KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2409 Haldusasi X. X. kaebus Tallinna Vangla 1

) § 24, mille lg 1 kohaselt kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi.

§ 24

lg 11 sätestab tingimused, mille esinemisel kokkusaamise luba ei anta: kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega (p 1); kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda (p 2); kokkusaaja maines on alust kahelda (p 3) või kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu (p 4). 11.

§ 23

lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. Kinnipeetava jaoks oluliste sotsiaalsete sidemete säilimine aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide (

§ 6

lg 1) saavutamisele, suurendades vabanemisjärgse resotsialiseerimise väljavaateid. 12. Lühiajaliste kokkusaamiste puhul ei ole isikute ring, kellega kinnipeetav või vahistatu võib suhelda, määratletud ammendavalt. Iga konkreetse suhtlemisvormi kohaldamisel tuleb arvestada vajadust soodustada vanglavälist suhtlemist, kuid pidades samal ajal silmas ka karistuse 2

§ 66

lg 1, § 105 lg 1) ning saavutada parimal võimalikul viisil vangistuse täideviimise eesmärgid (s.o taasühiskonnastamine, õiguskuulekale teele suunamine,

§ 6lg 1).

Nende eesmärkide saavutamiseks on vanglale ühtlasi antud kaalutlusõigus otsuste tegemisel ja piirangute seadmiseks olukordade puhul, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või kinnipidamisasutuses viibiva isiku vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Üheks selliseks juhtumiks, kus vanglal on pädevus teostada kaalutlusõigust vastavalt teadaolevale informatsioonile, on kokkusaamiste võimaldamine konkreetsete isikutega, kelle osas on vanglal enne vangla territooriumile lubamist õigus teostada kontrolli. Kui vanglal on

§ 24

lg 11 sätestatud tingimusi arvestades alust kahelda kokkusaaja maines, on vanglal sama paragrahvi alusel õigus keelduda kokkusaamise võimaldamisest.

1. Kohtupraktika on tunnustanud vangla pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate abinõude valikul ning märkinud, et lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh kui vanglal tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist ning vanglal on selleks ulatuslik kaalutlusõigus.
2. Käesoleval juhul on Tallinna Vangla keeldunud kaebajale lühiajalise kokkusaamise loa andmisest kinnipeetav Y. Y., kuna kaebaja näol on tegemist varasemalt mitmel korral kriminaalja väärteokorras karistatud isikuga. Samuti leidis 31.07.2020 aset vahejuhtum Tallinna Vanglas, kui kaebaja ärritus vanglateenistuja peale seoses vangla otsusega mitte lubada teda lühiajalisele kokkusaamisele, süütas vangla eelpääslas sigareti ning hiljem lasi vangla vahetus läheduses ilutulestikku, mistõttu oli kohale kutsutud ka politsei. Kaebaja ei ole oma käitumist muutnud ning on õigusrikkumiste toimepanemist jätkanud ka 2022.a ja eeltoodud põhjustel karistati teda Pärnu Maakohtu 20.05.2022 otsusega nr 4-22-1719 väärteokorras 25 ööpäeva pikkuse arestiga. Arvestades kaebaja kuritegelikku tausta oli vanglal seega alus kahelda tema maines. Kuivõrd vanglal oli kaebaja maine osas põhjendatud kahtlus, ei saanud vangla tulenevalt

§ 24lg 11 p-le 3 kaebajale kinnipeetavaga kokkusaamist lubada.

1. Vastustaja hinnangul kaalub avalik ja kolmandate isikute huvi asjas (lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine Y. Y. suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või ka vanglaväliste isikute julgeolek) üle kaebaja huvi (kaebaja kokkusaamise kinnipeetavaga). Siinkohal peab vangla vajalikuks märkida, et ka Y. Y. ise on avaldanud tahet edaspidi kriminaalsete isikutega mitte suhelda. Kaebajal ei ole käesoleval ajal Y. Y. täielikku suhtlemiskeeldu, mistõttu saab kaebaja Y. Y.ga suhelda ja erinevaid küsimusi arutada kirja teel. Samuti on Y. Y.l võimalik soovi korral kaebajaga, kelle telefoninumber on vastustaja teada, telefoni teel suhelda, millist soovi Y. Y.l aga telefonikõnede registri väljavõttest nähtuvalt vähemalt
2. aastal ei ole olnud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Tutvunud asja materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 3

§ 24

lg 1¹ p 3 kohaselt keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui vanglal on alust kahelda kokkusaaja maines. Kui vangla on tuvastanud asjaolu, mis annab põhjuse kahelda kokkusaaja maines, ning tegemist ei ole kinnipeetava abikaasa või lähisugulasega, tuleb üldjuhul lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keelduda (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 otsus nr 3-16-1842, p 10). 20. Vangla soodustab kinnipeetava suhtlemist lähedaste inimestega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist (

§ 23). Esitatud kaebuse põhjal ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja ja Y.

Y. vahel oleks olnud ka tegelikkuses lähedane suhe. Lähedase suhte olemasolu eeldab muuhulgas, et tegemist on kahepoolse tahtega. Praegusel juhul on initsiatiiv ja tahe kohtumiseks vaid ühepoolne. Tallinna Vanglale esitatud vaides (dtl 41) on kaebaja kokkusaamise põhjusena märginud, et kaebaja ja Y. Y.. on lähedased, planeerivad ühist tulevikku ja abiellumist ning Y. Y.. vabanedes kooselu ja ühiseid sissetulekuid. Samas pole nad kaebaja enda väitel juba 2 aastat kohtunud. Tallinna Vangla esitatud vastusest nähtub, et kaebaja ei ole

1. aastal kinnipeetava Y. Y.. suhelnud telefoni teel. Samuti on kaebajal võimalus kontakteeruda kirjavahetuse kaudu, kuid kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et ta seda võimalust on kasutanud. Kui tegemist ei ole lähedaste inimestega kokkusaamise sooviga, ei saa isikute õiguste riive olla ka intensiivne. Praegusel juhul ei ole ilmne, et vangla otsus rikub kinnipeetava isiku õigusi, sest esitatud materjalidest ei nähtu, et kinnipeetav Y. Y. oleks ise kuidagi soovi avaldanud lühiajaliseks kohtumiseks X. X.ga.
2. Loa andmine on vangla igakordne kaalutlusotsus. Tegemist on avarat kaalumisruumi võimaldava otsustusega, mille otstarbekust kohus ei kontrolli. Käesoleval juhul on vastustaja teostanud talle seadusest tuleneva volituse alusel kaalumist ning näidanud vaidlustatud otsuses ära ka õigusliku aluse.
3. Leian, et vangla keeldumine on olnud objektiivselt ja veenvalt põhjendatud. Kaebajat on varasemalt mitmel korral kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Vangla on vaideotsuses ja vastuses kaebusele kirjeldanud 31.07.2020 toimunud intsidenti, kus kaebaja ärritus vanglateenistuja peale, kui teda lühiajalisele kokkusaamisele ei lubatud- süütas ooteruumis sigareti ning lasi vangla läheduses ilutulestikku, mille tõttu kutsuti kohale politsei. Eelnev karistatus ning vangla julgeolekut ohustav tegevus on asjaolud, mis annavad põhjuse kahelda kaebaja maines. Kaebaja kuritegelik minevik ja ettearvamatu käitumine võib olla põhjenduseks, miks kokkusaamisest keelduda. Karistuse täitmise üheks peamiseks eesmärgiks on kuriteo toime pannud isiku suunamine õiguskuulekale käitumisele pärast karistuse kandmist. Aktiivne suhtlemine varem kuritegelikult käitunud ning karistatud isikutega ei ole selle eesmärgiga põhimõtteliselt kooskõlas. Vastustaja õigesti osundanud, et vangla ei pea soodustama igasugust suhtlemist, vaid ainult sellist, millel on kinnipeetavale positiivne mõju. Sellega on vangla arvesse võtnud kinnipeetava Y. Y.. soovi edaspidi kriminaalsete isikutega mitte suhelda. Samas märgin, et taotluse esitamisel on sellest
4. vangla juures toimunud intsidendist möödunud üle 2 aasta ning vastustaja võiks edaspidi kaebaja maine hindamisel kaaluda, kas mitmeid aastaid tagasi toimunud intsident on asjaolu, mida otsuse tegemisel arvesse võtta. Samas ei ole praegusel juhul see toimunud intsident keelduva otsuse tegemisel ainsaks vastustaja kaalutluseks olnud.
5. Kaebajal on võimalik suhelda Y. Y..-ga kirja ja telefoni teel. Seega ei ole kaebaja õigust suhelda väidetavalt lähedase inimesega ülemääraselt riivatud. Samuti ei ole välistatud, et kokkusaamisi takistavate asjaolude äralangemisel lubatakse kohtumisi edaspidi – tegemist on vangla igakordse kaalutlusotsustusega, mis põhineb konkreetsete asjaolude hindamisel. Kui kaebaja soovib lühiajalist kokkusaamist Y. Y.., siis tuleb esitada vanglale uus taotlus, tuues selles 4