← Eesti

2-22-119878/19

Obsah (12)§ 428§ 661§ 150§ 430§ 431§ 432§ 173§ 168§ 6§ 433§ 64§ 466

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2024, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-119878 Tsiviilasi M A hagi E Te vastu võlgnevuse nõudes Menetl

) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-22119878 menetlus kooskõlas

§ 428lg 1 p-s 4 sätestatuga.

2.

  1. Menetlusosalised on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ja ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad menetlusosalised kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. 2.
  2. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. 2.
  3. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad menetlusosalised, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 2.5.

§ 661

lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised kokku leppinud Kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevale. 2.6. Lähtuvalt

§ 150

lg 2 p-st 1 ja lg-st 3 taotleb hageja poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 210 eurot tagastamist. Hageja palub riigilõiv tagastada riigilõivu tasunud XXXXXXXXXXX 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi juhul, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada ilma kohtuistungit pidamata (

§ 431lg 1).

Vastavalt poolte avaldatule ja

§ 430

lg-le 1 märgib kohus kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis kompromissis kokku lepitud tingimused ja menetlus lõpetatakse. 4. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise menetluses vastava hagi alusel. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil 3 ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

5. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Esitatud kompromissi kohaselt on kostja võtnud kohustuse hüvitada hagejale menetluses tasutud riigilõivust 210 eurot ja muud menetluskulud kannavad pooled ise. Poolte menetluskulud, mis kompromissis ei sisaldu jäävad

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu pole kohtul vajadust menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 6. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks summas 210 eurot. Kohus rahuldab

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 3 alusel hageja taotluse osaliselt ja tagastab hagejale 125,50 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasunud riigilõivu 174 eurot ja hagi esitamisel täiendava riigilõivu 251 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 6

näeb ette, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. 1. veebruari 2023 jõustunud

§ 150

lg 3 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Alus riigilõivu tagastamist taotleda tekkis pärast 1. veebruari 2023 ja kehtiv

§ 150lg 3 maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamist ei võimalda.

Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse osas, mis puudutab maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust poole (87 eurot) tagastamist. Kohus tagastab hagejale hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud 251 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 125,50 eurot vastavalt

§ 150lg-le 4 hageja taotluses näidatud pangakontole.

7.

§ 150

lg 8 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuna hageja riigilõivu tagastamise taotlus jäi rahuldamata väiksemas summas (87 eurot), siis määrus ei ole riigilõivu tagastamisega seotud osas edasikaevatav ja selles osas jõustub hagejale kättetoimetamisega. 8. Vastavalt

§ 433lg-le 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Pooled on

§ 64

lg 2 ja § 661 lg 4 alusel lühendanud käesolevale määruskaebuse esitamise õigust 3 päevani.

§ 466

lg-st 1 lähtudes täpsustab kohus, et määruskaebuse esitamise õigust on pooled lühendanud 3 päevani määruse poolele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.