← Eesti

3-22-2398/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.01.2024, Tallinn Haldusasja number 3-22-2398 Haldusasi Favorte Fondijuhtimise OÜ kaeb

) § 12 lg 1 alusel.

  1. RAB keeldus 20.01.2022 otsusega nr 6-1/4-1 riigilõivu tagastamisest põhjendusel, et kuna RAB on tegevusloa taotluse läbivaatamist alustanud, siis puudub alus riigilõivu tagastamiseks.
  2. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 20.01.2022 otsuse nr 6-1/4-1 tühistamiseks ja 12.11.2021 taotluse uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.09.2022 otsusege haldusasjas nr 3-22-222 Favorte Fondijuhtimise OÜ kaebuse, tühistas vaidlustatud otsuse ning kohustas RAB-i Favorte Fondijuhtimise OÜ taotlust uuesti läbi vaatama. Kohus mõistis Favorte Fondijuhtimise OÜ kasuks välja ka menetluskulud 884 eurot.
  3. Kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitatud ja otsus jõustus 06.10.
  5. RAB tegi 04.11.2022 uue otsuse nr 6-1/311-1, millega keeldus Favorte Fondijuhtimise OÜ -le riigilõivu tagastamisest.
  6. Favorte Fondijuhtimise OÜ esitas 09.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 04.11.2022 otsuse nr 6-1/311-1 tühistamiseks ja kohustamiseks riigilõivu tagastamise taotluse uueks läbivaatamiseks.
  7. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Rahapesu Andmebüroo.
  8. RAB esitas kirjalikud seisukohad kaebuse suhtes 14.12.
  9. Kaebaja esitas sellele täiendava seisukoha 16.12.
  10. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
  11. RAB on õigustamatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 11.

§ 12

lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist

§ 15

alusel, kusjuures riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Kaebaja tasus riigilõivu 16.08.2021, seega ei olnud riigilõivu tagastamise taotlemise seisuga

§ 12lg 1 toodud tähtaeg möödunud.

Seega formaalseid aluseid riigilõivu tagastamisest keeldumiseks ei esine. 12.

§ 15

lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Käesoleval juhul esitas kaebaja taotluse RahaPTS § 70 lg 1 p 1 alusel. Vastavalt RahaPTS § 71 tegevusloa taotluse lahendab RAB tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul ei ole RAB kaebaja taotluse alusel otsust tegevusloa andmise ega sellest keeldumise kohta teinud, st RAB ei ole taotlust

§ 15lg 2 p 4 tähenduses läbi vaadanud.

13. Tallinna Halduskohus on samade poolte vahel samas vaidlusküsimuses toimunud õigusvaidluse lahendamisel 05.09.2022 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-22-222 selgitanud, et esiteks ei ole RAB poolt kaebaja tegevusloa taotluse sisuline menetlemine ja kontrollieseme asjaolude hindamine samastatav taotluse sisulise läbivaatamisega, mille tulemuseks on kas tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine, ning et teiseks on riigilõivu tagastamine põhjendatud kogu menetluse kestel enne asja sisulist läbivaatamist ehk enne haldusakti andmist. Seega tuvastas halduskohus üheselt, et RAB-il puudub õigus keelduda riigilõivu täies ulatuses 2

(6)3-22-2398 tagastamisest üksnes seetõttu, et RAB võib olla haldusmenetluse raames taotluse sisulise lahendamise eelduseks olevad menetlustoimingud juba teostanud. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt pidas halduskohus üksnes võimalikuks riigilõivu tagastamisest keeldumist

§ 15

lg 2 juhul, kui RAB põhjendab, et taotluse menetlemisega kaasnesid RAB-ile sedavõrd suured kulud, et need ületavad tasutud riigilõivu. Midagi sellist ei ole RAB enda 04.11.2022 otsuses väitnud ega ammugi põhjendanud või tõendanud.

  1. RAB poolt jõustunud kohtulahendi seisukohtadega arvestamata jätmist ei õigusta vaidlustatud haldusakti punktis 3.4 toodud seisukoht justkui oleks 04.10.2021 seisuga olnud „RAB tegevusloa taotluse sisuline menetlus lõppenud“, kuna „rohkem kontrollieseme asjaolusid, mida Favorte Fondijuhtimise OÜ tegevusloa taotluse menetluses hinnata, ei olnud“. Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a. kohtuotsuse punktis 24 on sõnaselgelt öeldud, et riigilõivu tagastamine on põhjendatud taotlusest loobumisel enne asjas sisulist läbivaatamist ehk enne lahendi tegemist.
  4. Teoreetiliselt oleks RAB saanud riigilõivu tagastamisest (osaliselt) keelduda üksnes

§ 15

lg 2 alusel ning seda eeldusel, et vastavalt haldusasjas nr 3-22-222 antud suunistele oleks RAB põhjendanud ja tõendanud taotluse menetlemisega seoses tehtud toimingutega kaasnenud kulusid. Seda RAB vaidlustatud otsuses ei teinud, vaid piirdus üksnes veelkordselt taotluse menetlemisel tehtud toimingute mehhaanilise loetlemisega, st formaalselt on RAB teinud jõustunud kohtuotsusega õigusvastaseks loetud otsusega identse otsusega ning kohtuotsust faktiliselt ignoreerinud. Nii samuti on nördimust valmistab asjaolu, et vaatamata antud lubadusele kaebajat tegelikkuses haldusmenetlusse ei kaasata ning ärakuulamist ei võimaldatud. Kaebaja ei mõista, millisel moel on aja- või kuluefektiivsem 3300 euro suuruse lõivu tagastamise asemel teistkordselt selles küsimuses halduskohtumenetluse läbimine. 16. Fundamentaalselt ekslik on RAB arusaam justkui oleks lõivustatavaks toiminuks tegevusloa taotluse läbivaatamine, mitte tegevusloa väljastamise või sellest keeldumise otsuse tegemine. Huvitatud isiku eesmärgiks ei ole ebamäärane haldusmenetluses osalemine, vaid haldusmenetluse resultaadiks oleva haldusakti andmine (tegevusloa väljastamine). Tegevusloa taotluse läbivaatamine lõppebki sellise haldusakti andmisega ning seni, kuni haldusakti pole antud, ei ole läbivaatamine lõpule viidud. 17.

§ 15

lg 1 p 4 kontekstis ei oma relevantsust see, milliseid menetlustoiminguid on haldusorgan toimingu tegemise taotluse menetlemisel teinud ja/või millised menetlustoimingud on veel tegemata. Määravaks on üksnes see, kas haldusmenetluse tulemusena on taotlus lõplikult lahendatud või mitte.

  1. Sisutühi ja paljasõnaline on RAB-i väide, mille kohaselt kaebaja kontrollieseme asjaoludele ei vastanud. Sellise väite esitamine eeldaks, et RAB oleks teinud otsuse tegevusloa väljastamisest keeldumise kohta. Lisaks märgib kaebaja, et käesolevaks hetkeks on talle uue taotluse alusel asjakohane tegevusluba väljastatud. Vastustaja seisukohad
  2. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu.
  3. RAB selgitab, et ei ole keeldunud kaebajale riigilõivu tagastamisest otsitud põhjendustel.

§ 15

lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Seega tuleb riigilõiv tagastada, kui taotlus võetakse enne taotluse läbivaatamist tagasi. Käesoleval juhul RAB oli tegevusloa menetluse juba lõpetanud, mistõttu

§ 15lg 1 p 4 kohaldamiseks puudub alus järgnevatel põhjendustel.

21. RAB võttis kaebaja tegevusloa taotluse menetlusse 23.08.2021 ning alustas RahaPTS § 70 lõikes 3 nimetatud dokumentide kontrollimist. Ettevõte oli esitanud kõik RahaPTS § 70 lg-s 3 nimetatud dokumendid nõuetekohaselt, seega asus RAB sisuliselt hindama ettevõtte vastavust kontrollieseme asjaoludele. RAB edastas 17.09.2022 juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks 3

(6)3-22-2398 määratud Rainer Hinnole kutse ilmuda RAB-i vestlusele 30.09.
  1. Eelnevalt valmistus RAB ette Rainer Hinnoga vestluse läbiviimiseks, tutvudes ettevõtte rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korraga ning valmistas ette vestluse protokolli ja võimalikud küsimused. Vestluse tulemusel selgus, et juhatuse liikmeks ja kontaktisikuks määratud Rainer Hinnol puuduvad kontaktisiku tööks vajalikud teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest ning kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p 2 kontrollieseme asjaolule. Vestluse lõpus teavitas RAB kaebaja juhatuse liiget ja kontaktisikut Rainer Hinnot sellest, et RAB jätab tegevusloa taotluse rahuldamata vastavalt RahaPTS § 72 lg 1 p-ile
  3. Kaebaja võttis tegevusloa taotluse tagasi 04.10.
  4. Selleks hetkeks oli RAB tegevusloa taotluse sisuline menetlus lõppenud, kuna oli juba sisuliselt hinnanud kaebaja vastavust RahaPTS § 72 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Rohkem kontrollieseme asjaolusid, mida kaebaja tegevusloa taotluse menetluses hinnata, ei olnud. Toimingute lõppemisel oli RAB seisukohal, et kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 2 sätestatud kontrollieseme asjaolule. RAB ei olnud veel koostanud tegevusloa andmisest keeldumise otsust kirjalikult, kuid alus sellise otsuse koostamiseks oli olemas. Asjaolu, et ettevõte ise võttis taotluse tagasi, kuna talle oli teada tegevusloa andmisest keeldumise asjaolud, kuid RAB ei jõudnud keelduvat otsust kirjalikult väljastada, ei tähenda, et tegevusloa taotlust ei lahendatud sisuliselt või menetlusega ei olnud RAB lõpule jõudnud. Arvestades eeltoodut ei ole RAB keeldunud riigilõivu tagastamisest otsitud põhjendustel ning kaebaja subjektiivseid õigusi sellega rikkunud. Tegevusloa taotluse menetlemise käigus tehtud toiminguid on selgitatud kaebajale ka vaidlustatud. 23.

§ 269

p 2 kohaselt tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 3300 eurot. Riigilõiv tasutakse tegevusloataotluse läbi vaatamise eest ja RAB oli tegevusloa taotluse läbi vaadanud, mistõttu

§ 15lg 1 p 4 kohaldamiseks puudub alus.

24. Tallinna Halduskohtu 05.09.2022 otsuse punktis 25 on kohus juhtinud RAB-i tähelepanu sellele, et iseenesest ei ole võimatu, et kulud on kaasnenud ja need on sedavõrd suured, et kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse tagastada. Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust põhjendada ja tõendada. Lisaks kohus selgitas, et kaebajale

§ 15

lg 2 alusel riigilõivu osalise tagastamise võimaluse kaalumata jätmine on oluline viga, mis toob vältimatu tagajärjena kaasa haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise, sest selline rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. 25. RAB võttis kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse uuesti menetlusse ning lähtus menetluse läbiviimisel Tallinna Halduskohtu 05.09.2022 juhistest. RAB hindas

§ 15

lg 1 p 4 alusel riigilõivu tagastamist (mh

§ 15

lg 2 osalist tagastamist) ja jõudis järelduseni, et RAB jätab kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata. 25.1. Lõivustatud toiming, mille eest kaebaja on riigilõivu tasunud on tegevusloa taotluse läbivaatamine. RAB selgitab, et riigilõiv tasutakse mitte üksnes positiivse või negatiivse otsuse tegemise eest, vaid just nimelt menetluse läbiviimise eest. RAB oli kaebaja poolt esitatud taotluse sisuliselt läbivaadanud ning hinnanud tema vastavust RahaPTS-is sätestatud kontrollieseme asjaoludele. Seega oli RAB tegevusloa taotluse menetlemise juba läbiviinud ning negatiivse otsuse teinud, millega oleks tegevusloa taotluse menetlus igal juhul lõppenud. 26.

-s on seadusandja eristanud riigilõivu tasumise toimingud kaheks: 1) loa väljastamise/keeldumise ja 2) taotluse läbivaatamise eest.

§ 269

p 2 kohaselt tasutakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel väljastatava finantseerimisasutusena tegutsemiseks esitatud tegevusloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 3300 eurot. Seega tuleb

§ 269

lg 1 p 2 grammatilise tõlgenduse kohaselt tasuda riigilõiv tegevusloa taotluse läbi vaatamise, mitte tegevusloa väljastamise (keeldumise) eest. Kuna

§ 269p 2 osas tasutakse riigilõiv tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ja RAB oli kaebaja 4

(6)3-22-2398 tegevusloa taotluse läbi vaadanud ja teinud otsuse keelduda tegevusloa väljastamisest, mistõttu riigilõivu tagastamise taotluse jättis

15 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 27. RAB hindas oma otsuses

§ 15

lg 2 alusel riigilõivu osalist tagastamist kuid kuna sisuliselt oli menetlus lõpetatud ja koostamisel oli ka keelduv haldusakt, siis on RAB hinnangul riigilõivustatud toimingud kõik tehtud ning riigilõivu osaline tagastamine ei ole põhjendatud. Kuna RAB-il oli keerukas käesoleval juhul välja tuua konkreetselt mitu tundi millisele toimingule kulus ning samuti ei ole riigiasutusel välja kujunenud keskmist tunnihinda, mida arvestuse aluseks võtta, siis RAB on 04.11.2022 otsuste tegemisel lähtunud põhimõttest, et tegevusloa menetlus oli RAB-i poolt lõpule viidud ja ka otsus tegevusloa taotluse rahuldamata jätmiseks oli kaebajale teatavaks tehtud 30.09.2021 vestluse lõpus. KOHTU PÕHJENDUSED 28. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 29. Tallinna Halduskohus analüüsis käesoleval juhul riigikõivu tagastamisega seotud küsimusi 05.09.2022 otsuses haldusasjas nr 3-22-222. Jään siinkohal nende põhistuste juurde ning leian, et RAB 04.11.2022 otsuses toodud asjaolud ei anna alust asuda varasemast teistsugusele seisukohale. 30.

§ 15

lg 1 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv juhul, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.

§ 15

lg-st 2 tuleneb, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. 31. 05.09.2022 otsuses selgitasin et väär on vastustaja seisukoht, et olukorras, kus taotluse läbivaatamisega on juba alustatud, ei saa riigilõivu taotluse esitajale taotluse tagasivõtmise korral tagastada. Selline tõlgendus muudaks riigilõivu tagastamist puudutavad sätted sisutühjaks, kuna riigilõivu tagastamine oleks võimalik üksnes väga piiratud juhtudel (olukorras, kus taotluse osas on alustamata igasugune menetlus). Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohaks seevastu on, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (Riigikohtu 21.03.2011 määrus nr 3-3-1-9-11, p 10). Ka kohtumenetluses on riigilõivu tagastamine põhjendatud kohtumenetluse kestel enne asja sisulist läbivaatamist ehk enne lahendi tegemist. Seega üksnes menetluse alustamine ning menetlustoimingute tegemine ei välista riigilõivu tagastamist

§ 15lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja võttis 04.10.2021 oma tegevusloa taotluse tagasi, mis tähendab, et taotluse läbivaatamine ei päädinud lõppotsustusega ning taotlust lõppastmes sisuliselt läbi ei vaadatud. Menetlustoimingute läbiviimist haldusmenetluse käigus ei saa võrdsustada taotluse sisulise läbivaatamisega, mille tulemuseks praeguses asjas oleks olnud kas tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine (otsuse p-d 23 ja 24). 32. RAB kohtu 05.09.2022 otsust ei vaidlustanud, seega tuleb HKMS § 177 lg 1 alusel asuda seisukohale, et RAB-l tulnuks otsuses toodud seisukohtadega taotluse uuel menetlemisel arvestada. Vastustaja seda sisuliselt aga ei teinud, asudes endiselt riigilõivu tagastamata jätmist põhjendama analoogselt eelnevaga, leides, et menetlus oli sisuliselt juba lõpule viidud ning seega ei olnud riigilõivu tagastamiseks alust. Vastuses kohtule on RAB asunud täiendavalt põhjendama, miks

-st tuleb kaebaja hinnangul tõlgendada selliselt, et käesoleval juhul riigilõivu tagastamiseks alust ei ole. Need seisukohad on vastuolus 05.09.2022 jõustunud kohtuotsuses tooduga. Juhul, kui RAB kohtuotsuses toodud seisukohtadega ei nõustunud, tulnuks otsusele esitada apellatsioonkaebus, mida vastustaja aga ei teinud. Seega pidi RAB kaebaja taotluse uuel läbi vaatamisel kohtu seisukohaga arvestama. 33. Kohus leidis 05.09.2022 otsuses, et ainus seaduslik alus riigilõivu tagastamata jätmiseks olukorras, kus vastustaja hinnangul on haldusmenetlus jõudnud lõppfaasi, oleks

§ 15lg 2, 5

(6)3-22-2398 mis sätestab võimaluse vähendada taotlejale tagastatavat riigilõivu summat ja arvata sellest maha taotluse läbivaatamisega seotud kulud. Kui selliste kulude täpse suuruse kindlaksmääramine ei ole võimalik, on võimalik maha arvata veerand riigilõivu summast. Iseenesest ei ole võimatu, et kulud on kaasnenud ja need on sedavõrd suured, et kaebajale ei ole võimalik riigilõivu üldse tagastada. Kuid sellisel juhul tuleb kulude suurust põhjendada ja tõendada (otsuse p 25). 34. Kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel RAB kohtu sellest seisukohast ei juhindunud ning vaidlustatud otsuses puudub endiselt hinnag võimalike kulude osas, keeldumist on põhjendatud taaskord üksnes argumendiga, et menetlus oli lõppfaasis. Vastuses kohtule leiab RAB, et selliseid kulusid ei olegi võimalik välja tuua, sest on keeruline hinnata mitu tundi millisele toimingule kulus ning pole ka võimalik välja tuua kekskmist tunnihinda, millest võiks lähtuda. Sellise vastustaja seisukohaga tuleb nõustuda, kuid arusaamatuks jääb, miks ei pidanud RAB sellises situatsioonis võimalikuks rakendada

§ 15

lg-2 sätestatud võimalust arvata menetluskuluna maha 25 protsenti toimingu eest ette nähtud lõivust. Otsuses kordab RAB veelkord seisukohta, et haldusmenetlus oli sisuliselt lõpule viidud, kuid 05.09.2022 jõustunud otsuses leidis kohus, et sellisele argumendile ei saa RAB riigilõivu tagastamata jätmisel tugineda. 35. Eelnevast tulenevalt leian, et RAB 04.11.2022 otsus tuleb tühistada. Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid ning seda, et vaidlus riigilõivu tagastamise üle on kestnud juba sedavõrd pikka aega, samuti, et RAB ei ole uue menetluse läbi viimisel kohtu 05.09.2022 otsuses toodud suuniseid järginud, pean menetlusökonoomiat silmas pidades võimalikuks rahuldada kaebaja kohustamisnõue, kohustades RAB-i kaebajale riigilõiv tagastama, mitte enam kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Arvestades asja materjalides kirjeldatud menetlustoiminguid ning juhindudes

§ 15

lg-st 2 leian, et kaebaja poolt tasutud riigilõivust saab menetluskuludena maha arvata 25 protsenti toimingu eest ette nähtud riigilõivust. Seega tuleb RAB-il kaebajale tagastada riigilõiv summas 2475 eurot (3300-25%) kolmekümne päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest (HKMS § 168 lg 1). Menetluskulud

  1. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud vastustaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja kanda.
  2. Kaebaja menetluskuluks on taotluses märgitud lepingulise esindaja kulu 1799,10 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 40 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud arved kogusummas 1799,10 eurot (sh käibemaks) ja õigusabi sisu kirjeldus, millest nähtub, et õigusabi on kaebajale osutatud 9 h ulatuses hinnaga 160 eurot/h (lisandub käibemaks). Esitatud arvetelt nähtub, et osutatud õigusabi sisuks oli vaidlustatud otsuse analüüs ja kliendiga suhtlemine 0,4 h, kaebuse koostamine ja edastamine 2,9 h h, vastustaja kirjaliku vastuse analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine 0,8 h ja seisukoha koostamine vastustaja vastuväidete osas 4,9 h ning kantseleikulud.
  3. Kohus arvestab menetluskulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Asja mahtu ja keerukust arvestades, samuti võttes arvesse, et vailduse sisu kattub teataval määral haldusasjaga nr 3-22-222 pean mõistlikuks ajakuluks kaebajale õigusabi osutamisel kokku 5 tundi, millele vastab summa 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Kaebaja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud välja mõista koos käibemaksuga. Taotluses ei ole selgitatud, milles seisneb kantseleikulu, mistõttu need kulud pole kontrollitavad ja jäävad välja mõistmata. Riigilõivu tasumine on tõendatud ja tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebajale on juba kohtumenetluse kestel 01.02.2022 kohtumääruse alusel tagastatud enamtasutud riigilõiv summas 20 eurot, seega kuulub väljamõistmisele riigilõiv 20 eurot. Kokku mõistan kaebaja kasuks välja menetluskulu 980 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.