← Eesti

2-23-16498/20

2-23-16498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere,

  1. jaanuar 2024 Tsiviilasja number 2-23-16498 Tsiviilasi J. M. T. hagi H. T. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. M. T. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Kostja: H. T. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar 2024 Istungil osalenud isikud Hageja J. M. T. (videosilla vahendusel); Kostja H. T. (videosilla vahendusel). Resolutsioon
  3. Hagi rahuldada.
  4. Lahutada J. M. T.’i ja H. T.’i vahel EELK’s xxxx sõlmitud abielu (abieluakt nr 3).
  5. Pärast abielulahutust taastada kostja H. T.’i perekonnanimi H..
  6. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  7. Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. 1

(3)2-23-16498
  1. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) abielulahutuse registreerimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  2. novembril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud 2023 aasta kevadel. Kuna kumbki pool viibib välismaal, ei ole võimalik abielu lahutada perekonnaseisuametis.
  3. Lähtudes eeltoodust palub hageja lahutada J. M. T. ja H. T. vahel sõlmitud abielu. KOSTJA VASTUVÄITED
  4. Hagimaterjalid on kostjale 01.12.2023 e-posti vahendusel kätte toimetatud. Vastuväiteid hagile kostja esitanud ei ole, 15.01.2024 kohtuistungil väljendas kostja, et nõustub abielu lahutamisega. KOHTUISTUNG
  5. 15.01.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja selgituste kohaselt ei saa abielu säilitada. Hagejal on ka teine kaaslane. Pooled on otsustanud lahutamise kasuks.
  6. Kostja teatas, et on nõus abielu lahutamisega. Kostjal on uus suhe. Leppimiseks aega vaja ei ole, ei leia ühist kulgemist. Eestis elasid pooled koos Tartus 2009-2019, seejärel kolisid välismaale. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  7. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  8. Poolte abielu on sõlmitud EELK’s xxxx. Hageja nõudeks on abielu lahutamine.
  9. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  10. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kuulas pooled isiklikult ära. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja teatas, et on abielu lahutamisega nõus. Kohus on pakkunud pooltele aega leppimiseks, kuid hageja ega kostja ei soovinud seda. Kostja ei ole menetluses, olles hagi koos lisadega kätte saanud, esitanud vastuväiteid lahutamisele. Kohus leiab, et olukorras, kus mõlemad menetlusosalised on abielu lahutamisega nõus, PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine ja pooltele leppimiseks aja määramine ei ole 2
(3)2-23-16498 enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
  1. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 2 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Rakvere Linnavalitsusele kui Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.
  2. Hageja on koos hagiavaldusega kohtule esitanud ka hageja ja kostja ühise taotluse abielu lahutamiseks, milles kostja taotleb talle perekonnanime H. tagastamist. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Enne abielu sõlmimist hagejaga oli kostja perekonnanimi H.. NS § 11 lg 2 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab kostja taotluse ja taastab tema abielueelne perekonnanime H.. Menetluskulud
  3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
  4. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.