← Eesti

2-20-12198/102

Obsah (8)§ 178§ 430§ 428§ 661§ 436§ 233§ 445§ 164

2-20-12198 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2023, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12198 Tsiviilasi N P h

§ 178lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Hagiavaldus

  1. 24.08.2020 esitas N P (endine nimi T) (edaspidi hageja) ühisvara jagamise nõude. N P ja L T (edaspidi kostja) sõlmisid abielu 05.07.2002 Ivangorodi linnas, Venemaal. Abielu lahutati 19.06.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-
  2. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele ühisvara jagamises. 2 / 13
  3. 2-20-12198 08.03.2012 kinkis A T LT kinnistu asukohaga XXX, alates 16.03.2012 on L T nimetatud kinnistu omanik. Tegemist on L T lahusvaraga. Kinnistul asuv maja oli halvas seisundis ja pooled alustasid maja renoveerimist. N P tellis 2015 aastal projekti, 17.10.2016 valmis rekonstrueerimise ja laiendamise ehitusprojekt töö nr 140_PP_AA-301_v
  4. Alates 2014 aastast hakati soetama maja renoveerimiseks vajalikke materjale. Perioodil juuni 2014 – märts 2020 osteti materjale summas 38637,36 eurot. Lisaks telliti teenuseid (ehitusprojekt, elektritööd, betoonitööd, soojusvõrgu ehitamise tööd, tehnika rent), perioodil juuni 2016 – märts 2020 kulutati teenustele kokku 9211,54 eurot. Kokku on L T lahusvara renoveerimisele kulutatud ühisvara arvelt 47848,90 eurot. N P nõuab L T hüvitist summas 23924,45 eurot.
  5. Lisaks panustas N P maja renoveerimisel ka ehitustööde ja abitööde tegemisega. Perioodil juuni 2014 – juuni 2020 on poolte ühiseks panuseks maja ümberehitamisel 3000 tundi, s.o 500 tundi aastas hinnaga 5 eurot üks töötund. Seega on N P panus kokku 7500 eurot (250 x 6 x 5). Kui panust ei ole kohtu hinnangul võimalik tõendada, siis palub Natalia Pavlovskaja kohtul hinnata tema tööpanust siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.
  6. Lisaks soovib N P jagada abielupaarile kuulunud sõidukid.
  7. N P nõue: 1) jagada L T lahusvaraks oleva maja renoveerimisele, ümberehitamisele ja lahusvara huvides kasutatud ühisvaraks olevad rahalised panused summas 47848,90 eurot kohustusega hüvitada N P pool ühisvaraks olevast rahalisest panusest, s.o 23924,45 eurot; 2) jagada L T lahusvaraks oleva maja renoveerimisele, ümberehitamisele ja lahusvara huvides kuulutatud poolte poolt ehitustööde teostamise näol tehtud panus summas 15000 eurot kohustusega hüvitada N P 7 500 eurot, arvestades tema panust maja ümberehitamisel; 3) kaubik Ford Transit 350L SCAB, registreerimisnumber XXX, väärtusega 4 500 eurot jätta N P ainuomandisse kohustusega hüvitada L T pool sõiduki väärtusest, s.o 2250 eurot; 4) sõiduauto Volkswagen Transporter, registreerimisnumber XXX, väärtusega 1500 eurot jätta N P ainuomandisse kohustusega hüvitada L T pool sõiduki väärtusest, s.o 750 eurot; 5) kaubik Volkswagen LT28, registreerimisnumber XXX, väärtusega 1200 eurot jätta L T ainuomandisse kohustusega hüvitada N P pool sõiduki väärtusest, s.o 600 eurot; 6) kaubik Iveco Turbodaily 49.10V, registreerimisnumbriga XXX, väärtusega 2500 eurot jätta L T ainuomandisse kohustusega hüvitada N P pool sõiduki väärtusest, s.o 1250 eurot; 7) kaubik Peugeot Boxer registreerimisnumbriga XXX, väärtusega 600 eurot jätta L T ainuomandisse kohustusega hüvitada N P pool sõiduki väärtusest, s.o 300 eurot; 7) peale tasaarvestuse teostamist moodustab L T kohustus N P ees kokku 31824,45 eurot. Kostja vastus
  8. L T on nõus ühisvara jagamisega, kuid ei ole nõus ühisvara jagamise viisiga. Materjalide maksumus on vale ja tõendamata. Puuduvad tõendid, et maksed on tehtud ühisvara arvelt. Venemaa äriühingutelt ostetud materjalid on poolte teise maja renoveerimiseks kasutatud, nimetatud maja asub Venemaal. OÜ-lt V, OÜ-lt E OÜ, N OÜ ei ole töid tellitud ega tasutud, need tööd on L T ise teinud. N P ei ole panustanud maja ümber ehitamisesse. Elamu renoveerimisega tegeles L T üksinda koos oma tuttavatega. Ühisvara jagamisel ei saa arvestada poolte töötundide ja füüsilise panusega.
  9. Sõidukite osas on L T nõus, et N P ainuomandisse jääb sõiduk Volkswagen Transporter, registreerimisnumber XXX ja samuti on ta nõus, et antud sõiduki turuväärtus on 1500 eurot. L T ei ole nõus, et N P omandisse jääb Ford Transit, registreerimisnumber XXX. 3 / 13 2-20-12198 L T soovib sõidukit endale ja on seisukohal, et sõiduki turuväärtus on 1800 eurot. Teisi autosid L T ei soovi ja samuti ei soovi ta nende eest hüvitist maksta. Peugeot Boxer-it ei ole, on Citroen Jumper. Vastuhagi
  10. 02.08.2021 esitas L T vastuhagi.
  11. L T palub lõpetada N P ja L T ühisomandi sõidukite suhtes. Jätta sõiduk Volkswagen Transporter, registreerimisnumbriga XXX, turuväärtusega 1500 EUR N P ainuomandisse. Jätta Ford Transit, registreerimisnumbriga XXX, turuväärtusega 1800 eurot L T ainuomandisse. Sõidukid Volkswagen LT, registreerimisnumbriga XXX, Iveco Turbodaily, registreerimisnumbriga XXX ja Citroen Jumper müüa avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu ja müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Mõista XXX müügi eest 6500 eurot L T kasuks. Mõista L T L T kasuks sõiduke turuväärtuste hinnavahe eest 300 eurot. Tasaarvestada N P L T kasuks väljamõistetava hüvitise summa 6500 eurot L T N P kasuks väljamõistetava hüvitise summaga 300 eurot ja lõplikult mõista N P L T kasuks 6200 eurot.
  12. L T ei vaidle vastu, et poolte vahel sõlmiti 05.07.2002 abielu, mis lahutati 19.06.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-
  14. L T hinnangul kuulub poolte ühisvara hulka 6 sõidukit – kaubik Ford Transit 350LSCAB, registreerimisnumbriga XXX; sõiduauto Volkswagen Transporter, registreerimisnumbriga XXX; kaubik Volkswagen LT28, registreerimisnumbriga XXX; sõiduauto Citroen Jumper, registreerimisnumbriga XXX; kaubik Iveco Turbodaily 49.10V, registreerimisnumbriga XXX; kaubik Peugeot Boxer, registreerimisnumbriga XXX. L T soovib endale ühte autot (Ford Transit), kuid ei ole nõus Ford Transit-i turuväärtusega ja leiab, et see on 1800 eurot. L T on nõus, et N P omandisse jääb Volkswagen Transporter ja nõustub ka selle turuväärtusega. Ülejäänud sõidukid tuleks müüa avalikul enampakkumisel, kuna L T neid oma omandisse ei soovi.
  15. L T leiab, et XXX asuva eramu remondiks tehtud kulud tuleb hüvitada N P. N P ei ole tõendanud, et ehitusmaterjalid oleks ostetud ühisvara arvelt. Tõendina esitatud ehitusprojekt on põhiprojekti staadiumis, eelarvet elamu ehitamiseks ei ole tehtud. Ehitusregistris puuduvad andmed, et maja suhtes oleks vormistatud ehitusluba või esitatud ehitisteatis, pole selge kuidas töid teostatakse, kui ehitusseadustik nõuab vähemalt ehitisteatise esitamist. Puuduvad tõendid tehtud tööde mahu osas.
  16. Pooled soetasid abielu ajal elamu XXX. Elamu nominaalomanik on N P ja vähemalt need ehitusmaterjalid, mis on ostetud Venemaalt on kasutatud antud elamu remondiks. Elamu ja krundi hind kokku oli 1 200 000 rubla, s.o 13 838,97 eurot. Eramu on tänaseks müüdud ja N P sai eramu müügist 13 000 eurot. Kuna tegemist on olnud ühisvaraga, siis tuleb pool summast hüvitada L T.
  17. Pooled on enne lahutamist sõlminud abieluvaralepingu, ühisvara jagamise lepingu ja tegid avalduse abieluvararegistrile. Lepinguga läks korteriomand asukohaga XXX N P ainuomandisse. Tehingu tegemise ajal oli poolte abielu purunenud ja tehingu eesmärgiks oli tagada N P eluase. Kooselu lõppes 01.05.2020 ja korteri jagamisel ei esitanud L T nõuet hüvitada pool korteri maksumusest. L T lähtus sellest, et tehinguga lõpetatakse pooltevahelised võimalikud ühisvaraga seonduvad vaidlused. Hinnates N P nõuet, on vajalik ka nimetatud asjaolusid arvestada. Kahe ühisvarasse kuulunud kinnisasja müügist sai N P raha, et omandada korteriomand asukohaga XXX Vastus vastuhagile 4 / 13 2-20-12198
  18. N P vastuhagi ei tunnista. N P märgib, et kuna L T ainuomandis olnud maja oli pere jaoks elamiseks mitte kõlblik ja halvas seisus, alustasid pooled maja renoveerimisega. See tähendab, et maja renoveerimine toimus pere huvides ja materjalide soetamine toimus ühisvaraks olevate rahaliste vahendite arvel. L T ei ole vastupidist tõendanud. Kuna L T lahusvaraks oleva maja renoveerimiseks kasutati ühisvaraks olevaid rahalisi vahendeid summas 46342,00 eurot, peab L T N P hüvitama pool majale tehtud kulutuste väärtusest - 23171 eurot.
  19. 13.05.2020 sõlmitud abieluvaralepingu kohta märgib N P, et leping on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud, mistõttu ei oma lepinguga seonduv käesoleva vaidluse ja ühisvara jagamisel tähtsust.
  20. N P leiab, et ühisvaraks olevate sõidukite müügiks tuleks korralda avalik enampakkumine ja sõidukite müügist saadud raha tuleb jagada poolte vahel võrdsetes osades. 25.01.2022 istung
  21. Pooled leidsid, et sõidukite jagamise osas on ilmselt võimalik kompromiss sõlmida. Venemaal asuva elamu kohta ei ole teada, kas see kuulub ühisvarasse. Kohus juhtis tähelepanu, et tõendid on hagiavalduses esitatud väidetega seostamata ning see on N P ülesanne. 05.07.2022 istung
  22. Kohus selgitas N P, et esitatud tabel on endiselt osaliselt võõrkeeles ning see tuleb tõlkida. Pooled ei ole sõidukite jagamise osas endiselt kompromissi sõlminud, kuid tegelevad sellega. Kostja ei ole suutnud esitada tõendeid Venemaal asuva kinnisvara omaniku kohta. 19.12.2022 istung
  23. Kohus kuulas üle tunnistaja J T, kes on poolte tütar. Tunnistaja sõnul kuulus vaidlusalune maja tema vanematele ajast, kui ta oli 11- või 12-aastane. Maja oli algselt kehvas seisus ning seal ei olnud võimalik elada. Jutt maja remondist toimus N P eestvedamisel. Ta tegeles maja dokumentatsiooniga ning otsis inimesi, kes saaks maja ehitamisega tegeleda. Ehitusmaterjal toodi Narva Venemaalt ning tunnistaja kinnitab, et neid materjale kasutati just maja renoveerimisel. Ehitustöödega tegelesid töölised, mingil määral ka L T, kuid N P tunnistaja meelest ehitustöid ise ei teinud. Tunnistaja nägi, et teostati tööd maja soojustamiseks, samuti vundamenditööd. Tunnistaja kinnitab, et maja soojustamiseks vajalik materjal hangiti Venemaalt, muu materjali osas ei oska seisukohta võtta. Perekond ostis ehitusmaterjale Venemaalt ka peale seda, kui tunnistaja oli juba 13-14-aastane. Ehitusmaterjalide eest tasus N P Vene Föderatsiooni pangakaardiga, läbi sealse panga. Tunnistaja sõnul on N P tema mäletamist mööda kogu aeg tööl käinud, s.t ei ole olnud perioode, kus ta oleks olnud töötu ning tööd otsinud. L T vahetas töökohti ning oli ka aeg, kui ta oli töötu. Tunnistaja käis ka N P Espaki kaupluses kaupa ostmas. Maja Ivangorodis sellel ajal ei remonditud.
  24. Kohus kuulas üle tunnistaja V E. Tunnistaja tegi L T palvel vaidlusaluses majas ehitustöid. L T tõi ehitusmaterjalid maja juurde enda autoga. Tunnistaja tegi töid L T juhiste kohaselt ja vastavalt projektile. Tunnistaja ei mäleta, et N P oleks objektil olnud.
  25. Tunnistaja N S selgitas, et töötas L T koos. Koos käidi ehituspoodidest ehitusmaterjale ostmas. Materjale osteti nii tunnistajale kui ka L T. Mõnikord maksti sularahaga, teinekord jällegi kaardiga. 5 / 13 2-20-12198 31.01.2023 istung
  26. Kohus kuulas N P vande all ära. Ta selgitas, et maja remondiga alustati
  27. aastal. Esmalt tegeleti akendega, kuna toona ei mõeldud maja laiendada. N T tegeles akende vahetamise korraldamisega ning selle tulemusel vahetas aknad
  28. korrusel ettevõte Eesti Aken. Paigaldatud aknad jäid sinna remondi lõpuni.
  29. aasta lõpus sai otsustatud, et maja pindala on vaja suurendada. Maja rekonstrueerimist alustati linnavalitsuse loata. Linnavalitsuse ametnikud ilmusid maja juurde ning vastava määruseta keelati edaspidiste tööde teostamine. Et töid jätkata, tuli teha audit ning erinevad projektid – elekter ning küttesüsteem. Projektide tegemine ja kooskõlastamine võttis aega
  30. aasta. Pärast projekti saamist alustati maja ehitamisega. Algul osteti materjalid ja
  31. aasta novembris-detsembris algas vundamendi rajamine. Osteti erinevad materjale - betoon, plokid, tsement. Seejärel paigaldati põrandasoojustus maja esimesel korrusel. Peale seda valiti välja elektrikud, vahetati elektrisüsteem. N P töötas sellel ajal Narva firmas, mis tegeles ehitusmaterjalide tarnimisega. Ta organiseeris suuremas koguses saematerjalide ostmist, mis läks katuse, seinte ning korruste vaheliste vaheseinte katmiseks. Esimene veoautokoorem saematerjalidega oli ostetud
  32. aasta kevadel. Peale seda alustati majas teise korruse seinte paigaldamist. Plokid selleks osteti Espakist. Seejärel hakati paigaldama katust ning sellega tegeles üks töötaja, kes oli aeglane ning teda pidi pidevalt kontrollima. Samal ajal osteti fibro-tsemendi segu maja viimistluseks ning valiti vihma äravoolu süsteemid. Osteti metallkate (Ruukki) katusele. Ka see nõudis tööd, kuna oli vaja saata kirju ja saada ettepanekuid. Telliti ka kolmekordsed aknad teisele korrusele, maja soojustusmaterjal ning korrustevaheline heliisolatsioon. Heliisolatsioon telliti Venemaalt.
  33. aastal toodi veel Venemaalt antiseptikuid, millega immutati katuse soojustust. Esimesed sõidud Venemaale materjalide järgi olid siis, kui laps oli 1,5 kuune, N P võttis ta kaasa. N P ostis linte ja vajalike materjale siseviimistluseks ja soojustamiseks. Paigaldati kanalisatsioonitorud, selle jaoks osteti isolatsioon.
  34. algas siseviimistlus, krohvimine ja seinte viimistlus. Lisaks veel palju töid, mille eest oli tasutud, aga millel ei ole tšekke. N P ei mäleta, missugune oli tema töötasu kõneall olevatel aastatel, kuid see laekus tema pangaarvele. Sinna laekusid ka lapsetoetused, lapsehüvitis. Mingi summa sularahas tõi abikaasa, sest tema töötasu ei laekunud arvele. N P oskused ei võimaldanud maja renoveerimisel vajalikke töid teha, ka L T tegi töid ainult osaliselt, ülejäänud tööd tegid töölised. Rahu tänava korteris tehti abielu kestel remonti minimaalselt – seina pandi tapeet, vahetati uksed ning paigaldati laminaat ja plaadid vannitoas. Need tööd tegi L T. Kõik raha, mis laekus läks maja ehitamisele. N P läks ka 4,5-kuuse lapse kõrval tööle, et rohkem teenida.
  35. Kohus kuulas vande all ära ka L T. Ta selgitas, et Rahu tänava korteris tehti laiaulatuslik remont, kuid see kestis kaua – kuni
  36. aastani. Poolte vahel oli kokkulepe, et see jääb N P ainuomandisse ja sellega on lõpetatud täiendavad nõuded seoses ühisvara jagamisega. Ivangorodi maja oli N P ema omandis ja kui N P tahtis seda maja osta, oli kokkulepe, et ta peab maja maksumusest poole enda õele hüvitama õele. Maja ümbervormistamisega tegelemiseks käidi Ivangorodis, Kingisepas ning L T istus sellel ajal väikese lapsega autos. N P kasutas L T nõusolekul selleks 7000 eurot perekonnaraha. N P töötas täistööajaga ja mitte kodust, vaid käis tööl kohal. Töötasu oli 2014-
  37. aastal 600-700 eurot. L T sissetulek oli sellel ajal üle 2000 euro. L T sai töötasu ka sularahas. Sularaha jaoks oli peres karp, millele oli pooltel vaba ligipääs. Lepa tänava kinnistu saamisel oli maja seisukorras, mis ei võimaldanud seal talvel elada. L T elukutseks on puussepp-ehitaja ning ta oskused võimaldavad ehitustöid teha. L T osales kõikides töödes ise, kuid ta ei teinud kõike üksi. Materjalid osteti N P 6 / 13 2-20-12198 kliendikaardiga. L T oli arvamusel, et N P kui XXX vajab täiendavat kaitset, et teda riigist välja ei saadetaks. Kliendikaardi kasutamine aidanuks L T arvates kaasa sellele, et poolte abielu ei peetaks fiktiivseks. Kodune majapidamine oli korraldatud nii, et N P tegeles lastega ja toiduvalmistamisega. Reaalsete ehitustöödega Lepa tänaval N P ei tegelenud, tal puuduvad selleks vajalikud oskused. Perekond elas kuni abielulahutuseni Rahu tänaval. L T ei olnud abielu kestel kursis laekumistega abikaasa pangaarvele, kuna talle neid ei näidatud. L T kontole laekunud raha läks korteri kuludele ja muu vajaliku katteks. L T ei oska Lepa tänaval asuva maja praegust hinda öelda. Hageja lõplik seisukoht
  38. N P jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. On tõendatud, N P kulutas maja ehitamiseks 31424,45 eurot. Raha kasutamist on tõendatud nii esitatud tõenditega kui ka tunnistajate ütlustega. L T ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et soetatud ehitusmaterjalid või tööd olid kasutatud teiste kinnisvaraobjektide renoveerimiseks. Samuti ei ole L T tõendanud, et ta oleks maja renoveerimisega tegelenud oma lahusvara arvelt. Seega leiab N P, et tal on õigus ühisvara arvelt tehtud L T vara parandusteks kantud kulude hüvitamiseks. Kostja lõplik seisukoht
  39. L T leiab, et N P tõlgendab perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 1 valesti. L T märgib, et kõnealuse normi kohaldamise eelduseks on selline olukord, kus üks abikaasadest on õigustatud ühisvara valitsemiseks ja kasutab ühisvara enda huvideks. Juhul kui N P tugineb antud õigusnormile, on ta kohustatud tõendama, et maja rekonstrueerimiseks kasutatud rahalised vahendid olid ühisvaraks, rahaliste vahendite valitsemiseks oli õigustatud üksnes L T (abieluvara lepingu alusel) ja ta kasutas ühisvara hulka kuuluvaid rahalisi vahendeid ilma teise abikaasa nõusolekuta oma lahusvara rekonstrueerimiseks. Seega kaitseb nimetatud õigusnorm abikaasa varalisi huvisid üksnes sellel juhul, kui on olemas abieluvaraleping ja teine abikaasa on lepingu alusel õigustatud ühisvara ainuisikuliselt valitsema. N P kinnitas vande all ärakuulamisel, et maja rekonstrueerimine toimus tema soovil. N P sõlmis lepingud, tellis ehitusmaterjalid jne. Seega puudub võimalus rääkida sellest, et L T kasutas kunagi ühisvara maja rekonstrueerimiseks ilma N P nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt leiab L T, et hageja nõue põhineb valel alusel. Nõue hüvitada N P füüsiline panus maja rekonstrueerimisel on L T hinnangul arusaamatu. Panuse arvestuskäik ei ole selge. N T väidete kohaselt tegeles ta maja renoveerimisega 500 tundi aastas, s.o igapäevaselt ligikaudu 1 tund 20 minutit (500 tundi / 365 päeva). Kohtuistungil andis N P ütlusi, mille kohaselt töötas ta aastatel 2014-2020 täiskoormusega ehk 5 päeva nädalas. Kohtuistungil ei suutnud ta aga selgitada, milliste ehitustöödega ta maja rekonstrueerimisel tegeles. On eluliselt ebausutav, et olles täiskoormusega töötaja ja kasvatades 2-3 last töötas N P igapäevaselt ligikaudu 1 tund 20 minutit maja ehitamisel. Hageja seisukoht kostja lõplikule seisukohale
  40. N P ei nõustu L T arvamusega, et PKS § 34 lg 1 ei ole antud juhul kohaldatav. L T on ekslikult leidnud, et olukord, kus lahusvara parandatakse ühisvara arvelt, ei ole PKS-ga piisavalt reguleeritud. L T väidetel nii ei ole. Analoogsete vaidluste lahendamisel on aga kohtupraktika nii Riigikohtu kui ka ringkonnakohtute otsuste tasemel. Kohtud kinnitavad ühetaoliselt, et PKS § 34 lg 1 kohaldatakse juhul, kui ühisvara kasutatakse lahusvara kasuks. L T arvamus, et PKS § 34 on puhtalt kaitsenorm, ei ole samuti Riigikohtu ja ringkonnakohtu praktikaga kinnitatud. Olukorras, kui N P puuduvad oma osalust tõendavad dokumendid, siis tuleks lähtuda sellest, et kõik kulutused, mis on 7 / 13 2-20-12198 tehtud poolte poolt tuleks arvestada ühisvara hulka. Lähtudes tehtud tööde mahust on igati põhjendatud nõuda ühisvarast 7500 euro hüvitamist L T maja ehitamises osalemise eest. KOMPROMISS
  41. Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte 07.03.2023 kompromiss tuleb jätta kinnitamata, 08.03.2023 kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
  42. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 30. Pooled esitasid 07.03.2023 kohtule kompromissi. Pooled leidsid, 08.03.2023, et varem esitatud kompromiss ei vasta nende tegelikule tahtele. Ühtlasi esitasid poole 08.03.2023 kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ning menetlus selles osas lõpetada. 31.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

  1. Kohus leiab, et 07.03.2023 kompromiss ei vasta menetlusosaliste tahtele ja seega jätab kohus nimetatud kompromissi kinnitamata.
  2. Kohus tuvastas, et 08.03.2023 poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.
  3. Lähtuvalt

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse poolte ühisvara kaubiku Ford Transit 350L SCAB, reg nr XXX ja kaubiku Iveco Turbodaily 49.10V, reg nr XXX jagamise osas. 35.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagi-menetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled paluvad edasikaebe tähtaega lühendada ühele päevale. Kompromissi kinnitamise peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu ühe päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 36. Kohus tutvunud poolte seisukohtadega, poolte poolt kohtuistungil esitatuga, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja 8 / 13 2-20-12198 seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.
  2. PKS § 37 lg 1 kohaselt jagavad abikaasad varaühisuse lõppedes ühisvara omavahel. Ühisvara jagatakse PKS § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi lõpetamise sätted (asjaõigusseaduse § 77 lg 2) ütlevad, et kohus võib kokkuleppe mittesaavutamisel jagada kaasomandis olevad asjad hageja nõudel kas kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi enampakkumisel. Kohtupraktika kohaselt kaasomandi lõpetamise asjades on selgitatud, et asjade väärtuse/hinna määramisel tuleb see kindlaks teha võimalikult ajaliselt lähedal asjade jagamise seisust ehk kohtuotsusest, tagamaks kaasomanikule õigus saada asja eest võimalikult õiglane hüvitis.
  3. Käesolevas asjas on tuvastatud, et pooled abiellusid 05.07.2002 ja poolte abielu lahutati 19.06.2020 kohtuotsusega (dtl 21-23). PKS § 66 punktist 2 tulenevalt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, mil kohtuotsus jõustub (kohtuotsus jõustus 13.08.2020).
  4. PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt moodustavad abikaasa lahusvara esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel.
  5. Poolte vahel puudub vaidlus, et XXX kinnistu on kostja omand (dtl 5) Kostja omandas 08.03.
  6. aastal kinnistu kinkelepingu alusel A T (dtl 5). Seega tuleb arvestada, et kinnistu kuulub kostja lahusvarasse.
  7. Pooled on soovinud sõiduauto Volkswagen Transporter, reg nr XXX, kaubiku Volkswagen LT28, reg nr XXX, sõiduauto Citroen Jumper, reg nr XXX ja kaubiku Peugeot Boxer reg nr XXX jagamist. Pooltel puudub vaidlus, et tegemist on ühisvaraga. Sõidukid
  8. N P on palunud jagada sõidukid selliselt, et tema omandisse jääb Volkswagen Transporter. L T palub sõiduki Volkswagen Transporter jätta N P ainuomandisse ning müüa avalikul enampakkumisel sõidukid Volkswagen LT28, Peugeot Boxer ja Citroen Jumper. Seega on pooled üksmeelel, et sõiduk Volkswagen Transporter tuleb jätta N P ainuomandisse. N P on sõiduki väärtuseks määranud 1500 eurot (dtl 13) ning L T ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb sõiduk Volkswagen Transporter jätta N P ainuomandisse ning N P tuleb L T tasuda hüvitis omandiõiguse kaotamise eest 750 eurot.
  9. Kumbki pool ei soovi endale sõidukeid Volkswagen LT, Peugeot Boxer ja Citroen Jumper. Seega leiab kohus, et ülalnimetatud sõidukid tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Panus lahusvaraks oleva majasse
  10. PKS § 271 lg 1 kohaselt valitseb abikaasa oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. PKS § 34 lg 1 kohaselt kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma 9 / 13 2-20-12198 lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka.
  11. Hagiavaldusest nähtub, et N P eesmärk on saada abielu lõppemise järel hüvitist abielu ajal abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste eest. Samuti soovib ta hüvitist abikaasa lahusvarale panustatud töö eest. N P leiab, et elamut on poolte abielu ajal oluliselt renoveeritud. Sisuliselt on pooled teostanud majas ehitustöid, mille tulemusel on maja elamiskõlblik. Parendusi tehti kogusummas 47848,90 eurot, millest N P soovib saada hüvitist 23924,45 eurot. Samuti soovib N P hüvitist elamusse panustatud töö eest 7500 eurot. N P on seisukohal, et abielu kestel panustas ta olulisel määral kinnistusse oma aega ja rahalisi vahendeid oma lahusvara arvelt. Juhul, kui kohus leiab, et poolte panus töötundide arvu näol maja ümberehitamisele ei ole ebamõistlike raskuste tõttu võimalik tõendada, palub N P otsustada hageja tööpanus kohtu siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades,

§ 233lg 2 kohaselt.

  1. L T on menetluse käigus asunud seisukohale, et N P on oma nõude rajanud valele õigusnormile. L T hinnangul on PKS 34 lg 1 kohaldamise eelduseks, et üks abikaasadest on õigustatud ühisvara valitsemiseks ja kasutab ühisvara enda huvideks. PKS § 34 lg 1 kaitseb abikaasa varalisi huvisid üksnes siis, kui on olemas abieluvaraleping ja teine abikaasa on lepingu alusel õigustatud ühisvara ainuisikuliselt valitsema. Riigikohus on asunud 25.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14 seisukohale, et ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt lahusvara arvel. Samas võivad abikaasad teha ühe varakogumi arvel kulutusi ka teise varakogumi kasuks (punkt 13). Riigikohus selgitab, et PKS § 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud eriregulatsioon käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete suhtes. PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Eeltoodust tuleneb, et kui üks abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta PKS § 34 lg 2 alusel nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Selle sätte järgi saab üks abikaasa nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Riigikohus on 25.10.2017 tsiviilasjas nr 2-14-18828 PKS § 34 lg-t 2 tõlgendanud selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati. Kuivõrd PKS § 34 lg 2 alusel esitatava nõude sisu on lahusvara arvel ühisvara huvides tehtud kulutuste väärtuse hüvitamine, peab õigustatud isik tõendama lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse (punkt 23). Kohus leiab, et lähtudes Riigikohtu seisukohast, on tsiviilasjas põhjendatud kohaldada PKS § 34 lg 1 ning L T vastuväited tuleb jätta tähelepanuta.
  2. Esmalt võtab kohus seisukoha rahaliste vahendite suhtes, mis on väidetavalt ühisvara arvelt kostjale kuuluva maja renoveerimisse panustatud. Hagiavalduse kohaselt on pooled maja renoveerimisel panustanud 38637,36 eurot materjalidesse ja 9211,54 eurot tellitud töödesse (dtl 12). N P on selle tõendamiseks esitanud arved (dtl 203-442, dtl 721 - 904). Lisaks on N P esitanud tabeli (dtl 706 – 711), millest nähtub, kuidas on omavahel seotud kohtule esitatud arved ning majas teostatud tööd. Kohtule on esitatud ka pildid, mis on tehtud maja renoveerimise käigus ning mis ilmestavad maja seisukorra paranemist (dtl 29 jj). Tunnistaja V E ja N S ütlustest selgus, et maja on renoveeritud tööliste abiga ning sellega ei ole tegelenud pooled üksi. Seega on tõendatud, et maja 10 / 13 2-20-12198 renoveerimisel tuli teostatud tööde eest tasuda ka kolmandatele isikutele. Kohtule esitatud piltidelt nähtub, et plokkidest püstitati seinad (dtl 175), paigaldati katus (dtl 184), põrandasoojustus (dtl 187) ja aknad (dtl 197). Tunnistaja Jevgenija Tsavelidze sõnul oli maja algselt halvas seisus ning seal ei olnud võimalik elada (dtl 986). See tähendab, et majas tehti parendusi, mis muutsid selle väärtust oluliselt. L T ei ole menetluse käigus väitnud, et majas parendusi poleks tehtud ning samuti on leidnud kinnitust asjaolu, et mõlemad pooled panustasid maja renoveerimisse rahaliselt (dtl 1043; 1047).
  3. Kohus, hinnates esitatud tõendeid leiab, et maja renoveerimiseks teostatud tööde väidetav maksumus 9211,54 eurot ei ole täies ulatuses tõendatud. Kohtule esitatud tabeli kohaselt puuduvad OÜ V ja E OÜ teostatud tööde kohta dokumendid (dtl 706). Nimetatud tööde maksumus on kohtule esitatud tabeli kohaselt 2827 eurot. Need kulud ei ole leidnud kinnitust ka tunnistajate ütlustes. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et maja renoveerimisel teostatud tööde maksumus on 6284,54 eurot.
  4. Maja renoveerimisel kasutatud materjalide maksumuseks on N P hagiavalduses toonud välja 38633,30 eurot. L T on seadnud kahtluse alla N P kulude arvestuse, samuti selle, kas materjale kasutati talle kuuluva maja renoveerimisel. Menetluse kestel ei ole kinnitust leidnud, et N P esitatud tabelis (dtl 706-711) kajastatud materjalid oleks kasutust leidnud mõnel teisel ehitusobjektil. L T on küll nimetatud väite menetluses esitanud, kuid ei ole seda samas tõendanud. Samas on tunnistaja J T oma ütlustega kinnitanud, et samaaegselt XXX kinnistu renoveerimisega ei tehtud perekonnas muid remonditöid (dtl 986). Tabelis kajastatud materjalid on kooskõlas piltidega, millelt nähtuvad majas tehtud parendustööd, s.t materjale kasutati seinte püstitamiseks, küttesüsteemi renoveerimiseks, katuse ja vahelagede ehitamiseks ning põrandasoojustuse paigaldamiseks. Tabelis esitatud materjalide maksumuse tõendamiseks on N P esitanud kuludokumendid. Kohus leiab, et kulud materjalidele on tõendamata 626,38 euro ulatuses, s.o akende osas, mille kohta ei ole esitatud arvet. Kohus loeb tõendatuks, et maja renoveerimisel kasutatud ehitusmaterjalide maksumus on 38006,92 eurot.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooled on XXX maja renoveerimisse rahaliselt panustanud ühisvara arvelt 44291,46 eurot. Seeläbi on kasvanud ka renoveeritud elamu väärtus ning L T lahusvara. Elamu seisukord on aastatel 2014 kuni 2020 oluliselt muutunud ning pooled on elamu renoveerimise tulemusel muutnud selle elamiskõlblikuks. Ühisvara jagamisel lasub ühisvara väärtuse tõendamise koormus mõlemal poolel selliselt, et kui pool esitab tõendi jagatava ühisvara väärtuse kohta, siis peab teine pool juhul, kui ta ei nõustu teise poole esitatud tõendiga ühisvara väärtuse kohta, esitama omapoolse tõendi ühisvara väärtuse kohta. L T ei ole menetluse käigus vastavaid tõendeid esitanud. Seega kui lähtuda sellest, et kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled on L T lahusvarasse panustanud ühisvara arvelt 44291,46 eurot, on selliselt kasvanud ka L T lahusvara väärtus. Seega tuleb L T hüvitada N P pool panustatud ühisvara väärtusest, s.o 22145,73 eurot.
  6. Järgnevalt võtab kohus seisukoha maja renoveerimisse füüsiliselt panustamise osas. N P on käesolevas vaidluses leidnud, et tema ja endise abikaasa ühine panus kinnistu renoveerimisel ehitustööde ja abitööde tegemise näol on kuue aasta jooksul kokku 3000 töötundi, ehk 500 tundi aastas hinnaga 5 eurot töötuni eest. Seega tuleb poolte ühiseks panuseks L T lahusvarana oleva maja ümberehitamisele lugeda 15000 eurot. N P palub sellest hüvitada 7500 eurot. L T hinnangul ei ole taoline ajakulu eluliselt usutav, 11 / 13 2-20-12198 arvestades, et N P käis täiskohaga tööl ning hoolitses laste eest. Samuti ei osalenud ta ehitustöödel kunagi, sest tal puudusid sellekohased oskused.
  7. N P on menetluse käigus viidanud sellele, et ta korraldas ehitustööde teostamist, s.t otsis töölisi ning tegeles hinnapäringute tegemisega (dtl 711). Seda on kinnitanud oma ütlustega ka tunnistaja J T (dtl 987). Seega ei saa väita, et N P maja renoveerimisse enda tegudega ei panustanud. Kohus leiab, et asjas on tõendatud N P panus maja renoveerimisse. Kohus leiab, et ka renoveerimistööde korraldamine, s.t näiteks projektidega ja hinnapäringutega tegelemine eeldas N P töist panust.
  8. Kohus nõustub L T selles osas, et N P panus ei ole eluliselt usutav. Kohus nendib, et maja renoveerimisega seonduv asjaajamine võib olla ajamahukas, kuid tegeleda sellega 6 aastat igapäevaselt ligikaudu 1 tund, ei ole eluliselt usutav. Samuti ei ole kohtule selge, mille alusel on N P võtnud töö tunnitasuks 5 eurot. 55.

§ 233

lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaldatakse

§ 233

lg-1 sätestatut ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Riigikohus on 24.09.2019 tsiviilasjas nr 2-16-12328 tehtud otsuse p 14.2 märkinud, et kui on tuvastatud, et hageja osales elamu ehitamisel, kuid hageja ei suuda (ebamõistlike raskuste tõttu) tõendada oma töötundide täpset arvu, on võimalik hageja tööpanus otsustada kohtu siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades,

§ 233lg 2 viitega lg-le 1.

  1. Kohus leiab, et N P ei ole suutnud tõendada enda panust XXX maja renoveerimisel, mille ta on osutanud enda tööga. Kohus peab vajalikuks määrata N P tööpanus kohtu siseveendumuse kohaselt. Arvestades, et N P panustas oma tööga maja renoveerimisse peaasjalikult asjaajamisega seonduvalt, peab kohus selle mõistlikuks ajakuluks 1 tund nädalas, s.o 52 tundi aastas ning 312 tundi 6 aasta jooksul. 1 tunniga on võimalik käia ehituspoes ja tegeleda kirjavahetusega või otsida parimaid pakkumisi ehitusmaterjalidele. Silmas peab ka pidama, et maja renoveerimise alguses võis ajakulu olla suurem ning maja valmimise käigus võis ajakulu vastavalt väheneda.
  2. N Pa ei ole kohtule selgitanud töö tunnitasu kujunemist. N P ja L T ei ole sõlminud kokkulepet, et N P panustab maja renoveerimisse tunnitasuga 5 eurot. Kohus peab võimalikuks lähtuda kõne all olevate aastate töötasu tunni alammäärast, mis olid järgnevad: -
  3. aastal 2,13 eurot; -
  4. aastal 2,34 eurot; -
  5. aastal 2,54 eurot; -
  6. aastal 2,78 eurot; -
  7. aastal 2,97 eurot; -
  8. aastal 3,21 eurot; -
  9. aastal 3,48 eurot. 12 / 13 2-20-12198
  10. Seega loeb kohus N P tööpanuseks XXX maja renoveerimiseks
  11. aastal 55,38 eurot;
  12. aastal 121,68 eurot;
  13. aastal 132,08 eurot;
  14. aastal 144,56 eurot;
  15. aastal 154,44 eurot;
  16. aastal 166,92 ning
  17. aastal 90,48 eurot – kokku 865,54 eurot.
  18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus leiab, et Volkswagen Transporter, registreerimismärgiga XXX tuleb jätta N P omandisse. N P tuleb selle eest tasuda L T hüvitis omandiõiguse kaotamise eest 750 eurot. Pooltele kuuluv Volkswagen LT28, registreerimismärgiga nr XXX, Citroen Jumper, registreerimismärgiga XXX ja Peugeot Boxer registreerimismärgiga XXX tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadav tulu poolte vahel võrdsetes osades. L T tuleb N P hüvitada poolte ühisvara oma lahusvara huvides kasutamise eest 22145,73 eurot ning N P tööpanuse eest L T lahusvarale 865,54 eurot, kokku 23011,27 eurot. 60.

§ 445

lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 28.10.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-12198 määranud hagi tagamiseks L T kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX katastritunnusega 51103:003:0040, IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek N P kasuks. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kuna see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. 61. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD 62.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sättest tulenevalt jätab kohus poolte õigusabikulud ja hagiavaldustelt tasutud riigilõivu poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei ole õigusabikulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. (digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2024 kohtuotsusega. 13 / 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.