“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Ees(s ilma seadusliku aluseta. 4.
lõigetest 1 ja 11 tulenevalt võib Ees(s ebaseaduslikult viibiva välismaalase paigutada halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse tema lahkumiskohustuse tulemuslikku täitmise tagamise eesmärgil, kui esineb põgenemise oht. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatav, kui see on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõ3ega ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 5.
punk( 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Ees( välispiiri ebaseadusliku ületamise tõ3u ning ta ei ole saanud luba või õigust Ees(s viibida. Käesoleval juhul kinnitab puudutatud isiku enda poolt varasemas rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses antud seletus (vt haldusasja 3-23-2550 toimiku lk 15), et ta saabus Ees(sse ebaseaduslikult riigipiiri ületades. Rahvusvahelise kaitse taotleja staatusest tulenev õigus Ees(s viibida, langes ära, kui puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi võDs ning vastav menetlus lõpeta(. Seejuures oli puudutatud isik ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal paigutatud kinnipidamiskeskusesse. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et puudutatud isik pee( kinni Ees( välispiiri ebaseadusliku ületamise tõ3u ning ta ei ole saanud luba või õigust Ees(s viibida. Samu( on PPA nii käesolevas taotluses kui ka eelnevalt haldusasjas nr 3-23-2550 kinnitanud, et ajal, mil puudutatud isik Ees(sse saabus, olid Prantsusmaa ja Saksamaa kehtestanud talle Schengeni alale sissesõidukeelu. Seega esineb puudutatud isiku puhul põgenemisoht ka
punk( 7 tähenduses (välismaalane on sisenenud Ees(sse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu keh(vusaja jooksul). 6. Välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise eesmärk on tagada, et ta oleks väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks kä3esaadav ning teeks PPA-ga enda välja saatmiseks vajalikku koostööd.
§-s 68 nimetatud põgenemisohu olemasolul on välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik juhul, kui muude leebemate järelevalvemeetmetega ei ole võimalik eelnimetatud eesmärki võimalik tõhusalt saavutada. PPA leiab põhjendamatult, et muud
-is sätestatud järelevalvemeetmed, isegi kui kohaldada mitut meedet korraga, ei oleks antud juhul tõhusad. Puudutatud isik on ringi liikunud paljudes Euroopa riikides ning mitmel pool esitanud rahvusvahelise kaitse taotlusi (vt. haldusasja 3-23-2550 toimiku lk. 18 jj). Samu( nähtub puudutatud isiku eelviidatud seletustest, et ta on maksnud teisele isikule raha selle eest, et ta autokoormasse peidetuna Euroopasse aidataks. Neil asjaoludel on usutav, et puudutatud isikul on teadmised ja oskused, kuidas erinevate Euroopa riikide vahel liikuda. PPA on põhjendatult osutanud ka sellele, et puudutatud isik näib olevat kuritarvitanud rahvusvahelise kaitse süsteemi, esitades mitmetes riikides vastavaid taotlusi ja liikunud lõpptulemust ootamata järgmisesse riiki. See, et puudutatud isik ei saabunud Ees(sse 2 lubatud teed pidi (st piiripunk( kaudu), samu( see, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui politseiametnikud olid ta Ees( territooriumil kontrollimiseks peatanud ning see, et ta loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest, kui ta sai aru, et ta ei saa selle taotluse menetluse ajal vabaduses viibida, viitavad kokkuvõ3es sellele, et ka Ees(s esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse eelkõige selleks, et väl(da enda väljasaatmist. Selles olukorras on usutav, et vabaduses ei asu puudutatud isik PPAga koostööd tegema, vaid pigem püüab Ees(st lahkuda ja liikuda mõnesse teise Schengeni ala riiki, kus ta võib uues( üritada – võimalik, et ka mõnda muud iden(tee( kasutades – saada võimalust veel vähemalt teatavaks ajaks Euroopasse jääda. Seetõ3u nõustun ka PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei oleks antud juhul tõhus. Muude meetmete rakendamine eeldab välismaalase usaldamist, ent puudutatud isiku usaldamiseks ei ole tema varasema käitumise pinnalt põhjust. Ainuüksi puudutatud isiku kinnitusest, et ta on PPA-le kä3esaadav, ei piisa. Seejuures on pigem usutav, et puudutatud isik loobus rahvusvahelise kaitse taotlusest lootuses, et tal õnnestub seejärel kinnipidamiskeskusest vabaneda. Puudutatud isiku varasema tegevuse pinnalt ei saa usutavaks pidada, et ta tegelikult soovib oma kodakondsusriiki naasta. Seetõ3u puudub põhjus arvata, et näiteks dokumen(de hoiule võtmine või regulaarne PPA-sse registreerimisele ilmumise kohustus takistaks puudutatud isikul põgenemist. Puudutatud isiku varasem liikumine erinevate riikide vahel ja mitmete rahvusvahelise kaitse taotluste esitamine viitab üheselt sellele, et ta kasutab kõiki võimalusi, et Euroopasse jääda. Puudutatud isiku ebausaldusväärsust suurendab veelgi asjaolu, et ta väi(s PPA ametnikele esmalt, et tal puuduvad dokumendid, kuigi tegelikult oli isikut tõendav dokument olemas. Selline käitumine viitab samu( sellele, et puudutatud isiku soov võis olla oma tegelikku iden(tee( varjata lootuses, et see suurendab tema võimalusi jääda näiteks rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks vabadusse või lootuses, et PPA ametnikud ei avasta (või ei avasta kohe), et tema suhtes keh(b teise riigi kehtestatud Schengeni alale sissesõidukeeld. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks väl(matu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel ars(abi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu või mis seaks kahtluse alla puudutatud isiku kinnipidamise proportsionaalsuse. 7.
lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mi3e kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.