← Eesti

2-23-8691/24

Obsah (12)§ 561§ 356§ 457§ 663§ 667§ 662§ 654§ 659§ 660§ 459§ 173§ 666

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. veebruar 2024 Tsiviilasja number 2-23-8691 Tsiviilasi A.A. ja B.B. hagi V.R. vastu elatise väljam

) § 360 lg 2). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

  1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid
  2. juunil 2023 seadusliku esindaja A.R. (ema) kaudu Tartu Maakohtule V.R. (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks alates hagi esitamisest välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Hageja I palus mõista kostjalt hageja I kasuks välja kahju hüvitise
  3. aprilli 2023 kuni
  4. juuni 2023 eest 633 eurot 47 senti ning viivise nimetatud summalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni nõude täitmiseni. Hageja II palus mõista kostjalt hageja II kasuks välja kahju hüvitise
  5. aprilli 2023 kuni
  6. juuni 2023 eest 538 eurot 49 senti ning viivise nimetatud summalt VÕS §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi tegemisest kuni nõude täitmiseni. Hagejad palusid jätta menetluskulud kostja kanda.
  7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate ema kanda.
  8. Kostja esitas
  9. novembril 2023 taotluse, milles palus peatada menetlus kuni tsiviilasjas 2-23-14130 lahendi jõustumiseni. Nimetatud tsiviilasjas arutatakse hagejate ja kostja suhtluskorra kindlaksmääramist. Kostja taotleb võrdset suhtlusõigust. Kostjalt väljamõistetava elatise suurus sõltub perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 6 järgi sellest, kui pika ajaperioodi hagejad kostja juures viibivad. Mõistlik ei ole, et elatise asjas otsuse tegemise järgselt selgub suhtluskord, mis võib tingida otsuse muutmise. Hagejate huvid ei jää menetluse peatamisel kaitseta. Kostja tasub hagejatele hagi tagamise määruse alusel elatist. Kostja peab hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad viibivad tsiviilasjas 2-23-14130 tehtud esialgse õiguskaitse määruse alusel kostja juures.
  10. Hagejad palusid jätta menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Otsuse tegemine käesolevas tsiviilasjas ei ole tsiviilasja nr 2-23-14130 menetluse tõttu takistatud. Tagasiulatuva elatisnõude lahendamine ei sõltu tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtavast lahendist. Kohus tegi
  11. oktoobril 2023 tsiviilasjas nr 2-23-14130 määruse, mille kohaselt viibivad hagejad alates
  12. oktoobrist 2023 kostja juures iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kohus märkis viidatud asjas, et selleks, et lapsed saaksid isa juures pikemalt viibida, on isal vaja sättida oma igapäevane elukorraldus lastega arvestavalt. Kostja ei ole aasta jooksul seda teinud. Sellest tulenevalt ei ole alust arvata, et lähiajal määratakse
  13. oktoobri
  14. a määruses sätestatud suhtluskorrast erinev suhtluskord. Kostja väide, et elatise asjas tehtav otsus tuleks lähiajal ümber vaadata, ei ole seega põhjendatud. Kostja ülalpidamiskohustust hagejate ees ei saa lugeda täidetuks juhul, kui hagejad viibivad mõlema vanema juures võrdse aja. Lapse ülalpidamiskohustust täidetakse vanema kohustuste täitmisega, mitte lapsega koos aega veetes. Kostja esitas suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse vahetult enne elatise asjas otsuse tegemist ja lisas taotluse menetluse peatamiseks. 2 Kostja tasub
  15. juuni
  16. a hagi tagamise määruse alusel kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. Hagejad said kohtumenetlusaegset elatisabi alates
  17. juunist
  18. Selle maksmine lõppes
  19. novembril
  20. Kostja peab hagejaid seega ülal seaduses sätestatud miinimumist väiksemas ulatuses. See ei ole piisav. MAAKOHTU MÄÄRUS
  21. Maakohus uuendas
  22. novembri
  23. a määrusega asja arutamise, tühistas määratud otsuse tegemise aja, peatas käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtava lõpplahendi jõustumiseni ning määras, et pooltel tuleb teatada, kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Kostja esitas avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-23-
  24. Kohus peatas nimetatud tsiviilasjas
  25. oktoobri
  26. a määrusega menetluse ja suunas vanemad riiklikule perelepitusteenusele. Kohus määras
  27. oktoobri
  28. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14130 esialgse õiguskaitse korras suhtluskorra, mille kohaselt lapsed viibivad isa juures üle nädala neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Kohus leidis, et sellest tulenevalt ei ole põhjendatud otsust teha. Vanemad on perelepituses arutamas suhtluskorda. Elatise suurus sõltub kindlaksmääratud suhtluskorrast. Tagasiulatuva elatise nõue ei ole suhtluskorra vaidluse tulemusest sõltuv. Samas, arvestades selle nõude väiksust, ei ole see menetluse peatamata jätmise alus. Isa taotleb suhtluskorra asjas, et lapsed veedaksid vanemate juures võrdse aja. Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab Riigikohtu praktika järgi eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (RKTKo 9.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23.3). Mõistlik ei ole, et elatise asja otsuse tegemise järgselt selgub suhtluskord, mille tulemusena on koheselt vaja elatise otsus ümber vaadata. Last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama (

§ 561lg 1 esimene lause).

Laste huvides on, et vanemad lepivad samaaegselt kokku nii suhtluskorras kui ka elatise maksmises. Kohus suunas tsiviilasjas nr 2-23-14130 vanemad riiklikule perelepitusteenusele. Vanematel on võimalik perelepitusteenuse raames sõlmida vanemluskokkulepe, mis hõlmab suhtluskorda ja elatist. Hagejate huvid ei jää menetluse peatamise tõttu kaitseta, sest kohus tagas

  1. juuni
  2. a määrusega hagi. Hagejate ema kinnitusel tasub kostja hagi tagamise määruse alusel elatist. Kostja peab hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad viibivad tsiviilasjas nr 2-23-14130 esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra järgi kostjaga. Elatise asjas tehtav otsus sõltub suhtluskorra asjas tehtavast lahendist, sest selles määratakse kindlaks, kui palju kumbki vanem hakkab hagejaid vahetult ülal pidama. Kohus uuendas asja arutamise ja peatas

§ 356

lg 1 alusel menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtud lõpplahendi jõustumiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3

  1. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohus tegi
  2. oktoobril 2023 tsiviilasjas nr 2-23-14130 määruse, mille kohaselt viibivad hagejad alates
  3. oktoobrist 2023 kostja juures iga kuu paaritute nädalate neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Kostja ei ole aasta aega teinud oma elukorralduses muudatusi, mis võimaldaks kostjal hagejatega pikemalt koos aega veeta. Kostja elukohaks on hagejate vanemate kaasomandisse kuuluv kinnisasi. Kaasomandi jagamise üle on vaidlus. Teada ei ole, kas kostja suudab kaasomandis oleva kinnisasja omandada. Hetkel ei ole seega ette näha, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord võiks lähiajal muutuda. Seadusandja mõtteks elatise regulatsiooni muutmisel ei olnud, et võrdset elukohta taotletakse üksnes seetõttu, et lastele ei peaks elatist maksma. Käesolevalt on see aga kostja tegevuse eesmärk. Hageja esitas menetluses andmed selle kohta, millal hagejad olid
  4. aastal kostja juures. Hagejate ja kostja koos veedetud aeg kuus jääb
  5. a keskmisena ja
  6. oktoobri
  7. a esialgse õiguskaitse määruse järgi alla PKS § 101 lõikes 6 sätestatud aja. Maakohus ei kaalunud menetluse peatamise vajalikkust ja otstarbekust. Maakohtu seisukoht, et elatise asja otsuse tegemise järgselt selgub suhtluskord, mille tulemusena on vaja elatise otsus ümber vaadata, on ennatlik ja põhjendamata. Maakohus on otsuse tegemisel arvesse võtnud vaid seda, et kostja poolt on kohtule esitatud taotlus suhtluskorra määramiseks selliselt, et hagejad veedaksid vanemate juures võrdse aja. Kohus ei arvestanud, et kohus selgitas tsiviilasjas nr 2-23-14130, et esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorrast teistsuguse suhtluskorra määramiseks on kostja poolt vajalik mitmete suuremahuliste muudatuste tegemine. Neid muudatusi ei ole näha.

§ 356

ega muud sätted ei keela kohtul tuvastada asjaolusid, mis on aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kohus ei kaalunud kostja taotluse põhjendatust. Kostja esitas suhtluskorra kindlaksmääramise taotluse

  1. oktoobril 2023 ja menetluse peatamise taotluse
  2. novembril
  3. Kostja teadis, et elatise asjas pidi otsus tehtama
  4. novembril
  5. Kostja kinnitas
  6. oktoobri
  7. a istungil, et tal ei ole taotlusi. Kostja menetluse peatamise taotlus on seega hilinenud. Kostja ei ole andnud hagejatele ülalpidamist perioodil
  8. aprill 2023 kuni
  9. juuni
  10. Kostja tasub kummalegi hagejale alates
  11. juulist 2023 elatist 100 eurot kuus. See ei ole piisav. Elatisabi maksmine lõppes
  12. novembril
  13. Kostja ei pea hagejaid vahetult ülal ajal, mil nad viibivad kostjaga tsiviilasjas nr 2-23-14130 esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra järgi. Kostja kannab sel ajal üksnes hagejate söögikulud. Kõik hagejatega seotud muud kulud ei sõltu sellest, kelle juures hagejad viibivad. Need kulud on täielikult hagejate esindaja kanda. Hagejate huvid jäävad menetluse peatamise tõttu kaitseta.

§ 356lg 1 kohaldamine ei ole põhjendatud.

Elatise asjas tehtav otsus ei sõltu tsiviilasja nr 2-23-14130 menetlusest sel viisil, et see annaks aluse elatise asjas menetluse peatada. 7. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kuna käesolevas menetluses tehtav otsus sõltub sellest, kui palju hagejad kostja juures viibivad (PKS § 101 lg 6), on menetluse peatamine kuni suhtluskorra selgumiseni oluline. Tsiviilasjas nr 2-23-14130 on esialgse õiguskaitse korras otsustatud, et hagejad veedavad kostjaga iga kuu üle nädala neljapäevast pühapäevani. Kostja suhtluskorra avalduse põhinõudeks on laste vahelduv elukoht mõlema vanema juures. See tähendab, et kui kohus määrab hagejatele vahelduva elukoha, peavad vanemad hagejaid vahetult ülal ajal, mil hagejad elavad kummagi vanema juures. Hetkel puudub teadmine, millises ulatuses hakkavad hagejad kostjaga elama. Seetõttu ei saa tuvastada ega määrata elatise summat. Suhtluskorra vaidluses taotletav lahend on

§ 4574 järgi samadele menetlusosalistele kohustuslik.

Kohus peatas

§ 356lg 1 alusel menetluse põhjendatult (RKTKm 21.06.2023, 2-21-11317/37, p 9).

Menetluse peatamine ei kahjusta hagejate huve. Kostja maksab kummalegi hagejale hagi tagamise määruse alusel elatist 100 eurot kuus. Hagejad saavad lisaks riiklikke peretoetusi. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus peatas tsiviilasja nr 2-23-8691 menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-23-14130 tehtud lõpplahendi jõustumiseni (ning määras sellega seoses, et pooltel tuleb kohtule teatada, kui menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse. Ringkonnakohus võtab

§ 662lg 3 alusel asja materjalide juurde hagejate poolt 6.

detsembril 2023 esitatud hagejate ema Swedbank AS-i pangakonto väljavõtte ja kostja poolt 12. detsembril 2023 esitatud kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte. Ringkonnakohus esitab

§ 654

lg 2² ja § 659 järgi määruse resolutsiooni juures määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad ei vaidlusta maakohtu määrust ulatuses, milles maakohus uuendas asja arutamise ja tühistas varem määratud otsuse tegemise aja. Nimetatud osas ei saa maakohtu määruse peale ka

§ 660lg 1 järgi määruskaebust esitada (kuna seadus ei näe seda ette).

11. Kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus

§ 356lg 1 alusel peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni.

Menetluse peatamiseks on alust, kui teises asjas tehtavast lahendist oleneb arutatava asja tulemus. Õigussuhte olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib

§ 356

lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on

§ 457

järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik (RKTKm 21.06.2023, 2-21-11317/37, p 9). Samas, isegi kui menetluse teise menetluse tõttu peatamise eeldused on täidetud, on kohtul

§ 356lg 1 järgi õigus, mitte kohustus menetlus peatada.

Menetluse peatamine on seega kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda siis, kui kohus ületas diskretsiooni piire. 12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas menetluse peatamisel diskretsiooni piire. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Kohus peab PKS § 101 lg 6 järgi vähendama PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust proportsionaalselt elatist maksma kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist nähtub, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise 5 vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.7). PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimumsumma suurus sõltub seega sellest, kas lapse ja lahus elava vanema suhtlemiskord on kohtulahendiga kindlaks määratud ning juhul, kui on, siis kui kaua viibib laps suhtlemiskorra alusel lahus elava vanema juures. Samas asjaolu, et kohtulahendiga ei ole lapse ja lahus elava vanema suhtluskorda kindlaks määratud või et suhtluskorra kindlaksmääramise menetlus on pooleli, ei tähenda, et lapsele tasumisele kuuluva elatise suurust ei ole võimalik kindlaks määrata. Kohus saab elatist maksma kohustatud vanema taotlusel PKS § 102 lg 2 alusel vähendada PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust muuhulgas põhjusel, et laps viibib lahus elava vanema juures. Kohustatud vanem peab elatise vähendamiseks tõendama, et laps viibib osa aega tema juures. Kui kohustatud vanem on seda teinud, on teisel vanemal (last esindades) võimalik lükata ümber eeldus, et kohustatud vanem kannab lapse kohustatud vanema juures viibides lapse kulud vahetult ning tõendada, et tema peab sel ajal tegema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15). Hagejad esitasid kostja vastu hagi tagasiulatuva elatise nõude ja nõude elatise saamiseks alates hagi esitamisest. Hagejad soovivad elatist PKS § 101 alusel arvutatud määras. Maakohus oli kostja poolt menetluse peatamise taotluse esitamise ajaks määranud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-23-14130 avalduse kostja ja hagejate suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tsiviilasja nr 2-23-14130 menetluses ei olnud maakohtu poolt menetluse peatamise ajal teada, millal võidakse tsiviilasjas nr 2-2314130 lõpplahendi tegemiseni jõuda. See ei ole teada ka käesoleva määruse tegemise ajal. Käesolevas asjas menetluse peatamine toob hagejate jaoks seega kaasa olulise viivituse kostjalt endi igakuiseks ülalpidamiseks elatise saamisel. Kostja maksab käesolevas asjas tehtud hagi tagamise määruse alusel kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. See summa jääb aga oluliselt alla selle, mida PKS §-s 101 on peetud vajalikuks alaealise lapse ülalpidamiseks, ega pruugi seetõttu olla piisav elatise asjas lõpplahendi tegemisega viivitamise tõttu hagejatele tekkida võivate negatiivsete tagajärgede vältimiseks. Kui tsiviilasja nr 2-23-14130 menetluses tehtava lõpplahendiga määratakse kindlaks hagejate ja kostja vahel suhtluskord kostja poolt soovitud viisil, on kostjal

§ 459lg 1 alusel võimalik esitada hagi väljamõistatud elatise suuruse muutmiseks.

Isegi kui hagejad viibivad tulevikus suhtluskorra alusel kostja juures poole ajast, et tähenda see tingimata, et kostja ei peaks hagejatele üldse elatist maksma. Hagejatel on sellises olukorras võimalik tõendada, et nende ema kannab hagejate kulud ka ajal, mil hagejad viibivad suhtluskorra alusel kostja juures (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15). Kostja poolt tsiviilasjas nr 2-23-14130 esitatud avalduse rahuldamine ei välista seega kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist, vaid muudab ennekõike poolte vahelist tõendamiskoormust. Ringkonnakohus leiab eeltoodust arvesse võttes, et hagejate huvi saada kostjalt kui lahus elavalt vanemalt endi igakuiste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist võimalikult kiiresti ei kaalu üles kostja huvi arvestada käesolevas tsiviilasjas võimalusega, et kostja võib hakata tulevikus määratava suhtluskorra alusel hagejatega pikemalt koos aega veetma ja sellest tulenevalt hagejate ülalpidamises oluliselt enam vahetult osalema. Menetluse peatamine

§ 356lg 1 alusel ei ole käesolevas asjas seega põhjendatud.

13. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Ringkonnakohus ei määra

§ 173lg 1 järgi seega kindlaks menetluskulude jaotust.

14. Määruskaebuse lahendab

§ 666lg 1 alusel üks ringkonnakohtu kohtunik.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.