Obsah (7)
§ 200§ 199§ 385§ 207§ 208§ 6§ 213KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-936 Kohtukoosseis Markus Kärner Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri 18. ja
§ 200
ja
§ 199
lg 1 p 2; 2) asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamise kohta ringkonnakohtu määruse punktis 13 toodud põhjendustega arvatava kuriteo aegumise kohta. MÄÄRUSE EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on tulenevalt
§ 385p-st 11 lõplik ega ole vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Riigiprokuratuur alustas
- aprillil 2022 kriminaalasjas nr 22730000083 menetlust karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tunnustel selle kohta, et Y võis ajal, kui ta töötas X OÜ-s ekspedeerijana (
- aprill kuni
- juuni 2018), omastada X OÜ vara koguväärtuses 5270 eurot.
- Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas
- detsembril 2023 kriminaalmenetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalmenetluse seadustiku (
) § 199 lg 1 p 1 järgi. Menetleja leidis kokkuvõtlikult, et Y tegevus on kvalifitseeritav mitte omastamisena, vaid usalduse kuritarvitamisele kaasaaitamisena. Kuna aga Y teopanus ei ulatunud suure varalise kahjuni (40 000 eurot), ei ole tema käitumine kriminaalkorras karistatav. 1-24-936
- Kannatanu X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela vaidlustas kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
- Riigiprokuratuur jättis
- jaanuari
- a määrusega kannatanu lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata. Põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. KarS § 201 sätestatud kuriteo puhul on KarS § 4 lg 3 järgi tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 81 lg 1 p-st 2 tulenevalt aegub aga teise astme kuritegu, kui kuriteo lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat. Kuivõrd X OÜ 4 kaebustes märgitud väidetavad kuriteod olid toime pandud
- a, hakkas sealt kulgema ka KarS § 81 lg 1 p-s 2 sätestatud 5-aastane aegumistähtaeg. Puuduvad KarS § 81 lg-tes 5 ja 7 nimetatud kuriteo aegumise katkemist ja peatumist mõjutavad asjaolud. Samuti ei rakendu
§ 199lg-s 3 sätestatu.
Kuriteo aegumine on
§ 199lg 1 p-st 2 tulenevalt aga absoluutne menetlust välistav asjaolu.
KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE
- veebruaril 2024 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus X OÜ lepingulise esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela kaebus Riigiprokuratuuri
- jaanuari 2024 määrusele. Selles taotleb kannatanu lepinguline esindaja määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist jätkama kriminaalmenetlust.
- Kaebuse argumendid on kokkuvõtvalt järgmised. Aegumise kohaldamiseks tulnuks menetlejal kõigepealt tuvastada koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Menetleja seda aga ei teinud. Kaebuse kohaselt toetab niisugust seisukohta ka Riigikohtu praktika. Teiseks polnud Riigiprokuratuuril võimalik muuta kaebemenetluse käigus kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Uurimisasutus lõpetas kriminaalmenetluse kuriteokoosseisu puudumise, kuid Riigiprokuratuur aegumise tõttu. Riigiprokuratuuril oli võimalik
§ 207lg 2 alusel kontrollida üksnes vaidlustatud määruse õiguspärasust.
Seadusest ei tulene Riigiprokuratuurile kaebemenetluses volitust muuta kohtueelse menetleja määrust sisuliselt. Riigiprokuratuur väljus kaebuse piiridest. Kolmandaks on Riigiprokuratuur mitme kaebaja väitega nõustunud. Seetõttu tulnuks kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tühistada ja saata asi tagasi uurimisasutusse menetluse jätkamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus jätab kannatanu kaebuse rahuldamata, sest arvatav kuritegu on aegunud. Kuna arvatav kuritegu oli aegunud juba kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise hetkeks, muudab ringkonnakohus
§ 208lg 9 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määrust.
8. Kaebuse sõlmküsimuseks on see, kuidas tuleb toimida, kui kriminaalmenetlus lõpetatakse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (
§ 199
lg 1 p 1 ja
§ 200
), kuid lahendades kannatanu kaebust kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale (edaspidi süüdistuskohustuskaebus ja süüdistuskohustusmenetlus) tuvastab Riigiprokuratuur kuriteo aegumise. 9. Kuriteo aegumine välistab kriminaalmenetluse jätkamise (vt
§ 6
,
§ 199
lg 1 p 2 ja
§ 200
). Jättes kõrvale
§ 199lg 3 p-s 1 sätestatud erandi, ei tohi aegunud kuriteo uurimiseks menetlustoiminguid läbi viia, sest arvatava kuriteo aegumine on 2
(4)1-24-936 võrdsustatav kuriteokahtluse äralangemisega. Menetluse jätkamine on lubatav vaid siis, kui arvatava kuriteo aegumine ei ole kindel ning tarvis on välja selgitada asjaolusid, mis võiksid aegumisele antavat hinnangut muuta – näiteks, kas tegemist võis olla jätkuva kuriteoga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-1-17, p 79). Aegumistähtaja möödumine ei välista üksnes menetlustoimingute tegemist, vaid
§ 199
lg 3 p-s 1 sätestatud taotluse puudumisel on välistatud ka isiku süüküsimuse sisuline hindamine (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a määrus asjas nr 1-22225/35, p 17). Arvatava kuriteo aegumine kohustab menetlejat menetlust lõpetama mistahes menetlusstaadiumis aegumistähtaeg möödub. Veelgi enam,
§ 199
lg 1 p 2 ei luba kriminaalmenetlust isegi alustada, kui arvatava kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. 10. Kriminaalmenetluse lõpetamine aegumistähtaja möödumise tõttu ei eelda kõikide arvatava kuriteo asjaolude väljaselgitamist. Menetleja peab tuvastama arvatava kuriteo toimepanemise lõpuleviimise aja (KarS § 81 lg-d 1-4). Seejärel tuleb tuvastada, kas esineb asjaolusid, mis võisid aegumise katkestada või peatada (KarS § 81 lg-d 5 ja 7). Viimasena tuleb tuvastada, kas kahtlustatav ei taotle kriminaalmenetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil (
§ 199lg 3 p 1).
- Viitamata ühelegi konkreetsele lahendile väidetakse kaebuses, justkui oleks ka Riigikohus leidnud, et „[…] vaid kuriteole on võimalik aegumist kohaldada. Seega enne aegumise kohaldamist peab menetleja olema jõudnud veendumuseni, et mingi kuritegu on üldse toime pandud.“ Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu praktika on kaebuses väidetuga vastupidine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi pikaajalises praktikas on rohkelt näiteid sellest, kuidas kriminaalmenetlus on kohtumenetluse käigus lõpetatud aegumise tõttu olukorras, kus kuriteost saab rääkida vaid hüpoteetiliselt, s.o Riigikohus ei ole eelnevalt tuvastatud seda, kas süüdistatav on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo (vt nt
- oktoobri 2023 otsus nr 1-20-5182/179, p 15;
- detsembri 2022 määruse nr 1-21-7255/57 aluseks olnud olukord ja p-d 16-20;
- juuni
- a otsus nr 1-17-4309/132, p-d 20-27;
- mai
- a otsus nr 1-18-7408/62, p-d 18-20;
- novembri 2015 määrus nr 3-1-1-96-15, p 6;
- detsembri 2007 otsus nr 3-1-1-30-07, p 13).
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt pidanuks Riigiprokuratuur jääma kaebuse piiresse ega tohtinud tugineda kriminaalmenetluse aegumisele. Süüdistuskohustusmenetluse eesmärgiks on legaliteedipõhimõtte järgimise kontrollimine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- mai
- a määrus asjas nr 1-20-79/9, p 25-26). Legaliteedipõhimõte kohustab aga kriminaalmenetlust toimetama üksnes siis, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid (
§ 6
). Süüdistuskohustuskaebust lahendades täidab Riigiprokuratuur lisaks ka
§ 213
lg 1 p-s 6 sätestatud järelevalvefunktsiooni, mis tähendab, et teatud juhtudel tuleb isegi sõltumata esitatud kaebusest ka omal algatusel (ex officio) hinnata kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- novembri
- a määrus asjas nr 120-3101/85, p 31). Niisamuti peab Riigiprokuratuur sõltumata kaebuse piiridest hindama, kas korraldus menetluse jätkamiseks on seaduslik või mitte. Tuvastades kriminaalmenetlust välistava asjaolu, ei saa Riigiprokuratuur anda
§ 199
lg 1 p-ga 2 ja
§-ga 200 vastuolus olevat korraldust kriminaalmenetluse jätkamiseks.
- Vaidlustatud määruses tuvastas Riigiprokuratuur, et lõpetatud kriminaalmenetluses uuritud teise astme arvatavad kuriteod pandi toime aastal
- Kaebaja ei esitanud kaebuses vastuväiteid kuriteo aegumistähtaja arvestamise osas. Nii ühtivad ka kaebuses välja toodud väidetava kuriteo asjaolud Riigiprokuratuuri määruses tuvastatuga (p 1.2). Seega puudub väidetavate kuritegude toimepanemise ajas vaidlus. Ka ringkonnakohus nõustub, et kuna 3
(4)1-24-936 kriminaalmenetluse esemeks oli teise astme kuritegu (KarS § 201 lg 1) ning arvatav kuritegu viidi lõpuni hiljemalt
- juunil 2018 (arveid esitati perioodil
- aprill kuni
- juuni 2018 ning arveid tasuti
- a juunis), möödus aegumistähtaeg hiljemalt
- juunil
- Ühtegi aegumise peatumise või katkemise alust ei esine. Samuti ei ole kriminaalmenetluses kellelegi kahtlustust esitatud, mistõttu ei tõusetunud ka küsimust kriminaalmenetluse jätkamisest kahtlustatava rehabiliteerimise eesmärgil. Seda arvestavalt nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuri määruse järeldusega, et arvatav kuritegu on aegunud. Kaebust rahuldamata jättes toimis Riigiprokuratuur õigesti, sest seadus välistab kriminaalmenetluse jätkamise.
- Ringkonnakohus märgib sedagi, et arvatava kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud juba kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise hetkeks. Nimelt möödus 5-aastane aegumistähtaeg hiljemalt
- aasta
- juunil. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tehti aga
- detsembril
- Sellises olukorras pidanuks kriminaalmenetluse lõpetama
§ 199
lg 1 p-s 2 ja
§ 200
sätestatud alustel arvatava kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
§ 208
lg 9 lubab ringkonnakohtul muuta kriminaalmenetluse lõpetamise määrust ka juhul, kui kohus leiab, et kriminaalmenetluse jätkamiseks ei ole alust. Seega muudab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti 4. detsembri 2023. a kriminaalmenetluse lõpetamise määrust nii, et loeb kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks
§ 200
ja
§ 199
lg 1 p 2 ja asendab kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud põhjendused kriminaalmenetluse lõpetamise kohta käesoleva määruse punktis 13 toodud põhjendustega arvatava kuriteo aegumise kohta. Kuna ringkonnakohus ei tee kaebuses taotletavat lahendit, jätab ringkonnakohus kannatanu esindaja kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)