Obsah (6)

§ 6§ 4§ 8§ 15§ 18§ 22

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 6. veebruar 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-348 Haldusasi X taotlus riigi õigusabi

) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses (isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (

§ 6

). Samuti tuleb kohtul kontrollida, ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud ning ega ei esine muid aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

1. Taotleja pole küll esitanud majandusliku seisundi teatist, kuid märgib riigi õigusabi taotluses „riigilõivu tasumise andmete“ osas, et vahendid puuduvad. Taotleja viibib varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Ehkki haldusasjas 3-23-2235 esitatud PPA 09.10.2023 taotleja kinnipidamise taotluse lisast (kinnipidamise protokoll) nähtub, et taotlejal oli kinnipidamisel nii sularaha kui ka pangakaart TINKOFF nr XXXXXXXXXXX, siis kinnipidamisest möödunud aega ja taotluse kiireloomulisust arvestades (vaidlustamistähtaeg on 10 päeva) lähtub kohus taotleja kinnitusest, et tal puuduvad rahalised vahendid. Eelnev ei tähenda, et kaebuse esitamisel oleks täidetud tingimused muu menetlusabi saamiseks ning et kohus ei võiks küsida taotlejalt tõendeid (vt ka allpool punkti 9). Pole kahtlust, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev Venemaa kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
2. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 02.02.2024 otsuse vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Hetkel ei saa väita, et esitatav kaebus oleks täielikult perspektiivitu. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist ning tõendite ja taotleja seisukohtadega tutvumist. Seega on põhjendatud anda taotlejale riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse) koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 punktid 5 ja 8).

5. Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8punkt 1).

Kohus juhib siiski tähelepanu, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi vahendeid, 2 siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117,

§ 6lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).

6. Tuginedes

§ 15

lg-le 5 ning arvestades

§ 18

lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati. Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale

1. Taotleja on ise taotluses märkinud, et sai PPA 02.02.2024 otsuse kätte 02.02.
2. Seega möödub selle vaidlustamise tähtaeg 12.02.
4. Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust. Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni VRKS-is nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.
5. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:  Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks.  Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei tähenda see seda, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud.  Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS § 80–81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega menetlustähtaegade andmisel arvestada.  Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse vältel.  Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-is sätestatud alused isikule kaebuse esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi taotlus1, kui:  kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või  kaebaja soovib asja läbivaatamist istungil ja sinna tõlki (märkida keel), kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik tasuda. 1 Menetlusabi taotluse nõuded tulenevad HKMS §-st 115 ning taotlusele tuleb lisada ka dokumendid, mis kaebaja majanduslikku seisundit tõendavad. Asjaolu, et isikule on määratud riigi õigusabi korras esindaja, ei tähenda, et isik ei ole võimeline kandma väiksemaid menetlusega seotud kulusid. 3  Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nt 3–5 tööpäeva jooksul). Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud, vajaduseta jätta kaebust käiguta.  Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks (HKMS § 71). Isik suhtleb vene keeles. Taotleja viibib taotluse kohaselt Vägeva majutuskeskuses. 10.

§ 22

lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, ja 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, punkt 19) tuleneb, et kolm kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023 määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (

§ 22lg 5).

1. Kohus tuletab määratavale esindajale meelde, et HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras. Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st
2. Lisaks võib kohus menetlusõiguse kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist. (allkirjastatud digitaalselt) 4