) § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud
Kohtuväline menetleja määras H.U-le karistuseks
H.U esitas 26.12.2022 maakohtule kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 23.12.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,22,013368 ja palub rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et määratud rahatrahv on ebamõistlik. Menetlusalune isik on mõistnud ja tunnistanud oma oma väärtegu, s.o möödasõidul kiiruse ületamist ja oli teda peatanud ametnikega koostööaldis. Möödasõit oli tehtud sirgel teelõigul, hea nähtavusega kohas, sademed puudusid ning möödasõit oli sooritatud kaasliiklejaid ohustamata. Samuti puuduvad menetlusalusel isikul eelnevad rikkumised. H.U tunnistab oma süüd. Arvesse võttes siirast kahetsust ning eelpool kirjeldatut, palub kaebuse esitaja trahvimäära vähendamist. Kohtuistungil menetlusalune isik osaleda ei soovi. PPA Lõuna prefektuur 18.01.2023 vastuses kaebusele on seisukohal, et kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks alused puuduvad. Mootorsõiduki juhtimine H.U poolt on väärteotoimiku materjalidega tõendatud. Käesolevas asjas ei ole tegelikult ka vaidlust teo faktiliste asjaolude üle. Menetlusalune isik tunnistab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas. Ka oma kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale H.U lubatud sõidukiiruse ületamist ei eita. Rikkumine on tõendatud 23.12.2022 videosalvestusega, et fikseeritud on kiirusmõõturi lugem 120 km/h teelõigul, kus lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. H.U on pannud väärteo toime otsese tahtlusega. H.U , juhtides mootorsõidukit kiirusega 120 km/h +/- 4km/h, omades juhtimisõigust, pidi teadma, milline on tavapärane lubatud sõidukiirus asulavälisel teel. Ületades kiirust mitte vähem kui 26 km/h, siis pole kahtlustki, et sellise kiiruse ületamine on mootorsõiduki juhile selgelt tajutav ja tegemist on juhi teadliku valikuga. Kohtuväline menetleja toob siinkohal välja asjaolu, et möödasõitu polnud üldse vajalik teostada, kuna eesliikuva sõiduki kiiruseks fikseeriti 97 km/h, mida on videosalvestisel näha. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab KarS § 56 lg 1 tingimustele. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise eest määratav rahaline karistus võib olla range. Samuti ei ole H.U puhul tegemist esmakordse samalaadse rikkumisega (23.06.2021
Lubatud sõidukiirus on kehtestatud selleks, et tagada turvaline liiklemine. Mida rohkem juht ületab lubatud sõidukiirust, seda enam seab ta ohtu nii ennast kui kaasliiklejaid. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahvi keskmisest pisut kõrgemas määras. Lähtudes eeltoodust ja VTMS § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks VTMS § 120 lg 1 alusel asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad 2 asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus vormistatud nõuetekohaselt. Kiirmenetluse otsusest nähtub, et H.U-le on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on H.U allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtuvälises ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et H.U juhtis 23.12.2022 kella 15.50 ajal Tartu maakonnas xxxx vallas xxxx maantee
S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et H.U õigusvastane tegu on toime pandud kavatsetult, kuna ta tahtlikult ületas asulavälisel teel möödasõidu sooritamisel kiirust. Vastasel korral ei olekski menetlusalune isik möödasõidumanöövrit teinud. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, H.U süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut H.U toimepandud väärteo eest karistada. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ja kahetsemist KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud H.U-le rikkumise eest proportsionaalse karistuse.
lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või võtta juhtimisõiguse ära kuni 6 kuuks.
lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul määrati H.U-le rahatrahv sanktsiooni keskmisest veidi suuremas määras. Mõistetud karistuse määrast ka nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvesse võtnud seda, et menetlusalune isik on varasemalt karistamata ja oma tegu kahetsenud. Kuigi H.U kehtivad karistused samaliigilise rikkumise eest puuduvad, siis ei saa eitada asjaolu, et faktiliselt on menetlusalune isik ka varasemalt kiirust
Süüdlase käitumist tuleb hinnata kogumis. Tema senine käitumine näitabki, et vaatamata kehtivate karistuste puudumisele, et tal on aeg ajalt 4 siiski kombeks kiirust ületada ja varasem karistus ei ole teda õiguskuulekusele piisavalt suunanud. Kohtu hinnangul on H.U süü seetõttu keskmisest veidi suurem. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja lähtunud Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).
Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid), karistust kergendavat asjaolu ja isiku varasemat käitumist kogumis, on kohtu hinnangul rahatrahvi määramisel kohtuväline menetleja kõiki eelloetletud põhimõtteid arvesse võtnud. Seega on rahatrahv kohtuvälise menetleja poolt määratud kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutades ning mõistetud karistus on õiguspärane ja proportsionaalne. Arvestades H.U süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust muuta. Möödasõit ei ole liiklusseaduse kohaselt kohustuslik manööver. Samuti nähtub kaebusest, et menetlusalune isik üritab enda rikkumise tõsidust pisendada, õigustades seda heade teeolude ja ilmastikutingimustega. Seega ilmselt täielikult H.U oma rikkumise tõsidust ei tunnista. Samuti ei võimalda liiklusseadus möödasõidul kiiruse ületamist. On üldteada, et möödasõidud kiirust ületades on ohtlikud manöövrid ja nende ebaõnnestumise tagajärjel on ka mitmeid isikuid hukkunud või saanud raskelt viga. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 23.12.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2780,22,013368 muutmata. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. H.U samuti teostas möödasõitu, mis ei ole kohustuslik manööver ning selle sooritamisega nõustub juht tegelikult mis tahes tagajärgedega, sh kiiruseületamisega. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.