← Eesti

2-23-127006/14

Obsah (9)§ 11§ 76§ 635§ 101§ 111§ 637§ 641§ 644§ 113

2-23-127006 KOHTUOTSUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2024, Narva Kohtuasja number 2-23-127006 Kohtuasi OÜ Kliinik32 hagi L L vastu võla nõudes Hag

) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 8. Hageja esitatud asjaolud võimaldavad väita, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Kostja lepingu sõlmimisele vastu ei vaidle. Võib pidada üldiselt teadaolevaks, et hambaraviteenuse lepping sõlmitakse reeglina suuliselt ning teenuse eest tasutakse pärast selle osutamist.

§ 76

lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. 9.

§ 635

lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

  1. Hageja nõuab tasu osutatud teenuse eest ja on esitanud
  2. mai 2023 kuupäevaga arve nr XX, mis näeb ette 210 euro tasumise maksetähtajaga
  3. mai 2023 (dtl 29). 11.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, et kui võlgnik on kohustust, sh raha maksmise kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.

  1. Kostja ei vaidle vastu teenuse osutamisele, kuid on esitanud kaks vastuväidet: ta on töö eest juba tasunud ja töö ei vastanud lepingu tingimustele.
  2. Tasu maksmise näol on tegemist asjaoluga, mida saab tõendada kostja. Hageja väidet, et ta pole tasu saanud, ei ole hagejal võimalik tõendada, kuivõrd tegemist on negatiivse asjaoluga 2

(4)2-23-127006 (laekumise puudumine). Hoolimata kohtu selgitusest ei ole kostja oma väite kinnituseks tõendeid esitanud, mistõttu on tema väide paljasõnaline ja selle alusel ei saa tasu lugeda makstuks. 14.

§ 111

lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 15. Töövõtulepingust tulenev töövõtja tasunõue muutub

§ 637lg 3 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisest.

Töö peab

§ 641

lg 1 järgi vastama lepingutingimustele, sh olema tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga. 16. Seega ei muutu töövõtja tasunõue sissenõutavaks enne, kui töö on valmis ehk vastab lepingutingimustele ning kuni selle ajani on tellijal õigus tasu maksmisest keelduda. 17.

§ 644

lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

  1. Kuigi kostja on nimetanud, et „/…/ tervete hammaste viilimine on lubamatu nagu ka neile emailis saatsin /…/“, ei ole ta esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks pöördunud hageja poole pretensiooniga töö kvaliteedi kohta. Samuti ei ole kostja ka pärast kohtu selgitust toonud välja, milline nõue tal töö kvaliteedist tulenevalt hageja vastu on, näiteks et ta nõuaks töö parandamist, hinna alandamist või kahju hüvitamist. Seega ei ole kostja tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis välistaks hageja nõude rahuldamise, mistõttu tuleb kostjat pidada lepingut rikkunuks.
  2. Hageja on esitanud kohtule
  3. juunil 2023 kostjale saadetud e-kirja meeldetuletusega, et arve on tasumata (dtl 57). Kiri on saadetud samal e-posti aadressil, millelt kostja kohtule vastas. Seega isegi kui hageja ei ole saatnud kostjale oma
  4. novembri 2023 vastuses märgitud sõnumeid või kui kostja ei saanud sõnumeid kätte telefoni varguse tõttu, on hageja andnud kostjale arve tasumiseks täiendava tähtaja. E-kirjas on hageja palunud kostjal arve tasuda hiljemalt
  5. juuliks 2023 ehk kaheksa päeva jooksul, mida ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks tähtajaks.
  6. Eelneva alusel on põhjendatud kostjalt maksmata tasu 210 eurot välja mõista. 21.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

  1. Hageja esitatud arvel on viiviseks märgitud 0,1% päevas, mis kuni hagi esitamiseni oleks 30,24 eurot. Hageja nõuab viivist 2,96 eurot. Kostjalt on seega põhjendatud mõista välja viivis hageja nõutud määras.
  2. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. 3

(4)2-23-127006 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja.
  3. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulu on riigilõiv 85 eurot.
  4. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 85 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.