← Eesti

1-21-8220/265

Obsah (16)§ 63§ 339§ 49§ 366§ 250§ 248§ 18§ 289§ 106§ 107§ 225§ 50§ 337§ 45§ 185§ 180

1-21-8220 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number 1-21-8220 (21221000018) Kohtukoosseis eesistuja Elina

§ 63

lg 2 alusel asja materjali juurde AM kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste protokoll SA ütluste usaldusväärsuse hindamiseks. Lõpptaotlusena palus kaitsja tühistada Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus R. Reili suhtes täies ulatuses ja mõista R. Reili talle esitatud süüdistustes õigeks. Alternatiivselt palus kaitsja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Lisaks palus kaitsja hüvitada R. Reilile tema vahi all hoidmisega põhjustatud kahju. Apellatsiooni põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
  3. Käesolevast kriminaalasjast eraldas kohus kriminaalasja 1-22-
  4. Selle kriminaalasja lahendas kohus kokkuleppemenetluses Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsusega. Muu hulgas mõisteti teiste seas süüdi SA selles, et ta andis kanepit üle R. Reilile. Kohtuotsuse langetas kohtunik Liina Pohlak. Kaitsja on seisukohal, et edasi arutas käesolevat asja ebaseaduslik kohtukoosseis

§ 339lõike 1 p 1 tähenduses, sest ka vaidlustatava otsuse 3

(17)üldmenetluses tegi eesistujana sama kohtunik, mõistes R. Reili süüdi selles, et ta sai SAlt kanepit. Seetõttu taotleb kaitsja alternatiivina õigeksmõistva kohtuotsuse langetamisele kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. 8. Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuse tegemisel eksis kohus ka sisuliselt. Nimelt grupis narkootilise aine käitlemise kohta ainsa süüstava tõendiallika ehk SA ütlused on vastuolus jälitustoimingute käigus kogutud andmetega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et võimalik oli SA poolt narkootilise aine üleandmine R. Reilile siis, kui varjatud jälgimist ei teostatud. Kuivõrd SA ütlused on ebausaldusväärsed ja tegemist on ainsa süüstava tõendiallikaga, tulnuks R. Reili talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kaitsja taotleb ka

§ 63

lõike 2 alusel menetlusliku tõendina AMi kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist SA ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Jättes selle taotluse rahuldamata, rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

  1. Seonduvalt
  2. augusti
  3. a teoga pööras maakohus kriminaalmenetlusõigust rikkudes ümber tõendamiskoormise ja heitis süüdistatavale ning tema kaitsjale alusetult ette seda, et nad pole tõendanud R. Reili süütust. Tegelikult ilmnesid asjatundjana üle kuulatud MT ja ekspert ÕT ütluste pinnalt kahtlused selles, kas R. Reilile etteheidetav kanep tekitab narkootilist joovet, mistõttu selle käitlemine pole KarS § 184 lõike 1 alusel karistatav. Kuivõrd maakohus luges toksikoloogiaeksperdi MTi tõendiallikana ebausaldusväärseks, oli põhjendamatu tugineda ka tema vastuskirjale selle kohta, millises koguses kanep tekitab narkootilist joovet. Kui MT lugeda aga usaldusväärseks tõendiallikaks, ei olnud
  4. augusti
  5. a episoodis R. Reilile etteheidetav kanep narkootilise joobe tekitamiseks sobiv. Mõlemal juhul tuleb R. Reili suhtes langetada õigeksmõistev kohtuotsus. Kohus on ka menetlusõigust rikkudes lugenud tõendina lubatavaks mobiiltelefonist leitud teabe, kuigi tõendamata on, et kahtlustatavale selgitati telefoni avamiseks vajaliku parooli andmisest keeldumise õigust. Süüdistatav
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav R. Reili, kes palub maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellatsiooni seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
  7. Grupis toimepandud narkootilise aine käitlemise puhul palub apellant enda õigeksmõistmist, kuna tema süüd tõendavad vaid ühe isiku ehk SA ütlused, mis on vastuolulised ega ole usaldusväärsed. Apellatsioonis analüüsitakse sellega seoses jälitustoimingutega kogutud andmeid, võrreldes neid SA ütlustega.
  9. augustil 2021 toimepandud teo osas palub apellant enda õigeksmõistmist seoses sellega, et tegemist oli tööstusliku kanepiga. See tuleneb nii eksperdi ja asjatundja ütlustest aines CBD-sisalduse kohta kui ka sellest, et juba mõõtemetoodika kohaselt võib mõõtemääramatust arvestades olla tegemist kanepiga, mis ei ületa seaduses ette nähtud 0,3 % tetrahüdrokannabinooli piiri.
  10. Süüdistatav palub jätta tõendikogumist välja telefon OnePlus vaatlus, kuna see saadi lubamatul viisil ja pole tuvastatud parooli saamise seaduslikkus. Apellant juhib samuti 4

(17)tähelepanu sellele, et maakohus ei andnud hinnangut ANOM-iga saadud tõendi seaduslikkusele.
  1. Samuti juhib apellant tähelepanu sellele, et ta sai (endistest) kaassüüdistatavatest rangema karistuse ja temale kohaldati ka vara konfiskeerimist, kuigi tema süü on süüdistuse kohaselt väikseim. Prokuratuuri vastus apellatsioonile
  2. Prokuratuur taotleb jätta kaitsja ja süüdistatava taotlused ja apellatsioonid rahuldamata ning Harju Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus R. Reili süüditunnistamises muutmata, põhjendades seda järgmiselt.
  5. Asjaolu, et süüdistatavate DZ, AB, DT, SA, TH ja PP osas kinnitas kokkuleppe sama kohtunik, kes kuulus vaidlustatud kohtuotsuse teinud kohtukoosseisu, ei ole

§ 49

alusel kohtuniku taandumise alus ega ka käsitletav ka

§ 339lg 1 p 1 ega § 339 lg 2 tähenduses kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Vastupidi,

§ 366

p 8 näeb otsesõnu ette võimaluse mitme süüdistatavaga kriminaalasjades osade süüdistatavate osas langetada menetluslik seisukoht lihtmenetluses (nt kokkuleppemenetluses) ning samal ajal teiste süüdistatavate osas jätkata asja arutamist üldmenetluses.

§-d 239 lg 1, 3 ja 250 lg 1 alusel on üldmenetluse kriminaalasjas võimalik üle minna kokkuleppemenetlusele. Kooskõlas

§ 250

lg 2 jätkatakse menetlust üldises korras, kui kohus keeldub kokkuleppemenetlusest

§ 248lg 1 p-de 1 või 2 alusel.

Seadus ei sätesta (sh

§ 49

), kas asja arutamist võib jätkata sama kohtukoosseis või peab asja arutamist jätkama uus kohtukoosseis. Kohtukoosseisul ei ole seadusest tulenevat kohustust asja arutamisest taanduda. Prokurör märgib sedagi, et ainuüksi asjaolu, et üks või mitu kaastäideviijat on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, ei nõua üldmenetluses jätkavate kaastäideviijate suhtes samuti süüdimõistva otsuse langetamist ning üldmenetluses jätkavate kaastäideviijate suhtes õigeksmõistva otsuse langetamise järel näeb seadus kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud kaastäideviijatele ette teistmise korras uue otsuse tegemise võimaluse. Täiendavalt on vaidlustatud kohtuotsuse teinud kohtukoosseisu objektiivsuse hindamisel oluline välja tuua asjaolu, et

  1. septembri
  2. a istungiks olid kõik tõendid kohtule esitatud. Seetõttu ei esitanud prokuratuur koos kokkulepetega kohtule ka kriminaaltoimikut, kuivõrd kõik tõendid olid juba kohtule selleks hetkeks esitatud. Ka pärast viidatud kohtuistungit ei esitanud ükski kohtumenetluse pool kohtutoimikusse enam täiendavaid tõendeid. Seetõttu puudub alus kõnelda ka võimalikust võistlevuse põhimõtte rikkumisest. Samuti on jäetud apellatsioonides tähelepanuta, et Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsuse nr 1-22-5890 koostanud ning vaidlustatud kohtuasjas otsuse koostanud kohtu koosseisud ei kattu. Kokkuleppemenetluses arutab kohtunik kriminaalasju ainuisikuliselt, ent üldmenetluses esimese astme kuriteo arutamisel koosneb kohtukoosseis

§ 18lg 1 alusel kolmest kohtunikust.

Apellatsioonides on jäetud tähelepanuta ka asjaolu, et menetlusosalised, sh süüdistatav Rein Reili ja tema kaitsja olid 29. septembril 2022 kohtuistungil nõus, et eraldatud kriminaalasja ja käesoleva kriminaalasja lahendamisel osaleb sama kohtunik, kuivõrd süüdistusaktis ja kaitseaktides nimetatud tõendid olid selleks ajaks kõik kohtulikul uurimisel uuritud. 5

(17)
  1. Maakohus luges kõigiti põhjendatult süüdistatava SA kohtus antud ütlused usaldusväärseteks. SA kuulati
  2. juunil 2022 kohtuistungil kokku pea kolme tunni vältel üle ning tema ristküsitluse protokoll on kohtutoimikus kokku 12 lehekülge pikk, ent selle üksikasjaliku ristküsitluse vältel ei tõstatanud kaitsjad mitte ühelgi korral küsimust SA ütluste usaldusväärsusest. Lisaks sellele, et SA kohtus antud ütlused olid põhjalikud ja äärmiselt detailsed, riimusid need ka ülejäänud tõendikogumiga. Apellatsioonides toodud näited erisustest SA ütluste ja teiste kohtus uuritud tõendite vahel on prokuröri hinnangul otsitud. Prokurör märgib, et apellatsioonides on korratud maakohtus vaidlustes ja viimases sõnas esitatud teese ja neile on maakohus vaidlustatud lahendis ka põhjalikult vastanud. Maakohus on põhjendatult märkinud, et SA ütlusi kinnitavad ja täiendavad kohtus uuritud süüdistatavate DZ ning AB ütlused, ent ka kohtus uuritud jälitustoimingu protokollid. Prokurör lisab täiendavalt sedagi, et kaassüüdistatavate AB ja DZ ütlusi kinnitavad ja täiendavad omakorda ka andmed kohtus uuritud Ameerika Ühendriikidest õigusabitaotluse vastusena laekunud nende kasutatud ANOM suhtlusrakenduses vahetatud sõnumite vaatluse kohta
  3. juunil 2021 koostatud protokoll.
  4. Prokurör rõhutab, et SA ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb arvestada sedagi, et tal ei olnud motiivi anda valeütlusi. Tema selgitustest ilmnes üheselt, et ta ei tundnudki varasemalt R. Reilit ning ta sai temaga AB vahendusel tuttavaks üksnes seoses sellega, et pidi talle müümiseks marihuaanat tarnima hakkama. Veelgi enam, SA ütlustest nähtub üheselt, et ta raskendas enda ütlustega vabatahtlikult ka enda olukorda kui ta kirjeldas
  5. juunile 2021 eelnevaid sündmusi, mil tema valdusest leiti suur kogus marihuaanat, kui ta kirjeldas oma ütlustes üksikasjalikult ka varasemaid kordi, mil ta ABga kooskõlastatult marihuaanat AMle ja R. Reilile müümiseks üle andis ning neilt saadud kriminaaltulu kokku kogus. Kogumis andis SA üksikasjalikke ütlusi selle kohta, et ta ei käidelnud tema valdusest leitud narkootikume üksinda, vaid isikute grupis, millega lisandus tema süüdistusele sel põhjusel ka täiendav kvalifitseeriv tunnus. Asjaolu, et SA soostus vabatahtlikult kõnelema ka neist sündmustest, millest tal olnuks äärmiselt lihtne vaikida või lihtsalt eitada, lisab tema poolt kohtuistungil antud ütlustele usaldusväärsust. Maakohus märkis otsuses õigesti sedagi, et ajal, mil SA kohtuistungil ütlusi andis, ei olnud tal prokuratuuriga kokkulepet sõlmitud ja tema ütlused ei saanud olla mõjutatud oodatavast kokkulepitud karistuse pikkusest. Samuti ei saanud SA olla kindel ka, et juhul kui prokurör sõlmib kokkuleppe teatud karistuse pikkusega, siis kohus selle ka kinnitab.
  6. Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud etteheitega, et maakohus rikkus AMi kohtueelses menetluses antud ütluste vastu võtmata jätmisega menetlusõigust. Prokurör on veendumusel, et kriminaalmenetluse seadustik ega ka kohtupraktika ei võimalda menetlusosalisel jätta potentsiaalne tunnistaja kohtusse kutsumata ja kohtuistungil ristküsitlemata, et hiljem

§ 63

lg 2 või

§ 289

alusel taotleda kohtus (eristaatuses) tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste tõendina vastuvõtmist ning palub kaitsja apellatsioonis esitatud vastav taotlus AM kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmiseks ja uurimiseks jätta rahuldamata. Juhul kui maakohus rahuldanuks või ringkonnakohus rahuldaks kaitsja apellatsioonis sisalduva vastava taotluse, avaks see 6

(17)tulevikus ukse potentsiaalseteks kuritarvitusteks juhtudeks, kus isikuline tõend ei ole kättesaadav või soovitakse muul põhjusel hälbida konfrontatsiooniõigusest.
  1. Prokurör ei nõustu süüdistatava R. Reili ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud seisukohaga, et kohtus uuritud ja lubatavateks tunnistatud tõenditest nähtuks ümberlükkamatult, et R. Reili valdusest
  2. augustil 2021 leitud ja ära võetud kanepi näol oleks olnud tegemist nn CBD-kanepiga, mitte narkootilise aine marihuaanaga. Maakohus analüüsis vaidlustatud otsuses ekspertiisiaktis kajastatud THC sisaldust ka mõõtemääramatuse valguses ning sedastas põhjendatult, et isegi ka juhul kui nendest keskmistest arvutada maha mõõtemääraamatus 21%, on R. Reili elukohast leitud kanepiõisikute THC sisaldus 0,33 0,41%, s.o suurem kui 0,3%, mistõttu on tegemist narkootilise ainega. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 21E-AN1224 töölehed ei ole

§ 63lg 1 tähenduses tõend.

Kui ekspertiisiakti uurimisel või eksperdi ülekuulamisel tekib vajadus leida vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimääruses ei sisaldu, tuleb need esitada eksperdile määrusega

§ 106

sätestatud korras ja neile on eksperdil võimalik vastata üksnes

§ 107korras täiendava ekspertiisiakti koostamisega.

Süüdistatav R. Reili ega tema kaitsja ei ole pidanud kohtueelses menetluses

§ 225lg 1 korras ega ka kohtumenetluses tarvilikuks täiendekspertiisi määramist.

Prokurör rõhutab, et asjatundja MT ei andnud kohtuistungil ütlusi süüdistatava R. Reili valdusest leitud ja äravõetud narkootilise aine kohta, vaid selgitas üldistatult, kuidas teha vahet narkootilisel ainel marihuaanal ning n-ö põllumajanduslikul kanepil (sh nn CBDkanepil). Seonduvalt nimetatuga on oluline ka maakohtu poolt otsuses väljatoodu, et kuivõrd süüdistatava R. Reili valdusest leitud marihuaana osas ei ole ekspertiisi käigus tuvastatud CBD sisaldus aines, siis ei ole asjatundja ütlustel tähtsust.

  1. Prokurör ei nõustu süüdistatava R. Reili ja tema kaitsja apellatsioonides esitatud väitega, et maakohus luges menetlusõigust rikkudes lubatavaks tõendiks R. Reili elukohast läbiotsimisel leitud mobiiltelefonist saadud teabe vaatluse kohta koostatud protokolli. Kuivõrd süüdistatav R. Reili kohtuistungil ütlusi ei andnud ja ükski menetlusosaline ei taotlenud ka tema elukaaslase L. Timofejeva tunnistajana üle kuulamist, siis jääb prokurörile arusaamatuks millistele tõenditele tuginevalt asus kaitsja apellatsioonis seisukohale, et R. Reili ei andnud telefoni PIN-koodi vabatahtlikult välja ja millistele tõenditele tuginevalt asus süüdistatav apellatsioonis seisukohale, et telefoni PIN-koodi andis välja hoopis L. Timofejeva. R. Reilile selgitati tema õigust loobuda ütluste andmisest enne parooli küsimist.
  2. Prokurör nõustub süüdistatava R. Reili apellatsioonis esitatud taotlusega, et kohus pidanuks võtma seisukoha ka n-ö ANOM vaatlusprotokolli osas. Tegemist on lubatava tõendiga. Menetlus ringkonnakohtus
  4. aprillil 2023 pöördus ringkonnakohtu poole avaldusega süüdimõistetu SA. Avalduse kohaselt andis ta kriminaalasjas valeütlusi, et saada kokkulepe ja pole kunagi midagi R. Reilile edasi andnud.
  5. Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja vandeadvokaat Mart Missiku taotlus tõendi, s.o AM kohtueelses menetluses kahtlustatavana 7

(17)antud ütluste vastuvõtmiseks. Kohus määras vaadata apellatsioonid läbi kirjalikus menetluses, määrates taotluste ja seisukohtade esitamise tähtajaks
  1. juuni
  4. juunil 2023 esitas süüdistatav R. Reili seisukoha, milles põhjendas täiendavalt SA ütluste ebausaldusväärsust ja tõi sellega seoses välja maakohtu otsuses esinevad vastuolud. Samuti palus süüdistatav võtta kriminaalasjas tõendina vastu DT kohtueelses menetluses antud ütlused. Lisaks kordas süüdistatav, et
  5. augustil 2021 temalt äravõetud kanepi puhul oli tegemist tööstusliku (või CBD) kanepiga, mille käitlemine ei ole karistatav.
  7. juunil 2023 esitas R. Reili kaitsja S. Reinsaar taotluse lahendada kriminaalasi suulises menetluses ja kuulata tunnistajana täiendavalt üle SA. Samuti palus kaitsja võtta tõendina vastu AMi kohtueelses menetluses ülekuulamise protokoll. Kaitsja palus rahuldada kaitsja apellatsioon ja jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.
  8. juulil 2023 esitas riigiprokurör kaitsja S. Reinsaare taandamise taotluse.
  10. augustil 2023 määras ringkonnakohus korraldada apellatsioonide läbi vaatamiseks avalik kohtuistung, kuhu kutsuda süüdistatav R. Reili, tema kaitsjad vandeadvokaadid M. Missik ja S. Reinsaar, Riigiprokuratuuri esindaja riigiprokurör V. Verte ja tunnistaja SA. Samuti palus ringkonnakohus arvamust Eesti Advokatuurilt. Eesti Advokatuur esitas kohtule
  11. septembril 2023 seisukoha advokaadi taandamise osas, milles toob välja kriteeriumid, millest saab lähtuda kaitsja taandamise üle otsustamisel. Enne kohtuistungit teatasid kaitsjad M. Missik ja S. Reinsaar, et nad ei esinda enam R. Reilit, mistõttu ringkonnakohus määras R. Reilile kaitsja riigi õigusabi korras.
  12. Tallinna Ringkonnakohtus
  13. septembril ja
  14. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungitel jäid prokurör, süüdistatava kaitsja Ahto Sirendi ja süüdistatav apellatsioonide juurde. Prokurör palus jätta kaitsja ja süüdistatava apellatsioonid rahuldamata. Kaitsja palus jätta prokuröri apellatsioon rahuldamata. Süüdistatav palus mõista end õigeks. Ringkonnakohtu seisukoht I
  15. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja apellatsioonis esitatud väidet, et R. Reili kriminaalasja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis

§ 339lg 1 p 1 tähenduses.

Riigikohtu 21. juunil 2013 kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13 tehtud määruse p-st 20 ilmneb, et olukorras, kus maakohtus arutab täideviija kriminaalasja sama maakohtunik, kes tegi varem kokkuleppemenetluses süüdimõistva kohtuotsuse kuriteole kaasaaitajate suhtes, võib tegemist olla kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega

§ 339

lg 2 tähenduses, kuna tegemist on taandumisalusega

§ 49lg 6 tähenduses.

Viidatud kriminaalasjas jättis maakohus sel alusel esitatud taandamistaotluse (põhjendamatult) rahuldamata. Kolleegium möönab, et praeguses kriminaalasjas oli asja lahendanud kohtukoossisus sama kohtunik ehk Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak, kes tunnistas Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5890 kokkuleppemenetluses DZ, AB, TH, PP, DT ja SA narkootilise aine käitlemises grupis koos R. Reiliga. Iseenesest ei sõltunud süüdistusest tulenevalt kaassüüdistatavate vastutus neile etteheidetud teo eest R. Reili süü tõendatusest – tegemist olnuks grupis narkootilise aine käitlemisega ka juhul kui asuda seisukohale, et R. Reili roll ei ole tõendamist leidnud. Lisaks muutis prokurör kriminaalasjas süüdistust pärast seda, kui 8

(17)kaassüüdistatavate kriminaalasi eraldati. Vaieldamatult võib aga tegemist olla olukorraga, mil kohtunik vähemalt ei pruugi näida erapooletu. Seega olnuks tegemist kohtuniku taandumise alusena.

§ 49

lg 6 näeb ette, et kui kohtunik leiab, et ta ei saa olla erapooletu

§ 49lg-s 1 nimetamata põhjusel, esitab ta taandamistaotluse.

Kohtunik seda praeguses kriminaalasjas ei teinud. Selles olukorras olnuks võimalik kohtumenetluse pooltel, s.o R. Reilil ja tema kaitsjal esitada omakorda kohtuniku taandamistaotlus

§ 50lg 1 alusel.

Taandamistaotlus tuleb seejuures esitada kohtuistungi rakendamisel või sellest teadasaamisel enne süüdistatavale viimase sõna andmist (

§ 50lg 2).

  1. Praeguses kriminaalasjas teatas kohtunik L. Pohlak
  2. septembri
  3. a kohtuistungil, et lahendab kokkuleppemenetlusse eraldatud kriminaalasja ise ja küsis selles osas kohtumenetluste poolte seisukohta. R. Reili kaitsja kinnitas, et neil ei ole vastuväiteid. Seejärel esitati kohtumenetluses asjassepuutuv kohtuotsus ka prokuratuuri tõendina
  4. oktoobril 2022 toimunud kohtuistungil. Ka pärast seda taandamistaotlust ei esitatud; tähelepanuväärselt nentis R. Reili kohtuistungil vaid seda, et tema hinnangul peab tema nime selles otsuses asendama initsiaalidega. Esmakordselt viidati võimalikule rikkumisele kaitsja ja süüdistatava apellatsioonides. 31.

§ 50

lg 7 sätestab, et kohtulahendi peale esitatud kaebuses on õigus viidata kohtuniku taandumise alusele, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja lahendamist. Sätte eesmärk on välistada pahatahtlikku menetluse venitamist. Seega on praeguses menetluses tuvastatud, et süüdistataval ja tema kaitsjal oli juba maakohtu menetluses teada asjaolu, et sama kohtunik, kes teeb otsuse R. Reili kriminaalasjas, on lahendanud kokkuleppemenetluses kaassüüdistatavate kriminaalasja. Samas ei esitanud nad taandamistaotlust, mistõttu ei ole alust arvata, et menetlus näis süüdistatavale ja tema kaitsjale ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas

§ 50

lg-ga 7 ei saanud sellele tugineda apellatsioonis kui kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele. Olukorras, kus seadus välistab vastavale taandumisalusele tuginemise apellatsioonis, ei ole ringkonnakohtul üldjuhul alust tugineda sellele asjaolule ka apellatsiooni piiride väliselt. Seega ei olnud ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas rikutud selles osas kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

II

  1. Järgnevalt käsitleb kolleegium R. Reili ja tema kaitsja apellatsioonis esitatud taotlust mõista R. Reili õigeks grupis koos DZga, ABga, AMga, THga, PPga, DTga ja SAga ebaseaduslikult suures koguses marihuaana käitlemises. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendatud R. Reili osalemine Eestisse saadetud narkootilise aine käitlemises enne
  2. mai
  3. Kuigi süüdistusakti sõnastus ei ole kõige õnnestunum, nähtub siiski süüdistuse sisust koostoimes prokuröri süüdistuskõnega kohtuvaidluses, et kuigi ABle ja DZle heidetakse ette narkootilise aine ehk marihuaana toimetamist Eestisse ajavahemikus
  4. novembrist 2020 kuni
  5. juunini 2021, siis R. Reilile omistatakse osalemist narkootilise aine käitlemises alates
  6. mai 2021 paki saabumist Eestisse. Seega ei pidanudki maakohus hindama R. Reili süüd narkootilise aine käitlemises enne seda. Samas ka juhul kui mõista 9

(17)süüdistust nii, et R. Reilile siiski heideti ette narkootilise aine käitlemises osalemist enne
  1. mai 2023 ja maakohus ei pidanud seda tõendatuks, ei lasunud maakohtul kohustust isikut selles teos õigeks mõista, kuna tegemist on ühe teoga, mis leidis osaliselt tõendamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 1-21-1421, p 118).
  4. Nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsioonid keskenduvad väitele, et R. Reili rolli teo toimepanemisel kinnitavad eeskätt kaassüüdistatava SA ütlused, mis on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus nendib, et maakohus analüüsis põhjalikult SA
  5. juunil 2023 kohtumenetluses antud ütlusi ja pidas neid usaldusväärseks. Kolleegium möönab, et nende detailsuse aste erines sõltuvalt sellest, kas küsimusi esitas kaitsja või prokurör, kuid kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus sellega, et süüdistatav rääkis piisavalt üksikasjalikult narkootilise aine üleandmise asjaoludest ja seda ka R. Reili osas. Muu hulgas selgitas SA, et tal oli eraldi telefon (telefoninumber), mis oli teada vaid ABle, AMle ja R. Reilile. Samuti kirjeldas SA R. Reiliga kohtumise asjaolusid, sh narkootilise aine üleandmise aeg, koht (Mahtra tn, s.o R. Reili elukoha lähedal) ja aine kogus. SA ütlustest nähtub, et R. Reili maksis talle narkootilise aine eest raha ja viimasel korral jäi osaliselt (3500 eurot) ka võlgu. Tuleb nõustuda süüdistatavaga, et SA kirjeldus narkootilise aine käitlemise asjaoludest ei ühti täiel määral jälitustegevusega kogutud andmetega.
  6. juuni
  7. a jälitustoimingu protokollist nähtub tõepoolest, et
  8. mail 2021, pärast seda, kui TH andis SAle üle helepruuni kasti, milles süüdistuse kohaselt oli narkootiline aine, kohtus SA juba umbes 40 minuti pärast AMga, mil andis viimasele üle (asetas tema auto tagaistmele) 2 pruuni värvi paberkotti. Varjatud jälgimisel ei tuvastatud, et vahepealsel ajal oleks SA kohtunud DTga. Kolleegiumi hinnangul võib see tuleneda asjaolust, et SA üritab oma rolli narkootilise aine käitlemises pisendada, kuid see vastuolu ei väära süüdistuses kirjeldatud narkootilise aine üleandmise fakti. Lisaks nähtub samast jälitustoimingu protokollist, et
  9. mail 2021 toimus narkootilise aine käitlemine just SA kirjeldatud viisil ehk postipakk (narkootilise ainega) liikus PPlt THle, seejärel THlt SAle ja viimaselt DTle. Ka maakohus selgitas oma otsuses, et varjatud jälgimisega ei pruugi olla tuvastatavad kõik kohtumised SA ja DT vahel. Samuti tuleb nõustuda maakohtuga selles, et SA ja R. Reili kohta varjatud jälgimisel andmete kogumata jätmine ei välista iseenesest kohtumiste toimumist ega kinnita SA ütluste ebausaldusväärsust. Vastupidisele seisukohale võiks asuda vaid juhul kui SA oleks (varjatult) jälgitud ajal, mil ta enda sõnade kohaselt kohtus R. Reiliga ja jälitustoimingu protokollist nähtuksid muud andmed. Seda aga kriminaalasjas kogutud tõenditest, mh jälitustoimingu protokollidest koostoimes SA ütlustega järeldada ei saa.
  10. SA ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka kaassüüdistatava AB kohtumenetluses avaldatud ütlused ja osaliselt ka kaassüüdistatava DZ kohtumenetluses avaldatud ütlused ning ka muud kirjalikud tõendid, mida maakohus analüüsis. Kolleegium märgib, et kuna maakohus ei tuginenud otsuse tegemisel USA-s õigusabikorras saadud tõendite (nn ANOM andmed) vaatlusprotokollile, ei ole asjakohane süüdistatava taotlus kontrollida selle tõendi lubatavust.
  11. Ringkonnakohus leiab seejuures jätkuvalt, et maakohus ei rikkunud kriminaalmenetlusõigust, jättes tõendina vastu võtmata endise kaassüüdistatava AM 10
(17)kohtueelses menetluses antud ütlusi. Ajal, mil R. Reili kaitsja taotles maakohtus nende ütluste vastuvõtmist, kontrollimaks SA ütluste usaldusväärsust, oli AM kriminaalasi eraldatud. Seega sai AM olla kriminaalasjas käsitatav vaid (eristaatuses) tunnistajana, kelle varem antud ütluste avaldamine on võimalik vaid

§-s 291 esitatud tingimustel, mis praeguses asjas täidetud ei olnud. Sel põhjusel keeldus ka ringkonnakohus tõendi vastuvõtmisest apellatsioonimenetluses.

  1. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus küsimuse sellest, kas SA maakohtus antud ütluste usaldusväärsust välistavad tema ringkonnakohtus antud ütlused selle kohta, et ta andis senises menetluses R. Reilile narkootilise aine üleandmise kohta valeütlusi. Kolleegium nendib, et kaitsja ega süüdistatava apellatsioonis ei taotletud SA ülekuulamist ringkonnakohtus tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, kuid SA pöördumine leidis aset pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Seetõttu pidas ringkonnakohus kaitsja taotlust SA ülekuulamiseks lubatavaks. Seejärel soovis kaitsja ringkonnakohtus küsitleda SA vaid selle kohta, kas ja mis põhjusel andis ta maakohtus valeütlusi ning vastavas mahus ristküsitlus ka toimus. Kolleegium leiab, et SA ringkonnakohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed ega lükka ümber tema maakohtus antud ütlusi. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
  2. Ringkonnakohus leiab, et SA selgitused maakohtus valeütluste andmise põhjuste ja nende kujunemise kohta ei ole usutavad. Tunnistaja (endine kaassüüdistatav) väitis kaitsjale vastates, et „eeluurimine“ pani talle tingimuse, et ta peab andma valeütlusi R. Reili kohta ja seetõttu pidi teda karistusest vabastama. Väidetavasti „näidati fotosid ja selgitati, et peab tegema koostööd, muidu saab eluaegse vangistuse“. Seejärel kinnitas ta sedagi, et „prokuratuur ütles, et kui ma loobun, siis kokkulepet ei tule“. Esmalt ei suutnud SA täpselt meenutada, kes tegi talle ettepaneku anda R. Reili kohta valeütlusi. Prokurörile vastates selgitas tunnistaja, et see pidi toimuma jaoskonnas, tema kinnipidamise ja
  3. juulil 2023 toimunud ülekuulamise vahel. Samas ei mäletanud tunnistaja, mis jaoskond see oli, kuidas nägid välja inimesed, kes teda sinna viisid ja mis olid nende nimed, kuid kinnitas, et nad rääkisid vene keeles. Seejärel pakkus tunnistaja, et see võis toimuda ka vanglas, kui uurimisasutuse töötajad tulid tema juurde. Seega juba selles osas on SA ütlused vastuolulised.
  4. SA sõnade kohaselt ei öeldud talle seejuures ette konkreetset ütluste sisu, vaid tehti „vihjeid“, et peaks rääkima R. Reili ja ühtlasi ka AM kohta. Tunnistaja ei osanud alguses selgitada, millised need vihjed olid, kuid arvas, et pidi rääkima midagi, mis süüstaks R. Reili narkootilise aine käitlemises, misjärel ta mõtles vastavaid asjaolusid (detaile) ise välja ja pani endale märkmetena kirja ning jättis meelde. Ringkonnakohus ei pea sellist selgitust kuigi veenvaks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et uurimisasutusel või prokuratuuril oleks eriline huvi just R. Reili karistamise vastu, mis tinginuks vastava ettepaneku tegemise. Siiski olnuks loogiline, et sellise erilise huvi korral selgitataks SAle põhjalikult, mida täpselt ta peab rääkima, et see sobituks kriminaalasja asjaoludega. Samal ajal pidanuks menetleja olema veendunud, et R. Reilil ei ole näiteks alibit SA väidetud kohtumise aja ja koha kohta. Lisaks selgitas tunnistaja prokurörile vastates, et kaitsja sõnul ütluste andmisest loobumisel ehk ütluste muutmisel ei saa ta kokkulepet. Vastav arutelu toimus neil enne istungit ja tunnistaja ei tea, kas ja millise prokuröriga advokaat suhtles ehk kas tegemist oli üldse prokuröri juhisega või advokaadi seisukohaga. 11

(17)
  1. Pärast SA ülekuulamist esitas prokurör tõendina päringud Tallinna Vanglale SA väljaviimise ja tema külastamise kohta ning apellatsioonimenetluses kuulati tunnistajana üle Keskkriminaalpolitsei ametnik HP, kes kohtus SAga Tallinna Vanglas. Vangla vastusest nähtub, et tunnistajat ei ole tema väidetud ajavahemikul vanglast välja viidud ehk n-ö jaoskonnas ei saanud kohtumist toimuda. Samuti nähtus vastusest päringule, et samal ajavahemikul kohtus SA lisaks HPle vaid oma kaitsja S. Sillariga. Tunnistaja HP selgitas ülekuulamisel, et käis Tallinna Vanglas
  2. juulil 2023 SAga kohtumas üksi ja seda viimase palvel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tegemist SA esmakordse vahi all viibimisega ja isik soovis teada saada, millal saab ütlusi anda ja mis edasi saab. HP vastas SAle, et ülekuulamist korraldatakse esimesel võimalusel umbes nädala jooksul. Tunnistaja HP kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ei andnud SAle mingit sisendit ütluste sisu kohta ja ka SA ise ei avaldanud talle, mille kohta ta tahab rääkida. Kaitsjale vastates selgitas HP, et SA küsis talt, mis on maksimaalne karistusmäär ja ta vastas, et 15 aastat. Seejuures ei pea kolleegium veenvaks kaitsja väiteid selle kohta, et Tallinna Vangla ei pruukinud edastada prokurörile kõiki asjakohaseid andmeid. Seega lükkavad vangla edastatud dokumendid ja HP ütlused SA ütluste usaldusväärsust.
  3. Kolleegiumi hinnangul ei ole kuigi veenev ka SA selgitus, miks ta otsustas avaldada vastavaid asjaolusid alles praegu ehk ajal, mil tema suhtes tehtud otsus kokkuleppemenetluses on ammu jõustunud ja R. Reili kriminaalasja vaadatakse läbi apellatsioonimenetluses. Tunnistaja ei soovinud vastata küsimustele selle kohta, kes ja mis asjaoludel teavitas teda sellest, et R. Reili viibib jätkuvalt vahi all ja kriminaalasja apellatsioonimenetlus kestab, mis SA selgituste kohaselt oli tema avalduse ajendiks. SA viitas selles osas umbmääraselt kaaskinnipeetavale. Ringkonnakohtu hinnangul viitab see aga hoopis tõsiasjale, et SAga võidi vangistuses ühendust võtta ja teha ettepanek anda R. Reilit õigustavaid ütlusi. Seda kinnitab vähemalt kaudselt SA ütlus selle kohta, et vangistuses viibides on ta saanud „toetavaid“ kirju teistelt (kaas)süüdimõistetutelt (sh AB ja TH).
  4. Lisaks nendib kolleegium, et ringkonnakohtus toimunud küsitlemise käigus ei andnud SA ütlusi narkootilise aine käitlemise asjaolude kohta, kinnitades vaid, et ta ei ole R. Reilile narkootilist ainet üle andnud. Tunnistaja küll muutis oma ütlusi selles osas, kui ammu ta tunneb R. Reilit, kinnitades, et tutvus temaga juba aasta enne kinnipidamist. Kolleegiumi hinnangul ei välista seegi tema maakohtus antud ütluste usaldusväärsust R. Reilile narkootilise aine üleandmise kohta, vaid muudab seda pigem veelgi usutavamaks. Samas ei selgitanud endine kaassüüdistatav, kellele ta (lisaks AMle) sel juhul THlt saadud narkootilist ainet üle andis ja selle eest raha sai. Samuti ei avaldanud SA, et tema ütlused narkootilise aine käitlemise kohta olnuks ebaõiged mingis muus osas. Seega leiab ringkonnakohus, et SA ütlused ringkonnakohtus ei anna alust tema maakohtus antud ütluste ebausaldusväärseks pidamiseks ja tõendikogumist kõrvalejätmiseks.
  5. Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul alust kahelda maakohtu seisukohas, et grupis käideldud kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega. Sellele viitavad nii kaassüüdistatavate ütlused kui ka AMlt leitud aine omadused, samuti selle müügist saadud tulu. 12
(17)43. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsuse R.

Reili süüditunnistamises ja karistamises grupis DZga, ABga, AMga, THga, PPga, DTga ja SAga rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses narkootilise ainet marihuaana käitlemise eest. III

  1. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja ja süüdistatava apellatsioonis sisalduvaid väiteid selle kohta, et R. Reili valdusest
  2. augustil 2021 leitud kanepiõisikute puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega, kuna need sisaldasid kannabidiooli (CBD) määral, mis välistas selle tarvitamise mõjul narkojoobe tekitamise. Lisaks leiab süüdistatav, et mõõtemääramatust arvestades ei olnud tegemist narkootilise ainega ka marihuaanas THC (tetrahüdrokannabinooli) vähese sisalduse tõttu. Kaitsja ja süüdistatav tuginevad selle väite esitamisel maakohtus tõendina esitatud ekspertiisiasutuse töölehtedele, eksperdi ütlustele ja asjatundjana ülekuulatud MT ütlustele.
  3. Esmalt nendib kolleegium, et R. Reili taskust leitud kanepiõisiku THC sisaldust ei olnud võimalik määrata aine vähesuse tõttu, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole muudetud süüdistuse kontekstis kuidagi võimalik hinnata selle kanepiõisiku valdamist muu (korterist leitud) aine valdamisest eristuva teona, mistõttu ei tingi see R. Reili õigeksmõistmist selles osas. Puutuvalt korterist leitud ainesse, selgitab ringkonnakohus järgmist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 1 kohaselt käsitatakse narkootilise ainena NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud aineid. Seega valis seadusandja narkootilise aine formaalse definitsiooni, mille kohaselt loetakse narkootiliseks aineks iga aine, mis vastab seaduses esitatud tunnustele. NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri
  4. mai
  5. a määruses nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (kohtuotsuse tegemise seisuga kehtivas redaktsioonis) esimeses nimekirjas sisaldub kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne). Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et juhul kui isik käitleb kanepit või selle töötlemisprodukti, mis sisaldab tetrahüdrokannabinooli (THC) enam kui 0,3%, on tegemist seaduse tähenduses narkootilise ainega. Seadus ei näe kanepi (sh kanepiõisikute) kui narkootilise aine definitsioonis ette muude tingimuste tuvastamist, s.o kanepis ja selle töötlemisproduktides CBD sisalduse ja CBD/THC suhte määratlemist. Praeguses asjas tuvastas maakohus, et kriminaalasjas tehtud ekspertiisi kohaselt ületas R. Reili korterist leitud kanepiõisikute THC sisaldus 0,3% (vastav vahemik oli 0,42% kuni 0,51% THC-d). Maakohus leidis täiendavalt, et isegi juhul kui analüüsi tulemusena saadud proovi keskmisest THC sisaldusest arvutada maha eksperdi viidatud mõõtemääraamatus 21%, on R. Reili elukohast leitud kanepiõisikute THC sisaldus 0,33-0,41% ehk ületab 0,3%. Seega on tegemist narkootilise ainega NPALS § 2 p 1 tähenduses, mille käitlemine vastava loata on keelatud.
  6. Eeltoodust tulenevalt saab praeguses kriminaalasjas vaidluse all olla vaid see, kas tegemist oli suures koguses narkootilise ainega. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus selline, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kanepi 13

(17)(marihuaana) puhul on selleks 7,5 grammi (vt
  1. mai
  2. a vastus teabenõudele, kd 5, tl 18-21, vastuses ei ole välja toodud, et arvestama peaks CBD sisaldust). Kohtumenetluses ülekuulatud asjatundja ütluste kohaselt olukorras, kus CBD ja THC protsentuaalne vahekord on vähemalt 10/1, võiks THC sisaldus aines olla narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 0,5%.
  3. Ringkonnakohus leiab, et praeguses kriminaalasjas ei ole kogutud lubatavaid tõendeid R. Reililt leitud kanepiõisikutes CBD protsentuaalse sisalduse kohta. Maakohus jättis õigesti tõendina kõrvale kaitsja esitatud ekspertiisiasutuse väljastatud töölehed. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui kuriteoobjekti omaduste väljaselgitamine eeldab uuringuid ja analüüse, saab kriminaalmenetluses vastava andmete allikaks olla ekspertiisiakt ja eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel. Eksperdile ei ole praeguses asjas ekspertiisimääruses püstitatud küsimusi seoses analüüsitava aine (kanepiõisiku) CBD sisaldusega, mistõttu ei ole ekspertiisiaktis kirjeldatud ka sellega seonduvat uuringute käiku ja metoodikat ning vastav tulemus ei kajastu ka eksperdiarvamuses (
  4. septembri
  5. a narkootilise aine ekspertiisiakt nr 21E-AN1224). Vastava järelduse tegemiseks ei piisa ka eksperdi kohtuistungil avaldatust, et mõnes proovis oli tema mälu järgi CBD. Kolleegiumi hinnangul ei ole samu järeldusi (igas uuritud objektis CBD sisalduse kohta) võimalik usaldusväärselt teha nn ekspertiisiasutuse töölehtede pinnalt, sest need ei vasta ekspertiisiakti sisule esitatavatele nõuetele. Samas ei ole välistatud nende kasutamine näiteks täiendekspertiisi taotlemise alusena. Seda aga praeguses asjas tehtud ei ole. Seetõttu ei ole sisulist tähendust ka asjatundja MT ütlustel selle kohta, milline mõju võib CBD sisaldusel kanepis olla narkojoobe tekkimisele. Täiendavalt märgib kolleegium siiski sedagi, et ka asjatundja ütlustest ei nähtu, et selles osas oleks praegusel ajal teaduslik konsensus, mis võimaldaks üheselt järeldada, milline CBD/THC suhe välistaks narkootilise joobe põhjustamist.
  6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendanud oma seisukohta ka selles osas, et R. Reili tegutses narkootilise aine käitlemisel tahtlikult. Ka ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist vähemalt kaudse tahtlusega. Kriminaalasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et R. Reili oleks omandanud narkootilist ainet mõnest tööstusliku kanepi müügiga tegelevast poest või veendunuks muul viisil selles, et tegemist ei ole narkootilise ainega. Vastupidisele viitavad nii leitud kanepiõisikute pakkimise viis (vaakumpakendid, millelt ei ilmne mõne poe tunnusmärgid) kui ka R. Reili elukoha läbiotsimisel leitud OnePlus telefoni sisu (vt
  7. oktoobri
  8. a asitõendi vaatlusprotokoll, kd V, tl 1-6). Viimasest tõendist nähtub, et seadme kasutaja varjunimega „Larssen Larssen“ vestleb kasutajaga R, pakkudes viimasele „lahja savu“, mis „töötab kui tõmbad“ ja kinnitab, et tegemist ei ole CBD-ga. „Savu“ on üldteadaolevalt kanepi kõnekeelne nimetus. Seejuures ilmneb läbiotsimise protokollist, et telefoni avamiseks vajaliku koodi avaldas just süüdistatav ise, mis viitab sellele, et telefon oli just tema kasutuses. Samuti tegi R. Reili seda siis, kui talle tutvustati tema kui kahtlustatava õigusi, sh õigust mitte anda ütlusi iseenda vastu. Seega ei ole tegemist Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. juuni
  10. a otsuses asjas nr 1-20-1208 kirjeldatule analoogse olukorraga ja seadmesse sisenemisel ei rikutud R. Reili põhiõigusi. Kohtumenetluses leidis kaitsja, et läbiotsimisel ja konkreetselt seadmele ligipääsu saamisel rikuti

§ 45

lg 2 p 4, mille kohaselt on kaitsja osavõtt kogu menetlusest kohustuslik, kui isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja. Kolleegium leiab, et ei ole võimalik väita, et R. Reilil 14

(17)pidanuks olema kaitsja läbiotsimisel ajal vaid põhjusel, et samal ajal oli kaitsja SAl. Nende isikute huvide vastuolulisus ja kaitsja kaasamise kohustuslikkus ei tulene ex ante olukorras vaid faktist, et SA andis R. Reilit süüstavaid ütlusi. Seejuures võtab ringkonnakohus arvesse ka tõsiasja, et läbiotsimise toiming ei sõltu iseenesest sellele allutatud isiku tahtest ja R. Reilil oli selgitatud õigust mitte anda enda vastu ütlusi. Ringkonnakohus märgib sedagi, et süüdistatav ei andnud kohtumenetluses ütlusi, samuti ei taotlenud kaitsja teiste isikute ülekuulamist, mis kinnitaksid telefoni kasutamist teiste isikute poolt. Seega leiab kolleegium, et ka selles osas on tuvastatud R. Reili teo vastavus KarS § 184 tunnustele.
  1. Vaatamata eeltoodule peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et kuna kogutud tõendite pinnalt on tuvastatud seegi, et R. Reili tegutses vähemalt kaudse tahtlusega selles osas, et tegemist on narkootilise ainega, siis isegi juhul kui asuda seisukohale, et temalt leitud aine kogus ei olnud objektiivselt suur (ei põhjustanuks joovet enam kui kümnele inimesele), vastaks R. Reili tegu selles osas KarS § 184 lg 2 p 1 (kõlbmatu) katse tunnustele, kuna isiku tahtlus oli suunatud suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on tuvastatud R. Reili süü grupis narkootilise aine käitlemises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, neelduks katse lõpuleviidud teos. See ei muudaks kolleegiumi hinnangul ka R. Reili süü suurust ja sellest tulenevalt ka karistust. Veelgi enam, ka väikses koguses narkootilise aine käitlemine on karistatav kriminaalkorras KarS § 183 järgi juhul kui seda antakse ebaseaduslikult edasi või vallatakse edasiandmise eesmärgil. Praeguses kriminaalasjas heidetakse R. Reilile ette, et ta müüs (ehk andis edasi) osa enda valdusest olnud marihuaanast maha, osa pakkus müügiks Risto-nimelisele isikule ja osa veel müümata ainest hoidis enda juures korteris. Seega vastaks R. Reili tegu selles osas minimaalselt KarS § 183 lg 2 p 1 koosseisule (tegu karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega), kuna tegemist on isikuga, kes on ka varem toime pannud KarS §-s 184 nimetatud teo. IV
  2. Seoses süüdistatava väitega, et talle mõisteti raskem karistus kui kaassüüdistatavatele ja kohaldati ka konfiskeerimist, leiab kolleegium, et maakohus on oma seisukohta selles osas põhjendanud. Võttes arvesse, et kriminaalasja arutati üldmenetluses (kokkuleppemenetluses on praktikas aktsepteeritud mõnevõrra leebemate karistuse mõistmist) ja isiku käitumises esineb kaks raskendavat tunnist, jäi R. Reilile mõistetud vangistus ehk 5 aastat siiski alla sanktsiooni (3 kuni 15 aastat) keskmist määra, täpsemalt alammäära lähedale. Samuti põhjendas maakohus ka konfiskeerimise asendamise kohaldamist. Seega ei tingi süüdistatava apellatsiooni väited ka selles osas maakohtu otsuse muutmist. V
  3. Viimaks käsitleb ringkonnakohus prokuröri apellatsioonis esitatud taotlust seoses R. Reililt konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetava summaga. Kolleegium nendib, et maakohtu tuvastatu kohaselt müüs R. Reili narkootilist ainet 10-20 grammi kaupa. Samas ei ole kriminaalasjas üheselt tuvastatud, mis hinnaga R. Reili narkootilist ainet edasi müüs ja kas ta müüs seda n-ö lõpptarbijatele või teistele isikutele edasimüügiks. Kolleegiumi hinnangul ei ole seega välistatud, et see hind oli lähedasem n-ö aine hulgihinnale, s.o 10 eurot/gramm nagu 15
(17)tegi kindlaks maakohus (kriminaalasjas esitatud tõendi kohaselt on kanepi hulgihind 65009000 eurot/kilogramm). Sellele viitab muu hulgas ka summa, mida R. Reili süüdistuse kohaselt maksis SAle ehk 45 000 eurot. Kui lähtuda prokuratuuri apellatsioonis esitatud arvutustest, mille kohaselt sai R. Reili marihuaana müügist 130 000 eurot, siis ilmneb, et ta pidi tasuma n-ö varustajale saadud narkootilise aine eest vaevu üle kolmandiku kanepi müügist saadud summast. Võttes arvesse, et süüdistuse kohaselt toimus narkootilise aine käitlemine grupis, milles R. Reili asus madalamail astmel, ei ole kolleegiumi hinnangul usutav, et süüdistatav sai endale jätta peaaegu 2/3 saadavast tulust, vaid usutavam on proportsioon, mille kohaselt teenis R. Reili marihuaana müügist 65 000 eurot, millest 45 000 eurot maksis SAle. Vastavad kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Samuti on kolleegiumi arvates piisavalt veenvad maakohtu põhjendused ka selles osas, et R. Reili ei pruukinud saada tulu tema käest 23. augustil 2021 leitud kanepipartii osa müügist, võttes arvesse seda kvaliteeti, mistõttu selles osas ei ole võimalik konfiskeerimise asendamise otsustust teha. Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium ka selles osas maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. VI 52. Juhindudes

§ 337

lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus seega maakohtu otsuse muutmata ja prokuröri, kaitsja ning süüdistatava apellatsioonid rahuldamata.

  1. R. Reili kaitsja vandeadvokaat A. Sirendi esitas ringkonnakohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.
  2. septembril 2023 esitatud taotluse kohaselt kulus kaitsjal 360 minutit kriminaaltoimikuga esmakordseks tutvumiseks, samuti 960 minutit maakohtu otsusega, apellatsioonidega ja kohtumenetluse dokumentidega tutvumiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks. Samuti kulus kaitsjal 60 minutit kliendiga vanglas kohtumisele ja 210 minutit kohtuistungil osalemisele. Kaitsja taotleb suurendada tasu 300 % võrra tulenevalt töömahust ja kohaldada tasule koefitsienti 1,5 vastavalt advokatuuri esildisele. Kokku palub kaitsja tasu määramist summas 2646 eurot, millele lisandub käibemaks 529,20 eurot, s.o kokku 3175,20 eurot. Samuti taotleb kaitsja sõidukulude hüvitamist, s.o 6 eurot, millele lisandub käibemaks 1,20 eurot ehk kokku 7,20 eurot.
  3. Samuti esitas kaitsja
  4. oktoobril 2023 taotluse, mille kohaselt kulus tal kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja täiendavaks tõendite analüüsiks 180 minutit ja kohtuistungil osalemiseks 120 minutit. Kaitsja taotleb kohaldada tasule koefitsienti 1,5 vastavalt advokatuuri esildisele. Sellega seoses taotleb kaitsja tasu määramist summas 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot ehk kokku 648 eurot.
  5. Kokku seega taotleb kaitsja määrata tasuks ja kuludena 3830 eurot 40 senti, sh käibemaks. Ringkonnakohus peab kaitsja tasutaotlust põhjendatuks. Nimelt näeb justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 41, et kui kohtumenetluses määratakse riigi õigusabi osutama kaitsja, kes ei ole samas kriminaalasjas varem kriminaaltoimikuga tutvunud, on määratud kaitsja tasu kriminaaltoimikuga tutvumise eest sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ehk 36 eurot poole tunni kohta, kuid mitte enam kui 108 eurot ühe toimingu kohta. Seega saaks kaitsjale hüvitada kriminaaltoimikuga tutvumise eest 108 eurot. Samas taotles kaitsja tasu suurendamist selles osas 300% võrra, mis on kohtu hinnangul praeguse asja mahtu ja kaitsja 16

(17)määramise aega arvestades põhjendatud. Samuti tuleb advokatuuri esildisest tulenevalt kohaldada koefitsienti 1,5, mistõttu on kaitsja tasu taotlus selles osas põhjendatud. Määruse § 6 lg 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Praegusel juhul on kaitsja taotluse kohaselt vastav summa 960 eurot, millele tuleb kohaldada koefitsient 1,5. Kolleegium leiab, et summa suurendamine seoses kriminaalasja mahuga on vastavalt kaitsja taotlusele ka selles osas põhjendatud, mistõttu kogusummana tuleb rahuldada kaitsja taotlus selles osas tervikuna ehk 1440 eurot. Määruse § 6 lg 5 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuistungil on 36 eurot iga poole tunni kohta. Kaitsja taotlus vastab ka selles osas määruse nõuetele. Viimaks ka kaitsja taotlus hüvitada talle riigi õigusabi osutamisega seotud sõidukulud on põhjendatud. 56.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Praeguses asjas tegi kohus

§ 337lõike 1 punktis 1 nimetatud lahendi.

Apellatsiooni on esitanud nii prokuratuur, kaitsja kui ka süüdistatav ning kõigi apellatsioonid jäävad rahuldamata. Kuna kaitsja ei ole määratlenud, mis osa kuludest puudutab prokuröri apellatsiooni menetlemist, määrab ringkonnakohus selle hinnanguliselt. Kolleegium leiab, et riigi kanda tuleb jätta süüdistatava riigi õigusabi kuludest 750 eurot ehk ligi viiendik. Valdavalt keskendus kaitsja kohtumenetluses kaitsja ja süüdistatava apellatsiooni väidetele. 57. Seega tuleb R. Reililt välja mõista apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 3080 eurot 40 senti, sh käibemaks. Võttes arvesse süüdistataval lasuvaid muid kohustusi, sh konfiskeerimise asendamise korras väljamõistetud summat, tuleb see kulu tasuda

§ 180

lg 3 ls 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 256 eurot 70 senti. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse R. Reilile eraldi dokumendina. (allkirjastatud digitaalselt) 17

(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.