) § 64 lg 2, § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
§-s 432 sätestatud tagajärgedest. KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 4.
lg 1 p 3 järgi jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Korteriomandi asjas võib jätkata kohus ka hagita menetlust (
Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (
lg 1).
lg 4 järgi menetleb kohus kompromissilepingut mõlemal juhul
§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne menetluse alustamist. 5.
lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 6. Kohtu hinnangul ei ole menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromissi saab kinnitada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab seega kompromissi ja lõpetab
7. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama võlgniku vastu vaidluses samal alusel sama avalduse eseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt
Tulenevalt
lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse.
lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegu on menetlusosalised kompromissis leppinud kokku menetluskulude teistsuguse jaotuse, kui on sätestatud seaduses. Seetõttu kannavad menetlusosalised menetluskulud
Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. 9.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on leppinud kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahe päevani. Seetõttu lühendab kohus määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.