatuses. 5.7 Iseenesest ei saa ka taskuraha andmist pidada ebavajalikuks. Hageja poolt esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja perioodil 06.05.2023 kuni 28.07.2023 tasunud hagejale 70,50 eurot, s.o ca kolme kuu jooksul 23,50 eurot kuus (dtl 108-116). Arvestades hageja vanusega peab kohus mõistlikuks taskuraha suuruseks igakuiselt 20 eurot. 5.8 Hageja on välja toonud ka kulu kütusele seoses kooli ja trenni vedamisega summas 60 eurot. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejal igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et hageja on võimeline kasutama ka tasuta ühistransporti. Kohus peab seega transpordikulusid põhjendatuks 20 euro ulatuses. 5.9 Hageja on välja toonud ka kulud muusikakoolile 70 eurot, huviringile 60,25 eurot ning saksa keelele 54 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on muusikakooli õppetasu 70 eurot kuus (dtl 129-133). Hageja ei ole esitanud tõendeid, et muusikakoolis oleks vajalik käia aastaringselt ning eelduslikult seega hageja suvekuudel (juuni, juuli, august) seal ei käi. Kohus peab seega põhjendatuks muusikakooli kuluks 52,50 eurot kuus. Samuti nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, et hageja seaduslik esindaja on tasunud hageja huviringi (xxx) eest perioodil 01.12.2022 kuni 03.06.2023 kokku 241 eurot, s.o ca 40 euro kuus ning saksa keele eest perioodil 01.03.2023 kuni 11.07.2023 kokku 192 eurot, s.o ca 35 eurot kuus (dtl 134, 135). Kohus loeb nimetatud kulud seega põhjendatuks kokku 127,50 euro ulatuses. 5.10 Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb hagejal aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Kohtu hinnangul on 12 eurot nimetatud kulule mõistlik. Kohus ei pea vajalikuks eraldi anda oma hinnangut hageja poolt esitatud maksekorraldustele seoses apteegi ostutega, kuna nimetatu ei tõenda, kellele ja mida konkreetselt ostetud on (dtl 136, 137). 5.11 Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on hagejal võimalus valida, millisest poest ja millise hinnaga riideid ja jalatseid osta. Kohus peab põhjendatud igakuiseks kuluks 80 eurot. Kohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut hageja poolt viidatud tõenditele vastavate kulude osas, kuna vastavad maksekorraldused tõendavad üksnes teatud kauplustes käimist ning toodete maksumust, kuid ei tõenda, kellele ja mida on ostetud (dtl 138-171). 5.12 Iseenesest on eluliselt usutav, et kõiki kulusid ei saa igakuiselt ette näha ning aegajalt tuleb teha täiendavaid kulutusi. Kohus loeb tõendatuks, et hageja seaduslik 6 esindaja on tasunud hageja passi eest riigilõivu summas 25 eurot (dtl 180). Kohtule teadaolevalt kehtib alla 15 aastase pass 5 aastat, seega tuleks antud kulu jagada 5 aastaga, mis teeb igakuiseks täiendavaks kuluks ca 0,42 euro. Hageja poolt esitatud sülearvuti pilt ei tõenda iseenesest selle ostmist ega maksumust (dtl 181). Samas saab lugeda üldtuntuks, et aegajalt võib pere vajada ka suuremate ostude tegemist, mille kulud tuleb jagada aga mitmete aastate peale. Kohus loeb seega usutavaks ja põhjendatud muuks kuluks 3 eurot. 5.13 Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud igakuised kulud kokku ca 780 eurot. Seega jääks kostja osa sellest 390 eurot. Hageja on igakuisest elatisest maha arvestanud
lg 5 alusel lapsetoetuse summas 40 eurot ning kostja kulud seoses huviringidega summas 130 eurot. Kuigi kostja on oma 12.06.2023 vastuses kinnitanud, et ta tasub hagejale huviringides osalemise eest igakuiselt 130 eurot (dtl 25), siis 30.08.2023 dokumendis on kostja märkinud oma igakuisteks kuludeks seoses hageja huviringidega kokku 194 eurot, s.o xxx, xx, inglise keel (dtl 339). Kostja on iseenesest tõendanud, et on xxx eest (sh laager) tasunud perioodil 28.03.2022 kuni 17.02.2023 kokku 590 eurot, s.o 75 eurot kuus (dtl 386, 388). Samuti on tõendatud, et xxx kursuse hind 12 korra eest on 240 eurot (dtl 390). Kostja on küll selgitanud, et hageja käib kursustel 4 korda kuus, kuid ühtegi tõendit nimetatud sageduse kohta esitatud ei ole. Kohus loeb seega põhjendatud igakuiseks kuluks 20 eurot. Kostja on esitanud ka tõendi xxx laagri tasumise kohta summas 150 eurot (dtl 392), so igakuiselt 12,50 eurot. Samuti on kostja selgitanud, et hageja käib inglise keeles 40 korda aastas hinnaga 12 eurot tund. Ühtegi tõendit inglise keeles osalemise ja selle maksumuse kohta ei ole kostja aga esitanud. Kohtul puudub iseenesest kahtlus, et hageja eelnimetatud kursustel osaleks. Ka hageja seaduslik esindaja on eelistungil kinnitanud, et hageja osaleb kostja viidatud kursustel. Kuna puuduvad tõendid, et kostja tasuks hageja kursustel osalemise eest kokku rohkem kui 130 eurot kuus, siis on kohtul võimalik arvestada üksnes nimetatud summaga. Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud teenuste tasumise osas üle 130 euro. Eeltoodust tulenevalt tuleb lisaks lastetoetusele elatise summast arvestada maha ka kostja kulud seoses huviringidega 130 euro ulatuses ning elatise suuruseks jääb seega 220 eurot. 6.
lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on menetluses märkinud, et hageja viibib kostjaga vähemalt 8 päeva kuus. Ühtegi tõendit nimetatud asjaolu kohta ei ole kostja aga esitanud. Samuti puudub poolte vahel 7 kehtiv suhtluskord, mis tõendaks hageja viibimist kostja juures vähemalt 7 ööpäeva kuus. Seega puudub käesoleval juhul
7.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei oleks majanduslikult suuteline elatist tasuma. Kohtu hinnangul kinnitavad kostja konto väljavõtted, et kostja on hagejale võimeline elatist miinimummääras tasuma. Kuigi kostja SEB Pank kontol vabad vahendid puudusid (dtl 430), siis Swedbank AS-is oleval kontol oli kostjal hoiustatud 21.11.2023 seisuga 1005,19 eurot ning kuue kuu keskmine sissetulek moodustas 1138,28 eurot (dtl 437-451). Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks
Kohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama hagejat ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähemkindlustatuks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 220 eurot alates 22.05.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle iga jooksva kuu 10.ndaks kuupäevaks ette järgneva kuu eest. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.