← Eesti

1-22-1363/108

Obsah (6)§ 121§ 68§ 73§ 200§ 74§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, koht 23. jaanuar 2024, Tallinn, kirjalik menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number 1-22-1363 Koht

Vaidlustatud kohtulahend ja Pärnu Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus, üldmenetlus menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mairo Karpenderi kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, apellatsioon Prokurör ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Mairo Karpender isikukood: 50203184947; elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; XXX; varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 18.12.
  3. a otsusega

§- de 200 lg 1 ja 25 lg 1, 2 ning 199 lg 2 p 9 järgi; kahtlustatavana peeti kinni 15.03.2021, 16.03.2021 vahistati ning viibis vahi all kuni 15.07.

  1. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas 1-22-1363 RESOLUTSIOON
  2. Jätta Pärnu Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel & Partnerid apellatsioonimenetluses Mairo Karpenderile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 131,76 eurot (sh käibemaks).
  6. Mõista Mairo Karpenderilt apellatsioonimenetluses määratud kaitsjale makstud tasu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 131,76 eurot. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
  7. peatüki
  8. jaos. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  9. Kokkuvõtvalt süüdistati Mairo Karpenderi selles, et olles varem toime pannud varguse ning röövimise katse, nõudis ta
  10. veebruaril
  11. a isikute grupis kannatanult 1400 euro maksmist, kasutades kannatanu suhtes vägivalda. Vägivald seisnes selles, et tema koos teiste süüdistatavatega peksis kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Seega pani M. Karpender toime karistusseadustiku (

) § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus

  1. Pärnu Maakohus mõistis
  2. oktoobri
  3. a otsusega M. Karpenderi süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistas teda 10 kuu vangistusega.

Mõistetud vangistusest arvas kohus

§ 68

alusel maha eelvangistuses viibitud 4 kuud, mistõttu kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus karistuse kandmisele ilmumise aja. 3. Maakohus leidis, et väljapressimise objektiivne koosseis ei ole täidetud, sest kannatanu oli süüdistatavatele võlgu. Samas leidis kohtu hinnangul tõendamist, et M. Karpender ja kaassüüdistatav kasutasid kannatanu suhtes vägivalda. Tõendatud on, et kannatanu tundis peksmise tagajärjel valu ja sai tervisekahjustusi (hematoomi parema silma ümber, hematoomi kõhul ja hematoomid vasakul küljel roiete piirkonnas ning puusa piirkonnas, marrastused alaseljal, marrastused ning põletushaava paremal käel). Kohus leidis, et M. Karpenderi poolt toimepandu on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi, sest ta on varem toime pannud röövimise.

4. Karistust mõistes leidis kohus, et kuigi kaassüüdistataval oli kuriteo toimepanemisel kaalukam roll, on M. Karpenderi süü keskmise suurusega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades M. Karpenderi poolt toimepandut ja karistust kergendavate asjaolude puudumist, ei pidanud kohus põhjendatuks kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse, mõistmine. Kohus pidas kohaseks karistuseks 102

(6)1-22-1363 kuulist vangistust. Kuna M. Karpender pani kuriteo toime Pärnu Maakohtu
  1. detsembri
  2. a otsusega määratud katseajal, tuleb temale karistuseks mõista reaalne vangistus. Vangistusest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud neli kuud ning kandmisele kuulub kuus kuud vangistust.
  3. Maakohus lahendas otsusega ka teiste süüdistatavate süüküsimused, kuid selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Apellatsioon
  4. Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava M. Karpenderi kaitsja Heiki Kuningas. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus tühistaks maakohtu otsuse M. Karpenderi karistuse osas ning teeks uue otsuse. Uue otsusega palub kaitsja mõista M. Karpenderile karistuseks 10 kuud vangistust, arvata sellest maha eelvangistuses viibitud 4 kuud ning jätta kandmisele kuuluv 6-kuuline vangistus tingimisi kohaldamata, kui M. Karpender ei pane 1-aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli ajaks kehtestatud nõudeid. Kaitsja taotleb asja arutamist kirjalikus menetluses.
  5. Kaitsja leiab, et kohus ei pidanud M. Karpenderile tingimata reaalset vangistust mõistma. Kohus kohaldas ekslikult materiaalõigust ehk kohtul olnuks võimalik jätta karistus tingimisi kohaldamata. M. Karpenderi eelmine vangistus pöörati täitmisele
  6. aprillil 2021 ja seisuga
  7. juuni 2023 on see täidetud. Kuigi M. Karpender pani kuriteo toime katseajal, ei ole eelmise kohtuotsuse alusel liidetavat karistust, sest see on juba ära kantud.

§ 73

ja 74 sätted ei anna üheselt mõistetavat lahendust olukorrale, kui puudub üks liidetav ehk täitmisele pööratav karistus.

  1. Kaitsja esitas taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 129,6 eurot (sh käibemaks). Menetlus ringkonnakohtus
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari 2024 määrusega otsustati vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni
  4. jaanuarini 2024 (kaasa arvatud).
  5. Prokuratuur esitas apellatsioonivastuse, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maakohus ei ole ebaõigesti materiaalõigust kohaldanud. M. Karpender pani uue kuriteo toime katseajal. Kuigi tema tingimisi vangistusest vabastamine allutamisega elektroonilisele valvele oleks võimalik, ei saa katseajal kuriteo toimepanijal olla õigustatud ootust, et ka seekord jäetakse karistus tingimisi täitmisele pööramata. Arvestades M. Karpenderi isikut, ei näe prokurör võimalust tema puhul vangistusest tingimisi vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Kõigepealt põhjendab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata jätmist (I), seejärel esitab oma tähelepanekud väljaspool apellatsiooni lahendamise piire (II). 3

(6)1-22-1363 (I)
  1. Apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsus osas, milles süüdistatavat ei vabastatud tingimisi karistusest.
  2. Riigikohtu praktika kohaselt on süüdistatava karistusest tingimisi vabastamata jätmine selline diskretsioonotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui otsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi- ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (RKKK 20.01.2014, 3-1-1-138-13, p 19; RKKK 17.12.2012, 3-1-1-116-12, p 11; RKKK 18.04.2011, 3-1-1-1-18-11, p 8.2; RKKK 20.02.2007, 3-1-1-99-06, p 16.2). Need nõuded on kohtuotsuses täidetud. Maakohus on süüdistatavale mõistetava karistuse liiki ja määra põhjendades arvestanud tema süü suurust ja kehtivat kriminaalkaristust. Kohus näitas süüdistatava karistusandmete alusel otsuses ära, et süüdistatavat on lähiminevikus karistatud muu hulgas vägivallaga toime pandud esimese astme kuriteo eest (

§ 200

lg 1 - § 25 lg 2) ning uue kuriteo pani ta toime katseajal (maakohtu otsuse p 5.4). 14. Kuigi viidatud Riigikohtu praktika valguses ei pea kohus vangistusest tingimata vabastamata jätmist põhjendama, ei kehti see põhimõte eranditeta. Vangistusest tingimisi vabastamine ei ole küll eraldiseisev karistusliik, kuid võrreldes reaalse vangistusega kaasneb sellega märkimisväärselt väiksem vabaduspõhiõiguse riive. Nii karistust mõistes kui ka seda hiljem

§-de 73 ja 74 alusel individualiseerides lasub kohtul kohustus tagada, et isiku põhiõiguste riive oleks proportsionaalne. Sellest nõudest kinni pidamist ei saa kontrollida, kui isiku vangistusest tingimisi vabastamata jätmise küsimuse vaagimine ning põhjendamine oleks alati kohtu kontrollimatu suvaotsustus. Kui vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist taotlevad süüdistatav või kaitsja, kes esitavad selle toetuseks põhjendusi, mis ei ole ilmselt otsitud, peab kohus vangistusest tingimisi vabastamise osas ka otsuses seisukoha võtma. Samuti ei saa kohus mööda vaadata menetluses ilmnenud asjaoludest, mille taustal oleks isiku vangistusest tingimata vabastamata jätmine ilmselt mittemõõdukas. Nende põhimõtete vastu maakohus eksinud ei ole. 15. Karistuse liigi ja määra valiku põhjendamise kõrval on maakohus peatunud ka karistusest tingimisi vabastamise küsimusel, välistades selle põhjusel, et tegu pandi toime katseajal (maakohtu otsuse p 5.4). Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavale ette heidetud kuritegu pandi toime katseajal. Segadust näib põhjustavat see, milline on selle järelduse mõju uue teo eest mõistetavale karistusele. 16.

§ 73

lg-te 4-5 ja

§ 74

lg-te 5-6 järgi tuleb katseajal toime pandud kuriteo korral mõista liitkaristus vastavalt

§ 65

lg-s 2 sätestatule, st uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra. Kui liitkaristus on lühem kui 5-aastane vangistus (vt nt RKKK 14.06.2021, 1-197945, p 31 ja RKKK 12.02.2021, 1-20-1301, p 17), võib kohus vaagida võimalust süüdistatava liitkaristusest tingimisi vabastamiseks. Siin on kohtu kaalutlusõigus

§ 73

lg-s 4 ja

§ 74lg-s 5 sätestatuga piiratud.

Kui katseajal pannakse toime tahtlik kuritegu, mille eest karistatakse süüdlast vangistusega, on tema liitkaristusest tingimisi vabastamine võimalik üksnes koos käitumiskontrolliga, allutades ta elektroonilisele valvele. Seega ei ole katseajal toime pandud kuriteo korral vangistusest tingimisi vabastamine üldjuhul välistatud. Samuti võib kohus asendada vangistuse üldkasuliku tööga. 4

(6)1-22-1363 17.

§ 73

lg-s 4 ja

§ 74

lg-s 5 sätestatut tuleb aga järgida üksnes siis, kui katseajal toime pandud kuriteo korral moodustatakse liitkaristus. On võimalik, et uus kuritegu pannakse küll toime katseajal, kuid enne uue kuriteo eest karistuse mõistmist on eelmise kuriteo eest mõistetud karistus pööratud täitmisele käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu ning see on täielikult ära kantud. Sellisel juhul ei ole võimalik liitkaristust moodustada, sest

§ 65lg 2 kohaldub vaid siis, kui eelmisest karistusest on osa ära kandmata.

Kui liitkaristust ei moodustata, ei ole uue kuriteo eest karistust mõistev kohus enam seotud ka

§ 73

lg-s 4 ja

§ 74lg-s 5 sätestatud piirangutega süüdistatava vangistusest tingimisi vabastamisel.

  1. Kohtuvaidlustes taotles prokurör M. Karpenderi karistamist ning liitkaristuse moodustamist Pärnu Maakohtu poolt
  2. detsembril
  3. a mõistetud ära kandmata karistuse võrra, milleks oli 3 kuud ja 25 päeva (III kd, tl 215). Kaitsja seevastu leidis: „Karistuse jäägi 3 kuud 25 päeva kuue kuulise katseajaga - selle ta läbis edukalt, karistus on kantud. Praegu inkrimineeritava teo pani ta toime katseajal, aga kas ei ole ikkagi olukord selline, et ta on selle karistuse ära kandnud ja kas peaks selle liitma praegusele karistusele. Minu hinnangul ei peaks, see on nagu topelt karistamine.“ (III kd, tl 215 pöördel). Maakohtu otsuse punktis 5.4 ongi märgitud, et süüdistatav „[…] M. Karpender vabanes karistuse kandmiselt Viru Maakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega, karistus on täidetud 30.06.2023.“ Kuna maakohus liitkaristust ei moodustanud, juhinduti arusaamast, et karistus on ära kantud. Seega ei olnud maakohus uue kuriteo eest karistusest tingimisi vabastamise otsustamisel seotud

§ 73

lg-s 4 ja

§ 74lg-s 5 sätestatud piirangutega.

  1. Kuigi teo toimepanemine katseajal ei välistanud uuest karistusest tingimisi vabastamist, ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni väitega, mille kohaselt arvas maakohus ekslikult, et karistusseadustik ei võimalda katseajal toime pandud kuriteo korral vangistusest tingimisi vabastamist. Nagu otsuse punktides 16 ja 17 selgitatud, on see võimalik nii liitkaristuse moodustamise korral kui ka siis, kui liitkaristust moodustada ei saa. Viidates kuriteo toimepanemisele katseajal, selgitas maakohus seda, miks ei ole süüdistatava vangistusest tingimisi vabastamine põhjendatud. Teo toimepanemine katseajal ja varasem käitumiskontrolli nõuete rikkumine kinnitab arusaama, et süüdistatava vangistusest tingimisi vabastamiseks puuduvad kaalukad argumendid. Kokkuvõtvalt ei kohaldanud maakohus süüdistatavat karistusest tingimisi vabastamata jättes ebaõigesti materiaalõigust, vaid jäi seaduses sätestatud kaalutlusõiguse piiresse. Seega jääb apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
  2. M. Karpenderi kaitsja esitas apellatsioonimenetluses taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumise ning apellatsiooni koostamise peale 90 minutit, mille eest taotleb kaitsja tasu 129,6 eurot (tasu suurus on 108 eurot ning käibemaks 21,6 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotluses märgitud toimingud on olnud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning neile kulunud aeg on mõistlik. Riigi õigusabi tasu kindlaks määramise taotlus esitati 13.12.2023 ning seal märgiti käibemaksu määraks 20%. 01.01.2024 jõustus käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 muudatus, mille kohaselt on käibemaksumäär 22%. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 10 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Lisanduv käibemaks tuleb arvestada käibe tekkimise ajal kehtiva käibemaksumäära järgi. Kuna apellatsioonimenetlus lõpeb jaanuaris ning riigi õigusabi tasu suurus määratakse kindlaks käesoleva otsusega, on käibe tekkimise ajaks KMS § 11 lg 4 mõttes jaanuar. Seega juhindub ringkonnakohus alates 01.01.2024 kohalduvast käibemaksumäärast ning suurendab riigi õigusabi tasu 108 eurot 22% ehk 5

(6)1-22-1363 23,76 euro võrra. Kokku määrab ringkonnakohus riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks seega 131,76 eurot (sh käibemaks 23,76 eurot).
  1. Ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi ehk jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Määratud kaitsja tasu on KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, mis jääb KrMS § 185 lg 2 järgi M. Karpenderi kanda. (II)
  2. KrMS § 331 lg 2 järgi arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Väljaspool apellatsiooni piire selgitab ringkonnakohus, et M. Karpenderile liitkaristust moodustamata jättes kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, ent tegi seda süüdistatava kasuks. M. Karpenderi karistusregistri väljavõttest nähtub, et kuigi temale Pärnu Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsusega mõistetud karistus pöörati Pärnu Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrusega täitmisele, vabastati ta enne karistuse lõpuni kandmist Viru Maakohtu
  7. detsembri
  8. a määrusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt nii, et karistuse ära kandmata osaks jäi 3 kuud ja 25 päeva katseajaga 6 kuud (III kd, tl 220 ja 220 pöördel). Kuigi süüdistatavale kohaldatud 6-kuuline katseaeg lõppes
  9. juunil 2023, määratleb katseaja lõpp üksnes tähtaja, millest hiljem toime pandud kuriteod ei too enam kaasa eelmise kuriteo eest ära kandmata karistuse täitmisele pööramist. See ei välista aga ära kandmata karistuse täitmisele pööramist, kui peaks selguma, et süüdlane on katseajal toime pannud kuriteo. Nii praegusel juhul oligi.
  10. Kuna M. Karpender pani kuriteo toime Pärnu Maakohtu
  11. detsembri
  12. a otsusega mõistetud katseajal, pidanuks maakohus suurendama mõistetud 10-kuulist vangistust Pärnu Maakohtu
  13. detsembri
  14. a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa – 3 kuu ja 25 päeva – võrra. Saadud liitkaristusest 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva tulnuks

§ 68

lg 1 järgi maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 4 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäänuks vangistus 9 kuud ja 25 päeva. Seega mõisteti M. Karpenderile ekslikult 3 kuu ja 25 päeva võrra lühem vangistus. See ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Mõistetud karistuse raskendamine on KrMS § 340 lg 4 p 4 järgi lubatud üksnes siis, kui apellatsiooni esitab prokuratuur või kannatanu. Kuna ringkonnakohus arutab kriminaalasja kaitsja apellatsiooni alusel ning materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega ei raskendatud M. Karpenderi olukorda, ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust M. Karpenderi kahjuks. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.