) § 409 lg 1 p 1 sätestab et, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. 11. Hageja oli teadlik 30.01.2024 kohtuistungist, mille kohta saatis kohus hageja esindajatele kohtukutsed 27.11.2023 avaliku e-toimiku kaudu.
lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Kuna kohtule oli kohtukutse väljasaatmise ajal (27.11.2023) teadmata hageja esindajate volituse lõppemine (teavitus kohtule 26.01.2024), oli kohtul õigus toimetada kohtukutse kätte hageja esindajatele ega pea kutset (uuesti) kätte toimetama menetlusosalisele (RKTKo 06.12.2010, 3-2-1-129-10, p-d 12,15). Kutses on hoitatatud, et mõjuval põhjusel istungile mitteilmumisest tuleb kohut õigeaegselt teavitada ning mitteilmumisel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja ei ole teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud (
). Kohus märgib, et käesoleval juhul ei esine
Hageja on hagiavalduses soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei ole hagi õigeks võtnud ega taotlenud asja sisulist lahendamist. Kohus jätab
lg 1 p 1 alusel hagi läbi vaatamata kostja taotlusel kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile. 12.
lg 3 esimese lause alusel, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). 13. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, siis
lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et antud juhul mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele
lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.