Obsah (12)

§ 329§ 68§ 65§ 424§ 50§ 44§ 64§ 76§ 75§ 74§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsembril 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-988 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika

§ 329järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 10.

augusti 2023 otsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna abiprokurör Iris Asuküla (volituse alusel) Allar Luhajärv Isikukood 38508170302, Eesti Vabriigi kodanik, elukoht XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Süüdistatav Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna abiprokurör Iris Asuküla Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 4; § 340 lg 4 p 4 tühistada Viru Maakohtu 10. augusti 2023 otsus osaliselt, see on Allar Luhajärvele

§ 329järgi mõistetud karistuse osas.

Karistada Allar Luhajärve

§ 329järgi 6 kuulise vangistusega.

1

§ 68

lg 1 alusel arvata Allar Luhajärve karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. september 2022 kuni
2. september 2022, s.o 2 päeva ja lugeda Allar Luhajärve ära kandmata karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus Allar Luhajärvele käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusest ja temale Viru Maakohtu

1. detsembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ära kandmata osast, s.o 1 aastat 6 kuud ja 3 päeva vangistust ning mõista Allar Luhajärve lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 1 päev vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Allar Luhajärve vanglasse karistuse kandmisele saabumise päev. Prokuratuuri apellatsioon rahuldada. Mõista Eesti Vabariigilt Allar Luhajärve kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot valitud kaitsjale apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks. Nimetatud summa maksta Advokaadibüroo Radziwill OÜ pangakontole Advokaadibüroo Radziwill OÜ, EE
2. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. MAAKOHTU OTSUS Süüdistus Allar Luhajärve süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud
3. detsembri 2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9847

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 9 kuud (

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 3 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust) ja

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks, juhtis alkoholi piirmäära ületavas seisundis olles ja

§ 50lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristuse kehtimise ajal, s.o 9.

septembril 2022 kella 22:33 paiku Tapa-Lehtse-Jäneda maantee 16. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX , millega teadlikult hoidus kõrvale kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest. Sellise tegevusega pani A. Luhajärv toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus 10. augusti 2023 otsusega tunnistas maakohus A. Luhajärve süüdi § 329 järgi ja mõistis talle karistuseks rahaline karistuse 300 päevamäära, arvestades päevamääraks

§ 44

lg 2 alusel miinimumpäevamäära, s.o 10 eurot, s.o rahalise karistuse summas 3000 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka A.

Luhajärve eelvangistuses viibitud aja

1. september 2022 kuni
2. september 2022, s.o 2 päeva eelvangistust. Arvestades, et ühele 2 eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, arvas kohus A. Luhajärvele mõistetud rahalisest karistusest maha 6 päevamäära. Kohus määras, et A. Luhajärvel kuulub ärakandmisele rahaline karistus 294 miinimumpäevamäära, s.o 2940 eurot.

§ 65lg 2 alusel moodustas kohus A.

Luhajärvele liitkaristuse, suurendades A. Luhajärvele

§ 329järgi mõistetud rahalist karistust Viru Maakohtu 10.

detsembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 6 kuu ja 3 päeva pikkuse vangistuse võrra, mille jättis A. Luhajärve suhtes täitmisele pööramata.

§ 64lg 2 alusel jättis kohus A.

Luhajärvele mõistetud rahalise karistuse iseseisvaks täitmiseks. A. Luhajärve süütunnistamist

§ 329

järgi apellatsioonikorras vaidlustatud ei ole ning seetõttu ei toimu nimetatud osas ka apellatsioonimenetlust. A. Luhajärvele

§ 329järgi mõistetud karistus.

A. Luhajärvele karistus mõistes leidis maakohus, et ehkki katseajal toime pandud kuritegu on äärmiselt taunimisväärne, ei tingi see automaatselt vanglakaristuse mõistmist. Arvesse tuleb võtta ka sooritatud kuriteo iseloomu, teosüüd ning eripreventiivseid kaalutlusi. Kohtu arvates ei olnud A. Luhajärve teosüü suur. Ta peeti kinni

1. septembril 2022 kell 22:33 ajal Tapa-Lehtse-Jäneda maantee
2. kilomeetril sõiduauto Volkswagen Passat, reg.nr XXX roolist. Ta tunnistas, et oli alkoholi tarvitanud, kuid arvas, et oli adekvaatne. Samuti ta möönis, et tal oli juhtimisõigus ära võetud, aga arvas, et piirang lõppeb septembris 2022, kuid täpset kuupäeva ta ei teadnud. Kohus leidis, et A., Luhajärve teosüü võimaldab rahalise karistuse mõistmist, kuna isik tunnistas end süüdi ja kahetses. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu arvates vääris tähelepanu, et teo toimepanemise ajal oli A. Luhajärv juba 9,5 kuud õiguskuulekas, kuna vabanes
3. novembril
4. Nimetatu annab alust järeldada, et tegemist on ühekordse eksimusega ning rahalise karistusega on võimalik mõjutada A. Luhajärve uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu arvates oli oluline seegi, et vangistus muudaks olematuks need positiivsed muutused, mida on võimalik süüdistatava puhul täheldada. Katseajal, mis kestis
5. november 2021 kuni
6. mai 2023 läbis A. Luhajärv sotsiaalprogrammid “Kainem ja tervem Eesti“ ja „Liiklusohutusprogramm“ ning töötas ettevõttes Farview OÜ ehituse elektrik-energeetikuna kuni
7. maini
8. Seega ei täidaks vangistuse mõistmine süüdistatava puhul oma põhilist eesmärki, milleks on isiku mõjutamine kuritegudest hoiduma.

§ 44

lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. A. Luhajärve suhtes alustati kriminaalmenetlust

1. aastal. Seega tuleb aluseks võtta tema
2. aasta sissetulek. Maksukohuslaste registri andmetel oli A. Luhajärve tulu sellel aastal pärast tulumaksu mahaarvamist 3010 eurot. Seega tuleb lähtuda miinimumpäevamäärast – s.o 3 10 eurost. Võttes arvesse A. Luhajärve süü suurust ning eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb talle mõista rahaline karistus sanktsiooni keskmisest suuremas määras. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni prokuratuur, kes palub Viru Maakohtu otsuse A. Luhajärvi süüditunnistamises ja karistamises

§ 329järgi tühistada osaliselt, s.o süüdistatavale mõistetud karistuse osas.

Prokuratuur palub mõista A. Luhajärvele karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 9.

september 2022 kuni 10. september 2022 ja lõplikuks karistuseks lugeda 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendada Allar Luhajärvele mõistetavat karistust 10.

detsembril 2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva, võrra ning liitkaristuseks mõista talle vangistus 2 aastat 1 kuu ja 1 päev. Apellatsioonis leiab prokuratuur, et Viru Maakohus ei ole

1. augusti 2023 otsuses andnud hinnangut kõikidele karistuse kohaldamise seisukohalt olulistele aspektidele ning on keskendunud üksnes eripreventiivsetele kaalutlustele. Prokuratuur leiab, et A. Luhajärve süü suuruse hindamisel ei ole maakohus pööranud küllaldast tähelepanu asjaolule, et A. Luhajärv juhtis
2. septembril 2022 sõiduautot alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Allar Luhajärve väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,74 mg/l kohta. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 sätestab, et alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning seega on tegemist väga piiripealse olukorraga. Arvestada tuleb asjaolu, et lisaks lisakaristuse täitmisest teadlikule kõrvalehoidmisele, juhtis A. Luhajärv mootorsõidukit olekus, mil tema reaktsiooniaeg, koordinatsioonivõime ja keskendumisvõime olid tugevalt häiritud. Lisaks eeltoodule seadis A. Luhajärv peale sõidukis viibiva kaasreisija potentsiaalselt ohtu ka ühiskonnaliikmed, kes A. Luhajärve poolt läbitud marsruudil liiklesid. Samuti puudus A. Luhajärve poolt juhitud sõidukil kehtiv tehnoülevaatus. Prokuratuuri arvates tuleb A. Luhajärve süüd eeltoodust tulenevalt hinnata suureks. Viru Maakohus on otsuses leidnud, et A. Luhajärve käitumises esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. A. Luhajärv on oma ütlustes väljendanud, et „väga siiralt kahetsen, et selline asi juhtus, kuna olen viimasel ajal oma elu korda ajanud ja nüüd rikun selle jälle ära.“ Prokuratuur on seisukohal, et A. Luhajärve kahetsus on seotud üksnes kuritegude toimepanemisega temale endale kaasnenud negatiivsete tagajärgedega ega väljenda isiku hoiakut teo suhtes. A. Luhajärv vabastati Tartu Maakohtu määrusega nr 1-19-9847
3. detsembri 2019 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega
4. novembril 2021.

§ 76lg 5 alusel määrati A.

Luhajärvele katseaeg kestusega kuni

1. maini
2. Seega pani A. Luhajärv talle etteheidetava kuriteo toime katseajal. Viru Maakohus on otsuses leidnud, et vangistus muudaks olematuks need positiivsed muutused, mida on võimalik süüdistatava puhul täheldada. Positiivsete muutustena toob kohus välja 4 katseajal sotsiaalprogrammide „Kainem ja tervem Eesti“ ja “Liiklusohutusprogramm“ läbimise ning töötamise ettevõttes Farview OÜ kuni
3. maini
4. Kohus ei käsitle aga asjaolu, et sotsiaalprogrammide läbimise näol oli tegemist Tartu Maakohtu määrusega isikule määratud kohustustega. Samuti ei käsitle kohus asjaolu, et isikule määrati eelnimetatud Tartu Maakohtu määrusega ka

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi, mida A.

Luhajärv

§ 329

kuriteo toimepanemise hetkele oli rikkunud ning teinud seda katseajal ka varasemalt s.o

1. jaanuaril
2. Maakohus omistas karistusliigi valikul liigset kaalu A. Luhajärve kahetsusele, positiivsetele aspektidele peale vanglast vabanemist ja tema edasise eluga seonduvatele lootustele, jättes vajalikul määral arvestamata tema varasemate karistustega seonduvad asjaolud ning muud riskitegurid, mis seavad mittevabaduskaotusliku karistuse soovitud mõju kahtluse alla. Tulenevalt eeltoodust ei ole prokuratuuri hinnangul A. Luhajärvele mõistetud rahaline karistus vastavuses isiku süüga ning arvestades isiku varasemat elukäiku ei mõjuta rahaline karistus A. Luhajärve edaspidi käituma seaduskuulekalt. A. Luhajärve puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada kergema karistusega kui vangistusega. A. Luhajärve kaitsja vastus apellatsioonile ja esitatud taotlus Vastuses apellatsioonile leiab kaitsja, et süüdistatava süü ei ole nii suur, et eelistada vangistuse kohaldamist. Süütegu sooritati lisakaristuse viimastel päevadel ja enne seda, praktiliselt terve aasta jooksul, näitas A. Luhajärv austust enda karistamisse. Esimesel võimalusel sooritas ta edukalt sõidueksami. Sellest momendist on möödunud piisavalt aega, et kindlalt veenduda selles, et mittevabaduskaotuslikud meetmed osutusid süüdistatava puhul efektiivseks ja kergem karistus juba tagab A. Luhajärve õiguskuuleka elu ja hoolika käitumiskontrolli režiimi järgimise. A. Luhajärve elu viimase aasta jooksul näitab selgelt, et tema puhtsüdamlik kahetsus oli siiras, seaduskuulekusele orienteeritud ja et kohtu siseveendumus selles aspektis oli õige. Samas ei ole apellatsioonis selgitatud kuidas efektiivse alkoholisõltuvuse ravi katkemine, stabiilse töökoha äravõtmine ja sotsiaalsete suhete rikkumine oleks A. Luhajärve puhul vajalik või proportsionaalne. Süüd hindab kohus konkreetse kuriteo raames, seega ei tohi prokuratuur toetuda süüdistuspunktidele, mis käivad teise süüteo kohta ega viidata üldisema käitumiskontrolli kohustuste rikkumisele. Seda eriti olukorras, kus kohus on juba andnud õigusliku hinnangu nendele rikkumistele
3. detsembri 2022 jõustunud määruses. Keegi ei vaielnud vastu kui Viru Maakohus samas koosseisus leidis, et A. Luhajärvele oli vaja anda “veel võimalus näidata, et ta on suuteline oma karistust vabaduses kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all kandma ning täitma korrektselt kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi”. Süüdistatav on istungite ajaks Viru Maakohtu poolt antud usaldust oma käitumisega täielikult õigustanud, seega kohtu vastava siseveendumuse kujunemine rahalise karistuse ja

§ 74

lg 6 kohaldamise võimalikkuse kohta on loogiline, põhjendatud ja selgelt jälgitav. Apellatsioonile esitatud vastuväidetes esitas kaitsja ka taotluse lõpetada KrMS § 199 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolu esinemise tõttu kriminaalmenetlus A. Luhajärve suhtes. 5 Politsei- ja Piirivalveamet on Viru Ringkonnaprokuratuuri nõusolekul

1. septembri 2022 lõpetanud käesoleva asjas menetluse. Arvestades KrMS § 206 lg-s 11, aga ka nt KrMS § 207 lg-s 3 sätestatud tähtaegu jõustub uurimisasutuse kriminaalmenetluse lõpetamise määrus vähemalt kümne päeva jooksul. Määrus jõustus seega
2. september 2022 ning Viru Maakohus on kriminaalmenetluse lõpetamise määrust käsitlenud jõustununa ka oma
3. detsembri 2022 lahendis. Prokuratuuri poolt
4. oktoobril 2022 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise määrus on seadusvastane ja õigustühine. KrMS § 213 lg 6, millele Viru Maakohus kohtu alla andmise määruses viitas, ei kohaldu jõustunud menetluse lõpetamise suhtes, sest antud säte on mõeldud vaid vähem oluliste ja jõustumata määruste jaoks, mille tühistamine ei too kaasa inimõiguste rikkumist. Kuna A. Luhajärve suhtes on jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS §-s 200 sätestatud alusel, tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooniga ning sellele esitatud vastuväitega, leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub KrMS § 338 p 4 alusel osalisele tühistamisele A. Luhajärvele mõistetud karistuse osas selle mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele. A. Luhajärve süüditunnistamine

§ 329järgi tuleb jätta muutmata.

Esitatud apellatsioonis leiab prokuratuur, et A. Luhajärvele karistust mõistes ei ole maakohus andnud hinnangut kõikidele karistuse kohaldamise seisukohalt olulistele aspektidele ning keskendunud üksnes eripreventiivsetele kaalutlustele. Ringkonnakohus leiab, et apellandi taoline väide väärib tähelepanu. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et

§-s 329 on karistusliikidena ette nähtud nii vangistus kui ka rahaline karistus, s.o tegemist on alternatiivsete sanktsioonidega. Isikule

§-st 56 lähtudes karistust mõistes, peab kohus, pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist, isiku süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisalduva põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Nimetatud põhimõttest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka alternatiivse sanktsiooni korral, nagu see on ettenähtud

§ 329

, tuleb kohtul esmalt tuvastada isiku süü suurust määravad asjaolud ning tuvastatu alusel otsustada karistusliigi valik, arvestades seejuures

§ 56lg 2 sätestatut.

Tulenevalt

§ 56

lg 2 sätestatust ja väljakujunenud kohtupraktikast, võib olukorras kus sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, vangistust karistusena mõista üksnes siis, kui kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Ringkonnakohus nendib, et maakohtu põhjendused A. Luhajärve süü suuruse hindamisel on pealiskaudsed. Kohus on märkinud, et A. Luhajärve teosüü ei ole suur. Seejuures on maakohus viidanud vaid sellele, et süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. 6 Kolleegiumi arvates on toimepandud teo omaksvõtmine kahtlemata üks asjaolu, mida isiku süü suuruse hindamisel on võimalik arvestada. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maakohus nimetatud asjaolule omistanud põhjendamatult suure tähtsuse, sest see, kas A. Luhajärv omas

1. septembril 2022 juhtimisõigust või mitte, selgunuks nagunii kohtueelse menetluse käigus kogutavatest kirjalikest tõenditest. Nimetatu järeldub ilmekalt sellest, et A. Luhajärv tunnistas end teo toimepanemises süüdi
2. oktoobril 2022 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel, mil kogutud tõenditest nähtuvalt oli ilmne, et tal puudus
3. septembri 2022 juhtimisõigus. Seega puudunuks A. Luhajärvel ülekuulamise toimumise ajal mõistusepärane põhjendus enda süüd mitte tunnistada. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht arvestada A. Luhajärve süü suuruse hindamisel tema puhtsüdamlikku kahetust. Süüdistatava puhtsüdamlik kahetsus on vaadeldav karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 mõttes ning nimetatut arvestatakse

§ 56lg 1 lause 2 kohaselt eraldivõetuna karistuse mõistmisel.

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis väidetuga, et maakohus on jätnud A. Luhajärve süü suuruse hindamisel tähelepanuta mitmed seda mõjutavad asjaolud. Ringkonnakohtugi arvates tuleb A. Luhajärve süü suurusele hinnangut andes arvestada asjaoluga, et süüdistatav asus juhtimisõigust omamata sõidukit juhtima alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et tõendusliku alkomeetriga mõõdeti A. Luhajärve väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,74 mg/l kohta, mis on vaid 0,01 mg/l vähem kui kriminaalse joobe määratlus ette näeb. Oluline on seegi, et A. Luhajärv, andes endale aru, et tal puudub juhtimisõigus ning ta on tarvitanud alkoholi koguses, mis keelab tal sõiduki juhtimise, asus ometi täiesti kaalutletult sõidukit juhtima (Tõendid tl 52). Taoline vastutustundetu käitumine A. Luhajärve poolt suurendab ringkonnakohtu arvates tema süü suurust olulisel määral. Ringkonnakohus arvestab A. Luhajärve süü suuruse hindamisel ka asjaoluga, et 9. septembril 2022 toimunu ei olnud A. Luhajärve esmane õiguskorra rikkumine. A. Luhajärve on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Seejuures mõisteti A. Luhajärv viimati süüdi 10. detsembri 2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

lg 2 alusel ning

§ 65lg 2 alusel karistati teda 3 aasta 2 kuu ja 28 päevase liitkaristusega.

Vähetähtis pole siinjuures ka asjaolu, et

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo pani A.

Luhajärv toime talle määratud katseajal, mis määrati talle pärast ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Seega ei ole tegemist A. Luhajärve ühekordse eksimusega õiguskorra vastu, nagu väidab seda maakohus kohtuotsuses. Eeltoodule tuginedes peab ringkonnakohus A. Luhajärve süü suurust keskmisest suuremaks ning leiab, et süüdistatava süü suurus välistab võimaluse tema suhtes

§ 329

ettenähtud kergema karistusliigi, s.o rahatrahvi, kohaldamise ning teda tuleb karistada vangistusega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis väidetuga, nagu ei esineks A. Luhajärve suhtes karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest see ei ole prokuratuuri arvates siiras. 7 A. Luhajärv on kahetsust toimepandu üle väljendanud juba kahtlustatavana ülekuulamisel 27. oktoobril 2022. Ka on A. Luhajärv kohtuistungil enda viimases sõnas väljendanud kahetsust toimunu üle. Ringkonnakohtul puudub igasugune alus kahelda A. Luhajärve kahetsuse siiruses. Seega esineb A. Luhajärvele käitumises karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 mõttes ning ringkonnakohus arvestab seda karistuse mõistmisel.

Karistust raskendavaid asjaolusid A. Luhajärve suhtes ringkonnakohus ei tuvastanud. Lisaks isiku süü suurusele tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo otsus asjas 3-1-158-13). Seega tuleb karistuse mõistmise selles staadiumis hinnata eripreventsiooni vaatepunktist, kas arvestades süüdistatava isikut (näiteks tema karistustundlikkust või tuvastatud asjaolude põhjal tehtud prognoosi tema edasise käitumise suhtes), on vajadus teosüü suurusele vastavat karistust karmistada või leevendada. Karistusregistri andmete kohaselt on A. Luhajärve varasemalt kriminaalkorras karistatud 3 korda. Viimati tunnistati ta süüdi 10. detsembri 2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 424

lg 2 alusel ning

§ 65lg 2 alusel karistati teda 3 aasta 2 kuu ja 28 päevase liitkaristusega.

2. novembril 2021 vabastati A. Luhajärv karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning ta allutati käitumiskontrollile ning talle määrati käitumiskontrolli ajaks lisakohustused. Muuhulgas ka kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Vabastades süüdistatava tingimuslikult enne tähtaega karistuse kandmiselt usaldas kohus A. Luhajärve, kuid viimane kuritarvitas seda pannes talle määratud katseajal toime katseaja tingimuste raskeima rikkumise, s.o pani toime uue kuriteo. Ringkonnakohtu arvates näitab A. Luhajärve ülalkirjeldatud käitumine ilmekalt kuivõrd hoolimatut ja õiguskorras hälbivat elustiili on ta harrastanud. Olles tingimuslikult ennetähtaega vangistusest vabastatud ja teades, et määratud tingimuste rikkumine võib kaasa tuua varasema karistuse täitmisele pööramise, ei suunanud see A. Luhajärve õiguskuulekusele. Teisisõnu, isegi hirm varasema karistuse täitmisele pööramise ees ei heidutanud teda kuriteo toimepanemisest loobuma. Seega ei ole A. Luhajärvele varasemalt mõistetud karistused ja ka kriminaalhooldusel viibimised teda õiguskuulekale käitumisele suunanud ega ole muutnud tema suhtumist õiguskorda positiivses suunas. Kuigi A. Luhajärv on praeguseks hetkeks läbinud sotsiaalprogrammid „Kainem ja tervem Eesti“ ja „Liiklusohutusprogramm“, ei anna see siiski kindlat veendumust, et süüdistatav edaspidi ei jätka vabaduses viibides sama eluviisi. Ka leiab ringkonnakohus, et kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule varsemalt mõistetud karistustest kergema karistuse mõistmine (kergem karistusliik) ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. A. Luhajärve süü suurust ja üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi arvestades, tuleks teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra raskema karistusega. 8 Arvestades aga A. Luhajärve suhtes ühe kergendava asjaolu esinemist, peab ringkonnakohus võimalikuks karistada teda vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuulise vangistusega. Seoses A. Luhajärvele mõistetava uue karistusega tuleb A. Luhajärve suhtes moodustada ka uus liitkaristus. Käesoleva otsusega mõistab ringkonnakohus A. Luhajärve karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka A.

Luhajärve eelvangistuses viibitud aja, s.o 2 päeva ning loeb kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva.

§ 65lg 2 tuleb mõistetud karistust, 5 kuud ja 28 päeva, suurendada 10.

detsembril 2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-9847 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva, võrra ning liitkaristuseks tuleb A. Luhajärvele mõista vangistus 2 aastat ja 1 päev. Apellatsioonile vastates on kaitsja esitanud taotluse lõpetada A. Luhajärve suhtes KrMS § 199 lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetlus. Seega leiab kaitsja, et A. Luhajärve süüditunnistamisel ja karistamisel on maakohus rikkunud nn ne bis in idem põhimõtet, sest A. Luhajärve suhtes koostati

1. septembril 2022 „Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus“, millega kriminaalmenetlus A. Luhajärve suhtes lõpetati ning mis kaitsja arvates jõustus hiljemalt
2. septembril
3. Samasisulise taotluse on kaitsja esitanud ka maakohtus ning maakohus on sellele kohtuotsuses põhistatult ka vastanud. Vastuseks kaitsja taotlusele märgib ringkonnakohus järgmist. KrMS § 199 lg 1 p 5 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS §-s 200 sätestatud alustel. Käsitletavas asjas aga see nii ei ole. Tõepoolest lõpetati käesolevas asjas
4. septembril 2022 A. Luhajärve suhtes kriminaalmenetlus ja seda põhjusel, et tema käitumises ilmnesid menetleja arvates väärteotunnused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses asjas nr 3-1-1-41-08 p 12 leidnud, et olukorras, mil kõrgemalseisev prokurör tühistab alamalseisva prokuröri poolt koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja taasalustab kriminaalmenetlust, võib tõusetuda küsimus, kas selliselt toimides ei riivata Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud ne bis in idem põhimõtet. Siinjuures tuleb märkida, et sedasama põhimõtet sätestavas EIÕK
5. lisaprotokolli art 4 teises lõikes on märgitud, et see põhimõte ei takista menetluse taasalustamist juhtudel, mil taasalustamise võimalus on siseriiklikus seaduses ette nähtud ja kui on tõendeid uutest või äsjailmnenud faktidest või kui varasemas menetluses on olnud puudujääk, mis võis asja lahendit mõjustada. KrMS § 213 lg 1 p 6 alusel on prokuratuur pädev tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi. Nimetatud võimalust kasutaski Viru prokuratuuri ringkonnaprokurör M. Voogma kui tühistas
6. septembril 2022 koostatud määruse, (lõpetati A. Luhajärve suhtes kriminaalmenetlus) kuna nimetatud määrus oli koostatud põhjendamatult ja vastuolus kehtiva seadusega (I kd tl 35-36). 9 Seega on täidetud EIÕK
7. lisaprotokolli art 4 teises lõikes toodud nõuded, sest menetluse taasalustamise võimalus on ettenähtud siseriiklikus seaduses, s.o KrMs § 213 lg 1 p 6 ning varasemas menetluses esines puudujääke, mis mõjutasid asja lahendamist (
8. septembril 2022 puudus A. Luhjärvel tegelikkuses juhtimisõigus). Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates põhjendamatu kaitsja taotluses esitatud väide nagu ei kohalduks KrMS § 213 lg 1 p 6 toodud säte jõustunud määruste suhtes, millega lõpetatakse isiku suhtes menetlus. Pealegi on Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalnimetatud lahendis leidnud, et kriminaalmenetlust välistavaks asjaoluks saab KrMS § 199 lg 1 p 5 kohaselt olla vaid tühistamata kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Kokkuvõtvalt jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse, lõpetada A. Luhajärve suhtes kriminaalmenetlus, rahuldamata. Menetluskulu
9. oktoobril 2023 esitas A. Luhajärve lepinguline esindaja Y. Radziwill taotluse hüvitada A. Luhajärvele apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest makstud tasu 750 eurot. Arve nr 1-2323b kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooniga tutvumisele ja selle analüüsile 1,50 tundi, kliendi nõustamisele 0,50 tundi ning seisukoha koostamisele ja esitamisele 3 tundi. Kaitsja tunnihinnaks on arvel märgitud 150 eurot. Õigusabikulude kogusumma on arve kohaselt 750 eurot, s.h käibemaks 125 eurot. Hinnates kaitsja taotletud menetluskulude hüvitamise põhjendatust, leiab ringkonnakohus, et osutatud õigusabi oli vajalik ja selle suurus mõistlik ning see kuulub hüvitamisele. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab A. Luhajärve suhtes tehtud maakohtu otsuse osaliselt, s.o teeb käesolevas asjas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi ning apellatsiooni, mille alusel ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse esitas prokuratuur, tuleb menetluskulu KrMS § 185 lg 1 ja § 185 lg 2 teise lause kohaselt jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 10