MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar
- a, Tallinn Haldusasja number 3-24-58 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla 21.11.2023 käskkirja nr 1-23/12/375 ja 21.01.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/214-2 tühistamiseks RESOLUTSIOON Tagastada X kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
- X esitas 08.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada Tallinna Vangla 02.01.2023 haldusakti nr 5-1-/24/2-14-2, seoses kaebaja paigutamisega lukustatud kambrisse 21.11.2023 ning talle käskkirja tutvustamata jätmisega. Kaebaja paigutati kambrisse ebaseaduslikult, kuna talle ei toodud käskkirja, ei võimaldatud otsusega tutvuda ega saada seda allkirjastamiseks. Kaebajale toodi haldusakt pärast seda, kui ta paigutati lukustatud kambrisse. Kaebaja väidab, et 21.11.2023 haldusakt on tema suhtes [tõlkes loetamatu tekst].
- Kohus jättis kaebuse 15.01.2024 määrusega käiguta ning andis kaebajale 15 päeva aega kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kaebus ei ole osaliselt loetav ning kohtule ei ole arusaadav, millised faktilised asjaolud ja miks peaksid tooma kaasa käskkirja tühistamise. Kohtu määrus on kaebajale 16.01.2024 kätte toimetatud, mistõttu pidi kaebaja kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt 31.01.
- Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks puuduseid kõrvaldanud.
- Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puuduseid, sh ei ole kohtule vastanud, ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud väiteid, et ta peaks enda paigutamist lukustatud kambrisse sisuliselt õigusvastaseks ja enda õiguseid riivavaks. Kaebaja etteheited piirduvad küsimusega, millal talle käskkiri tutvumiseks toodi ehk sisuliselt kätte toimetati. Vangla vastusest ja 21.11.2023 käskkirjast endast (dtl 13) nähtub, et vaidluse all ei ole kaebaja ärakuulamine enne käskkirja andmist, vaid nimelt käskkirja andmise järel kaebajale tutvustamine. Kaebaja väidetav riive – tal ei võimaldatud viivitamatult kirjaliku haldusaktiga tutvuda, on väheintensiivne. Kohus selgitas kaebajale käiguta jätmise määruses, et haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükka1
(2)matu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada (HMS § 55 lg 2). Kohtule nähtub asjast, et kaebajal on olnud võimalik hiljem käskkirjaga tutvuda. Ilmselgelt võtab kirjaliku haldusakti vormistamine selles kirjeldatud sündmuse järel ka mingis ulatuses aega. Samas haldusakti õiguspärasus, kas julgeolekumeetmeid kohaldada või mitte, ei sõltu sellest, millal ja mis viisil käskkiri hiljem isikule teatavaks tehti. Haldusakti teatavaks tegemisest sõltub ennekõike see, mis ajani saab isik esitada vaiet või kaebust haldusakti tühistamiseks. Seega on kaebuse rahuldamine kaebaja toodud argumentide alusel ka ebatõenäoline. Kaebuses on loetamatu tekst, mille tõttu ei ole arusaadav, kas kaebuses on soovitud tugineda mõnele muule argumendile, miks peaks kohus kontrollima haldusakti sisulist õiguspärasust. Kohtule ei nähtu ka vangla poolt esitatud materjalidest ühtegi muud asjaolu, mis tekitaks ilmselge kahtluse haldusakti õiguspärasuse osas ning millele tuginedes peaks kohus menetlust esitatud kaebuse alusel kaebaja väidetest sõltumata jätkama. Kaebaja ei ole toonud kohtu ette põhjendusi, miks tuleks käskkirja pidada ebaproportsionaalseks ning ilmselgelt ebaproportsionaalsust ei nähtu ka kohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)