Obsah (10)

§ 113 § 308 § 309 § 115 § 276 § 334 § 132 § 6 § 285 § 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9979

) § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras. 6.

Jätta menetluskulud maakohtus X hagis Zyndilaid OÜ vastu X kanda ning Zyndilaid OÜ hagis X vastu 50% ulatuses X ja 50% ulatuses Zyndilaid OÜ kanda. 6.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X hagis Zyndilaid OÜ vastu X kanda ning Zyndilaid OÜ hagis X vastu 75% ulatuses X ja 25% ulatuses Zyndilaid OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK X nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
X (hageja, üürnik) esitas 02.07.2019 Pärnu Maakohtule Zyndilaid OÜ (kostja, üürileandja) vastu hagi (tsiviilasi nr 2-19-9979), mida on kohtumenetluse kestel täiendanud, paludes üürileandjalt välja mõista üürniku kasuks poolte vahel 12.08.2018 sõlmitud üürilepingu p 4.7 alusel tasutud tagatisraha 3750 eurot ja viivised põhivõlalt seadusjärgses, st

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid üürnik ja üürileandja 12.08.2018 sisustatud maja aadressil XXX, Kuressaare tähtajalise üürilepingu kuni 31.03.

Lepingujärgne üüritasu oli 1250 eurot kuus ja üürile lisandusid kõrvalkulud. Üürnik tasus tagatisraha 3750 eurot. Üürnik sai maja valduse 27.08.
Üürieseme seisukorda üleandmisel ei fikseeritud. Üürileping lõpetati poolte kokkuleppel 18.03.2019, mil üürnik andis üürileandjale eluruumide valduse tagasi. Üüripinna tagastamisel lepiti kokku, et üürileandja ootab viimase kuu, s.o märtsi, kõrvalkulude arved ära ja arvestab need vastavalt kuludele tagatisrahast maha ning tagastab ülejäänud summa. Üürileandja fikseeris fotoga vee- ja elektrinäidud 18.03.
Üürileandja 2 2-19-9979 vaatas maja koos üürnikuga üle ja eluruumide vastuvõtmisel üürileandjal üürnikule pretensioone ei olnud. Vee- ja elektrinäitude saatmise ja tagatisraha tagastamise asemel saatis üürileandja 24.03.2019 üürnikule kirja pretensioonidega ja 29.03.2019 kirja hinnapakkumisega üüripinna väidetavaks remondiks. Üürileandja kirjadele 03.04.2019 saadetud vastuses üürnik pretensioonidega ei nõustunud, palus esitada fikseeritud näidud ja tagastada üürnikule deposiiti tasutud 3750 eurot 14 päeva jooksul. Üürileandja üürniku kirjale ei reageerinud ja tagatisraha ei tagastanud. 07.05.2019 saatis üürnik üürileandjale nõudeavalduse, paludes tagatisraha tagastada 14.05.2019 või esitada üürileandja poolsed põhjendatud vastuväited. Üürnik teavitas üürileandjat kõigist asjaoludest, mille suhtes võis üürileandjal põhjendatud huvi olla. Näiteks juhtumist, mil üürniku lapsed joonistasid magamistoas seinale. Üürnik pakkus välja, et värvib seina üle, kuid üürileandja selleks vajadust ei näinud. Üürnik teavitas üürileandjat koheselt diivani võimaliku pesu vajadusest. Üüripinna tagastamisel oli üürileandjaga juttu seinast ja diivanist (üürnik pesi diivanipatju ja võisid jääda värvitoonide erinevused diivaniga, mis diivani pesuga taastuks). Lepiti kokku, et kuna üürnik tagastas maja varem ja üür 1250 eurot kuus sisaldas ka kokkuleppeliselt 250 euro ulatuses kõrvalkulusid, loetakse selle raha arvel tasutuks seina ülevärvimise kulu ja diivani pesu. Üürniku kätte jäi kraani sõel, mille kogemata enda asjadega kaasa viis (ja on valmis vajadusel tagastama). Üürnik on kõik lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitnud ja vastavalt lepingu p-le 4.8 on üürileandjal kohustus üürnikule tagatisraha tagastada. Üürileandja tagatisraha tagastanud ei ole. Üürnikul on õigus tagatisraha tagastamisega viivitamise tõttu nõuda viivist alates 15.03.2019, s.o üürileandjale tagatisraha tagastamiseks antud tähtaja 14.05.2019 möödumisest. Üürnik nõuab tagastamata tagatisrahalt viivist alates hagiavalduse esitamisest 02.07.
Üürileandja vastuväited
Üürileandja palus jätta hagi rahuldamata. Üürileandja leiab, et üürnik rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi, üürileandja esitas üürnikule kahju hüvitamise nõude ja üürileandjal on õigus tagatisraha tagastamisest keelduda. Üürilepingu eseme üleandmisel üürnikule oli see puhas ja korras. Üürnik oli kohustatud tagastama maja samas seisukorras, millises ta selle vastu võttis. Üürnik tagastas elamu üürileandjale 18.03.2019 seisukorras, mille tõttu üürileandja pidi elamu lepingueelse seisundi taastamiseks tellima remondi ning koristus- ja puhastustustööd. Üürileandja teatas üürnikule 21.03.2019, et paljud asjad tuleb majas korda teha. Tekitatud puudustest informeeris üürileandja üürnikku, saatis pretensiooni ja loetelu olulistest puudustest 24.03.
Kahjustuste kõrvaldamiseks ja koristustööde tegemiseks võetud hinnapakkumise saatis üürileandja üürnikule 28.03.2019 ja andis võimaluse esitada konkureeriv hinnapakkumine 01.04.
Üürileandja teavitas üürnikku puudustest õigeaegselt ja andis võimaluse ise leida üürilepingu objekti kordategemiseks ehitaja/koristaja. Üürnik seda ei teinud. Üürnik tekitas üürileandjale üürilepingu eseme ja vallasvara kahjustamisega kahju. Üürileandja kahju koosneb asja parandamise ja üürilepingu sõlmimise eelsesse olukorda viimise mõistlikest kuludest ning lõhutud vallasasjade nagu elektripliit, pesumasin, diivan, osa toidunõusid jms asendamise kuludest. Kuna üürnik ei ole hüvitanud üürileandjale üürniku ja temaga koos elanud isikute tegevuse tagajärjel eluruumile ja selles paiknevate seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahju, ei kuulu tagatisraha tagastamisele. Kõiki ilmnenud puudusi ei ole võimalik kõrvaldada üürniku poolt lepingu sõlmimisel makstud tagatisraha arvelt. Üürileandjal on õigus keelduda tagatisraha tagastamisest, seega ei ole põhjendatud ka viivisenõue. 3 2-19-9979 Zyndilaid OÜ nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
Üürileandja esitas 16.09.2019 Pärnu Maakohtule üürniku vastu hagi (tsiviilasi nr 2-1914229), milles palus üürnikult välja mõista üürileandja kasuks 12 645,30 eurot (üürilepingu rikkumisega tekitatud kahju 11 630,91 eurot, tasumata kõrvalkulud 251,39 eurot, kohtumenetluse eelse õigusabikulu 363 eurot ja saamata jäänud tulu 400 eurot) ja viivised. 12.04.2021 hagi täpsustuse kohaselt nõuab üürileandja 12 645,30 euro suuruselt põhivõlalt seadusejärgset viivist alates hagi esitamisest 16.09.2019 kuni kohustuse täitmiseni. 09.05.2022 kohtuistungil täiendas üürileandja hagi eset alternatiivse nõudega mõista üürnikult välja võlgnevus 8895,30 eurot (põhisumma vähendatud tagatisraha 3750 euro võrra) ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 16.09.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 12.08.2018 poolte vahel XXX, Kuressaare kinnistu ja sellel asuva elamu üürileping tähtajalisena kuni 31.03.

Lepingu objektiks oli sisustatud maja üldpinnaga 212,9 ruutmeetrit. Üürnik tasus üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 3750 eurot. Üürilepingu eseme valduse andis üürileandja üürnikule üle 27.08.2018 kell 12.
Samal päeval allkirjastatud üleandmise- ja vastuvõtmise aktis fikseeriti üüripinna seisukord ning elektri- ja veenäidud. Üürilepingu objekti valduse üleandmisel üürnikule oli XXX kinnistu ja sellel asuv elamu puhas ja korras. Maja koristati sama päeva hommikul. Üürilepingu esemel üürnikule üleandmisel puudusi ei olnud. Üürileandja andis üürnikule vastavalt lepingule eluruumi üle korras, nõuetekohaselt funktsioneerivate ja kasutamiseesmärgile vastavate kommunikatsioonidega (ka elektrisüsteem, veevärk, küttesüsteem, kanalisatsioon jne). Üürnik kohustus tagastama maja samas seisukorras, milles ta selle vastu võttis. Üürileandja tegi vahetult enne üleandmist üürilepingu eseme seisukorra fikseerimiseks hulgaliselt fotosid. Pooled leppisid kokku, et üürileandja laeb fotod üles ja annab üürnikule fotodele ligipääsu. 27.08.2018 e-kirjaga saatis üürileandja üürnikule fotode allalaadimiseks lingi. Üürnik teatas üürileandja esindajale, et ta soovib anda eluruumi valduse üle enne üürilepingu lõppemise tähtaega, s.o 18.03.
Üürileandja esindaja vaatas elamu üle. Ta ei olnud üüriobjekti seisukorraga rahul, sest elamu ei olnud seisukorras, millisena see üürnikule üle anti. Üürnik andis üürileandjale üle elamu ühe võtme öeldes, et ta ei vaja seda enam. Hiljem oli garaaži pandud veel kaks võtit, üks võti neljast on seniajani tagastama. Üürileandja esindaja ütles üürnikule ja tema abikaasale, et ta tuleb 18.03.2019 umbes kell 15.00, et koostada ühiselt pretensioonide nimekiri. Üürnik ei täitnud üürilepingust tulenevat kohustust, sest ta ei tulnud üürilepingu eseme valduse üleandmise-vastuvõtmise akti koostamisele 18.03.2019 ega ka hiljem. Üürnik ei täitnud ka üürilepingust tulenevat kohustust anda üürileandjale üle kõik üürniku valduses olevad eluruumi võtmed. Kuna üürnik kokku lepitud ajal ei tulnud ega üürileandja kõnedele ei vastanud, koostas üürileandja 18.03.2019 puuduste nimekirja, mille pealkirjastas „Kuressaares XXX Vastuvõtuvõtmise Akt 18.03.2019“. Vastuvõtmise aktis fikseeris üürileandja tekitatud kahjustused elamus olevate ruumide kaupa ja fikseeris meetmed, millise tööga on võimalik iga konkreetne kahjustus likvideerida. Puuduste fikseerimiseks ja akti koostamiseks kaasas üürileandja 18.03.2019 ehitusalaste teadmistega isikud MS ja AV. Puudustest ja kahjustustest, mis tekitati ajal, kui üürilepingu ese oli üürniku valduses, tegi üürileandja seaduslik esindaja fotod. 18.03.2019 üüriobjekti ülevaatamisel leidis üürileandja hulgaliselt puuduseid. Hoovis oli betoonpost katki sõidetud ja ebakvaliteetselt remonditud, välisvalgusti posti küljes ja selle pirn olid katki. Majaseinal oli sinist värvi määrdumist, hoovis maas õlilaik, metallist tuhatoos oli 4 2-19-9979 roostes, uksekell oli katki, majaesised elektripirnid läbi põlenud. Majas olid toad määrdunud, kahjustusi oli seintel (praod, tapeet rebitud, spreivärv, määrdumised), põrandaliistudel (määrdumised ja laht), kahjustusi oli põrandatel, ustel (raamidel, ukselehtedel, hingedel, linkidel, lukkudel), lagedel. Akendel oli niiskuskahjustusi ja hallitust. Hallitus oli ka vannitoa kõrvaltoas. Rikutud oli mööbliesemeid (nt kapp, tool, diivan, sahtlisiinid garderoobis), lampe, vaipu, kattemadratseid, aknakatteid ja radiaator. Katki oli wifi ruuteri antenn. Kasutuskõlbmatud olid pesumasin ja elektripliit. Nõudepesumasin oli määrdunud. Kamin oli määrdunud. Puudu olid köögitarvikuid, külmkapist riiul ja hoidik, kahjustatud köögikapid. Puudu oli osa vannidüüse ja suitsuandureid, katki elektripirne jne. Saun oli määrdunud, lõhutud oli saunakulp, grill, aiatool. Üürnikul oli kohustus vahetada elektripirne ja hoida toas vähemalt 15 soojakraadi. 21.03.2019 saatis üürileandja üürnikule e-kirja, milles märkis, et majas on vaja paljud asjad korda teha. Üürileandja saatis üürnikule 24.03.2019 pretensiooni ja loetelu olulistest puudustest. 28.03.2019 koostas Pihla Grupp OÜ üürileandja esindaja nimele hinnapakkumise üüriobjektil avastatud kahjustuste kõrvaldamiseks ja koristustööde tegemiseks summas 10 204,80 eurot. 28.03.2019 saatis üürileandja hinnapakkumise üürniku e-posti aadressile ja andis üürnikule võimaluse esitada teine hinnapakkumine 01.04.2019 kell 18.
Üürileandja teavitas üürnikku ilmnenud puudustest üürilepingu p 3.6 järgides ja andis üürnikule võimaluse leida üürilepingu objekti kordategemiseks teine ehitaja/koristaja, kuid üürnik sellel ettepanekule ei vastanud, ei esitanud konkureerivat hinnapakkumist ega asunud tema ja ta perekonnaliikmete poolt tekitatud kahjustusi kõrvaldama. Üürileandja pidi tellima elamu lepingueelse seisundi taastamiseks remondi ja koristuspuhastustööd. Üürileandja esitas tellimuse Pihla Grupp OÜ-le. Tegemisele kuuluvate tööde eest esitas Pihla Grupp OÜ 09.04.2019 arve nr 362 summas 9584,40 eurot (sh käibemaks). Lisaks tuli üürniku tegevuse tõttu asendada elektripliit (soetamishind 201,89 eurot), pesumasin (soetamishind 185 eurot), elutoa diivan (soetamishind 1245 eurot), toidunõud, mida oli puudu 21,62 euro eest. Puudu olid: kaks valget lainelise äärega kaussi (kokku 5,80 eurot), valge lainelise äärega taldrik (1,80 eurot), kaks latte klaasi (kokku 3,95 eurot), puust pannilabidas (1,49 eurot), mustast plastist pannilabidas (1,50 eurot), köögikäärid (1,99 eurot), riiv (3,49 eurot), teelusikas Köksungen (1,60 eurot). Üürileandja pidi lisaks: asendama puidust uksed (215 eurot), asendama lõhutud öölambi (18 eurot); tegema nõudepesumasina sügavpuhastuse (60 eurot), puhastama ja korrastama õues asuva saunahoone ning asendama lõhutud plastmassist tooli (100 eurot). Kokku on ehitise ja selles olevate vallasasjade kahjustamisega üürileandjale tekitatud kahju 11 630,91 eurot. Kahjuhüvitis hõlmab eelkõige asja parandamise ja üürilepingu sõlmimise eelsesse olukorda viimise mõistlikke kulusid ning lõhutud vallasasjade nagu elektripliit, pesumasin, diivan, osa toidunõusid jms asendamise kulusid. Üürilepingu p 5.2.2 kohaselt oli üürnik kohustatud tagama lepingu kehtivusajal eluruumi säilimise ja tavapärase hooldamise. Üürilepingu p 5.2.10 kohaselt oli üürnik kohustatud oma kuludega kõrvaldama eluruumil lepingu kehtivusajal ilmnenud puudused, mida saab kõrvaldada eluruumi harilikuks säilimiseks vajaliku väikesemahulise koristamise või hooldamisega (akende pesu, pirnide vahetus jms). Üürilepingu p 5.2.12 kohaselt oli üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale üürniku või temaga kooselava isiku tegevuse tagajärjel eluruumile paiknevate seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahjud. Üürilepingu p 5.2.16 kohaselt kohustus üürnik eluruumi valduse vabastamisel andma üürileandjale üle eluruumi mitte halvemas seisukorras, kui see oli lepingu sõlmimisel, arvestades loomulikku kulumist. Üürilepingu p 3.6 kohaselt kohustus üürileandja eluruumi valduse saamisel mõistliku aja, s.o hiljemalt 1 nädala jooksul teavitama üürnikku eluruumil ilmnenud nendest puudustest, milliste olemasolu ei tuvastatud lepingu lõpetamisel, kuid milliste esinemist eelnimetatud 5 2-19-9979 ajahetkel võis mõistlikult eeldada. Üürnik kohustub eelnimetatud puuduste tagajärjed kõrvaldama vastavalt üürileandja poolt määratud tähtajaks juhul, kui üürileandjal ei ole võimalik eelnimetatud puuduseid kõrvaldada üürniku poolt lepingu sõlmimisel makstud tagatisraha arvelt. Üürnikul on tasumata üüritud asjaga seotud kõrvalkulud 251,39 eurot. Üürnik oli kohustatud igakuiselt maksma eluruumi kasutamisega osutatud teenuste eest lähtuvalt tegelikust tarbimisest ja teenuspakkujate poolt esitatud teenusarvetest. Kõrvalkulude maksumus ei sisaldu igakuises üürisummas. Üürileandja tasus kõrvalkulud summas 251,39 eurot ja sellega on üürnik tekitanud üürileandjale kahju summas 251,39 eurot. Tasumata on järgmised arved: RAGNSELLS AS-i 02.04.2019 arve
aasta märtsikuus konteineri tühjendamise eest summas 8,83 eurot, aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk 31.03.2019 arve vee tarbimise ja heitvee ärajuhtimise eest märtsis 2019 summas 6,02 eurot, Alexela Energia AS-i 31.03.2019 arve tarbitud elektrienergia eest summas 120,38 eurot, AS Eesti Energia elektrilevi 31.03.2019 arve võrguteenuse eest summas 116,16 eurot. Üürileandja kandis enne kohtusse pöördumist üürilepingust tuleneva vaidluse kohtuvälise lahendamise eesmärgil õigusabikulu summas 363 eurot. Õigusabikulu oli vältimatu, tegemist oli kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud kuludega ning üürnikul tuleb need üürileandjale hüvitada. Saamata jäänud tulu nõue: üürileandjal tuli üürniku tegevuse tagajärjel teha XXX elamus ulatuslikke koristus ja remonditöid. Üürileandja ei saanud seetõttu anda elamut üürile ja tal jäi saamata tulu 400 eurot. Nõutav kahjuhüvitis vastab üürileandja tõenäoliselt teenitavale tulule 01.04–12.04.
Üürileandjal ei olnud võimalik 05.–07.04.2019 broneeringu teinud kliente ja neile järgnevaid kliente majutada kuni maja eelnev seisukord sai olulises osas taastatud, s.o kuni 12.04.
Arvestades broneeringuid, mille üürileandja pidi maja seisukorra tõttu tühistama, kui ka võimalikke lisanduvaid broneeringuid, oleks üürileandja teeninud tulu kuuel päeval ehk 662 eurot (6 x 110,33). Üürileandja on vähendanud teenitava tulu summat arvestusega, et välistada ei saa mõnevõrra väiksemat täituvust ning on arvestanud ka üürnikuga sõlmitud üürilepingu alusel kujunevat ligikaudset üürihinda 12-päevase perioodi eest ja asjaolu, et tavaolukorras oleks läinud paar päeva igal juhul selleks, et üüripind ette valmistada algavaks suvehooajaks ja lühiajaliseks üürileandmiseks. Üürniku vastuväited
Üürnik palus jätta hagi rahuldamata. Üürnik ei ole üürilepingut rikkunud ega üürileandjale kahju tekitanud. Üürilepingu objekti üleandmisel ei fikseeritud üleandmis-vastuvõtuaktis objekti seisukorda. Üleandmisvastuvõtmis akti osaks ega lisaks ei ole üürileandja poolt enne üürnikule üüriobjekti näitamist tehtud fotod. Üürnik ei ole kirja fotodega üürileandjalt saanud. Üleantud maja ei olnud uus, seal ei olnud eelnevalt tehtud värsket remonti. Üürileandja ütles, et pärast üürniku väljakolimist on plaanis suurem remont. Maja kulumisaste pidi olema vastav. Üürileandja oli teadlik, et võtab majja viie lapsega pere. Mõistlikult on ette näha, et kui maja kasutab paljulapseline pere ei ole see võrdne tavapärase kulumisega juhul kui majas elaks vaid kaks täiskasvanut. Üüripinna üleandmisel kinnitas üürileandja korduvalt, et üürnikul pole vaja muretseda, näiteks valge diivani pärast, millele üürnik kohe tähelepanu pööras. Õige ei ole üürileandja väide, et üle antud majal polnud puudusi. Maja üleandmisel läks katki garaaži uks. 6 2-19-9979 Üüriobjekti üürnikult vastu võtmisel 18.03.2019 vaatas üürileandja maja koos üürnikuga üle, võttis maja vastu ning üüripinna vastuvõtmisel ei olnud üürileandjal ühtegi pretensiooni ega pretensioonide nimekirjast juttu polnud. Tõele ei vasta üürileandja väide, et ta leppis üürnikuga 18.03.2019 kokku hilisema kohtumise, kuhu üürnik kohale ei ilmunud. Üürileandja ei saanud ilma üürniku osavõtuta puuduste fikseerimiseks üleandmise-vastuvõtmise akti koostada. Üürileandja pole tõendanud, et väidetavad puudused üldse olid, või et need tekkisid ajal, mil üürnik maja kasutas. Üürnik teavitas üüriperioodi jooksul üürileandjat kohe kõigist asjaoludest, mille suhtes võis üürileandjal olla põhjendatud huvi. Kui üürnik üüripinna 18.03.2019 üle andis, oli poolte vahel juttu vaid seinast ja diivanist. Üürnikule ei antud võimalust neid puudusi, mida ta on tunnistanud, ise korda teha. Üürileandja poolt üürnikule pakutud tähtaeg täiendavate hinnapakkumiste võtmiseks oli ebamõistlik, kogu pretensiooninimekiri ja süüdistused olid üürnikule ootamatud ja väidetavad puudused tõendamata ning ilmselgelt oli üürileandja juba Pihla Grupp OÜ kasuks otsustanud. Pole tuvastatud, et hinnad, mida üürileandja nõuab, on mõistlikud. Üürnik võtab omaks maja kõrval ja seintel oleva kapronvärvi ja puhastamise kulu summas 20 eurot. Õues läks katki laste pall, mille sees on sinine vedelikulaadne materjal ja sellest võisid sinised laigud jääda. Üürnik oleks võinud selle ise ära puhastada, kui tema tähelepanu oleks sellele maja üleandmisel juhitud, kuid seda ei tehtud. Üürnik võtab omaks uue laualambi soetamise summa 30 eurot. Üürniku lapse käes läks aerosoolvärv magamistoa laualambile. Üürnik üritas seda puhastada, kuid ei saanud värvi maha. Pudelihoidja külmkapis läks katki ja jäi vahetamata. Köögikraani segisti filtri võttis üürnik ära ja unustas tagasi panna. Filter maksab 80 senti, mitte 10 eurot. Üürnik pesi diivanipatju ja võis esineda tooni erinevusi diivanipatjade värvi ja diivani värvi vahel. Pole mingisugust põhjust esitada kostjale uue diivani arve, sest piisanuks pesust ja diivan oli vana ning vormist väljas. Diivani hind 1245 eurot on ülepaisutatud, uue kvaliteetse nurgadiivani saab poole väiksema summa eest kui üürileandja on märkinud. Üürniku laps sai kätte aerosoolvärvi ja pritsis seda magamistoa seintele, värvi läks kapi tagaseinale ja võis pritsida ka aknalauale ja radiaatorile. Aknalaua värvimise kulu 50 eurot on ülepaisutatud. Aknalauad ei olnud värvivigadeta ning olid kogu aeg niisked, mis soodustas värvi kulumist. Niiskus tulenes maja ehituspraagist ja energiaklassist. Radiaatorid olid vanad ja lülitasid end ise välja, mida ka üürileandjale teatati. Üürileandja pidanuks radiaatori välja vahetama, kuna küttesüsteem oli vigane ja selle kordategemine on üürileandja kohustus. Kapi papist tagasein ei paista välja, lihtne on see koht värviga üle tõmmata, samuti saab paar naela tagasi lüüa ja tagasein on jälle kinni. Tegemist oli odava kapiga, on loomulik, et naelad või kruvid võivad lahti tulla. Kapp polnud olukorras, et seda oleks pidanud välja vahetama. Üürnik oli kohe valmis selles toas vajalikud parandused tegema, sh kapi taguse aerosoolvärvi pleki eemaldama. Magamistoa seinast ja diivanist oli koheselt üürileandjaga juttu ja üürileandja ei soovinud nende kordategemist, seega pole üürileandjal õigust seda tagantjärgi nõuda. Köögi seinal võis olla tõepoolest lapse poolt harilikuga tõmmatud kriips. See tuleb tavapuhastuse käigus maha ning seinu pole vaja üle värvida. Lapse kirjutuslaud oli garderoobis vastu seina ja sellest jäi tõesti seinale teatav joon. See ei olnud visuaalselt häiriv ja ühe joone pärast ei ole vajadust värvida üle tervet tuba, vaid oleks saanud teha paikparandust. Uksekell oli vana ja ei töötanud. Üürnik ostis uue uksekella ja jättis selle üürileandjale. Vana uksekell võis minna üürniku kasutusajal katki (lapsed võisid seda kogemata teha), kuid kuna vana uksekell nagunii ei töötanud ja uus osteti asemele, siis ei ole alust uksekellaga seoses üürnikult midagi nõuda. Lahti tulnud vannidüüsidest andis üürnik kohe üürileandjale teada ja andis düüsid üürileandja kätte. Saunakulbi tinutuse koht läks kohe katki. Tegu oli vana kulbiga. Aiapost kukkus küll pikali ajal kui maja oli üürniku valduses, kuid üürnik seda ei põhjustanud. Posti all oli sipelgapesa, mis võis kukkumise põhjustada. Üürniku ettepanekul ja üürileandja nõusolekul parandas üürniku abikaasa posti. Üürileandjal ei olnud üürnikule etteheiteid ja posti 7 2-19-9979 parandamise kulu nõuda pole alust. Üürnik võtab omaks, et seintel võisid esineda teatud kriimud, midagi võis koristamisel jääda märkamatuks, aga tegemist on siiski asja lepingujärgsel kasutamisel tekkiva kulumise ja muutustega. Üürniku koristusapsakad ei saa minna arvesse maja kahjustamisena. Juba vahepealse uputuse (kindlustusjuhtumi) tõttu ei saanud üürnik maja anda üle samas seisukorras kui see eelnevalt oli, sest vahepeal tehti kahju likvideerimiseks remont. Remonti teinud töömehed võisid samuti tekitada mistahes kriipse vms seintele ja põrandale või mujale. Üürileandja ei ole fikseerinud olukorda pärast vahepealset remonti. Majas käis üürniku teadmata ka üürileandja ja võis ise midagi teha. Niiskuskahjud ja hallitus majas on põhjustatud maja ehitusvigadest ja energiaklassist. Uksed, mille parandamise kulu üürileandja nõuab, olid juba enne katki. Majas, nii väljas kui sees, põlesid pirnid pidevalt läbi ning üürnik vahetas neid ebanormaalselt tihti. Ilmselt oli tegemist majas elektripinge kõikumisega ja seda kurtis üürnik ka üürileandjale. Kui majas endas on seadme olukord selline, mis tingib lambipirnide pideva läbipõlemise, siis ei saa selle eest vastutada üürnik. Madratsid ja vaibad saanuks puhtaks pestes ja asendamiseks polnud vajadust. Aknakatteid pole üürnik lõhkunud ega määrinud. Üürnikult pole ka põhjust nõuda tervete seinte ülevärvimise maksumust, kui piisanuks pesust või kohtparandustest. Pole teada, kas väidetavalt puuduvad köögitarvikud üldse seal olid ja kui olid siis, et need kadusid kostja kasutusajal. Samuti pole tõendatud, et pesumasin ja pliit vajasid väljavahetust kostja tegevuse tõttu. Pesumasin ja pliit, samuti külmkapp olid 20 aastat vanad ning nende aeg oli läbi. Pesumasin ei töötanud enam ja selle pidi ära viima TH, kes aga seda ei teinud. Nõudepesumasin ei töötanud hästi. Maja koristuse maksumus 990 eurot on ülepaisutatud. Arusaamatuks jääb maja ümbruse korrastamise kulu 40 eurot ja kappide korrastamise kulu 70 eurot. Saunahoonet kasutas üürnik ühe korra. Kõrvalkulude nõue on põhjendamatu. Üürnik leppis üürileandjaga 18.03.2019 kokku, et kuna üürnik andis maja üle varem kui kuu lõpus, siis kuu üürisumma 1250 eurot peaks katma kõrvalkulud, ja ka kattis. Lepiti kokku, et kui selgub, et midagi on tasumata, siis tehakse sellest tasaarvestus üürisumma arvel või kui sellest ei piisa, siis tagastatava tagatisraha arvelt. Kohtumenetluse eelsed õigusabikulud on ülepaisutatud ning polnud vajalikud. Üürileandja on esitanud juba ükskord vastavasisulise nõude kohtusse (tsiviilasi nr 2-19-9456), küll füüsilise isikuna, kuid sellest võib järeldada, et kohtueelset õigusabi oli saanud füüsiline isik, mitte käesolevas menetluses juriidilisest isikust üürileandja. Üürileandja eesmärk oli algusest peale tagatisraha mitte tagastamine, kompromissi mitte sõlmimine, üürnikule põhjendamatute kulude tekitamine ja võimalikult suure nõude esitamine üürniku vastu. Saamata jäänud tulu nõuet ei ole üürileandja tõendanud. Pole tõendatud, et üürileandja üldse oleks vastaval perioodil tulu saanud ja kui ka oleks, et summa oleks just nii suur kui esitatud nõudes ja et tulu jäi saamata üürniku tegevuse tõttu. Menetluse käik maakohtus
Maakohus liitis 06.11.2019 määrusega üürileandja hagi üürniku vastu (tsiviilasi nr 2-1914229) ühte menetlusse üürniku hagiga üürileandja vastu (tsiviilasi nr 2-19-9979), jätkates 8 2-19-9979 esitatud hagide menetlus ühise tsiviilasjana nr 2-19-9979 ja käsitledes üürileandja hagi üürniku vastu vastuhagina. Maakohtu otsus ja põhjendused
Pärnu Maakohus jättis 04.10.2022 otsusega rahuldamata X hagi Zyndilaid OÜ vastu ja rahuldas Zyndilaid OÜ hagi X vastu osaliselt ning mõistis Xlt Zyndilaid OÜ kasuks välja põhivõla 5960,19 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1453,96 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõla tasumata osalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus X hagis Zyndilaid OÜ vastu X kanda ning Zyndilaid OÜ hagis X vastu 67% ulatuses X ja 33% ulatuses Zyndilaid OÜ kanda. Üürilepingu alusel tasutud tagatisraha nõue

Maakohus luges poolte vahel vaidluseta tuvastatuks, et X üürnikuna ja Zyndilaid OÜ üürileandjana sõlmisid 12.08.2018 eluruumi üürilepingu Kuressaares XXX asuva sisustatud eramu kasutamiseks tähtajaga kuni 31.03.
Üürnik sai üüripinna valduse 27.08.2018 ja tagastas valduse üürileandjale 18.03.
Üürnik tasus üürileandjale 3750 eurot tagatisraha.
Üürniku hagi on suunatud tagatisraha tagastamisele. Üürilepingu p 4.7 ja

§ 308

lg 1 järgi on tagatisraha mõeldud lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks.

§ 308

lg 3 järgi võib üürnik tagatisraha tagastamist nõuda, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Üürilepingu p-s 4.8 on pooled leppinud kokku, et üürileandja tagastab tagatisraha lepingu lõppemisest ühe nädala jooksul juhul, kui üürnik on nõuetekohaselt täitnud kõik lepingust tulenevad rahalised kohustused. 9. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et üürileping on lõppenud, kuid pooled vaidlevad selle üle, millal leping lõppes. Üürnik väitis, et leping lõpetati poolte kokkuleppel 18.03.2019, sest üürnik andis üüripinna tagasi. Üürileandja sellega ei nõustunud ja leidis, et leping lõppes 31.03.2019 tähtaja möödumisega, sest valduse tagastamine ei tähenda lepingu lõpetamist ja kokkulepet lepingu lõpetamiseks enne tähtaja saabumist ei olnud.

§ 309

lg 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui üürnik või üürileandja pole seda varem erakorraliselt mõjuval põhjusel üles öelnud. Ühepoolsele ülesütlemisele ei ole üürnik hagis tuginenud. Esile toodud asjaoludest ei saaks ka ülesütlemise võimalust järeldada – pooltel ei olnud vaidlust, et üürnik soovis üüripinna 18.03.2019 omal soovil üle anda, sest tal polnud selle järele enam vajadust. Üürniku abikaasa C rääkis kohtuistungil tunnistajana lepingu lõpetamise kohta, et „Üürilepingu varem lõpetamine oli jutuks, et kui saame oma majja sisse, siis lõpetame enda üürilepingu ära ja oli jutt, et see lõpeb enne

aprilli. Me läksime ära poole märtsi pealt. Siis X ütles, et me läheme nüüd oma koju, et saime selle nii palju korda, et saame seal ööbida. Üürileandjat oli varem teavitatud. Üürileandja oli nõus, et me varem üürilepingu lõpetame“. Maakohus leidis, et tunnistaja ütlustest ei saa järeldada üürileandja nõustumist lepingu lõpetamisega, sest ühtegi selget fakti väidetavast suhtlusest üürileandjaga tunnistaja välja ei toonud.
Üürnik on pidanud lepingu lõppemise varasemat aega oluliseks argumentatsiooniga, et kui leping lõppes mitte 31.03.2019, vaid 18.03.2019, saanuks terve kuu eest ette makstud üüri arvelt katta ka märtsi kõrvalkulud. Üürilepingu järgi oli igakuine üür 1250 eurot ja see tuli maksta jooksuva kuu eest ette (p 4.1 ja 4.2). Kõrvalkulusid üür ei sisaldanud ja nende eest tuli üürnikul tasuda eraldi lähtuvalt tegelikust tarbimisest ja teenusepakkujate arvetest (p 4.5). Hagiavalduses väidetut, et üür sisaldas kokkuleppeliselt 250 euro ulatuses kõrvalkulusid, ei ole üürnik 9 2-19-9979 selgitanud. Üürilepingus kirja pandust see ei järeldu. Teisalt osutas üürnik hagis sellele, et 18.03.2019 üüripinna tagastamisel oli üürileandjaga juttu laste soditud magamistoa seinast ja ebaõnnestunud pesuga tooni muutnud diivanipatjadest ning üürnik väitis, et lepiti kokku, et selle raha (250 euro) arvel loetakse tasutuks nii seina värvimine kui diivani pesu. Seega väitis üürnik vastuoluliselt ühelt poolt tehtuks kokkulepet, mille sisuks on märtsi kõrvalkulude tasaarvestus märtsi eest ette tasutud üüri arvelt ja teiselt poolt kokkulepet, mille sisuks on rikutud seina ja diivanipatjade taastamise kulu tasaarvestus märtsi eest ette tasutud üüri arvelt. Asja materjalide hulgas ei ole kumbagi kokkulepet kinnitavaid tõendeid. Kuna üürniku väidetud kokkulepped tõendamist ei leidnud ja kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid, millest järeldada üürileandja nõustumust, et üüripinna tagastamisega lõpeb ka üüri arvestamine ja 19.– 31.03.2019 eest tasutud üürist tasaarvestatakse mingeid muid kohustusi, on üürniku väide lepingu lõpetamisest kokkuleppel 18.03.2019 tõendamata. Maakohus luges tuvastatuks, et üürileping lõppes 31.03.2019 tähtaja möödumisega.
Üürniku tagatisraha tagastamise nõude rahuldamise eeldus on see, et üürniku üürilepingust tulenevad rahalised kohustused on täidetud ja üürileandja pole teatanud nõuetest üürniku vastu. Üürileandja vastuväidete kohaselt on eeldus täitmata, sest üürnikul on maksmata
aasta märtsi kommunaalkulud ja ta on tekitanud üüritud asjale kahjustused, mille kõrvaldamise kulu katteks on üürileandjal õigus tagatisraha kasutada. Poolte esile toodud asjaolude järgi, ja mille üle pooled ei vaidle, saatis üürileandja üürnikule 24.03.2019 kirjaga pretensioonide nimekirja ja 29.03.2019 kirjaga hinnapakkumise (Pihla Grupp OÜ 28.03.2019 hinnapakkumine) üürieseme taastamistööde kohta. Kuna üürileandja toetub sellele, et üüriese ei olnud tagastamisel ettenähtud seisundis ja kahjustuste kõrvaldamise kulu ületab tagatisraha, sõltub üürniku nõude edukus üürileandja vastuväidete edukusest. Et samadele asjaoludele tugineb üürileandja oma hagi alusena, ei ole kohtul tarvidust neid eraldi käsitleda ja üürileandja rahanõudeid üürniku vastu saab hinnata järgnevalt üürileandja hagi raames. Üüritud asja puuduste kõrvaldamise kulu nõue
Üürileandja nõuab enda hagiga üürnikult esmalt varalise kahju hüvitamist tuginedes asjaolule, et üürilepingu ese ei olnud tagastamisel nõutavas seisundis. Üürileandja nõuet saab pidada üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudeks

§ 115lg 1 alusel.

Viidatud sätte järgi, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kui võlgnik rikub kohustust, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seejuures tuleb arvestada

§-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki ja ulatust. Eelneva kohaselt tuleb üürileandja nõude lahendamiseks tuvastada, kas kostja rikkus mõnda üürilepingust tulenevat kohustust ning kas selle kohustuse rikkumise tagajärjel tekkis üürileandjal kahju.Üürnik peab

§ 276

lg 2 järgi kasutama asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti ja pärast lepingu lõppemist peab üürnik tagastama üüritud asja koos päraldistega

§ 334lg 1 järgi seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

Üürilepingu p-des 5.2.1, 5.2.2 ja 5.2.10 on üürnik võtnud kohustuse kasutada üüripinda vastavalt sihtotstarbele eluruumina, tagada selle säilimine ja tavapärane hooldamine, kõrvaldada oma kulul harilikuks säilimiseks vajaliku väikesemahulise koristamise või hooldamisega kõrvaldatavad puudused (akende pesu, pirnide vahetus jms). P-s 5.2.16 on üürnik võtnud kohustuse tagastada üüripind mitte halvemas seisukorras kui see oli lepingu sõlmimisel, arvestades normaalset kulumist ja p-s 5.2.12 kohustuse hüvitada üürileandjale üürniku või temaga koos elava isiku tegevuse tagajärjel üüripinnal asuvate seadmete ja vallasasjade rikkumisest tekitatud kahjud.

§ 334

lg 2 järgi vastutab üürnik üksnes sellise üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, ning ta ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja 10 2-19-9979 lepingujärgse kasutamisega. Samuti ei vastuta üürnik üürilepingu kehtivuse ajal tekkinud kahju eest, kui ta tõendab, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise üle andis. Üürnik vastutab ka temaga koos elavate pereliikmete poolt eluruumi kasutamise eest. Seega vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal tekkinud kahju eest.

§ 132

lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 132

lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt

§ 132lgle 1.

15. Kohtul tuleb teha kindlaks, millises seisus üüriese 27.08.2018 üürnikule üle anti ning millises seisus see 18.03.2019 tagastati ja kas sellel olid tagastamisel üürileandja väidetud puudused, mida üleandmisel ei olnud. Vaidluseta on tuvastatud, et üüripinna üürnikule üleandmisel allkirjastasid pooled 27.08.2018 üleandmise ja vastuvõtmise akti. Kui on koostatud akt, saab

§ 334lg 1 kohaselt eeldada, et üüripind anti üle aktis toodud seisundis.

Õige on üürniku argument, et 27.08.2018 akt üüripinna seisukorda sisuliselt ei fikseeri. Üleandmisakti mõte seisneb selles, et sinna märgitaks üürieseme (maja ja selle sisustuse) seisukord ja üürileandjal oleks lihtsam pärast üürisuhte lõppemist kahjustusi tõendada ja hüvitist nõuda. Informatiivse üleandmisakti tingimusis peaks üürnik tõendama, et kahjustused olid siiski olemas juba üürieseme üleandmisel. Kui akti pole, või see eesmärgipärast infot ei sisalda, tuleb üürileandjal tõendada, et kui üüriese üle anti, ei olnud sellel tema väidetud puudusi. Pooled vaidlesid selle üle, kas üürileandja tegi 27.08.2018 enne üürieseme üleandmist fotosid ja kas need on üürnikule samal päeval e-kirjaga kättesaadavaks tehtud, kuid 27.08.2018 aktist ei tulene ja üürileandja pole ka väitnud, et tema tehtud fotod võiksid olla akti osaks. Üürileandja väitel oli üüripind üleandmisel puhas ja korras, 27.08.2018 hommikul koristatud. Sellisele, üürileandja etteheidetavaid detailseid tagastamisjärgseid puudusi arvestades üldisele seisukorrale pole üürnik ka vastu vaielnud. Üürileandja tunnistajate TH (majahaldur), SK (koristaja) ja LW (üürileandja seadusliku esindaja abikaasa) haakuvad ütlused kinnitavad, et maja oli puhas, seinad puhtad, määrdumiste ja kriimudeta, mööbel, kodumasinad jm sisustus korras. Maja üldist normaalset, korralikku seisukorda ja silmatorkavate puuduste puudumist kinnitasid ka üüripinna vastuvõtmise juures viibinud üürniku tunnistajad LT ja C ja LW ütluste järgi oli majas tehtud viimane suurem remont, põhjalik värskendus

aastal, LW sõnul enne, kui otsustasid abikaasaga (KW) maja turistidele bookingus välja üürima hakata. Samas puudub ka vaidlus, et maja viimistluse ja sisustusse kuulunud asjade (mööbel, seadmed jms) hulgas polnud 27.08.2018 seisuga midagi uhiuut, enne üürnikule üleandmist kasutamata seisus. Poolte esiletoodu järgi kasutas üürileandja maja lühiajalisteks väljaüürimisteks enne üürniku pere sissekolimist kui ka pärast üürniku lepingu lõppemist. Maja ja sisustuse üldine silmatorkavate kahjustusteta visuaalne pilt vaatab kohtu hinnangul vastu ka kogumis 27.08.2018 fotodelt üürilepingu esemest enne üürnikule üleandmist, millised üürileandja on toonud välja kohtule esitatud fototabelis. Eelöeldu põhjal tuleb järeldada, et üürilepingu ese anti üürnikule üle heas seisukorras, mis tähendab mh seda, et üüripind ja sellel olnud asjad olid puhtad ja neil polnud märgatavaid visuaalseid ega funktsionaalseid kahjustusi. Seda toetab kaudselt ka asjaolu, et üleandmisaktis puuduste kohta märkeid ei ole. Üürileandja väitel – ja see tuleneb üürilepingu p-st 1.2 – anti üüriese üle ka korras ning nõuetekohaselt funktsioneerivate ja kasutuseesmärgile vastavate kommunikatsioonidega (k.a elektrisüsteem, veevärk, küttesüsteem, kanalisatsioon). Üürnik seda vaidlustanud ei ole. Üürniku väitel, et üüripinna 11 2-19-9979 üleandmisel rääkis üürileandja plaanist teha pärast üürniku väljakolimist remonti, ei ole sisulist tähtsust. Üürnik pole väitnud, et üüripind võis vastuvõtmisel olla mistahes mahus remonti või korrastust üleüldse vajav. Samuti pole üürnik tuginenud sellele, et üürileandja väidetav hilisem remondisoov pidanuks mõjutama mingil viisil üürniku hoolsusstandardit ja vastutust. Üürilepingu ja 27.08.2018 augusti üleandmisakti järgi on üürnik võtnud kohustuse tagastada üüripind vastuvõtmise aegsest mitte halvemas, loomulikku kulumist arvestavas seisukorras, erikokkulepeteta.
Tõendamaks millises seisundis oli üüriese üürnikule üleandmisel ja millises tagastamisel, ning et tagastamisel olid sellel üürileandja väidetavad kahjustused ja puudused, mida üleandmisel ei olnud, esitas üürileandja kohtule fototabeli. Fototabelis on toodud üürileandja tehtud fotod. Kohtuistungil üürnik kinnitas, et fotode tegemise aja osas tal kokkuvõttes vastuväiteid ei ole, mistõttu kohus saab lähtuda vaidluseta sellest, et pildid fototabelis märkega „enne“ ja pildid märkega „pärast“ kajastavad ka üürieseme seisundit üürileandja väidetud ajal ning fotode pealkirjas toodud failinimes sisaldub foto tegemise kuupäev. Samuti esitas üürileandja 18.03.2019 kuupäevaga akti, milles üürileandja on loetlenud avastatud puudused (tubade kaupa, kokku üle saja artikli) ja märkinud iga puuduse juures meetme selle kõrvaldamiseks. Akti on allkirjastanud üürileandja seaduslik esindaja KW ning MS ja AV. Vaidlust ei ole, et see akt on ühepoolne ja koostatud ilma üürniku osaluseta pärast seda, kui üürileandja ja üürnik olid 18.03.2019 esmalt südapäeval koos kohapeal käinud. Üürniku väitel teda hilisemaks tagasi ei kutsutud ja sellest polnud juttu. Seevastu üürileandja väitel oli üürnikule öeldud, et hiljem samal päeval naastakse pretensioonide ühiseks koostamiseks, kuid üürnik jättis ülevaatusele ilmumata. Pooltevahelise üürilepingu p 3.5 järgides pidanuks valduse üürileandjale tagastamisel koostatama selline vastuvõtuakt, milles pooled fikseerivad eluruumi ja selles asuvate esemete seisukorra, mõõdikute näidud ja muud olulist tähendust omavad asjaolud. Asja lahendamisel ei ole siiski määravat tähtsust, kas põhjalikumas ülevaatuses lepiti kokku või mitte, ega selleski, et ühist akti ei koostatud. Üürileandja on vaba otsustama mil moel ta puudused fikseerib ning kandma seetõttu puudustest teavitamise ja vaidluse korral nende tõendamise riisikot, kui ta teeb seda erinevalt lepingus sätestatud korrast. Kahepoolse vastuvõtuakti tegemata jätmine ei võta üürileandjalt õigust puudustele tugineda.
Maakohus hindas üürileandja poolt 18.03.2019 akti alusel üürnikule etteheidetavaid puudusi koos tõenditega, millele üürileandja tugineb vastavate puuduste kõrvaldamise kulu (kahju) suuruse kinnitamiseks (Pihla Grupp OÜ 09.04.2019 arve nr 362). Maakohus märkis, et arvel on märgitud teenuste/kaupade kirjed hinnaga ilma käibemaksuta ja koondsummale on lisatud käibemaks. Hagiavalduse järgi nõuab üürileandja sellele arvele tuginedes kahju hüvitamist koos käibemaksuga, mistõttu iga arvel käibemaksuta näidatud kulukomponendi eraldi hindamisel tuleb lähtuda sellest, et vastavale kulule lisandub käibemaks. Puudused hoovis
Üürileandja väitel oli parklas asuv betoonpost katki sõidetud ja ebakvaliteetselt remonditud. Välisvalgusti posti küljes katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 200 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel betoonposti lammutuse ja taastamise eest ning 70 eurot välisvalgusti uuega asendamise eest. Fototabelis toodud 27.08.2018 fotol on hoovi sissesõidu äärsed kividest laotud aiapostid püsti, komplektsed, 13.11.2018 fotol (lepingu ajal) on näha ümberkukkunud aiapost ning 18.03.2019 fotodel taastatud aiapost ja selle küljes oleva valgusti deformatsioon. Poolte vahel polnud vaidlust, et kõnealune post ajal, mil maja üürniku valduses oli, kukkus mingil põhjusel ümber. Üürniku esimese vastuväite järgi tema ümberkukkumist ei põhjustanud, ei tea kuidas see juhtus ja peab võimalikuks põhjuseks seda, et sipelgad olid posti uuristanud. Tunnistaja C ütluste järgi leidis tema ümberkukkunud posti, uurides selle seest mustade sipelgate pesa, 12 2-19-9979 tõmbas selle käega ära ja tundis, et post oli seest märg. Jälgi selle kohta, et postile oleks autoga otsa sõidetud ta ei täheldanud. Tunnistaja arvates võis külmaga olla ka muld posti sees paisunud. Kohtu hinnangul ei saa tunnistaja ütlustest järeldada, et posti ümberkukkumise põhjuseks pidi olema posti konstruktsiooni kahjustatus sipelgatest, ilmast või ka nende koosmõjust. Füüsikaliselt on küllalt võimatu, et selline seguga seotud kividest post ilma välise jõu mõjutuseta ümber kukub. Isegi siis, kui pidada võimalikuks, et sipelgad ja külmudes paisuv vesi (või märg muld) konstruktsiooni nõrgendada võivad, siis on fotolt näha, et post on murdunud suuresti altpoolt esimese ja teise kivikihi vahelt. Et post oma raskuse all ümber kukkuda saaks, pidanuks sipelgad sel juhul posti murdumiskohast kivide vahelt segu täiesti eemaldama ja ilmselt ka kive välja lükkama. Seega pole üürnik veenvalt tõendanud, et posti ümberkukkumist põhjustas temast sõltumatu asjaolu. Üürniku teise vastuväite järgi ei ole posti parandamise kahjunõude esitamine pärast maja valduse tagastamist heauskne, sest üürileandja oli olnud nõus, et üürnik posti parandab ja pärast seda mingeid pretensioone ei esitanud. Tunnistaja C rääkis kohtus, et: „X kohe postist (üürileandjat) ei teavitanud, et ei hakka nädalavahetusel tülitama. Minu teada andis esmaspäeval teada. Täpselt ei tea, mida nad seal rääkisid, aga kui kohapeal vaatasime, siis ütlesin, et mul oma maja pealt jääb segu üle, et võin selle uuesti üles lappida, siis ta ei jää vähemalt pikali. Ja võtsin maja pealt ämbriga segu, lappisin kivid, tõmbasin mulla seest ära, lappisin ära, tõstsin püsti ja muud ma ei teinudki. Lampi ei hakanud vahetama, sest ma ei teadnud, mis sellest edasi saab. Kui olin posti püsti tõstnud, siis minu teada mingit akti ega vaatamist polnud. Polnud sellist asja, et see ei kõlba, vähemalt minuga küll mitte. Üürileandja pretensioone selle posti kohta ei esitanud.“ Sellele, et üürileandja ümber kukkunud postist teadis, annab kinnitust fototabeli 13.11.2018 foto pikali postist. Samuti selgitas üürileandja kohtuistungil, et ta oli posti kordategemisega üürniku poolt nõus, enda sõnul küll tingimusel, kui see tehakse ilusti ja õigesti korda. Üürniku väitel sellise klauslit kokkuleppes ei olnud ja pärast seda, kui C posti ära parandas, rohkem eraldi suhtlust üürileandjaga posti osas ka polnud. Kõrvaldamist vajava puudusena on üürileandja tuginenud mitte üksnes sellele, et üürnik vastutaks posti kahjustumise eest kuna see üürniku valduse ajal ümber kukkus, vaid siiski sellele, et üürnik oli remontinud posti üürileandja seisukohast ebakvaliteetselt. Posti lammutuse ja taastamise sai tingida mitte posti ümberkukkumine, vaid ümbertegemist vajav parandustöö. Kuna üürileandja oli ümberkukkunud posti olukorrast teadlik ja lubas seda arvestades üürnikul posti parandada, on mõistlik eeldada ka üürileandja selget huvi kontrollida, kas parandus sai tehtud ja kuidas sai tehtud. Seda eriti olukorras, kus üürileandja enda väitel oli ta seadnud tingimuseks kvaliteetse ja õige paranduse. Mõistlik üürileandja vaadanuks remonditud posti üle ja andnuks üürnikule rahulolematusest kvaliteediga koheselt teada. Vähemalt
aasta novembri lõpus pidanuks üürileandjal olema teada, kas post on parandatud vastuvõetavas seisus või mitte. See hõlmab kohtu hinnangul ka posti küljes asunud välisvalgustit, mis posti kukkudes kahjustatud sai. Paranduse ebakvaliteetsusest teavitas üürileandja üürnikku aga alles järgmise aasta märtsis pärast üüripinna tagastamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 ja

§ 6

tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ja võlasuhte pooled peavad oma käitumises teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuma. Kohtupraktika järgi on hea usu põhimõtte funktsiooniks ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et aiaposti parandustöö ümbertegemise kulu, st lammutamise ja taastamise, sh posti küljes olnud valgusti asendamise kulu, hüvitamise nõudmine üürnikult on praegusel juhul hea usu põhimõttega vastuolus.

Üürileandja väitel oli maja vasakul välisseinal sinise värvi laik. Puuduse kõrvaldamise kulu on 20 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel maja fassaadilt värvi mehhaanilise eemaldamise eest. 13 2-19-9979 Üürnik võttis kahjustuse omaks ja nõustus ka kahju suurusega. Seega on puuduse kõrvaldamise kulu 20 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.
Üürileandja väitel oli suur must metallist tuhatoos õue jäetud ja rooste läinud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 60 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel metallist tuhatoosi värvimise eest. Kohus leiab, et fototabelis toodud 18.03.2018 fotol tuhatoosist pärast üüripinna tagastamist ei ole rooste olemasolu tuvastatav. Muid kahjustust kinnitavaid tõendeid esitatud ei ole ja seega pole tõendatud, et üüripinna tagastamisel üürileandja etteheidetav puudus esines.
Üürileandja väitel oli õues asuv uksekell katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel uksekella paigalduse eest. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 18.03.2019 fotodelt on näha, et enne üürnikule üleandmist on maja välisseinal uksekella nupu korpus terve ja pärast tagastamist purunenud. Üürnik ei vaidlustanud, et see võis tema kasutusajal katki minna, mööndes et lapsed võisid seda kogemata teha. Küll tõi üürnik esile, et uksekell oli vana ja ei töötanud ning ta ostis uue uksekella, mille jättis üürileandjale ja leidis, et seetõttu pole üürileandjal alust midagi nõuda. 18.03.2019 fotolt on näha, et uksekella purunenud nupu kõrvale on seinale pandud uus, sootuks teistsugune kellanupp. Üürnik pole väitnud, et ta uksekella vahetuse üürileandjaga kooskõlastas.

§ 285

lg 1 tulenevalt võib üürnik teha üüritud asjale parendusi ja muudatusi juhul, kui selleks on üürileandja kirjalikult taasesitatav nõusolek. Ka üürilepingu p-s 5.2.15 on lepitud kokku, et üürnik ei tee ümberehitustöid või paigutusi ilma üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Seega kui selles kokku lepitud ei ole, ei vabasta uue uksekella paigaldamine üürnikku vastutusest olemasoleva kellanupu purunemise eest ja üürileandja on õigustatud nõudma üürniku valduse ajal rikutud uksekella asendamise kulu hüvitamist. Puuduse kõrvaldamise kulu 10 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud. Üürileandja väitel oli viis majaesist elektripirni õues/hoovis läbi põlenud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel maja esiste lambipirnide vahetuse eest (5 x 8 eurot). Asjaolule, et pirnid olid läbi põlenud, pole üürnik selgesõnaliselt vastu vaielnud. Üürniku vastuväide seisnes selles, et kuna pirnid pidevalt, ilmselt elektripinge kõikumise tõttu, läbi põlesid, ei saa üürnik selle eest vastutada. Üürniku väitel kurtis ta seda ka üürileandjale. Üürniku möönmine, et elektripirnid kippusid läbi põlema koos tunnistaja AV öelduga, et pirnid olid läbi, võimaldab teha järelduse, et viis majaesist elektripirni üüripinna tagastamisel läbipõlenud ka olid ja asendamist vajasid. Pirnide vahetus oli üürilepingu p 5.2.10 järgi üürniku kohustuseks. Üürnik ei ole väidetavat liigset elektripinge kõikumist tõendanud, nagu pole üürnik tõendanud ka seda, et ta pirnide läbipõlemisest/pinge kõikumisest üürileandjat lepingu kehtivuse ajal teavitanud oleks. Seega tuli üürnikul tagastada üüripind töökorras elektripirnidega ja selle puuduse kõrvaldamise kulu 40 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.

Maakohus leidis, et hooviga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 70 eurot (20 + 10 + 40) pluss käibemaks, s.o 84 eurot. Puudused esikus
Üürileandja väitel olid esiku seinad ja ukseraamid määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 144 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 16 ruutmeetri seinte värvimise eest. Üürnik vaidles puudusele vastu, leides, et see pole tõendatud. Fototabelis toodud 22.03.2019 fotol esiku tagastamisjärgse seisundi kohta võrrelduna samas toodud fotoga esikust enne üleandmist on näha seina (ukse põse) valge osa määrdumist, kuid see ei paista kohtule sellise määrdumisena, mida ei oleks tõenäoliselt võimalik kõrvaldada puhastamisega. Seda, et ka seina kollane osa oleks äratuntavalt määrdunud, kohtu hinnangul foto järgi öelda ei saa. Esiku seinad on kollased, valge on üksnes kitsas ukse põseosa. Kollasest põhiseinast rohkem fotosid tagastamisjärgses 14 2-19-9979 seisus esitatud ei ole ja ühe lähivõtte alusel pole võimalik tuvastada kas ja mis ulatuses kollased seinad üüripinna tagastamisel määrdunud võisid olla. Tunnistaja MS märkis kohtuistungil esiku seinte värvimisega seoses, et seal olid tõenäoliselt mingid väikesed täpid, selgitades juurde, et ei saa väikesi täppe/kohtparandusi firmana teha, ega saa anda tellijale garantiid, sest visuaalselt ei pruugi ilus ja tellijale sobiv jääda. Maakohus leidis, et üürileandja ei ole tõendanud sellist seinte kahjustust, mille kõrvaldamiseks oleks põhjendatud need 16 ruutmeetri ulatuses üle värvida.
Üürileandja väitel oli garaaži ukse võti roostega kahjustatud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 15 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel võtmest koopia tegemise eest. Üürniku arvates ei ole puudus tõendatud. Kuna 27.08.2018 üleandmisaktist ei nähtu, et üürnikule üleantud võtmete hulgas oleks ka garaaži võti ning garaaži võtme seisukorra kohta ei ole ka ühtegi tõendit esitatud, siis ei ole etteheidetav puudus tõendatud.
Üürileandja väitel olid uksehinged õlitamata, kägisesid. Puuduse kõrvaldamise kulu on 5 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel uksehingede õlitamise eest. Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud ja (kui ka oleks tõendatud) pole uksehingede õlitamine üürniku kohustus. Maakohus leidis, et uksehingede selline seisund üüripinna tagastamisel ja õlitamise vajadus on tõendamata. Puudused sisemises koridoris/trepikojas
Üürileandja väitel olid seinad määrdunud (ka musta hallitusega trepi lähedal seinal), tapeet rebitud, trepikäigu kipsseinas praod. Puuduse kõrvaldamise kulu on 810 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 90 ruutmeetri seinte värvimise eest. Üürniku arvates pole puudus tõendatud. Kohtu hinnangul on fototabelis toodud 18., 21.,
ja 24.03.2019 fotode alusel tagastamisjärgse seisundi kohta tuvastatav, et seintel on nii määrdumist kui ka ilmseid värvipinna kahjustusi, kraapse ja tõenäoliselt hõõrdumisjälgi. Hallitust seinal foto alusel üheselt järeldada ei saa, üürniku väitel pole tegu mitte hallitusega, vaid majas toimunud uputuse järel seinale kantud hallitusvastase vahendiga, mis on tulnud läbi värvi. Üürnik ei ole vaidlustanud, et fotod kajastavad koridori ja trepikoja seinapindu. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et seinad olid üürnikule üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, tuleb järeldada, et määrdumine ja kahjustused on tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik ei ole tõendanud, et selline olukord võinuks esineda juba enne valduse saamist või et puudused tekkisid temast mittetulenevatel asjaoludel. Kohtu hinnangul ei ole fotodelt paistva määrdumise ega kahjustuste näol tegemist hariliku kulumisega, mis võiks käia kaasas eluruumi lepingujärgse hoolika kasutamisega. Arvestada tuleb, et maja oli üürniku kasutuses suhteliselt lühikest aega, ligikaudu seitse kuud, mille kestel tavaline kasutus seintele eelduslikult olulisi kulumisjälgi, määrdumist ega tugevamaid kahjustusi ei jäta. Ka üürilepingu p-s 4.9 on pooled leppinud kokku, et harilikuks kulumiseks ei loeta eluruumi või vallasasjade puudusi, mille tekkepõhjuseks on ebaõige hooldamine ja kasutamine, sh kriimustused, rebendid vms kahjustused. Seina värvimise kulu hüvitamine on põhjendatud juhul kui seinapindade endise olukorra taastamine ei ole mõistlikult võimalik seina puhastamise või mehaaniliste kahjustuste kohtparandusega. Arvestades määrdumise ulatust ja värvipinna kahjustusi ei ole kohtu hinnangul tõenäoline, et puhastuse ja kohtparandustega võinuks saavutada ruumi ühtse väljanägemise. Seetõttu leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 810 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli trepialune uks määrdunud ja katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukse paranduse ja värvimise eest. Üürniku arvates ei ole puudus tõendatud. Kohtu hinnangul on fototabelis toodud 18.03.2019 fotolt tagastamisjärgse seisundi kohta tuvastatav kruvi-/naelaaugu sarnane auk ukses ning värvierinevus kapi ja 15 2-19-9979 kapiukse pinnal. Kuna tuvastatud on, et siseruumide pinnad olid maja üürnikule üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, on ukse sisse auk ja uksele värvikahjustus tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik ei ole tõendanud, et selline olukord võinuks esineda juba enne valduse saamist või et puudused tekkisid temast mittetulenevatel asjaoludel. Tegemist ei ole hariliku kulumisega. Kohus leiab, et puuduse kõrvaldamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli seinale ja kapi sisse tekkinud hallitus. Puuduse kõrvaldamise kulu on 30 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kapi sisemuse värvimise eest. Üürniku väitel oli hallitus kapis juba eelnevalt ning pole tõendatud, et hallitus oleks põhjustatud tema tegevusest. Fototabelis toodud 22.03.2019 fotodel üüripinna tagastamisjärgsest seisundist on näha tõenäoliselt niiskuskahjustus ja hallitus kapis. Fotosid sellest, milline oli kapi seisund enne, kui maja üürniku kasutusse anti, fototabelis ei ole. Arvestades, et üüripind oli üürnikule üleandmisel heas seisus, ilma märgatavate kahjustusteta, saab eeldada, et kahjustusteta oli ka kõnealune kapp. SK, kes töötab majas koristajana ja tunneb maja, kinnitas tunnistajana, et augustis enne kui üürniku pere sisse kolis, kusagil ruumides hallitust näha ei olnud. Maakohus järeldas sellest, et üürnikule üleandmise seisuga oli kapp hallituseta, mistõttu kahjustus on tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik on küll väitnud, et hallituse põhjuseks võis olla üürilepingu ajal majas aset leidnud veekahjustus, puudulik ventilatsioon jms, kuid väited on jäänud paljasõnaliseks. Üürnik vastutab tema valduses oleva asja kahjustumise eest, kui ta ei tõenda, et kahjustumine on leidnud aset temast olenematutel asjaoludel. Seega kohus leiab, et puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli trepikäigus läbipõlenud pirn, mis tuli vahetada. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel lambipirni vahetuse eest. Üürnik ei vaielnud, et majas läbipõlenud pirne oli. Üürniku läbiv vastuväide lambipirnidega seoses on olnud see, et need põlesid pidevalt läbi, ilmselt elektrikõikumise tõttu ja nende vahetamine polnud tema kohustus. Kuna elektripinge kõikumine majas polnud tõendatud, pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada üüripind töökorras elektripirnidega, siis on puuduse kõrvaldamise kulu 10 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.
Maakohus leidis, et elamu sisemise koridori/trepikojaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 900 eurot (810 + 50 + 30 + 10) pluss käibemaks, s.o 1080 eurot. Puudused alumise korruse tualetis
Üürileandja väitel olid kapiuksed määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 100 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kapiuste värvimise eest (2 x 50 eurot). Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud. Fototabelis fotosid puudustega ustest ei ole ja muid tõendeid pole esitatud, mistõttu maakohus nõustus üürnikuga, et üüripinna tagastamisel esinenud puudus ei ole tõendatud.
Üürileandja väitel oli ukselink katki ja lukukate määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 25 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukselingi vahetamise eest. Üürnik väitis, et tegemist on tavalise kulumisega. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 28.03.2019 fotodelt on näha, et pärast tagastamist on ukselink veidi kulunum kui see oli enne üleandmist. Samas ei saa mõnd nähtavat vigastust, mis võiks tingida ukselingi asendamise, üksnes pildi alusel järeldada. Maakohus leidis, et üüripinna tagastamisel esinenud puudus ei ole tõendatud. 16 2-19-9979
Üürileandja väitel oli üks elektripirn katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel elektripirni vahetuse eest. Asjaolu, et pirn oli läbi põlenud, pole vaidluse all. Kuna pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada üüripind töökorras elektripirnidega ning üürniku väidetav elektripinge kõikumine majas pole tõendatud, siis leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 10 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Maakohus leidis, et elamu alumise korruse tualetiga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 10 eurot pluss käibemaks, s.o 12 eurot. Puudused köögis
Üürileandja väitel olid terve köögi seinad ja lagi määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 450 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 50 ruutmeetri köögi värvimise eest. Üürnik leidis, et puudused, mis tingiks värvimise vajaduse, pole tõendatud – köögis on ainult tavaline kulumine, kui mõnd defekti on ka vaja parandada, saab seda teha kohtparandusega. Maakohtu hinnangul oli fototabelis 18.03.2019 fotodel maja tagastamisjärgse seisundi kohta seina määrdumine selgelt näha – osalt helepruunikad pritsmed, osalt võimalik et laste käejäljed nagu üürileandja foto juurde fototabelisse märkinud on, ning väikesed pruunikad täkked. Köögi laest fotosid ei ole ja lae määrdumine on seetõttu tõendamata. Kuna tuvastatud on, et seinad olid maja üürnikule üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, siis tuleb järeldada, et määrdumine oli tekkinud üürniku valduse ajal. Maakohus ei jaganud üürniku hinnangut, et tegu on hariliku kulumisega. Samuti pole alust arvata, et vähemasti pritsmeid ja pisitäkkeid saaks efektiivselt kõrvaldada puhastamise või kohtparandustega. Maakohus leidis, et seinte värvimine on põhjendatud ja seda kogu seinapinna üle värvimisel isegi kui määrdunud või kahjustatud on näiteks üks sein. Maakohus vähendas köögi värvimisega seotud 450 euro suurust kahju 50% võrra tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-le 1 ja

§ 127

lg-le 6, sest lae määrdumine ei olnud tõendatud ja seetõttu pole ka lae värvimise vajadus põhjendatud. Maakohus luges puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 225 eurot (pluss käibemaks). 36. Üürileandja väitel oli köögikappidega seoses rida puudusi: kapid ja sahtlid pesemata, peaaegu kõik kapi uste kummist stopperid ära tõmmatud, nõudepesumasinast vasakul oleva kapi uksehing roostes ja tahvel kapis niiskuskahjustunud ning pundunud, lahti olid ja kinnitamist vajasid liistud mikrolaineahju kõrval. Puuduste kõrvaldamise kulu on 70 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kappide korrastamise eest. Üürnik leiab, et kappide korrastamise kulu kujunemine ei ole arusaadav. Kapid polnud uued, hingede seisukord maja üleandmise ajal pole tõendatud. Fototabelis kappide maja tagastamisjärgset seisukorda kajastavatel fotodel 18.03.2019 on kapi sahtli või põhja äärel niiskuskahjustus tuvastatav (mööbliplaadi kattekiht plaadist lahti löönud ja plaadi äär on kollaka määrdumisega), samuti on kapiukse hing fotol roostes. Fotosid sellest, milline oli kapi sisu enne, kui maja üürniku kasutusse anti, fototabelis ei ole. Arvestades, et üüripind oli üürnikule üleandmisel heas seisus, ilma märgatavate kahjustusteta, saab eeldada, et rooste ja niiskuskahjustusteta oli ka köögikapi sisu. Et köögikapi sisu kahjustus üürnikust sõltumata, üürnik tõendanud ei ole. Teisi loetletud puudusi (puuduvad stopperid, lahtised liistud) üürileandja tõendanud ei ole. Kuna Pihla Grupp OÜ arvel märgitud kappide korrastamise kulu sisaldab eelduslikult kõigi üürileandja loetletud puuduste kõrvaldamist, vähendab kohus TsMS § 233 lg 1 ja

§ 127lg 6 tuginedes kappide korrastamise kulu 50% võrra.

Maakohus luges puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 35 eurot (pluss käibemaks). 17 2-19-9979

Üürileandja väitel oli puudu köögi kraani filter. Puuduse kõrvaldamise kulu on 10 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel köögikraani segisti filtri eest. Üürnik on omaks võtnud, et kraani filter jäi tema kätte, kuid vaidleb vastu kulu suurusele väites, et filtri hind on 80 senti, mitte 10 eurot. Tõendit odavama hinna kohta üürnik esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et filtri asendamise 10 euro suurune (pluss käibemaks) kulu on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli külmik pesemata, selles puudus klaasist riiul ja plastikust pudelihoidja oli katki. Külmik vajas puhastamist, puuduolev ja katkine osa asendamist. Puuduse kõrvaldamise kulu on 80 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel külmkapi varuosade eest. Üürnik väitis, et klaasist riiulit tema sissekolimisel külmkapis ei olnud – see oli külmkapi peal ja on seal ilmselt siiani. Üürnik möönis, et pudelihoidja külmkapis läks katki ja jäi üürnikul vahetamata. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 18.03.2019 fotodelt on näha, et üürieseme üleandmise aegsel fotol on klaasriiul külmkapis ning tagastamise aegsel fotol on sama klaasriiul kapist puudu. Klaasriiuli puudumist külmikust kinnitab ka tunnistaja SK. Klaasriiuli kaotsiminek on seega leidnud aset ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik pole tõendanud, et riiul oleks kaotsi läinud temast olenematutel asjaoludel. Üürniku väide, et riiulit kapis polnud, on paljasõnaline ja vastuolus üürileandja esitatud tõendiga. Samuti on tõendamata väide, et klaasriiul oli üüriperioodi ajal hoopis külmiku otsas. Külmkapi pudelihoidja purunemise võttis üürnik omaks. Maakohus leidis, et külmkapi klaasriiuli ja pudelihoidja asendamise 80 euro suurune (pluss käibemaks) kulu on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli nõudepesumasin määrdunud, hooldamata, puhastamata. Puuduse kõrvaldamise kulu on 60 eurot, mis on nõudepesumasina sügavpuhastuse tasu. Üürileandja täpsustas, et kulu kujuneb puhastusvahendi hinnast 11,90 eurot ja koristusteenuse hinna põhjal arvutatud ligikaudsest tööjõu maksumusest 50 euro ulatuses. Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud, sh see, milline oli masin seest selle üürniku kasutusse andmise ajal. Fototabelis toodud
ja 24.03.2019 fotodel on nõudepesumasina sisemus maja tagastamise järgselt räpane. Kohus on tuvastanud, et maja anti üürnikule üle koos töökorras ja toimivate kodumasinatega. Seega on nõudepesumasin jäetud hooldamata ja määrdunud üüriperioodil, üürnik pole tõendanud, et puudus tekkis temast sõltumatult. Üürileandja on tõendanud, et puhastusvahendi maksumus jaekaubanduses on 11,90 eurot. Üürileandja tõi välja et ta tegi ise nõudepesumasinale vajaliku sügavpuhastuse ja pole väitnud, et tal on kohustus puhastustöö eest kellelgi tasuda. Üürileandja seega ei ole tasunud ega teki talle ka kohustust kellelegi tehtu eest tasuda, st talle ei ole tekkinud ega teki pesumasina sügavpuhastusega muud kulu kui pesuvahendi kulu. Seega on põhjendatud puuduse kõrvaldamise kuluks pesuvahendi kulu 11,90 eurot (koos käibemaksuga), kaasnev töökulu mitte.
Üürileandja väitel oli osa nõusid ja köögiriistu puudu ja need tuli asendada. Puuduse kõrvaldamise hinnanguline kulu on 21,62 eurot. Üürnik leidis, et pole tõendanud, et nõud ja tarvikud, mille asendamise kulu hüvitamist üürileandja nõuab, köögis maja üürnikule üleandmisel olemas olid. Vaidlust pole, et maja üürnikule üleandmisel ei fikseeritud, millised kööginõud ja tarvikud üürniku kasutusse anti. Üürileandja hinnangul tõendavad köögist puuduvaid esemeid inventuuri akt ja tunnistaja LW ütlused, kes akti koostas. Kohus leiab, et inventuuri akt iseseisvalt ei tõenda, kas seal loetletud esemed ka tegelikult puudu olid. Akt on mh mistahes viideteta selle koostamise ajale. Tunnistaja LW, kelle ütlustega üürileandja esemete puudumist täiendavalt kinnitada soovis, märkis kohtus ütlusi andes, et tema pole akti koostanud. Tunnistaja ütlused ei kinnita ka seda, et ta oleks aktis loetletud nõude ja tarvikute olemasolus enne maja üürnikule andmist ega nende puudumises pärast maja tagasisaamist ise veendunud. Maakohus leidis, et üüripinna tagastamisel esinenud eeltoodud puudus ei olnud tõendatud. 18 2-19-9979
Üürileandja väitel oli elektripliidi keeduplaadile plastmass sisse põlenud, pliit polnud kasutamiseks kõlblik ja tuli asendada. Puuduse kõrvaldamise kulu on UAB „Kesko Senukai Digital“ arve alusel uue pliidi maksumus ja tarnekulu 201,89 eurot (sh käibemaks). Üürnik leidis, et puudus on tõendamata ja kulu liiga suur, pliidi saanuks puhastada ja uue ostmiseks polnud vajadust, samuti et vana pliidi asendamise eest üürnikult uue maksumuse nõudmine pole põhjendatud. Maakohus oli tuvastanud, et üürnikule anti koos majaga üle ka töökorras kodumasinad. Fototabelis pliidi kasutusse andmise eelset ja tagastamise järgset seisukorda kajastavate fotodega 27.08.2018 ning
ja 24.03.2019 on tõendatud, et pliidi keeduplaat on rikutud. Samuti tõendavad pliidi kahjustumist tunnistaja SK ütlused, kelle sõnul oli pliidi üks plaat kummis ja sinna peale oli midagi sulanud, mida puhtaks ei saanudki. Puudus oli tekkinud seega üürniku kasutusajal ning üürnik ei ole tõendanud, et see ei tulenenud temast. Maakohus leidis, et üürnikul tuleb maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seda, et pliidi väärtus olnuks selle kahjustamise ajal oluliselt vähenenud või saanuks samaväärse pliidi odavamalt, üürnik tõendanud pole. Maakohus leidis, et kahjustatud asja asemele uue asja soetamisega seotud mõistlikuks kulutuseks saab pidada ka uue pliidi tarnimise kulu ning pliidi asendamise kulu 201,89 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud.
Kokkuvõttes on eeltoodud elamu köögiga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 730,90 eurot koos käibemaksuga, s.o 350 eurot (225 + 35 + 10 + 80) pluss käibemaks, s.o 420 eurot, ja 310,90 eurot (11,90 + 210,89). Puudused alumise korruse tänavapoolses magamistoas
Üürileandja väitel olid seinad määrdunud, seinale oli musta spreivärviga soditud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 378 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 42 ruutmeetri seinte värvimise eest. Üürnik on võtnud kahjustuse omaks selgitusega, et laps pritsis aerosoolvärvi, kuid leidis, et kulu on ülepaisutatud, sest kahjustatud seinapind oli väike. Üürniku väitel pakkus ta üürileandjale, et värvib seinad ise üle, kuid üürileandja ei pidanud seda vajalikuks. Poolte väidetest tulenevalt pole vaidlust, et sein oli spreivärviga kahjustatud ja kahjustuse põhjustas üürnik. Vaidlust ei ole ka selle üle, et seina värvimine kahjustuse kõrvaldamiseks on õigustatud. Fototabelis toodud 18.03.2019 fotodelt maja tagastamisjärgses seisus on ka näha heledal seinal tumedad värvilaigud, pritsmed ja nired. Maakohtu hinnangul on põhjendatud magamistoa kogu seinapinna üle värvimine ja üksnes kahjustatud osa värvimisest toa ühtse väljanägemise taastamiseks ei piisa. Väidet, et üürileandja ei pidanud vajalikuks, et üürnik ise seinad üle värviks, pole üürnik tõendanud. Kohtuistungil selgitas üürnik, et TH lubas värvida, üürileandja seaduslik esindaja ütles, et pole vaja. Üürnik tugineb C ütlustele, kes rääkis tunnistajana, et Toomast teavitati, ta käis vaatamas ja ütles, et pole vaja ise teha. TH ütlustest omakorda selgub, et värvikahjustusest ta kuulis, mäletamata millal. Pärast üürnike väljakolimist enda väitel nägi, et kahjustus oli suurem kui ta kuulnud oli. Maakohus leidis, et TH ütlused ei kinnita kuidagi, et ta oleks käinud majas värvikahjustust vaatamas või kinnitanud üürnikule, et kahjustust parandada pole vaja. Seega ei kinnita tunnistajate ütlused suhtluse toimumist sellisel moel nagu üürnik selgitas. Maakohtul pole põhjust ühe tunnistaja ütlusi teisele eelistada ja muid tõendeid pole üürnik oma väite kinnitamiseks esitanud, seetõttu leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 378 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli aknalaud määrdunud ja sellel tekkinud praod. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel aknalaua värvimise eest. Üürnik võttis omaks, et värv pritsis lapse käest ka aknalauale. Värvimise kulu peab üürnik ülepaisutatuks, sest aknalauad olid eelnevalt värvivigadega ja pidevalt niisked. Vaidlust ei ole, et aknalaua 19 2-19-9979 värvimine oli õigustatud. Kohtu hinnangul see, kas aknalaual võis olla eelnevaid väikseid värvivigu, ei oma praegusel juhul tähtsust, kuivõrd värvimisvajaduse toovad kaasa üürniku põhjustatud tumedad aerosoolvärvi määrdumised. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli kontoritool katki, seljatugi ei töötanud, kogu tool oli viltu. Puuduse kõrvaldamise kulu on 45 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kontoritooli „Jysk“ eest. Üürileandja täpsustas, et lisaks on toolil aerosoolvärvi pritsmed ja kraapimisjäljed. Kohtuistungil ei jäänud vaidlust, et aerosoolvärvi plekid tooli seljatoel ja kulumisjäljed käsitoel põhjustas üürnik. Selle kohta, milline oli tooli seljatoe funktsionaalne seisukord, tunnistajate ütlustest täiendavat teavet ei saa. Kohus leiab, et ka fotodega tõendatud kahjustusi arvestades ei ole tooli seisukorda võimalik puhastamisega taastada. Fototabelis toodud 27.08.2018 fotol on algses seisukorras tool kulumisjälgedeta ja puhas. Uue tooli maksumuse üle vaidlust ei olnud. Seega tooli asendamise kulu 45 eurot (pluss käibemaks) on maakohtu hinnangul põhjendatud.
Üürileandja väitel oli laualamp musta spreivärviga üle värvitud ja see tuli asendada. Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla Grupp OÜ arve alusel 30 eurot laualambi „krauta“ eest. Laualambi puuduse ja lambi asendamise kulu 30 eurot on üürnik omaks võtnud. Seega on puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.
Üürileandja väitel oli radiaator musta spreivärviga üle värvitud, termostaat katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 70 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel radiaatori „glamox 600W“ eest. Üürnik väitis, et radiaator lülitas end ise välja, ta teavitas sellest üürileandjat ja leidis, et üürileandja pidanuks selle juba lepingu ajal vahetama. Värvikahjustuse tekitamise on üürnik omaks võtnud. Aerosoolvärviga kahjustatud radiaatori asendamine on kohtu hinnangul õigustatud sõltumata sellest, kas termostaat töötas või mitte. Fototabelis toodud pildilt radiaatorist 18.03.2019 on näha, et pihustivärv on radiaatori välimuse kahjustanud. Radiaatori hinna üle vaidlust polnud. Seega radiaatori asendamise kulu 70 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel olid ribikardin katki ja tuli asendada. Puuduse kõrvaldamise kulu on 45 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel uue aknakatte „krauta“ eest. Üürnik leidis, et pole tõendatud, et kahjustust eelnevalt ei esinenud, samuti pole selge, kas ribikardin tuli vahetada või saanuks seda parandada. Maakohus tuvastas, et fototabelis ribikardinast 27.08.2018 tehtud fotol on kardinaribid sirged ja visuaalsete kahjustusteta. 18.03.2019 fotol on kardinaribid kahjustatud, neil on paindumisjäljed ja voldid. Tõendatud on, et puudus on tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et kahjustus tekkist temast sõltumata. Painutatud-volditud kardinaribid ei ole miski, mis kaasneks asja tavapärase kasutamisega. Et üürileandjal oli võimalik kardina välimuse taastamiseks seda parandada ja teha seda väiksema kuluga kui asendamine, on üürnikul tõendamata. Seega maakohus leidis, et kardina asendamise 45 euro suurune kulu (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli valge riidekapp musta spreivärviga üle värvitud ning selle tagumine osa välja lükatud, üks sahtel ei sulgunud enam. Puuduse kõrvaldamise kulu on 230 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel riidekapi „Jysk“ eest. Üürnik ei vaidle, et värvikahjustused kapil tekkisid tema kasutusajal, samuti ei vaidle üürnik, et kapi tagasein oli lahti. Üürnik leidis, et kapi asendamine pole põhjendatud, sest värv kapi papist tagaseinal ei paista välja, lihtne on see värviga üle tõmmata ja naelad tagasi lüüa. Maakohus tuvastas, et fototabelis kapist 27.08.2018 tehtud fotol on kapp puhas. 18.03.2019 fotodel on lisaks üürniku märgitud plekile tagaseinas nähtavad ka musta värvi jäljed kapi küljeseinal. Kapi asendamise kulu suurusele pole üürnik 20 2-19-9979 vastu vaielnud. Seega leidis maakohus, et kapi asendamise kulu 230 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli vaip määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel vaiba eest. Üürnik vaiba rikkumist omaks ei võtnud ja väitis, et tema pole vaipa kasutanud ning vaibal olid ka eelnevalt plekid. Maakohus tuvastas, et fototabelis vaibast 27.08.2018 tehtud fotol on vaip puhas. 18.03.2019 fotodel esinevad vaibal erinevad, sh punased määrdumised. Seega on tõendatud, et puudus on tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et puudus tekkist temast sõltumata. Maakohus leidis, et vaiba asendamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli Thompsoni wifi ruuteri antenn katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 120 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel wifi ruuteri paranduse eest. Üürnik leidis, et ruuteri antenn ei pruukinud tema ajal katki minna, sest see oli voodi all ja keegi ei tea, kas see oli kahjustatud või mitte. Maja ja kodumasinate üldisest heast seisukorrast üleandmise ajal ei saa tuletada, et voodi alla seinale pandud ruuteri antenn oli terve. Üürnikult saab enne maja vastuvõtmist selle ülevaatamisel mõistlikult eeldada, et ta tutvub maja, selle tehnosüsteemide, siseviimistluse, kodumasinate ja mööbli seisukorraga. Voodi alla paigutatud ruuteri antenn on sedavõrd detailne puudus, et selle korrasolekus veendumata jätmist üürnikule ette heita ei saa. Seega kui üürileandja ei ole maja üleandmisel aktis ruuteri kohta miskit kirja pannud ega ole muud moodi tõendanud, et maja üleandmisel oli ruuteri antenn terve, siis üürnik selle puuduste eest ei vastuta. Vaidlus puudub, et üürieseme kasutuse ajal ruuter töötas antenni murdumisest sõltumata. Ükski üürileandja esitatud tõend ei anna teavet antenni seisukorrast enne maja üürniku kasutusse andmist. Seega pole tõendatud, et ruuteri antenni kahjustus on tekkinud üürniku kasutusajal ja ruuteri parandamise kulu üürnikul üürileandjale hüvitada ei tule.
Üürileandja väitel olid kaks õhukest madratsikatet määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla Grupp OÜ arve alusel 80 eurot kattemadratsite eest (2 x 40 eurot). Kohtuistungil ei jäänud poolte vahel vaidlust, et kattemadratsite määrdumise põhjustas üürnik. Üürniku vastuväiteks jäi, et madratsid saanuks puhtaks pesta ja uute ostmine pole põhjendatud. Üürniku argument, et kattemadratsite seisukorda saanuks taastada neid pestes on siiski paljasõnaline. Üürnik ei ole tõendanud, et madratsite puhastus olnuks madratsite asendamise kuluga võrreldes odavam. Seega kohus leiab, et kahe kattemadratsi asendamise kulu kokku 80 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Maakohus leidis, et alumise korruse magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 978 eurot (378 + 50 + 45 + 30 + 70 + 45 + 230 + 50 + 80) pluss käibemaks, s.o 1173,60 eurot. Puudused elutoas
Üürileandja väitel olid elutoa seinad ja aknalauad määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 423 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 47 ruutmeetri elutoa värvimise eest. Üürnik leidis, et kogu elutoa värvimine pole põhjendatud – kui mingeid väikseid kahjustusi oli, saanuks need korda värviparandustega. Maakohtu hinnangul on fototabelis toodud 18.,
ja 28.03.2019 fotodel maja tagastamisjärgse seisundi kohta seinte kahjustused selgelt näha. Elutoa punastel seintel on valged plekid või pritsmed, markerijälg, värvi seinalt osaliselt maha võtnud kraapimis- või hõõrdumisjälg. Elutoa heledal seinaosal on pruunikad määrdumisjäljed, võimalik, et osalt lapse käe jäljed nagu üürileandja foto juurde fototabelisse märkinud. Nurgas on rebitud tapeeti ja kraabitud maha värvi. Kuna tuvastatud on, et seinad olid maja üürnikule 21 2-19-9979 üleandmisel märgatavate kahjustusteta ja puhtad, siis tuleb järeldada, et määrdumine on tekkinud üürniku valduse ajal. Arvestades määrdumise ulatust ja värvipinna kahjustusi, pole alust arvata, et puhastuse ja kohtparandustega võinuks saavutada ruumi ühtse väljanägemise. Kui üürnik enne maja üleandmist seinu pesi, nagu ta väitis, siis järelduvalt üürnik ka ise määrdumisi seintelt maha ei saanud. Maakohus leidis, et seinte värvimine on põhjendatud. Kuigi fotode alusel ei saa üheselt järeldada kui suures ulatuses elutoa hele sein või punased seinad määrdunud olid, on kohus samal seisukohal kui eelnevalt teiste tubade seinte ülevärvimise puhul: kuna elutoa heleda seina tooni ei saa taastada puhastuse või kohtparandusega, on seina ülevärvimine õigustatud. Kõigi kolme punase seina ülevärvimine on toa ühtse väljanägemise taastamiseks õigustatud, seda ka juhul, kui kahjustatud on üks sein (ja vähemalt üks neist seda kahtlemata on). Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 423 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli kamina taha seina ja põranda vahele pragu tekkinud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 20 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel põranda ja seinaosa tulekindla silikooniga täitmise eest. Üürnik leidis, et puudus on tõendamata. Fototabelis toodud 18.03.2019 foto näitab lähivaates määrdumisega põrandaliistu, seina ja põranda vahelisele praole ei ole sellelt võimalik mingil moel kinnitust leida. Ka tunnistajate ütlused väidetava puuduse olemasolu ei kinnita. Seega pole üüripinna tagastamisel esinenud puudus tõendatud.
Üürileandja väitel olid toa keskel asuvatel lampidel pesad katki ja 2 pirni puudu. Puuduse kõrvaldamise kulu on 30 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel lambipirnide ja pesade vahetuse eest. Üürniku selgituse kohaselt lambid ei töötanud enam, sest pirnipesa oli katki ja seepärast ei vahetanud ta ka enam pirne. Üürniku kinnitusel teavitas ta üürileandjat. Kohtule fototabelist katkiste pirnipesade või puuduvate pirnide kohta midagi ei selgu, fotod selle kohta puuduvad. Samas üürniku selgitust arvestades pole vaidlust, et pirnipesad läksid katki ja uusi pirne ta ei pannud. Vaidlust pole järelikult ka selles, et lambid olid töökorras, kui maja üürniku kasutusse anti. Seega on puudus tekkinud üürniku kasutusajal. Et pirnipesad läksid katki või pirnid puudusid üürnikust sõltumata, üürnik tõendanud ei ole. Samuti on tõendamata üürniku väide, et ta puudusest üürileandjat teavitas. Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli vaip plekke täis. Puuduse kõrvaldamise kulu on 130 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel põrandavaiba eest. Üürniku vastuväite sisu on kokkuvõtvalt see, et vaiba algne seisukord ei ole tõendatud ja plekkidega vaip ei ole sama vaip, mis tema kasutuses oli. Kohtu hinnangul on fototabelis toodud fotodel vaip 27.08.2018 seisuga puhas ja plekkideta. Ka eelnevalt on tuvastatud, et maja anti üürnikule üle puhta ja korras sisustusega, sh vaibad. Fotodel 21.03.2019 vaiba tagastamisjärgse seisundi kohta on sellel värvi-, toidu- ja vedelikuplekid. Üürniku pole hüpoteesile, et fotodel ei pruugi olla sama vaip, mis üürniku kasutusse anti, mingeid pidepunkte välja toonud ja kohtul pole põhjust vaiba samasuses kahelda. Seega määrdumine on tekkinud üürniku kasutusajal. Üürnik pole tõendanud, et puudus on tekkinud temast sõltumatutel asjaoludel ja tegemist ei ole ka asja tavapärase kasutamisega kaasneda võiva loomuliku kulumisega. Maakohus leidis, et vaiba asendamise kulu 130 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli elutoa diivan muutunud kasutamiskõlbmatuks, endist seisukorda taastada ei saanud ja see tuli asendada. Diivan oli määrdunud ja plekiline. Lisaks pesi üürnik diivani padjakatteid nii, et need tõmbasid kokku ja jäi värvierinevus diivaniga. Puuduse kõrvaldamise kulu on 1245 eurot (koos käibemaksuga), mis on uue nurgadiivani maksumus. Vaidlust pole, et üürnik diivani padjakatteid pesi. Üürnik leiab, et uue diivani ostuks polnud vajadust – diivanit saanuks puhastada ja padjakatete-diivani võimaliku väikse värvierinevuse 22 2-19-9979 ülejäänud diivani pesuga kõrvaldada. Sellele, et katted pesus kokku tõmbusid, vaidleb üürnik vastu. Üürnik vaidleb vastu ka kulu suurusele leides, et diivan oli vana ja vormist väljas juba eelnevalt ning selle asendamiseks pole põhjendatud nõuda uue ja kalli diivani väärtust – uue diivani saaks poole odavamalt. Fototabelis 27.08.2018 kuupäevaga lähivaates fotosid diivanist ei ole, kuid üldvaate põhjal oli diivani seisukord ja vorm üürnikule üleandmisel igati korralik – diivan on hele (valge) ja puhas. Üürileandjale maja tagastamise järgselt on valge diivani kangal määrdumiskahjustused (plekid, vedelikujäljed) ja padjad ei kata enam diivani põhja ja seljatoe alusraami. Üürileandja väidet, et üüripinna tagastamisel oli diivan määrdunud ja patjade katted kokku tõmbunud, kinnitavad ka tunnistaja SK ütlused. Tegemist ei ole tavapärase kasutamise käigus diivani loomuliku kulumise või kasutusega kaasneda võiva vähese ühtlase määrdumisega. Puudus on tekkinud seega üürniku kasutusajal ja üürnik ei ole tõendanud, et puudus ei tulenenud temast. Üürileandja väide, et diivani endist olukorda ei saanud taastada, on tõendatud tunnistaja SK ütlustega. Tunnistaja rääkis, et proovis diivanit pesuga puhtaks saada, kuid tulemusteta. Kohus leiab, et diivani istumis- ja seljaosa patjadel on funktsionaalne otstarve ja kokkutõmbunud patjadega diivan ei ole enam ka tavapäraselt kasutatav. Seega tuleb üürnikul maksta hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Vaidlus on pooltel selle üle, milline on diivani asendamise mõistlik kulu. Üürniku väide, et diivan oli tema kasutusse andmisel vana ja vormist väljas, pole tõendatud. Üürnik on soovinud tõendada asjaolu, et diivan oli vana tunnistaja AL ütlustega, kes oli koos üürnikuga 27.08.2018 maja vastuvõtmisel kaasas. Tunnistaja kirjeldusel oli majas valge diivan, millel olid kasutamisjälgi. Täpsemaid detaile tunnistaja diivanist ei mäletanud. Tunnistaja selline kirjeldus ei kinnita kohtule, et diivani väärtus olnuks uue samaväärsega võrreldes oluliselt vähenenud ja oleks põhjust kahjuhüvitist

§ 132lg 1 teise lause alusel vähendada.

Vaidlust pole, et diivan oli kasutatud. Üürileandja on diivani soetamishinna kinnitamiseks esitanud väljatrüki Aatrium sisustuskaubamaja veebilehelt. Kinnitamaks, et uue diivani saanuks poole odavamalt, pole üürnik tõendit esitanud. Seega leidis maakohus, et diivani asendamise kulu 1245 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud.

Maakohus leidis, et elutoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 1944,60 eurot koos käibemaksuga, s.o 583 eurot (423 + 30 + 130) pluss käibemaks, s.o 699,60 eurot, ja 1245 eurot. Puudused söögitoas
Üürileandja väitel oli söögitoa rulookardin katki (ei lähe üles välja). Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ruloo vahetamise eest. Üürnik leidis, et tema ei ole rulood rikkunud. Fototabelis on ruloo tagastamisjärgset seisukorda kajastaval 18.03.2019 fotol, ribikardina määrdumisjälgedega ribid lähivaates, kus üürileandja on sealsamas viidanud määrdumisele rulool. Maakohus leidis, et määrdumine rulool ei tõenda üürileandja väidetud puudust, mille kohaselt kardin oli katki ja seda ei saanud üles tõmmata. Seega pole üüripinna tagastamisel esinenud puudus tõendatud.
Üürileandja väitel oli sisemine uks ning põrand sisemise ja välimise ukse vahel määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel lävepaku valgeks värvimise eest. Fototabelis lävepaku tagastamisjärgset seisukorda kajastavat fotot ei ole ja muid tõendeid lävepaku tagastamisjärgse seisukorra kohta üürileandja esitanud pole. Seega pole üüripinna tagastamisel esinenud puudus tõendatud.
Üürileandja väitel olid söögitoa seinad määrdunud, tapeet rebitud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 405 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 45 ruutmeetri toa värvimise eest. Üürniku väitel olid seinad kahjustatud juba enne. Fototabelis on söögitoa seinte tagastamisjärgset seisukorda 23 2-19-9979 kajastavatel 18.03.2019 fotodel söögitoa heledal/kollasel seinal erkpunased plekid, pruunid kriimud ja vedeliku voolamisjäljed. Punasel seinal on uksepiida kõrval seinal tapeedi rebimisjälg ja tapeeti kahjustanud täke seinanurgal. Tuvastatud on, et üürnik sai maja enda kasutusse puhaste seintega. Üürniku väidetud eelnevaid kahjustusi maakohus söögitoa 27.08.2018 seisu kajastavatel piltidel ei näinud. Pole põhjust arvata, et kollaselt seinalt saaks eelnevalt loetletud kahjustused maha pesuga või piisaks värviparandustest. Kuna vähemalt ühe söögitoa seina ülevärvimine on puuduste kõrvaldamiseks vajalik, siis on ka kõigi kollaste seinte ülevärvimine õigustatud. Punase seina taastamiseks on piisav seina kahjustatud otsa värvimine. Täke seina nurgal ei jää üle värvituna seinapinna üldmuljet varjutama. Maakohus vähendas TsMS § 233 lg-le 1 ja

§ 127

lg-le 6 tuginedes söögitoa värvimisega seotud 405 euro suurust kahju 25% võrra, sest kõigi nelja seina ülevärvimiseks esitatud fotode alusel tuvastatavat vajadust ei ole. Maakohus luges põhjendatud puuduse kõrvaldamise kuluks 303,75 eurot (pluss käibemaks).

Üürileandja väitel oli söögitoas kaks elektripirni läbi põlenud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 16 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusele kahe elektripirni vahetuse eest (2 x 8 eurot). Maakohtu seisukoht elektripirnide osas oli sama, mis eelnevate ruumide puhul. Läbipõlenud pirnid ja vahetamise kulu polnud vaidluse all. Üürnik pole väidetud elektripinge kõikumist tõendanud, pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada üüripind töökorras elektripirnidega. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 16 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Söögitoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu kokku ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 319,75 eurot (303,75 + 16) pluss käibemaks, s.o 383,70 eurot. Puudused alumise korruse aiapoolses magamistoas
Üürileandja väitel on aknalauale tekkinud praod ja aknalaud on määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel aknalaua värvimise eest. Üürniku vastuväite kohaselt oli akna ääres pragu ja mustjas määrdumine juba valduse saamisel. Fototabelis toodud 27.08.2018 ja 18.03.2019 aknalauast tehtud fotosid võrreldes on näha, et akna hingedel ja aknalaua äärel on 18.03.2019 määrdumist rohkem kui 27.08.
Üürnik ei ole tõendanud, et aknalaua seisukorra halvenemist tema ei põhjustanud ega saanud seda ära hoida. Samas ei ole fotol 27.08.2018 aknalaud veatu, aknalaua raami poolses ääres on märgatav tumedam triip. Olukorras, kus aknalaua värvimise vajadus ei ole täielikult seostav kahjustustega, mille eest vastutab üürnik, vähendas maakohus TsMS § 233 lg-le 1 ja

§ 127lg-le 6 tuginedes aknalaua värvimisega seotud 50 euro suurust kulu 50% võrra.

Maakohus luges puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 25 eurot (pluss käibemaks).

Üürileandja väitel oli puukuuri viiv uks hallitanud ja alumised hinged katki. Sellega seoses nõuab üürileandja ukse asendamise kulu hüvitamist summas 215 eurot. Kulutuse suuruse tõendamiseks on üürileandja esitanud näite ukse hinnast ehitustarvete kaupluses. Üürniku väitel oli ukse hing lahti juba maja üleandmisel. Fototabelis ukse seisukorda 27.08.2018 ja 10.04.2019 kajastavate fotodega ja tunnistaja TH ütlustega luges maakohus tõendatuks, et uksehinged olid maja tagastamisel katki. Üürnikule maja üleandmise eelset seisukorda kajastaval fotol on uksehinged terved ja maja tagastamise järgselt on alumine hing uksepiidast puudu ning avatud uks ripub ühel hingel. Maakohus oli tuvastanud, et maja anti üürnikule üle heas seisukorras ja märgatavate puudusteta, mis tähendab ka terveid uksi. Puudus on seega tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et temast olenematult. Üürniku väide, et uksehing oli kohe (maja valduse saamisel) lahti, on paljasõnaline. Aktis maja puuduste kohta märkeid pole. Ukse 24 2-19-9979 asendamise kulu suurusele pole üürnik vastu vaielnud. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 215 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli madratsikate määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel madratsikatte eest. Üürniku hinnangul ei olnud madratsikattel midagi sellist viga, et see tulnuks asendada – madratsikatet saab edukalt pesta. Fototabelis esitatud fotodel madratsist on seisuga 27.08.2018 madrats puhas ja 18.03.2019 on madratsil nähtavad tumedad plekid. Üürniku väide, et madratsid saab edukalt pesuga puhtaks, on paljasõnaline. Üürnik pole ka tõendanud, et puhastamine pesumajas oleks madratsi asendamise kuluga võrreldes odavam. Seega leidis maakohus, et madratsi asendamise kulu 40 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Kokkuvõttes leidis maakohus, et eeltoodud magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 280 eurot (25 + 215 + 40) pluss käibemaks, s.o 336 eurot. Puudused vannitoas
Üürileandja väitel olid vannitoa ukselink ja lukk katki, puuduse kõrvaldamise kulu on 35 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukselingi ja luku vahetuse eest. Üürileandja täpsustas menetluses, et ukselink käis ringi, ei avanud ega sulgenud ust, lukk oli lõhutud. Üürniku väitel olid link ja lukk vanad ning töötasid juba eelnevalt halvasti, nende kasutusaeg sai otsa ja üürnik ei pea kasutusaja ära elanud asjade eest vastutama. Üürnik pole vastu vaielnud, et lukk ja link läksid tema kasutusajal katki. Maakohus luges seega vaidluseta tuvastatuks, et puudused tekkisid üürniku kasutusajal. Seda, et lukk ja link läksid katki üürnikust sõltumata, üürnik tõendanud ei ole. Väidet, et luku ja lingi kasutusaeg sai lihtsalt otsa, ei toeta ükski tõend ja üürileandja esile toodud seisund ei ole ka ukselingi ja -luku tavapärase kasutamisega tekkida võiv tagajärg. Kulu suurusele üürnik vastu ei vaielnud, mistõttu leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 35 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel puudusid Balteco vannil düüsid (ja tihendid) ja duššisegisti otsal esinesid mehhaanilised kahjustused. Puuduse kõrvaldamise kulu on 265 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel Balteco vanni detailide asenduse ja segisti eest. Üürnik ei vaielnud vastu, et düüsid tulid vannist ära tema kasutusajal. Üürnik leidis, et üks düüs oli puudu juba enne. Üürniku väitel teavitas ta üürileandjat ja andis düüsid tema kätte, üürileandja pretensioone ei esitanud ega nõudnud hüvitamist. Üürileandja on soovinud vanni üürnikule üleandmise eelset seisukorda tõendada fotode ja tunnistaja ütlustega. Üürniku väitel kinnitab üürileandja fototõendis esitatud üldfoto vannist, et üks düüs oli puudu juba vanni üürnikule kasutusse andmisel. Maakohtu hinnangul üldfoto vannist düüside seisukorra kohta kindlaid järeldusi teha ei võimalda, sh ei võimalda foto tuvastada düüsi puudumist. Vanni seisukorra kohta on ütlusi andnud tunnistaja SK, kelle kinnitusel olid mullivanni düüsid korras, vann tervikuna korras ja funktsioneeriv. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt kuulus vanni puhastamine tema tööülesannete hulka, on tunnistaja vanni seisukorraga vahetult kursis ja maakohus luges tema ütlustega tõendatuks, et vann oli üürieseme üürnikule üleandmisel komplektne – düüsid olid olemas ja töökorras. Liiati ei vaielnud üürnik vastu, et düüsid tulid vannist ära tema kasutusajal. Osade düüside puudumine on tuvastav üürieseme üürileandjale tagastamise järgset seisukorda kajastavatelt
ja 08.04.2019 fotodelt. Maakohus luges tuvastatuks, et üürileandja väidetud puudus esines üürieseme tagastamisel ja puudus tekkis üürniku kasutusajal. Et puudus tekkinuks üürnikust sõltumata, pole üürnik esile toonud ega tõendanud. Keermetega pesadesse kinnitatud düüside eraldumine ei ole maakohtu arvates ka vanni tavapärase kasutamisega kaasnev loomulik tagajärg. Hinnates üürniku väited, et ta teavitas äratulnud düüsidest üürileandjat, andis need 25 2-19-9979 tema kätte ja üürileandja pretensioone ei esitanud, on tõendamata. Seega leidis maakohus, et düüside asendamise kulu on põhjendatud. Üürileandja väitel tuli asendada ka vanni segisti. Üürileandja ei ole esile toonud, mis tingis segisti vahetamise vajaduse, sh milline oli mehhaaniline kahjustus, mis loomulikule kulumisele ei vasta ja mille olemasolus kohus peab fototabelis toodud 10.04.2019 fotode alusel veenduma. Üürileandja väide duššisegisti kahjustamisest ja vahetamise vajadusest on tõendamata. Tunnistaja SK antud ütlus, et dušširuumis oli vanni duššiga midagi viga, ei selgita probleemi olemust ega kinnita segisti vahetamise vajadust. Puuduse kõrvaldamise kuluna on üürileandja toonud düüside ja segisti vahetamise kulu välja ühe summana. Et segisti asendamist üürnikul hüvitada ei tule, lähtub kohus düüside vahetamise maksumuse määramisel Pihla Grupp OÜ 28.03.2019 hinnapakkumisest, kus vanni detailide asenduse kuluna on märgitud 200 eurot ilma segistita. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise põhjendatud kulu on düüside vahetuse kulu 200 eurot (pluss käibemaks).
Üürileandja väitel olid kaks väikest vaipa määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla Grupp OÜ arve alusel 80 eurot vaipade eest (2 x 40 eurot). Fototabelis vannitoavaipade üürniku kasutusse andmise eelset ja järgset seisukorda kajastavate fotodega 27.08.2018 ja 28.03.2019 on tõendatud, et üürnik sai puhtad vaibad ja tagasi andis määrdunud ja plekilised vaibad. Et vaibad määrdunuks üürnikust sõltumatutel asjaoludel, üürnik tõendanud ei ole. Plekid vaibal pole ka asja hariliku kasutusega kaasnev kulumine. Võimalust, et vaibad saanuks puhastada asendamisest väiksema kuluga või uued vaibad soetada odavamalt, üürnik tõendanud ei ole. Seega on maakohtu hinnangul vaipade asendamise kulu kokku 80 eurot (pluss käibemaks) põhjendatud.
Üürileandja väitel olid pesumasina ukse hinged katki, pesumasin ei töötanud, masinat on hoitud hoovis ja see vajab asendamist. Puuduse kõrvaldamise kulu on 185 eurot (koos käibemaksuga) UAB „Kesko Senukai Digital“ arve alusel uue pesumasina Beko WTE6512B0 maksumus. Üürileandja täpsustas, et välitingimustes olid pesumasina sisemuses torud lõhki külmunud. Üürnik vaidles kulutuse hüvitamisele vastu, tuues esile, et pesumasina uks vajus ära, üürnikul oli üürileandjaga kokkulepe, et tõstab pesumasina terrassile ja see viiakse sealt ära. Lisaks leidis üürnik, et pesumasin oli vana ja uue masina hinna nõudmine pole põhjendatud. Kohtuistungil selgitas üürnik, et ta pesi masinaga seni, kuni uks ära vajus ja masin enam ei töötanud. Üürniku selgitust arvestades saab kohus lugeda vaidluseta tuvastatuks, et maja anti üürnikule üle töökorras pesumasinaga. Ka ei ole üürniku selgitust arvestades vaidluse all, et pesumasina uks vajus ära ajal, mil masin oli üürniku kasutuses ning et seetõttu ei saanud masinat kasutada. Selles, et üürnik tõstis pesumasina terrassile ja see pikemaks ajaks sinna jäi, vaidlus puudub. Üürileandja väide, et pesumasina torud lõhki külmusid, on tõendatud tunnistaja TH ütlustega. Sellele, et pesumasin välitingimustes külmakahjustused sai, üürnik ka vastu vaielnud pole. Seega on tõendatud, et üürileandja väidetud puudused pesumasinal olid üürieseme tagastamisel olemas ja tekkisid ajal, mil pesumasin oli üürniku kasutuses. Üürnik pole tõendanud, et pesumasina uks n-ö ära vajus või külmakahjustused tekkisid temast sõltumatult. Kokkulepe üürileandjaga pesumasina terrassile tõstmiseks ja selle äraviimiseks usaldusväärselt tõendatud ei ole ja üürileandja eitas sellist kokkulepet. Üürnik selgitas kohtuistungil, et rääkis üürileandja seadusliku esindajaga ja ütles, et tal on omal masin ja saab selle asemele tuua. Üürnik tõstis enda sõnul pesumasina terrassile ja ootas, et masin viiakse ära. Üürnik soovis kokkulepet tõendada tunnistaja C ütlustega, kes rääkis, et ta teavitas TH, et nad tõstavad masina terrassile ja TH lubas masina ära viia. Tunnistaja ütlused ei kinnita suhtlust pesumasina küsimuses üürileandja seadusliku esindajaga nagu üürnik eelistungil väitis, vaid väidetavalt THga. TH ütluste kohaselt oli pesumasina avastamine terrassilt tema jaoks üllatus, ta ei teadnud miks see sinna tõstetud on. Maakohtu otsuse kohaselt pole põhjust ühe tunnistaja ütlusi teisele eelistada, TH ütlused on vastuolus C ütlustega, muid üürniku väidet kinnitavaid 26 2-19-9979 tõendeid pole. Seega tuleb üürnikul maksta pesumasina eest hüvitis, mis vastab samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Puudub vaidlus, et tegemist oli kasutatud pesumasinaga, aga üürnik pole tõendanud, et pesumasina väärtus oli selle kahjustamise ajal juba oluliselt vähenenud. Üürniku väide, et pesumasin oli vana, on tõendamata – C ütlused seda ei kinnita. C ütlustest ei tulene, et tegemist oli kindlasti sama pesumasinaga, mille ta väidetavalt 20 aastat tagasi sinna majja viis. Maakohus leidis, et pesumasina asendamise kulu 185 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud.
Elamu elutoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud kokku summas 563 eurot koos käibemaksuga, s.o 315 eurot (35 + 200 + 80) pluss käibemaks, s.o 378 eurot, ja 185 eurot. Puudused elamus asuvas saunas
Üürileandja väitel ei olnud saunas enam kulpi. Puuduse kõrvaldamise kulu on Pihla Grupp OÜ arve alusel 20 eurot kulbi eest. Üürnik võttis omaks, et saunakulp läks tema kasutuses katki, kuid samas leidis, et kulp purunes vanadusest. Üürnik vaidles vastu kulbi asendamise kulule väites, et uue kulbi saab 3 euro eest. Üürniku väited sellest, et kulbi purunemine oli seotud selle vanusega ning, et kulbi saanuks asendada odavamalt, on tõendamata. Seega leidis maakohus, et kulbi asendamise kulu 20 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli sauna klaasukse alumise hinge kate katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 45 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel saunaukse hinge katte asendamise eest. Fototabelis on üürileandja esitanud sauna ukse seisukorda kajastavad fotod seisuga 27.08.
Seda, millised olid uksehinged 18.03.2019, fototabelist ei nähtu. Tunnistaja TH ütlustes teavet sauna ukse kohta ei sisaldunud. Maakohus leidis, et üürileandja väidetav puudus üürieseme tagastamisel on tõendamata.
Saunaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud kokku summas 20 eurot pluss käibemaks, s.o 24 eurot. Puudused ülemise korruse tänavapoolses magamistoas
Üürileandja väitel olid toa seinad määrdunud, laes markeri jäljed ja värvitriibud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 405 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel 45 ruutmeetri seinte ja lae värvimise eest. Üürnik leidis, et tõendatud pole lae määrdumine ning see, kus täpselt määrdunud koht seinal paikneb. Fototabelis toodud
ja 21.03.2019 fotodel magamistoa tapeedi üüripinna tagastamisjärgsest seisukorrast on näha valgel tapeedil musta värvi, tapeedil rebimisjälge, tumedat määrdumist, punaseid kriipse ja siniseid plekke. Puudustest magamistoa laes fotosid ei ole ja lae määrdumine on seetõttu tõendamata. Fotodel toast 27.08.2018 on seinad puhtad. Määrdumine ja värvikahjustused seintel on seega tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürnik ei ole tõendanud, et puudused tekkisid temast mittetulenevatel asjaoludel. Pole alust arvata, et musta, punast ja sinist määrdumist ning maha tulnud tapeeti saaks heledalt seinalt efektiivselt kõrvaldada puhastamise või kohtparandustega. Sellel, kus täpselt määrdunud koht seinal paikneb, määravat tähtsust ei ole. Kuna vähemalt ühe magamistoa seina ülevärvimine on puuduste kõrvaldamiseks vajalik, on toa ühtse väljanägemise taastamiseks seinte ülevärvimine õigustatud. Maakohus vähendas TsMS § 233 lg-le 1 ja

§ 127

lg-le 6 tuginedes seinte ja lae värvimisega seotud 405 euro suurust kahju 20% võrra põhjusel, et lae määrdumine on tõendamata ja sellest tulenevalt pole lae ülevärvimise kulu põhjendatud. Maakohus luges puuduse kõrvaldamise põhjendatud kuluks 324 eurot (pluss käibemaks). 27 2-19-9979

Üürileandja väitel olid toas kolm elektripirni läbipõlenud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 30 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel elektripirnide vahetuse eest (3 x 10 eurot). Läbipõlenud pirnid ja vahetamise kulu polnud vaidluse all. Üürnik pole väidetud elektripinge kõikumist tõendanud, pirnide vahetamine oli üürilepingu järgi üürniku kohustus ja üürnikul tuli tagastada üüripind töökorras elektripirnidega. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 30 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli kardin katki ja määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 40 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kardina vahetuse eest. Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud, sest plekkidega ruloo ei ole sama, mis akna ees oli. Fototabelis on kardinal (rulool) esinenud puuduste tõendamiseks toodud kolm fotot, kõik väidetavalt kuupäevast 18.03.
Kolmest fotost esimene on seostatud pealkirjas toodud failinime ja selles sisalduva foto tegemise kuupäevaga 18.03.
Järgnevad kaks seevastu mitte, need on ühe failinime all koos. Kumma fotoga failinimi ja kuupäev 18.03.2019 seostub, ei ole selge ja seetõttu tuleb need kaks fotot jätta tõenditest kõrvale. Fotol, mida kohus tõendina arvestab, on näha silmatorkavat pruuni plekki rulookardina alaserval, tõenäoliselt siseküljel. Ruloo seisukorda 27.08.2018 kinnitavalt fotolt on näha kardina välimist äärt, see on puhas. Ruloo sisemise külje kohta fotolt teavet ei saa. Asjaolu, et enne maja üürnikule üleandmist olid kõik aknakatted puhtad, kinnitavad tunnistaja SK ütlused. Kohtul pole põhjust tunnistaja ütlustes kahelda. Seega on ruloo määrdunud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et määrdumine on tekkinud temast sõltumatutel asjaoludel. Plekk ruloole ei saa ka tekkida asja tavapärase kasutamise tagajärjena. Pole alust arvata, et rulookardina välimuse saaks puhastamisega taastada. Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 40 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel olid kaks kattemadratsit määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 80 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel kahe kattemadratsi eest (2 x 40 eurot). Üürnik leidis, et üüripinna valduse tagastamisel olid magamistoa kattemadratsitel tavapärased kasutusjäljed. Vaidlust pole, et enne maja üürniku kasutusse andmist olid magamistoa kattemadratsid puhtad. Puhtad ja plekkideta kattemadratsid on näha ka fototabelis 27.08.2018 fotodel. 18.03.2019 fotodel on näha kattemadratsil suuremat kaarjat tumedat määrdumisranti ja sarnast väiksemat. Fototabelist ei ole aga üheselt arusaadav kas välja on toodud määrdumised ühel madratsil või mõlemal. Tunnistajad LW ja SK rääkisid mõlemad, et pärast üürniku väljakolimist olid kõik madratsid majas määrdunud. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et madratsid määrdusid üürniku kasutusajal. Üürnikul oli kohustus tagastada üüripind samas seisus nagu ta selle sai, sh ka puhaste kattemadratsitega. Kattemadratsid kahtlemata kuluvad tavapärasel kasutamisel, kuid selge määrdumise näol ei ole tegu kattemadratsi kasutamisega kaasneva loomuliku kulumisega. Üürnik pole tõendanud, et madratsite puhastus olnuks madratsite asendamise kuluga võrreldes odavam. Maakohus leidis, et madratsite asendamise kulu kokku 80 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Kokkuvõttes on magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 474 eurot (324 + 30 + 40 + 80) pluss käibemaks, s.o 568,80 eurot. Puudused garderoobis
Üürileandja väitel olid garderoobi seinad, lagi ja aknaraam määrdunud, aknal on hallitus tekkinud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 400 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel toa värvimise eest. Üürnik võttis omaks, et lapse kirjutuslaud jättis seinale joone, aga selle saanuks üürniku arvates parandada ka tuba üle värvimata. Aken oli üürniku väitel pidevalt märg ja seetõttu väljendas üürnik veendumust, et niiskuskahjustus oli olemas ka eelnevalt. Fototabelis toa 28 2-19-9979 seisukorda 18.03.2019 kajastavatel fotodel on näha, et mustaks värvitud tapeedi pealiskihti on kahjustatud ja seinal on hele triip. Kohati on värvikiht maas ning paistab valge alussein, seina nurgas on tapeeti maha tulnud ja tapeedil on heledad pritsmejäljed. Katuseaknast
ja 22.03.2019 tehtud fotodel on aknaraamilt klaasi ääres tume värv maha tulnud, raamil on hallitus. Toast 27.08.2018 tehtud fotodel on seinad ja aknaraami ümbrus kahjustusteta. Üürniku väide juba varasemast niiskuskahjustusest ja hallitust põhjustanud puudulikust ventilatsioonist on paljasõnalised. Maakohus leidis, et toa ühtse ilme taastamiseks on selle ülevärvimine õigustatud ja puuduse kõrvaldamise kulu 400 eurot (pluss käibemaks) seega põhjendatud.
Üürileandja väitel oli radiaator katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 70 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel radiaatori eest. Üürileandja täpsustas menetluses, et katki oli radiaatori termostaat, selle toimemehhanismi oli kahjustatud ja seetõttu ei saanud temperatuuri reguleerida. Üürnik leidis, et puudus pole tõendatud ja maakohus nõustus sellega. Kohtule fototabelist ega tunnistajate ütlusest radiaatori seisukorra kohta üürieseme tagastamise aegses seisus midagi ei selgu.
Üürileandja väitel olid põrandal asuvad võrgust riiuli sahtlite siinid katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 60 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel sahtlisiinide asendamise eest. Üürniku väitel tema siine lõhkunud, korvsahtel oli kogu aeg põrandal. Fototabelis korvriiuli kohta toodud fotodelt on näha 18.03.2019 fotol murdunud siin. 27.08.2018 fotol nähtavat siini pikkust ja 18.03.2019 fotol nähtavat murdunud siini pikkust arvestades on kahtluseta arusaadav, et 27.08.2018 olid siinid terved. Puudus on seega tekkinud üürniku kasutusajal, üürnik pole tõendanud, et siin murdunuks temast sõltumatult. Siinide asendamise kulu suuruse üle vaidlust pole. Puuduse kõrvaldamise kulu 60 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Garderoobiga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest on põhjendatud ja tõendatud summas 460 eurot (400 + 60) pluss käibemaks, s.o 552 eurot. Puudused ülemise korruse rõduga magamistoas
Üürileandja väitel oli magamistoa põrandavaip plekke täis. Puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel põrandavaiba eest. Üürniku väitel oli vaip must juba maja temale üleandmisel, ta püüdis vaipa puhastada ja sellest on vaibal heledamad laigud. Fototabelis vaibast 27.08.2018 tehtud fotol on vaiba toon ühtlane. Maakohus tuvastas, et üürnikule üleandmisel oli maja, sh vaibad puhtad. Üüripinna tagastamise järgset seisukorda kajastavatel
ja 22.03.2019 fotodel on vaibal heledad ja tumedad plekid. Üürniku vastuväidet arvestades ei ole vaidluse all, et heledad laigud vaibale tekitas üürnik. Seda, et tumedad plekid olid vaibal juba siis, kui maja üürnikule üle anti, pole üürnik tõendanud. Seega leidis maakohus, et vaiba asendamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli voodimadrats määrdunud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 220 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel „Sleepwell“ madratsi eest. Üürniku väitel madrats temast plekiline ei jäänud, plekkidega madrats ei pruugi olla sama madrats, mida üürnik kasutas või plekiline võis olla madratsi teine pool. Üürnik märkis, et tema ei tea, milline oli madratsi teine pool tema sisse- või väljakolimisel. Kohtu hinnangul on 27.08.2018 ja 18.03.2019 fotodega madratsist tõendatud, et üürnikule anti üle puhas madrats ja üürnik andis tagasi määrdunud madratsi, mille pinda katavad olulises osas erinevad laigud ja plekid. Üürniku väide, et madratsi teine pool oli plekiline juba siis, kui üüripind talle üle anti, on tõendamata.. Tõsiseltvõetav ei ole ka üürniku hüpotees, et üürileandja on üürniku lahkumise järgselt keeranud puuduste näitamiseks madratsil teise külje, toonud mõne teise plekilise madratsi või pildistanud täiendava tõendamise mõttes 29 2-19-9979 hiljem veel mingit muud määrdunud madratsit. Maakohus leidis, et madratsi asendamise kulu 220 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel olid rõduukse ülemised hinged katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 150 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ülemise rõduukse hingede vahetuse eest. Üürniku väitel tema ust murdnud ei ole, uks käis juba maja üürnikule üleandmise ajal imelikult ja üürileandja ütles, et uks käib raskelt. Lisaks toob üürnik esile, et fotod katkisest hingest on tehtud mitu nädalat hiljem. Vaidlus puudub, et rõduukse hinged olid maja üürnikule üleandmise ajal terved ja uks töötas. Fototabelis rõduukse hingede seisukorda pärast üüripinna tagastamist kajastavatel 08.04.2019 fotodel on uksehinge metallist osa murdunud. Üürileandja on katkised rõduukse hinged puudusena 18.03.2019 aktis välja toonud. See, et puuduse tõendamiseks esitatud fotod on tehtud 08.04.2019, ei sea kahtluse alla, et puudus oli olemas akti koostamise ajal. Järeldus võiks olla teistsugune, kui konkreetset puudust aktis nimetatud ei oleks. Puudus on seega tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole tõendanud, et puudus tekkis temast sõltumatult. See, kas uks sulgus algselt raskesti või kergelt tähendust ei oma, sest ukse tavapärasel hoolsal kasutamisel selle metallist hinged ei murdu. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 150 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud.
Üürileandja väitel oli magamistoa parempoolne öölamp katki. Puuduse kõrvaldamise kulu on 18 eurot. Üürileandja täpsustas menetluses, et 18 euro suurune kulu koosneb lambi jaemüügi hinnast 8,44 eurot ja lisanduvast lambi transpordi, tarnimise, paigaldamise ja pakendi kõrvaldamisega seonduvatest kuludest, st tööjuõukulu maksumusest ligikaudu 9,75 eurot. Üürileandja väitel on lamp asendatud. Lambi maksumust kinnitab väljatrükk kaupluse KRAUTA kodulehelt. Asendamisega seonduva tööjõukulu kandmist või kohustuse tekkimist pole üürileandja tõendanud. Üürniku väitel pole ta seda lampi kasutanud. Fototabelis toodud fotol lambist 27.08.2018 on näha terve lamp puidust kapil. Teisel fotol on katkine lamp, kuid puudu on fotofaili nimetuse teave, mis võimaldaks kohtul tuvastada millal on foto tehtud ja seeläbi siduda lambi võimaliku purunemise aega üürniku tegevusega. Muid tõendeid pole esitatud ja seega on tõendamata, et väidetud puudus esines üüripinna tagastamise ajal.
Üürileandja väitel oli magamistuppa viiva ukse ülemine osa kahjustatud, värv maha tulnud ja ukselingi kruvi puudu. Puuduse kõrvaldamise kulu on 60 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel ukselehe asendamise eest. Üürnik väitis, et uks oli juba maja temale üleandmisel katki ja ei läinud kinni. Fototabelis toodud 28.03.2019 fotodel uksest on näha täkked, värvipinna kahjustus ja määrdumine. Uksest 27.08.2018 tehtud fotodel hilisemaid kahjustusi näha ei ole. Üürnik pole vaidlustanud, et fotod kajastavad magamistoa ukse pinda. Üürniku vastuväitest saab kohus aru selliselt, et üürileandja välja toodud kahjustused tekkisid küll üürniku kasutusajal, kuid kuna uks ei läinud juba varem kinni, siis pole põhjendatud nõuda ukse asendamise kulu üürnikult. Üürniku väide, et uks ei läinud juba algselt kinni on paljasõnaline ega seondu ka fotodelt nähtavate kahjustustega. Seega on ukse asendamise kulu 60 eurot (pluss käibemaks) maakohtu hinnangul põhjendatud.
Üürileandja väitel oli toa korstna sein määrdunud, puuduse kõrvaldamise kulu on 50 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel korstnaseina värvimise eest. Üürnik ei ole seina määrdumisele vastu vaielnud. Fototabelis toodud 27.08.2018 fotol on sein puhas ja 18.03.2019 fotol on seinal näha tume määrdumine või hõõrdumisjälg. Puudus on seega tekkinud üürniku kasutusajal ja üürnik pole väitnud, et temast sõltumata. Pole alust arvata, et seina ühtse väljanägemise saaks taastada puhastamise või kohtparandusega. Maakohus leidis, et puuduse kõrvaldamise kulu 50 eurot (pluss käibemaks) on põhjendatud. 30 2-19-9979
Kokkuvõttes on eeltoodud magamistoaga seotud puuduste kõrvaldamise kulu ja seega üürileandja kahju üürnikupoolsest lepingu rikkumisest põhjendatud ja tõendatud summas 530 eurot (50 + 220 + 150 + 60 + 50) pluss käibemaks, s.o 636 eurot. Puudused ülemise korruse vannitoas
Üürileandja väitel oli vannitoa aknaraam kahjustatud. Puuduse kõrvaldamise kulu on 150 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel raamilt laki eemalduse ja raami lakkimise eest. Üürniku väitel oli aknaraami niiskuskahjustus tingitud maja ehitusveast ja energiaklassist ning tema selle eest vastutama ei pea. Fototabelis toodud 18.03.2019 fotodel aknaraamist on näha raamilt kooruvat lakki ja puidul tumedamaid kohti. Üürniku vastuväitest tulenevalt pole vaidluse all, et aknaraamil üüripinna tagastamise ajal niiskuskahjustus oli. Fotosid selle kohta, milline oli akna seisund enne, kui maja üürniku kasutusse anti, fototabelis ei ole. Maakohus on tuvastanud, et üüripind oli üürnikule üleandmisel heas seisus, ilma märgatavate kahjustusteta. Seega saab järeldada, et üürnikule maja üleandmise seisuga polnud vannitoa aknaraamil kooruvat lakki ega tumedaid niiskuse või hallitusplekke, mistõttu kahjustus on tekkinud ajal, mil maja oli üürniku valduses. Üürniku väited, et kahjustus on tingitud liigniiskusest ja maja ehitusveast on paljasõnalised. Seega leidis maakohus, et puuduse kõrvaldamise kulu 150 eurot (pluss käibemaks), s.o 180 eurot on põhjendatud. Muud puudused
Üürileandja nõuab üürnikult kahe puudunud suitsuanduri asendamise kulu 28 eurot ja katki tehtud kuppelgrilli asendamise kulu 120 eurot Pihla Grupp OÜ arve alusel. Üürnik vaidles kulutuste hüvitamisele vastu muuhulgas sellega, et puudused on fotodega fikseeritud palju hiljem, s.o 08.04.
Üürileandja väitel fikseeris ta kõrvaldamist vajavad puudused 18.03.2019, kuid katkist kuppelgrilli puuduste loetelu, millele üürileandja tugineb ei sisalda. Üürileandja ei ole tõendanud, et väidetud puudus esines üüripinna tagastamisel. Üürniku väitel maja temale üleandmise ajal laes suitsuandureid polnud, olid ainult suitsuandurite kinnituskohad. Üürniku seisukohast järelduvalt ei vaidle ta vastu, et ka ajal kui ta maja üürileandjale tagastas, polnud vaidlusaluseid suitsuandureid laes. Kohtu hinnangul on suitsuandurite laest puudumine selline asjaolu, mis pidi olema 27.08.2018 maja vastuvõtmisel üürnikule hõlpsasti märgatav ja kui üürnik ei soovinud üleandmise aktis andurite puudumist välja tuua, tuleb eeldada, et suitsuandurid olid olemas. Suitsuandurite olemasolu majas 27.08.2018 kinnitasid ka tunnistajad TH ja LW. Seega on puudus tekkinud üürniku kasutusajal, puuduse eest vastutab üürnik ja suitsuandurite asendamise 28 euro suurune kulu (pluss käibemaks), s.o 33,60 eurot on põhjendatud. Koristamise kulud
Üürileandja nõuab üürnikult maja, majaümbruse ja sauna koristamise kulu hüvitamist tuginedes Pihla Grupp OÜ arvel kajastatud töödele ja nende maksumusele. Lisaks on üürileandja hagiavalduse kohaselt toimunud ka õues asuva saunahoone puhast

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-19-9979/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9979

§ 113

§ 113

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 308

§ 308

§ 309

§ 115lg 1 alusel.

§ 276

§ 334lg 1 järgi seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334

§ 132

§ 132

§ 132lgle 1.

§ 334lg 1 kohaselt eeldada, et üüripind anti üle aktis toodud seisundis.

§ 6

§ 285

§ 127

§ 127lg 6 tuginedes kappide korrastamise kulu 50% võrra.

§ 132lg 1 teise lause alusel vähendada.

§ 127

§ 127lg-le 6 tuginedes aknalaua värvimisega seotud 50 euro suurust kulu 50% võrra.

§ 127