Obsah (8)

§ 47§ 124§ 71§ 152§ 43§ 120§ 121§ 55

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-826 Määruse kuupäev 27. juuni 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami

) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

1. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
2. Tartu Vangla poolt
3. juunil 2023 esitatud vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt esitas J. Kolesnikov
4. septembril 2020 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/242-1, milles viitas mh
5. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmisele. Tartu Vangla jättis
6. novembri
7. a otsusega nr 1-13/259-2 J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 17.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

1. Kaebaja on
2. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmist puudutava kahjunõude esitanud Tartu Vanglale
3. septembril 2020 ning selle kohta on koostatud keelduv otsus
4. novembril
5. Kohtule pole küll teada, millal täpselt sai kaebaja eelnimetatud otsuse kätte, kuid haldusasjas nr 3-20-2296 esitatud kaebusest võib mõista, et kaebajal oli otsusest teadlik hiljemalt
6. novembril
7. Seega on praeguseks hetkeks
8. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmist puudutav kahjunõue esitatud kohtule ilmselgelt kaebetähtaega ületades. Kaebus oleks tulnud esitada
9. a detsembris. 19.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval 3 põhjusel. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui takistus ära langes. 20. Üldjuhul tuleb kaebetähtaja ületamise korral anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohus leiab, et arvestades menetlusökonoomia põhimõtet ning

§ 71

lg-s 2 sisalduvat regulatsiooni, tuleb praeguses asjas jätta kaebajalt vastav taotlus küsimata, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ning kaebetähtaja ennistamise taotlus ei oleks kohtus enam ka lubatav.

1. Kaebajal oli võimalus esitada meediku kutsumata jätmist puudutav kahjunõue kohtule tähtaegselt. Puudub vähimgi võimalus, et kaebajal saaks praeguses asjas esineda mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja nii
2. a novembris kui ka detsembris esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, siis ei saanud olla kaebajal takistatud ka
3. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmisega seonduva hüvitamiskaebuse esitamine. 22.

§ 124

lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

1. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõudes, mis puudutab
2. aprillil 2020 meediku kutsumata jätmist, tuleb menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II 24.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

1. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis hüvitamiskaebuse esitamisel tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vt määruse p-d 14-15).
2. Arvestades, et praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks mh selle eest, et ajavahemikul
3. oktoober 2019 –
4. juuni 2020 vahetas S. Siniaas kaebaja PIN-koodi; S. Siniaas ründas
5. novembril 2020 kaebajat; kaebaja ei saanud kartserikambrisse patja; kambri ukse- ja aknaluugid olid kinni;
6. aprillil 2020 ei lastud kaebajat kartserikambrist välja ja ei viidud tagasi S-majja;
7. juunil 2020 viidi kaebaja tagasi E-majja kartserikambrisse; kaebaja ei saanud juuksurisse; kaebaja ei saanud kambris juua ja end pesta; kaebaja ei saanud sotsiaaltöötajaid, psühholooge, meedikuid; kambris nr 1051 oli ebapiisav põrandapind; kambrit ei koristatud kunagi;
8. a sõi kaebaja põrandalt toitu, mis seisis terve päeva põrandal;
9. detsembril 2019 aset leidnud olukord; E-majas olles elektriraha äravõtmine, söögi ostmine; aken ei käinud kartserikambris lahti; E-majas viibides ei saanud kaebaja õues käia; kaebajat ei tulnud keegi jalutusboksi abistama; kaebaja ei saanud teha jalavanne; kaebaja ei saanud kasutada dušši; kaebaja ei saanud WC-d kasutada, sest WC potil puudus prill-laud; kaebajal puudus kambrikaaslane; kaebajat võeti ära kõik asjad, sh madrats ja padi (
10. jaanuar 2020);
11. oktoobril 2019 roomas kaebaja mööda koridori ja keegi ei aidanud kaebajat ning Tartu Vangla
12. juuni
13. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale praeguses punktis välja toodud asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, siis 4 on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus eelnimetatud osas hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks ja kaebus kuulub vastavas osas tagastamisele.
14. Tartu Vangla
15. juuni
16. a vastusest ilmneb, et kaebaja esitas vanglale
17. oktoobril 2022 kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1, milles viitas ka
18. oktoobril 2019 põhjuseta kartserikambrisse paigutamisele ja kartserikaristuse määramisele, kuna J. Kolesnikov aeti endast välja. Tartu Vangla jättis
19. märtsi
20. a otsusega nr 1-13/322-8 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata.
21. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
22. oktoobri
23. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
24. juuni
25. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
26. septembri
27. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
28. juuni
29. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9). Seega peab kohus praegusel juhul kontrollima, kas vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.
30. Tartu Vangla jättis
31. märtsi
32. a otsusega J. Kolesnikovi
33. oktoobri
34. a kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/322-1 läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lg 3 teisele lausele võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt. Viidatud otsuses tõi vangla esile, et kinnipeetav ei ole vaatamata Tartu Vangla poolt antud puuduste kõrvaldamise võimalusele välja toonud konkreetseid sündmusi või nendega seonduvaid tagajärgi, et oleks võimalik järeldada kindla sündmusega seonduvat kahjulikku tagajärge ja nendevahelist põhjuslikku seost.
35. Kohus nõustub vangla põhjenduste ja lõppjäreldusega. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puuduseid, oli taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada kahjunõude faktilisi aluseid ja seda, millised kahjulikud tagajärjed konkreetsest sündmusest tulenevalt kaebajale saabusid, kuid kaebaja ei teinud seda. Seega ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus kuulub ka selles osas tagastamisele. 31.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna eeltoodust tulenevalt ei kuulu esitatud kaebus sisuliselt läbivaatamisele, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. III
2. Kaebaja esitas
3. mail 2023 riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. 34.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui

ei näe ette teisiti. 5

1. Kohus leiab, et J. Kolesnikovi
2. mai
3. a taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha
4. aprilli
5. a määruses, jättes vastava taotluse rahuldamata. Ka on kohus jätnud oma
6. mai
7. a määrusega kaebaja
8. mai
9. a riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja
10. mai
11. a taotlusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlustega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. J. Kolesnikov ei ole taotluses ühtegi sellist asjaolu välja toonud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et J. Kolesnikov on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
12. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J. Kolesnikovi
13. mai
14. a taotluse riigi õigusabi saamiseks

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 6