1-24-428 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2024 Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-428 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea T

§ 199lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Reelika Ratassepp Süüdistatav Andrus Liivandi – isikukood 38806070296, viibib xxxx, emakeel xxxx, xxxx kodanik, xxxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrus Liivandi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.09.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2806 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 4 aastat 6 kuud ja 9 päeva.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat 6 kuud ja 9 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 15.03.

1. Välja mõista Andrus Liivandilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 421,20 eurot riigituludesse. Menetluskulud 421,20 eurot tasuda ühe kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Andrus Liivandi, kriminaalasi 1-24-428, menetluskulud“. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsja sõidukulud 9,36 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista Andrus Liivandilt kannatanu Tallinna Vangla kasuks 2,10 eurot. Nimetatud summa kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank), EE891010220034796011 (SEB) või EE701700017001577198 (Nordea Bank), viitenumber 2800049829, selgitusse makse alus: Andrus Liivandi, kriminaalasi nr
3. Asitõend – DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Andrus Liivandit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja keda on karistatud Harju Maakohtu 13.09.2023.a otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2806 varguste toimepanemise eest mh 18.12.2022 ja 25.12.2022, jätkab varguste toimepanemist süstemaatiliselt ning taas 13.02.2023 kella 12.45 paiku aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond asuvas Tallinna Vangla RS-hoone meditsiiniruumis nr SK1-13, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe markeerimata ravimitopsiku, mille sees oli 14 kõvakapslit Pregabalin Zentiva 150 mg maksumusega 2,10 eurot. Seega pani Andrus Liivandi oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Andrus Liivandi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.01.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andrus Liivandi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 13.09.2023.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2806 mõistetud karistusega, s.o vangistuega 4 aastat 6 kuud ja 9 päeva.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristusena vangistus 4 aastat 6 kuud ja 9 päeva, mille ärakandmist arvestada alates eelmise kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-2806 mõistetud karistuse kandmise algusest, s.o 15.03.

1. 2 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olev asitõend –DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 421,20 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kaitsja sõidukulud 9,36 eurot jätta riigi kanda. Kuivõrd käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes Riigikohtu lahendist 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
2. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak 3