Obsah (5)

§ 14§ 16§ 33§ 46§ 50

KOHTUOTSUS Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Rahvakohtunikud Sekretär Tõlk Prokurör Süüdistatav Tõkend Kaitsja Süüdistatav Harju Maakohus 24.05.2021 Tallinna kohtuma

nõudeid:

§ 14

lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

§ 46

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile.

§ 46

lg 2 kohaselt asulasisel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvale sõidukite vahelise pikivahe läbiviimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit.

§ 50

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht järgima

§ - s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid tehiolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega pani Isa Khalilov toime KarS § 422 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest kahe inimese surma ja tekitas kahele inimesele raske tervisekahjustuse. Vjatšeslav Kalašnikovi süüdistatakse selles, et tema liiklusnõuete rikkumisega põhjustas ettevaatamatusest kahe inimese surma ja tekitas kahele inimesele rasked tervisekahjustused, mis seisnes selles, et tema 20.06.2020 kella 18.28 Tallinnas Harju tänava ja Niguliste tänava ristmikult alustas sõitu Tallinnas Lasnamäe elamurajooni suunas. Vjatšeslav Kalašnikov alustas sõitu, juhtides mootorsõidukit Chevrolet Camaro registreerimismärgiga xxx. Isa Khalilov järgnes temale, juhtides mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga xxx. Selliselt, ehk Vjatšeslav Kalašnikov ees ja Isa Khalilov tema järel, sõideti Tallinnas Pärnu maanteele, kust 5 suunduti Viru ringi poole ja sealt edasi Narva maanteele, kust kiirendades pöörati paremale Pronksi tänavale, ning kus õnnestus Isa Khalilovil kiirendada sõidukiga BMW X5 registreerimismärgiga xxx Vjatšeslav Kalašnikovi poolt juhitud sõidukist Chevrolet Camaro registreerimismärgiga xxx mööda ja reastuda ümber tema ette. Seejärel pöörati vasakule Kunderi tänavale kuni jõuti Laagna teeni, kust alates hakkasid Vjatšeslav Kalašnikov ja Isa Khalilov järjepidevalt suurendama enda sõidukite sõidukiiruseid selliselt, et Vjatšeslav Kalašnikov sõitis ees ja Isa Khalilov sõitis tema järel. Selliselt tegutsedes ja oma tegevusega tugevdades üksteise teotahet, saavutas Tallinnas Laagna teel Mustakivi 13 juures Vjatšeslav Kalašnikov sõidukiiruse 190…196 km/h ja Isa Khalilov sõidukiiruse ca 201 km/h. Tallinnas Laagna teel Mustakivi 13 juures õnnestus Vjatšeslav Kalašnikovil ees sõitnud mootorsõidukist Volvo XC60 registreerimismärgiga xxx mööda sõita, kuid Vjatšeslav Kalašnikovi kannul sõitnud Isa Khalilov sõitis mootorsõidukiga BMW X5 registreerimismärgiga xxx tagant otsa ees liikuvale mootorsõidukile Volvo XC60 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis O Š, mis paiskus kokkupõrke tagajärjel vasakule haljasalale. Mootorsõiduk BMW X5 registreerimismärgiga xxx paiskus pärast mootorsõidukiga Volvo XC60 kokkupõrget paremale tagant otsa esimesel sõidurajal liikuvale sõidukile Ford Fiesta registreerimismärgiga xxx, mida juhtis S B, ning mootorsõiduk Ford Fiesta paiskus omakorda tagant otsa enda ees sõitnud mootorsõidukile Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx, mida juhtis A B. Mootorsõiduk BMW X5 registreerimismärgiga xxx ja mootorsõiduk Ford Fiesta registreerimismärgiga xxx paiskusid kokkupõrkest paremal tee ääres olevasse bussiootepaviljoni, kus seisid jalakäija O B ja A K. Tahtliku liiklusnõuete rikkumisega ehk sõites päevasel ajal (kell 18.28) linnasisesel alal, mil liiklustihedus on suurem kui öisel ajal ning kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h, sõidukiirusega, mis ületab ligi 3 korda lubatud sõidukiirust ning eirates LS § 14 lg 2 sätestatud nõuet olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagada liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, ei veendunud ta enne manöövri alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, kuid oleks Vjatšeslav Kalašnikov pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema tahtlik

s sätestatud nõuete rikkumine võib põhjustada liiklusõnnetuse, millega kaasneb inimeste surm ja/või raskete tervisekahjustustuste tekitamine. Selliselt tegutsedes põhjustas Vjatšeslav Kalašnikov ettevaatamatusest O B ja S Bi surma ning tekitasid rasked tervisekahjustused A Kle ja O Š poolt juhitud sõidukis viibinud kaasreisijale T Šle. Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx, 31.08.2020, on O B surmapõhjuseks pea, kaela, kehatüve ja kõikide jäsemete tömp trauma skeletiluude murdudega ning peaaju, seljaaju ja siseorganite (aordi, alumise õõnesveeni, kopsude, vahelihase parema kupli, mõlema neeru värati, soolekinnisti ja kõhukelme rebendid) vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Lähtuvalt surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx, 31.08.2020, on S Bi surmapõhjuseks massiivne pea, kaela, kehatüve ja jäsemete koos peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumite ning siseelundite vigastustega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust, traumaatiline peaajuturse ning kopsuturse. Lähtuvalt isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx, 07.09.2020, on T Šle tekitatud järgmised tervisekahjustused: peaajupõrutus kolletega mõlemas suurajupoolkeras, difuusne ajukahjustus, parempoolne kõvakelmealune verevalum, traumaatiline ämblikuvõrkkestaalune verevalum, parema oimuluu murd, otsmikuluu murd vasakul, kuklaluu murd vasakul, koljupõhimiku murd, parema silmakoopa ülaseina murd, ninavaheseina murd; rinnaku murd, kopsude põrutus ning 6 nahamarrastus paremal puusal. Tekitatud tervisekahjustused on eluohtlikud ja nende paranemine kestab rohkem kui neli kuud. Lähtuvalt isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx, 10.08.2020, on A Kl tuvastatud hulgitrauma: põrutushaavad lagipea piirkonnas koos verevalumiga kõõlustanul ja nahaaluse verevalumiga kukla-kiiru piirkonnas; lülisamba 1.-2. nimmelüli lülikehade kompressioonimurrud, 5.-6 ja 8.rinnalüli ogajätkete murrud; ristluu murd; põrutushaavad vasakul õlavarrel ja paremal küünarnukil ning pindmised nahavigastused kehatüvel, üla- ja alajäsemetel. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid nende paranemine kestab üle 4 kuu. Liiklusõnnetus toimus valgel ajal, asfaltkattega teel, tee oli kuiv ja tasane. Lubatud suurim liikluskiirus nimetatud teelõigul on 70 km/h. Liiklusõnnetus toimus, sest Vjatšeslav Kalašnikov rikkus tahtlikult järgmisi

nõudeid:

§ 14

lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

§ 16

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet.

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid.

§ 46

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud sõidukile.

§ 46

lg 2 kohaselt asulasisel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvale sõidukite vahelise pikivahe läbiviimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit.

§ 50

lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht järgima

§ - s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid tehiolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 50

lg 5 p 3 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Seega pani Vjatšeslav Kalašnikov toime KarS § 422 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega põhjustas ettevaatamatusest kahe inimese surma ja tekitas kahele inimesele raske tervisekahjustuse. 7 2.Kohtu põhjendused 2.1 Isa Khalilovi süüdistus KarS § 422 lg 2 p 2 järgi. Kohtulikult arutamisel uuritud tõenditega on kohtu hinnangul kinnitamist leidnud, et Isa Khalilov on toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo. 2.1.1 Objektiivsed tunnused KarS § 422 lg 2 p 2 süüteoskoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sõidukijuhtimise käigus liiklus- või käitusnormide rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg, antud juhul on selleks tagajärjeks kahele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine ja kahe inimese surma põhjustamine. I.Kahalilov rikkus kohtu hinnangul kõiki süüdistuses näidatud Liikluseeskirja nõudeid ja need rikkumised on tõendatud tõenditega (milliseid kohus analüüsib allpool), millistest nähtub muuhulgas I.Khalilovi sõidumaneer ja sõiduki kiirus. I.Khalilov ei olnud liikluses ettevaatlik ja hoolikas, et vältida ohtu ja kahju tekitamist (kiirus, millega I.Khalilov sõitis, oli selline, et ohtu ja kahju tekitamist oli tema sõidukogemuste juures vältida võimatu). I.Khalilov, sõites lubatust palju suurema kiirusega, vahetades suurel kiirusel ja pidevalt sõiduradu, ei olnud teiste liiklejate suhtes viisakas ega arvestanud teiste liiklejatega ning ohustas neid (sellest annavad tunnistust juba üksnes liiklusõnnetuse tagajärjed). I.Khalilov ei arvestanud suurel kiirusel sõites, et hoida tuleb pikivahet, tegi järske manöövreid veendumata nende ohutuses, samuti ei arvestanud ta oma sõidukogemust (juhtimisõigust tal samuti polnud), ei arvestanud liiklustihedust (tegemist ei olnud teega, kus ei liigu teisi sõidukeid või on neid väga vähe). Kõik need rikkumised on eelkõige näha videosalvestistelt, aga on osaliselt (nt sõidukiiruse osas) tuvastatavad ka ekspert L.T eksperdiarvamuses kajastuvaga. I.Khalilov rikkus Liikluseeskirja nõudeid tahtlikult. Oma käitumisega põhjustas I.Khalilov liiklusõnnetuse, milles kaks inimest said raskeid tervisekahjustusi ja kaks hukkusid. Tagajärg on põhjustatud ettevaatamatusest. Teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Ilma I.Kahlilovi poolt ulatuslikult liiklusnõuete rikkumiseta ei oleks kaasnenud sedavõrd raskeid tagajärgi teistele liiklejatele. Kui I.Khalilov oleks rikkunud liikluse nõudeid näiteks selliselt, et ta oleks ületanud küll sõidukiirust, kuid seda mitte sellises ulatuses, oleks ta suutnud esiteks eesseisvale sõidukile otsasõitu vältida ja teiseks poleks sündmusteahelat sellisel kujul nagu see aset leidis, olnud. Kohus leiab, et I,Khalilovi kaitsja väited selle kohta, justkui oleks liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto Volvo juht O Š olnud samuti liiklusõnnetuses süüdi, kuna rikkus LE reegleid, mis käsitlevad manöövri tegemist liikluses, ei vasta tõele. Esiteks, on tuvastatud, te sõiduauto Volvo juht O Š küll soovis sõidurada vahetada, et anda teisele sõidukile teed, kuid veendunud, et see ei ole ohutu, loobus manöövri sooritamisest. See on tõendatud tunnistaja K P ütlustega, aga ka eksperdi ütlustega selle kohta, et mingit manöövrit Volvo juht O Š ei sooritanud. Kuid kohus nendib siiski ka seda, et manöövri sooritamises ei ole midagi ebaseaduslikku, samuti sellest loobumises. Seda juhtub liikluses iga päev. Küll aga peab ühe sõiduki taga liikuv teine sõidukijuht hoidma eesliikuva sõidukiga piisavat pikivahet, et vajadusel saaks kiiresti kiirust vähendada või pidurdada. Kui I.Khalilov oleks oma sõidukiga liikunud selliselt, et hoidnuks piisavat pikivahet ja sõitnud antud teelõigul lubatud sõidukiiruse piires, siis ei oleks liiklusõnnetust juhtunud. Väärib märkimist, et Volvo juht O Š ei ületanud lubatud sõidukiirust. 8 Isa Khalilovi süü on temale esitatud süüdistuses tõendatud järgmiste tõenditega: Tunnistaja V K ütlustega on tõendatud, et (I kd, tl 51) tema sõitis 20.06.20202 Tallinnas, Laagna teel S Bi poolt sõidukis Ford Fiesta, reg nr xxx kaassõitjana, istudes juhi kõrvalistmel. Sõiduk oli uus ja korras (2018 a sõiduk), mõlemad sõitjad olid kinnitatud turvavööga. Järsku tuli vasakult poolt löök ja sõiduk hakkas pöörlema, kui avas silmad, siis S B oli tema poole kummargil ja teadvuseta. Iseseisvalt ta autost välja ei saanud, teda aidati. S B tuli autost nö välja lõigata (seda kinnitavad ka videosalvestised). Turvavööst olid temal kehal ja kaelal sinikad. S B suri haiglas. Stansilav Burlakov oli eeskujulik sõitja, ta ei olnud liikluses närviline, ei kiirustanud, oli eeskujuliku sõidustiiliga. Stanislaviga oli ta koos 3 aastat ja tema oli tema kõige lähedasem inimene. Seega nähtub tunnistaja ütlustest, et S Bi poolt juhitud sõiduk sattus liiklusavariisse kõrvaliste isikute ebaadekvaatse liikluskäitumise tulemusena, väga ootamatult. Pole tuvastatud, et S B oleks rikkunud liiklusnõudeid ja sõiduki käitusnõudeid. Pole alust kahelda ka selles, et sõitjate turvavööd S Bi juhitud sõidukis olid kinnitatud. Tunnistaja usaldusvääruses ei ole kohtul vähimatki alust kahelda, tema ütlused on kookõlas teiste kogutud tõenditega, sealhulgas sündmuskoha ja sõidukite vaatlusprotokollides kajastuvaga. Tunnistaja V Kile tekitatud tervisekahjustused (peamiselt marrastused) nähtuvad EMO-kaardilt (II kd , tl 1-4). Muuhulgas nähtub ka sellelt kaardilt see, et V K on ka kiirabis öelnud, et turvavööd olid sõidu ajal kinnitatud; Asitõendi (Tallinna turvakaamerate videosalvestised CD plaatidel) vaatlusprotokollist fototabelitega nähtub süüdistatavate liikumistrajektoor, mida on kirjeldatud süüdistuses, nähtub süüdistatavate närviline ja kiire ning agressiivne sõidustiil (II kd, tl 5-15). 20.06.2020 kell 05:20:01 pargib Dunkri X Tallinnas, majade sisehoovis valget värvi sõiduk BMW. Samal päeval kell 05:20:58 sõidab sisehoovi kollast värvi sportauto, kell 05.21.10 väljub kollasest sportautost V.Kalašnikov, kell 05:21:59 istub V.Kalašnikov samasse autosse ja sõidab sisehoovist välja. Fotolt nr 5 on näha, et kollase sõiduki reg.nr on xxx. Kollane sportauto sõidab hiljem veelkord sama maja hoovi ja pargib valge BMW juurde. Kell 12:21:49 liigub Isa Khalilov valget värvi BMW juurde, istub juhi kohale ja sõiduk hakkab liikuma. Kell 18.20:35 tagurdab kollane sõiduk parkimiskohalt ja väljub sisehoovist. Kohus märgib, et videolt nähtuvat ei ole keegi kohtuistungitel vaidlustanud. Isa Khalilov on kinnitanud, et tema juhtis valget BMW-d ja V.Kalašnikov on tunnistanud, et tema juhtis kollast sõidukit; Asitõendi vaatlusprotokollist (videosalvestised Tallinna turvakaameratest, II kd, tl 16 - 40 ) nähtub V.Kalašnikovi ja I.Khalilovi kohtumine Harju tn ja Niguliste tänava ristmikul (mõlemad sõidukid on samuti näha) kella 18:19:09 paiku. Videosalvestise 9.minutil ja 28.sekundil on näha, kuidas mööda Harju tänavat Rüütli tänava ja Müürivahe tänava suunas liigub kollane sõiduauto ja selle järel valget värvi sõiduauto ja seejärel musta värvi sõiduk. Järgmiselt videosalvestiselt nähtub, et Vana-Posti tänavalt sõidab Suur-Karja tänavale välja esmalt kollane sõiduk Chevrolet, selle järel valge linnamaastur BMW ja seejärel musta värvi sõiduauto Mustang. Videosalvestiselt nähtub, et valget värvi BMW-d juhib heledas särgis meesterahvas, kellel on ees päikeseprillid. Järgmiselt videosalvestiselt nähtub, kuidas sõidukid pööravad Vanalinnast Pärnu mnt-le, eelpool juba nimetatud kollane sõiduk (V.Kalašnikov) ees, selle järel valge (I.Khalilov) ja siis 9 must (V T). Vasakpöörde sooritamisel hakkab agressiivse kiirendamise tõttu kollane sõiduk vibama. Järgmiselt videosalvestiselt nähtub samuti kollase sõiduki agressiivne kiirendamine ja sõidurea vahetus. Sõidukite järjekod on sama (kollane, valge, must). Järgmiselt videosalvestiselt nähtub sõidukite liikumine alates Narva mnt ja A.L tänava ristmikust Pirita suunas. Kollane Chevrolet möödub oluliselt kiirema sõidukiirusega aeglasemalt sõitvast valgest sõiduautost (märkus: see ei ole I.Khalilovi juhitav valge sõiduk), temale järgneb I.Khalilovi juhitav valge BMW, mille sõidukiirus on samuti märgatavalt suurem, kui ees liikuval teisel valgel sõidukil. Videolt on näha, kuidas valge BMW teeb teistest sõidukitest möödasõite, vahetades agressiivselt sõiduradasid. Järgmiselt videosalvestuselt nähtub, kuidas sõidukid lähenevad Narva mnt ja Pornksi tn ristmikule. Kollane sõiduk ees, valge selle järel. Peale pööret reastuvad mõlemad sõidukid teisele sõidurajale ning peale kiirendamist sooritavad möödasõidu eespool olevatest sõidukitest, kasutades selleks esimest sõidurada. Järgmiselt videolt nähtub, kuidas Gonsiori tn ja Pronksi tn ristmikult liigub Narva mnt poolt Tartu mnt suunas lisaks teistele sõidukitele teisel sõidurajal kollane Chevrolet xxx ning temast möödub ristmikul, liikudes mööda esimest sõidurada, linnamaastur BMW registrimärgiga xxx, neile järgneb must Mustang registrimärgiga xxx Pärast ristmiku ületamist. Kõik sõidukid sooritavad vasakpöörde Kunderi tänavale. Järgmisest videosalvestusest nähtub, et video 7.ndal sekundil Laagna teel suunaga linnast välja liiguvad sõidukid. Neist möödub suurel kiirusel kollane Chevrolet, suundub siis Raadiku sillale ja uuesti Kesklinna suunas viivale Laagna teele. Videosalvestiselt on näha liiklusõnnetust ja see, kuidas V.Kalašnikov suundub sündmuskohale, samuti I,.Khalilov. Laagna tee ääres on peatunud nii kollane Chevrolet kui must Mustang ja nende juhid. Videost on näha ka V.Kalašnikovi sündmuskohalt lahkumine kollase Chevrolet´ga. Seega nähtub videosalvestistelt, kes, kus ja millal millise sõidukiga sõitis, millises järjestuses samuti see, et sõidumaneer oli agressiivne, sooritatakse suurel kiirusel möödasõite jne. Sisuliselt on videosalvestistelt näha suures osas kogu sündmusele eelnev ja ka sündmus ise. Asitõendi vaatlusprotokollist (turvakaamera salvestus, mis on paigaldatud Koorti tn x maja külge, II kd , tl 41 – 43) nähtub, kuidas kell 18:37:11 sõidab kollast värvi sõiduk kesklinna poolt Mustakivi tee poole teise ja kolmanda sõiduraja keskel mööda valget katkendjoont, tema taga sõidab valget värvi sõiduk. Mõlemad sõidukid liiguvad kiiremini kõikidest teistest sõidukitest, nad sõeluvad teiste sõidukite vahel ja mööduvad neist kord paremalt, kord vasakult poolt. Härma silla juures jõuab valget värvi sõiduk kollasele järele ja mõlemad sõidukid lisavad kiirust. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd , tl 44- 48) nähtub samuti kollase ja valge sõiduki liikumine ja möödasõit teistest sõidukitest suurel kiirusel. Ka nendelt videotelt nähtuvat ei ole keegi vaidlustanud, süüdistatavad on kinnitanud kohtumist ja avaldanud, et musta värvi sõidukit juhtis tunnistaja V T. Seda on kinnitanud ka tunnistaja ise. Kokkuvõtvalt kinnitab videotelt nähtu, et süüdistatavate sõidustiil oli agressiivne, suurel kiirusel tehti möödasõite teistest sõidukitest ja kohtul ei jäänud tõendit hinnates vähimatki kahtlust, et nii Isa Khalilovi kui V.Kalašnikovi sõidustiil oli äärmiselt ohtlik nii neile endile kui teistele liiklejatele. Sellisele järeldusele jõuaks iga objektiivne (ex ante) kõrvalseisja, kes sellist võiduajamist pealt näeks. Asitõendi vaatlusprotokollist (päästesõidukite ja päästjate kiivrikaamerate salvestised) nähtub, et sündmuskohal jalutasid ringi nii I. Khalilov kui V T (Mustangi juht). I.Khalilov ja V 10 T vestlevad omavahel. V.Kalašnikovi sõiduk seisab teisel pool kanalit. Nähtuvad sõidukite purustused ja olustik sündmuskohal, kannatanuteele antakse esmaabi, S B lõigatakse autost välja nagu seda kinnitas ka tunnistaja V K. Vaadeldud videote pinnalt võib teha järelduse, et I.Khalilov ei põgenenud sündmuskohalt, oli koostööaldis politseiga ja ei ole kunagi oma osalust avariis eitanud. Selles osas kohus kaitsjaga nõustub, kuid selles osas ei ole kohtus ka vaidlust tekkinud. Asitõendi vaatlusprotokollist (Kärberi X videosalvestistl 63-70) nähtub, et videosalvestise aja järgi kell 20:23:00 viibib V.Kalašnikov kollase Chevrolet´ga aadressil Kärberi X, mingil ajal jõuab sinna ka musta värvi Mustang xxx ehk kohtuvad omavahel V.Kalašnikov ja V T ning vestlevad omavahel – tõenduslikust küljest ei anna see tõend kohtu arvates informatsiooni kui see, et V.Kalašnikov ja V T peale õnnetust kohtusid ja vestlesid. Asitõendi vaatlusprotokollist (Lasnamäe Centrumi turvakaamera salvestus, II kd tl 178-179 ) nähtub, et 20.06.2020 kell 18:37:35 kollast värvi sõiduk sõidab väga suurel kiirusel mööda Laagna kanalit Kesklinna poolt Mustakivi tee poole. Kohe peale kollase sõiduki möödumist on tema taga näha tolmupilve, millest ettepoole paiskub tumedat värvi sõiduk. Samal ajal paiskuvad kaks sõidukit bussiootepaviljoni, mis puruneb. Seega vahetult enne avariid sõitis kanalis suurel kiirusel V.Kalašnikov kollase sõidukiga ja tema järel I.Khalilov, kes põhjustas avarii. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt (II kd, tl 71-76) on liiklusõnnetuses osalenud 4 sõidukit, hukkus 1 inimene ja sai vigastada 6 inimest. Liiklusõnnetuses osalesid: Volvo XC 60 reg nr xxx , juht Š O ja BMW X5 M50D reg nr xxx, so Isa Khalilov . Isa Khalilovi juhitud sõidukil on esiosa deformatsioon, O Š juhitud sõidukil tagaosa deformatsioon. Vaatlusprotokoll on koostatud 20.06.2020 kell 19.20 Mustakivi tee 13 juures. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 70 km/h. T Š viidi haiglasse, jalakäija O B hukkus. Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus: BMW sõitis tagant otsa Volvole, Volvo sõitis teelt välja vasakule, BMW paremale vastu Fordi ja seejärel bussipaviljoni. Ford paiskus omakorda vastu Toyotat. Nähtub, et avariis osalenud Toyota Avensisel reg nr xxx, mida juhtis A B, on kahjustatud tagaosa. Selles sõidukis viibisid veel M J ja K B (2-aastane). Avariis osalenud Ford Fiestal, reg nr xxx, mida juhtis S B, esines täielik deformatsioon. Selles sõidukis viibis V K, kes sai vigastada. Sõiduki juht S B viidi haiglasse. Õnnetuses sai vigastada ka jalakäija A K, kes toimetati haiglasse. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (II tl 77-93) nähtub, milliseid jälgi sündmuskohal 20.06.2020 kell 19.20 fikseeriti, sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabelid, fotodelt nähtuvad fikseeritud jäljed, sõidukite purustused ja asukohad, hukkunud jalakäija. Kohtu hinnangul on sündmuskohta vaadeldud piisava põhjalikkusega ja objektiivselt, vaatlusprotokollides kajastuv annab väga selge pildi olukorrast sündmuskohal, õnnetuses osalenud sõidukitest ja kannatada saanutest. Liiklusvahendite vaatlusprotokollidest (vaadeldud on liiklusõnnetuses osalenud Toyota Avensist, Ford Fiestat reg nr xxx, II kd tl 94 ) nähtuvalt on sõidukil Toyota Avensis tagaosa deformatsioon, tagaklaas katki, tagaosa küljes siniseid värviosakesi, rehvid on survestatud ja vastasid nõetele. Sõidukil Ford Fiestal tuvastati esiosa deformatsioon, tagaosa deformatsioon, Tagaosa küljes valget värvi sõiduki detail, turvapadjad avanenud, juhi kõrvalistuja turvavööl 11 sulamise jälg, vasakupoolsel küljel keskmine tugipost eemaldatud ning katus lahti lõigatud, esiklaas lahti lõigatud, katus tagaosa juurest kõver, keerates rooliratast pööravad ka rattad vastavas suunas. Sõiduauto Volvo XC 60 reg nr xxx vaatlusega tuvastati, et esineb sõidukil tagaosa deformatsioon, tagaklaas on katki, Keerates rooliratast pööravad ka esirehvid vastavas suunas. Vasakpoolne küljepost eemaldatud koos tagumise uksega, juhi turvavöö lahti lõigatud, külje turvakardinad avanenud, salongis veretaolise vedeliku pritsmed, tagumised rehvid koos velgedega viltu. Sõiduauto BMW X5 M50D reg nr xxx vaatlusega tuvastati, et deformeerunud on sõiduki esiosa, esiklaas, katuseluuk, turvapadjad on avanenud, parempoolne esirehv koos veljega on viltu ja rehv ei ole survestatud ja velg on katki, vasakpoolne esirehv ei ole survestatud, juhi turvavööl sulamise jälg, keerates rooliratast vasakule ja paremale, siis pöördub vasakpoolne esirehv vastavas suunas, aga parempoolne esirehv ei liigu. Vaatlusprotokollide pinnalt võib teha järelduse, et avariis osalenud sõidukid olid enne liiklusõnnetust sõidukorras ja üldiselt tehniliselt korras, vähemalt ei tuvastatud vaatlusega vastupidist (niivõrd kuivõrd üldse seda oli võimalik tuvastada näiteks väga purunenud sõidukite puhul). Eksperdiarvamuse kohaselt (ekspertiisisakt nr xxx, II kd , tl 104-113) oli sõiduauto BMW X5 reg.märk xxx arvutuslik liikumiskiirus kokkupõrke hetkel 192 km/h, sõiduauto Volvo XC60 reg.märk xxx oma vastavalt 70 km/h. Sõiduauto BMW arvutuslik kiirus kokkupõrkehetkel sõiduautoga Ford Fiesta reg.märk xxx oli ca 124 km/h ja Fordi liikumiskiirus ca 37 km/h. Sõiduauto BMW arvutuslik kiirus esimesena tekkinud rehvijälgede alguses (enne liiklusõnnetust) oli ca 201 km/h. Sõiduauto BMW X5 reg.märk xxx arvustuslik peatumisteekond lubatud piirkiiruselt 70 km/h pidurdades on ca 53 meetrit. Sõiduauto BMW peatumisteekond liiklusõnnetuse eelselt arvutuslikult liikumiskiiruselt 201 km/h pidurdades on ca 296 meetrit. Juhi reaktsiooniaja 1 s jooksul läbib sõiduauto BMW liiklusõnnetuse eelsel arvustuslikul liikumiskiirusel 201 km/h teepikkuse ca 56 m. Eksperdiarvamusest võib järeldada seda, et on üheselt tõendatud see, et teised liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid ei ületanud lubatud sõidukiirust, I.Khalilov oli oma sõidukiiruse aga valinud selliselt, et ohu tekitamine oli vältimatu, ohu ilmnemisel selle likvideerimine oli võimatu, sõiduki kiire peatamine ohu ilmnemisel oli võimatu ja liiklussituatsiooni rahulik jälgimine oli võimatu. Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses ja eksperdi pädevuses. Eksperdi järelduseni jõudmine on ekspertiisiakti kirjeldavas osas loogiline ja jälgitav. Mis puudutab kaitsja esitatud väitesse, et ekspert eksib, kui väidab, et liiklusõnnetuses osalenud Volvo manöövrit ei teinud, tegelikult tegi manöövri ja seetõttu õnnetus juhtuski. Kohus seda kaitsja seisukohta mingil juhul ei jaga ja tuleb selle küsimuse analüüsi juurde allpool tagasi. Ilmne on, et süüdistatav püüab iga hinna eest leida väiksematki viga teiste õnnetuses osalenud juhtide poolt, et vähendada oma süü suurust. Ekspert L T andis kohtistungil ütlusi (I kd, tl 73-75). Sisuliselt kinnitas ta oma varasemalt antud eksperdiarvamust, selgitas objektiivseid parameetreid, mille alusel ekspert arvamusele jõudis. Kohtu hinnangul põhjendas ekspert veenvalt, kuidas ta mingitele järeldustele jõudis, see on jälgitav, loogiline, ja kohtu hinnangul on need järeldused õiged ja vastavuses teiste asjas kogutud tõenditega. Eksperdiarvamusest (ekspertiisiakt xxx, Ii kd , tl 114- ) nähtub, et sõiduauto Chevrolet arvutuslik liikumiskiirus liiklusõnnetuse toimuumise sündmuskohal oli ca 190…196 km /h. 12 Kohtul puudub alus kahelda eksperdiarvamuse õigsuses ja eksperdi pädevuses. Eksperdi järelduseni jõudmine on ekspertiisiakti kirjeldavas osas loogiline ja jälgitav. Eksperdiarvamusest (ekspertiisiakt nr xxx, II kd tl 120-138 ja kohturadioloogilise uuringu akt nr 023/2020 II kd , tl 138 -145 ) nähtub, et O B sai 20.06.2020 liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi. Vigastused võivad olla tekitatud vahetult enne surma saabumist ühemomentselt tömbi vägivalla toimel liiklusõnnetuse käigus võimalikult jalakäija ja liikuva transpordivahendi kokkupõrkel ning jalakäija paiskumisel kõvale tömbile pinnale, kusjuures ei saa välistada võimalust, et nn esmaslöögi sai püstiasendis viibinud kannatanu vastu vasakut alajäset suunaga vasakult paremale. O B surm saabus sündmuskohal. Surnukeha verest ja uriinist alkoholi ei leitud. Kohturadiloogilise uuringu käigus on fikseeritud kannatanu vigastused, sealhulgas luumurrud ja verevalumid, viited ägedale verekaotusele. Eksperdiarvamus on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, selle õigsuses pole kohtul alust kahelda. S Bi EMO-kaardist nähtub (II kd, tl 146-149 ), et kannatanu S B saabus EMO-sse 20.06.2020 kell 19:24l tuvastati aju koldeline vigastus (raske ajutrauma) ja täpsustamata hulgivigastused. Eksperdiarvamusest (ekspertiisiakt xxx, II kd tl 151-163 ) ja kohturadioloogilisest uuringust (akt nr 020/2020, II kd, tl 164) nähtub, et S B surma põhjuseks olid eluohtlikud tervisekahjustused (peaajuturse, ajukelmetealused verevalumid, roidemuurud mõlemal pool), mis võisid olla tekitatud 20.06.2020 liiklusõnnetuse käigus löökidest või paiskumisest Vastu ümbritsevaid tömpe esemeid või pindu autosalongis ja/või deformeerunud ja nihkunud autoosade kompressioonist kehale. S B suri 21.06.2020 kell 12.

1. Surnukeha verest ja uriinist alkoholi ega narkootilisi aineid ei leitud. Eksperdiarvamus on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, selle õigsuses pole kohtul alust kahelda. Eksperdiarvamusest (ekspertiisiakt nr xxx , Ii kd tl 172 - ) nähtub, et T Šl tuvastati eluohtlikud tervisekahjustused, mis võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal (20.06.2020) toimunud liiklusõnnetuses sõidukite kokkupõrke tagajärjel kannatanu paiskumisest vastu kõva tömpi pinda ja/või deformeerunud sõiduki detailide survest kehale. Prognoos tõsine. Eksperdiarvamus on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, selle õigsuses pole kohtul alust kahelda. Kõik kohtule esitatud kirjalikud tõendid on kohtu hinnangul lubatavad, neid on kohtuistungil uuritud ja need on omavahel oma sisult kooskõlas ja usaldusväärsed. Lisaks sellele on need kooskõlas ka tunnistajate ka kannatanute ütlustega, osaliselt ka süüdistatavate endi ütlustega. Tunnistaja A B (sõiduki Tpoyota Avensis xxx juht) andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema liikus sõidukiga Toyota Avensis Laagna teel, sõidukis viibisid veel M J ja poeg K, kes oli sel hetkel 2,3 aastane. Ta kuulis pauku, vaatas tahavaatepeeglisse ja nägi, et tema suunas liigub sinine auto ja see sõitis talle sisse. Sõiduki parempoolne tagaosa sai vigastada, keegi autos olnutest kannatada ei saanud. Kui autost väljus, siis nägi, et avariis oli osalenud Volvo, Ford ja BMW, kedagi elustati sündmuskohal BMW juhti nägi sündmuskohal, tal oli seljas valge Tsärk. 13 Tunnistaja M J andis sisult samasuguseid ütlusi kui tunnistaja A.B, kinnitas, et istus Toyota tagaistmel koos lapsega, kes otsa sõitis, seda ei näinud. Tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, need on kooskõlas teiste tõenditega, seega puudub neis alus kahelda. Tunnistaja A.B ütlused BMW juhi (I.Khalilovi) riietuse kohta kattuvad varasemalt vaadeldud videosalvestisest nähtuvaga (valge T-särk). Tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema oli isik, kes andis politseile üle oma sõiduki pardakaamera videosalvestuse, millelt on näha, kuidas 20.06.2020 temast sõidavad Laagna teel suunaga Lasnamäe poole mööda sõidukid ja pärast on nähtavad avarii tagajärjed. Need sõidukid olid kollane Chevrolet ja valge BMW X
2. Kollane sõiduk sõitis tema tagant välja, möödus temast paremalt suunatuld näitamata. Kollase sõiduki kiirus oli tema sõiduki kiirusest suurem. Tema sõitis kiirusega ca 70 km/h. Valge BMW järgnes küllatki kiiresti kollase järel temast parmeal rajal, kui see sõidu ümber reastus, siis suunatuld ka ei näidanud. Ka BMW sõidukiirus oli tema sõiduki omast suurem. Kui sõidukid olid temast möödunud, siis ei jäänud nad sinna, kuhu olid reastunud, vaid vahetasid ridu. Seega iseloomustab tunnistaja mõlema süüdistatava sõidustiili ja kiirust selliselt nagu on see nähtav ka mitmetelt videosalvestistelt. Puudub alus kahelda tunnistaja usaldusväärsuses, need on kookõlas teiste tõenditega. Tunnistaja A S on edastanud politseile ka Toyota Avensise reg märk xxx videoregistraatori videosalvestise, mida on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis (III kd , tl 3 - 12) ja millest nähtub, et A S on avaldanud, et kellaaeg videos on mõni minut ettepoole nihkes. Nähtub, et kell 18.40.45 (arvestada tuleb eelpoolnimetatud kellaaja nihet!) sõidab eelnimetaud Toyota teises sõidureas (kokku on 4 rida ühes sõidusuunas), kell 18.41.15 reastub Toyota kõige vasakpoolsemasse ritta ehk esimesse sõiduritta, kell 18:41:22 möödub Toyotast kollane sportauto suurel kiirusel, Toyotast paremalt poolt, kell 18:41:27 reastub kollane sportauto ilma suunatuld näitamata kolmandalt realt teisele ja tema järel sõidab kolmandas reas valget värvi BMW.Kell 18:41:30 reastub kollane sportauto ilma suunda näitamata teiselt realt esimesele ning valge B;W reastub suunda näitamata kolmandalt realt teisele. Mõlemad sõidukid kaugenevad Toyotast silmnähtavalt kiiresti. Kell 18:41:35 jätkab kollane sportauto sõitu esimesel sõidureal ja valge BMW reastub äkiliselt teiselt realt kolmandale reale. Sõidukid mööduvad mõlemad samal ajal teises reas sõitvast sõidukist, kollane sportauto vasakult poolt ja valge BMW paremalt poolt. Kell 18:41:38 reastub kollane auto äkiliselt esimesest sõidureast teisele ja valget värvi BMW reastub kolmandalt realt teisel reale. Pärast seda kaovad mõlemad sõidukid Toyota vaateväljast. Varsti möödub Toyotast musta värvi Mustang alas, kus on kiirusepiirang 50 km/h ja kaugeneb Toyotast kiiresti, reastub korduvalt suunda näitamata ümber ja kaob Toyota vaateväljast. Hiljem on näha, kuidas Mustang seisab kolmandas reas ja selle juht T,V. seisab sõiduki kõrval, V T kohtub I.Khaliloviga sündmuskohal, nad ruttavad teineteise poole ja jutustavad. Nimetatud salvestiselt on taaskord näha süüdistatavate ohtlik sõidustiil, reavahetus suunda näitamata, pidev reavahetus, ilmselge kiirusepiirangute rikkumine. Salvestise põhjal (nagu ka teiste salvestiste põhjal) võib teha ühese järelduse selle kohta, et I.Khalilov ja V.Kalašnikov sõitsid Laagna teel sisuliselt võidu, ja ei ole mitte mingit vahet, kas sellises ohtlikus võidukihutamises lepiti kokku juba vanalinnas enne teele asumist (tõendid selle kohta kohtul puuduvad) või pandi selline võiduajamine toime konkludentsete tegudega. Fakt on see, et teineteist selles võidusõidus toetati ja innustati ja mitte kummalgi ei tulnud pähe seda endale ja teistele liiklejatele surmaohtu kujutavat sõitu lõpetada. 14 Tunnistaja V T (musta Mustangi juht) andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema tunneb mõlemat süüdistatavat ca aasta või pool aastat. 20.06 sündmuste ajal sõitis ta koos süüdistatavatega Laagna teele välja, kuid tema pidurdas ja võttis veidi paremale, kuna helistas sõbrannale ja tahtis teada, kus too asub. Eelnevalt kohtus ta süüdistatavatega vanalinnas juhuslikult. Tema sõitis musta värvi Mustangiga, I.Khalilov BMW-ga ja V.Kalašnikov kollase Chevrolet´ga. Kõik nad pidid minema Lasnamäele omi asju ajama. Sõitsid Lasnamäe poole reas. V.Kalašnikov kõige ees, I.Khalilov tema järel ja siis tema. Kui ta jõudis avarii kohale, siis alles nägi, et oli avarii toimunud. I.Khalilov oli seal, ta oli šokis ja hirmunud, seda oli näha. Hiljem, kui politsei palus temal lahkuda, siis nägi teisel pool teed V.Kalašnikovi, tema olevat ka tahavaatepeeglist näinud, et avarii toimus. Tunnistaja ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja nende usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Tunnistaja A K andis kohtus ütlusi selle kohta, et sõiduk Chevrolet Camara andis firma Y Oü rendile V K 18.06.2020 ja V.Kalašnikov tagastas selle kas 21 .või 22.06.
3. 19.06.2020 rentis V.Kalašnikov ka teise sõiduki, see oli Ford Mustang xxx, selle sõiduki rendiaega pikendati kuni 25.06.2020 ja selle sõiduki lisakasutajana oli märgitud V T. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed ja seda kinnitavad ka Y OÜ poolt väljastatud volikirjad ja lepingud (III kd, tl 17-24), millistest nähtub, millal ja kellele on sõidukid rendile antud. Tunnistaja A P andis kohtus ütlusi selle kohta, et Isa Khalilovi poolt juhitud sõiduk BMW X5 kuulub F T OÜ-le, seda sõidukit hakkas kasutama Isa Khalilov aprillis ja algselt oli selle reg nr xxx, Isa Khalilov ja K Š soovisid aga märki vahetada ja temal ei olnud selle vastu midagi. I.Khalilov tasus sõidukirendi eest. Tegelik sõiduki rentija oli K Š. Tunnistaja sõnu kinnitavad ka autorendilepingud ja arved eelnimetatud sõiduki kohta (III kd, tl 25-36). Kannatanu A K andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema oli 20.06.2020 kella 18.35 ajal Lasnamäe Centrumi juures olevas bussipeatuses ja ootas bussi, et sõita Seli poole. Ta seisis ja kirjutas mehele tahvelarvutis, kui kuulis müra. Järgmisel hetkel oli ta asfaldil maas, ta tundis valu seljas, peast tuli verd, prillid olid katki. Kiirabi viis ta haiglasse. Haiglas tuvastati selgroolülide murdumine ja nihkumine, haav õmmeldi peas kinni, ka mõlemal käel ja jalal, pärast avariid olid psühholoogilise iseloomuga probleemid. Ta on tänaseks küll terve, kuid ei saa öelda, et täielikult taastunud, pikemalt istumisel on seljavalu ja on hirm sõidukite ees. Kannatanu ütlusi, millised kohus loeb usaldusväärseteks, kinnitab kohtule esitatud patsiendikaart (III kd, tl 37- 39,), kus nähtuvad A K vigastused, samuti eksperdiarvamus (ekspertiisiakt nr xxx, III kd, tl 40- 44), millest nähtuvalt tuvastati A Kl 20.06.2020 hulgitrauma, mis võis olla saadud 20.06.2020 liiklusõnnetuse tagajärjel. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid põhjustavad pikaajalise tervisehäire kestusega üle 4 kuu. Kannatanu O Š andis kohtus ütlusi selle kohta, et 20.06.2020 ca kell 18.30 leidis aset liiklusõnnetus Mustakivi keskuse vastas. Tema juhtis Volvot, tema kõrval istus tema abikaasa (T Š) ja pagasiruumis oli koer. Liiklusõnnetuse hetke ennast ta ei mäleta. Tema sõitis peale piirangute lõppu keskmises reas ja siis kui piirangud lõppesid, hakkasid sõidukid kiirendama. Seejärel mäletab hetke, kui oli juba kiirabis, haiglas. Sündmuskohal oma abikaasat ei näinud. Praegu on abikaasa koomas ja prognoosid ei ole lootustandvad. Sõiduki tehnoülevaatusega oli tema ühe kuu võrra hiljaks jäänud, aga aprillis läbis sõiduk hoolduse ametlikus esinduses, kus kontrolliti sõiduk ja tehti vajadusel osade vahetusi. Auto oli tehniliselt korras. Teostatud tööde 15 kohta on ka arved. Tunnistaja sõnu kinnitavad kohtule esitatud maksekaardi arved, millest nähtub, et aprillis 2020 on sõidukit Volvo xxx hooldatud ja vahetatud osi (näiteks rattalaager) (III kd, tl 47-48). Kannatanu ütlusi temal esinenud vigastuste kohta kinnitavad EMO-kaart (III kd , tl 4950) ja eksperdiarvamus (ekspertiisiakt nr xxx). Eksperdiarvamusest nähtub, et O Šl tuvastati peaajupõrutus 20.06.2020 ning lõikehaav kukla piirkonnas, esines retrograadne amneesia, ehk sündmust ei mäleta. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 20.06.2020 liiklusõnnetuse käigus, tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja oli alust arvata, et paranemise ja ravi kestus ei ületa 4 kuud. Kohtu hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed, riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja Kristjan Põldema andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema oli sündmuskohal ja nägi, kui õnnetus juhtus 20.06 Laagna teel. Tema pani vasaku suuna sisse, tahtis kolmandale reastuda, Volvo hakkas teed andma ja siis toimus avarii. Tema liikus 2.sõidurajal, Volvo oli 3.rajal, Volvo hakkas teed andma ja hakkas reastuma 4.reale, hakkas juba tagasi tulema, siis kuulis pauku, Volvo möödus vasakult piruetitades suurel kiirusel. Siis nägi, et liikus paremale sõidutee äärde ja sõitis ka otsa Fordile. Volvo hakkas teed andma temale, temal oli vasak suund sees, ta märkas seda ja lülitas ka suuna sisse ja hakkas reastuma, st ca pool autot jõudis neljandale reastada, kui hakkas sealt tagasi tulema, BMW ei näinud. Volvo näitas vasakut tuld, paremat kas näitas, ei näinud. Tema oli kogu aeg 2.rajal. Tagasi ei reastunud Volvo järsult vaid sujuvalt. Avarii hetke ei näinud. Tema sõitis 60-70 tunnikiiruse vahel. Kiiruse lasi alla, kui Volvo tagasi hakkas reastuma. Volvo liikus enam-vähem temaga samas tempos. Kohus võttis vastu sõiduki xxx kohta andmed GSM Valve OÜ-st (III kd tl 57-. Sellest nähtub sõiduki kiirus ajavahemikus 18.06-22.06.
4. Sellest tõendist nähtub, et 19.06.2020 sõideti nimetatud sõidukiga aadressilt Kraavi 6 19.06.2020 kell 19.27 aadressile Kärberi X, suurim kiirus oli 143 km/h. Sel korral oli sõiduki roolis I.Khalilov (tõendatud I.Khalilovi telefoni videoga nr 119). Seega oli lubatust tunduvalt suurema kiirusega sõitmine I.Khalilovil ka varasemalt aset leidnud. Asitõendi vaatlusprotokollidest (I.Khalilovi telefonist tuvastatud videoklippide vaatlusprotokollid sellele lisatud CD-ga, III kd, tl 80-156) . Tuvastatud on 119 videoklippi, millest ligi sajast nähtub, et I.Khalilov sõidab ilma juhtimisõiguseta alates 19.03.2019 korduvalt. Ta on ise ennast filminud ja nähtub ka kiirus üle 110 km/h. Seega on Isa Khalilov käitunud ka varasemalt liikluses üliohtlikult. Süüdistatav I.Khalilov andis kohtus ütlusi, selle kohta, et ta tunneb V.Kalašnikovi 2-3 aastat. V Ti tunneb, ta on sõber. Ta kinnitab V.Kalašnikovi ütlusi selle kohta, et sündmuse päeval kohtusid nad sel põhjusel, et V.Kalašnikov vajas värava pulti, et oma sõiduk rendifirmale tagasi viia. Enne leppis ta kokku kohtumise V T ja pärast tuli sinna ka V.Kalašnikov. peale kohtumist läks igaüks linna oma asju ajama. Tema juhtis valget BMW-d reg nr-ga xxx. Tema isiklikult soovis sõita Kärberi S, sest ta ostab sealt alati sõiduki jaoks vedelikke, lappe, et salongi puhastada. Seal on ka pesula. Ühiseid plaane neil peale kohtumist ei olnud. Kuhu teised kavatsevad minna, seda ta ei teadnud, kuid sai aru, et V.Kalašnikov pidi sõiduki tagastama ja siis lihtsalt juhtus nii, et sõitsid ühes suunas ja üksteise järel. V.Kalašnikov sõitis kõige ees ja juhtus nii, et jõudsid kanalisse sama teed pidi. Ta möönab, et ületas sõidukiirust, sõidustiil oli kiire, ta võis järsult kiirendada, ümber reastuda, võis endale lubada kohapealt kiiresti startimist. Mingil hetkel Stockmanni juures oli tema ise kõige ees, ta reastus V.Kalašnikovi ette. Laagna tee alguses, jõudes Laagna teele, sõitis ca 100 meetrit temast ees Vjatšeslav oma kollast värvi sõidukiga. Laagna teel liikusid nii tema kui V.Kalašnikov kiirelt ja äkiliselt , kiiresti reastusid ümber. Laagna teel ületas ta kiirust, reastus ühest reast teise. Tema kiiruse piir oli kindlasti mitte 16 üle 130 km/h. Viimased 5-10 sekundit enne avariid sõitis tema kolmandas reas. Tema ette tekkis järsult sõiduk. Ühe sõiduki pikkuse vahemaa kaugusel tema ees ei olnud ühtegi sõidukit, mäletab, et enne avariid oli tema ees tühi tee ja siis tema ette tekkis pruuni värvi Volvo. Ta pidurdas kohe, siis oli löök (sõitis Volvole otsa), avanes turvapadi ja ei näinud kuhu ja kuidas sõiduk liigub, siis väljus sõidukist, sai aru, et on olemas kannatanud, nägi põlvili olevat naisterahvast, tuli tema juurde, küsis temalt, kas on kõik korras, oli šokis, talle avanes jube pilt. Ta ületas kiirust, kuna soovis endale näidata, kindel olla endas, see oli oma rumalus, kahetseb seda, on valmis vastutust kandma selle eest, milles on süüdi. Juhtimisõigust temal ei ole, aga sõidukijuhtimises ei ole midagi keerulist ja ta teab, kuidas autot juhtida. Otsest sõidustaaži tal ei ole, perioodiliselt istub autorooli. On autokoolis ka käinud, aga sõidueksamile ei jõudnud veel. Ta on Eestis sündinud, kogu elu siin elanud, siin on perekond, oskab rääkida eesti keelt, soovib siin edasi elada. Sugulased elavad ka kõik Eestis. Vene Föderatsiooniga ei seo teda peale kodakondsuse mitte miski. Kohus leiab, et I.Khalilovi ütlused on usaldusväärsed ja selliselt nagu I.Khalilov kohtule rääkis, võiski ta sündmusi tajuda, kuna tema juhitud sõidukiirus oli sedavõrd suur, siis näiski temale, et tema ette „tekkis“ järsult sõiduk ja kui palju ta tegelikult lubatust kiiremini sõitis, ta ei pruugigi tegelikult teada. V.Kalašnikov seletas kohtule, et ta on I.Khaliloviga sõbralikud suhted ja ta tunneb teda ca 23 aastat. Teab ka V Tit. Kuriteosündmuse päeval läks ta I.Khalilovi juurde, kuna tema kasutuses olnud sõiduk Camaro (kollast värvi) oli vaja tagastada, aga kuna värava pult oli jäänud I.Khalilovi autosse reg nr xxx valge BMW), siis ei saanud ta seda teha ja läks sellele puldile järele, sõites Niguliste 2 juurde. Sinna tuli ka V T (musta värvi Mustangiga). Kuna naaber tuli ja avas värava, siis jäi pult ikkagi I.Kahlilovi BMW-sse. Tema plaan oli kekslinnast sõita autoteenindusse, kus auto tolmuimejaga puhastada teeninduses aadressil Kärberi X. I.Khalilov ja V T sõitsid tema järel. Tema liikus Laagna kanali suunas ja mingil hetkel nägi teisi endale järgnemas, hiljem enam mitte. Kekslinnas liikus tema lubatud sõidukiirusega 50 km/h. Laagna tee alguses oli tema sõidukiirus umbes 70 km/h , mõnedel hetkedel, kui sõitis teistest sõidukitest mööda, siis kiiruse ületamine võis olla 5-10 km/h, mitte rohkem. Laagna teel vahetas ridu, aga enamasti üritas vasakus reas sõita. Liikus vasakus reas kiirusega umbes 70, mingitel momentidel kiirus võis erineda, täpselt ei mäleta. Võis teistest edasi sõita, mitte mööduda. Laagna teel ei näinud, et I.Khalilov või V T temale järgi sõidavad. Tema tähelepanu oli telefonis, otsis autopesulat, helistas, seepärast ei pööranud sellele tähelepanu, kuigi nägi peeglist valget sõidukit, siis ei saanud kindel olla, et tegemist on tema sõbraga, kuna selliseid sõidukeid liigub linnas väga palju ja vahemaa tõttu ei näinud konkreetselt, mis sõidukiga on tegemist. Paremast tagavaate peeglist nägi mingil hetkelteatud vahemaa kauguselt valget sõidukit, siis umbes sekundi või kahe pärast vaatas uuesti, siis nägi, et üks sõiduk on valge sõiduki ees, pani tähele, et käib järsk pidurdus ja valge sõiduk kaldus ette järsult. Järsul pidurdamisel tagumine osa tõuseb, kuna tegemist on suure džiibiga. Tema sõitis edasi samas vaimus, kui vaatas uuesti paremasse peeglisse, siis nägi et valge sõiduk lendab paremale. Seejärel sõitis lähima silla peale, Kärberi sillale ja sõitis tagasipööret sooritades tagasi, peatus selle koha vastas tee ääres. Jättis auto sinna ja jooksis sündmuskohale. Ta jooksis sõiduki juurde, nägi numbreid, sai aru, et tegemist on I.Khalilovi juhitud sõidukiga, jooksis auto tagumise osa juurde. Kus oli V Ti auto, sellele ei pööranud tähelepanu, kuna oli šokiseisundis. 03.juulil 2020 peeti ta kinni. Tema ei ole kunagi osalenud kiirendusvõistlustel Laagna teel ega kesklinnas ega neid korraldanud. See, mis juhtus, see oli kohutav tragöödia, ei soovi seda kellelegi, see oli õnnetusjuhtum, keegi ei soovinud seda. Tema on sõidukit juhtinud ca 10 aastat. V.Kalašnikov tunnistas, et teatud hetkedel võis ta kiirust ületada, aga kui sõitis kolonnis, siis mitte oluliselt. Milline sõidukiirus täpselt oli, seda ei mäleta. 17 Kohus leiab, et V.Kalašnikovi ütlused ei ole usaldusväärsed selle kohta, et ta ei näinud ega teadnud seda, et I.Khalilov temale Laagna kanalis järgneb, samuti ei ole usaldusväärsed tema ütlused selle kohta, et tema sõidukiirus oli lubatust vaid 5-10 km/h suurem. Isegi pärast video vaatamist, millest nähtub tema poolt juhitud sõiduki ülisuur kiirus võrreldes teiste sõidukitega, jäi V.Kalašnikov ikka selle juurde, et tema oma sõidukiirust ei mäleta selle ületamise hetkel, aga nõustus, et videotest on kiiruse ületamine nähtav. V.Kalašnikovi sõnul on ta autoga 10 aastat sõitnud, väidetavalt on tal seega kogemus, ta teab liiklusreegleid, oskab sellise sõidustaaži puhul kindlasti hinnata, kui palju lubatud sõidukiirust ületab, kas see on 5 km/h, 10 km/ h või 50 km/h või 100 km/h ja seda isegi ilma spidomeetrit vaatamata. V.Kalašnikov põhjendas mittemäletamist üksikkambris istumisega vanglas, et see ei ole psühholoogiliselt normaalne. Samas mäletas ta väga hästi ja täpselt, kuhu ta auto sündmuskohal parkis, kuidas selle ümber parkis, mitu tundi oli ta sündmuskohal, kuhu ta pärast auto viis jne. V.Kalašnikov sai aru, et ta ületab oluliselt lubatud sõidukiirust, sest sellise kihutamise (eksperdiarvamuse kohaselt oli sõidukiirus V.Kalašnikovi sõidukil 190-196 km/h) puhul tajub sõiduki juht seda otsekohe, tema sooviski sõita lubatust oluliselt kiiremini, sest ta teadis, et I.Khalilov sõidab tema järel ja sõidab samuti väga kiiresti,temale oli oluline I.Khalilovit endast mööda mitte lasta. Niipea, kui juhtus õnnetus, peatas ka V.Kalašnikov ka enda poolt juhitud sõiduki ja jooksis /V.Kalašnikov nii ütles/ sündmuskohale vaatama, mis I.Khalilovi sõidukiga täpsemalt juhtus. V.Kalašnikovi ütlused selle kohta, et alles numbrimärki vaadates sai ta aru, et tegemist on I.Khalilovi sõidukiga, ei ole usaldusväärsed. Seega saab väita juba ainuüksi V.Kalašnikovi käitumise põhjal seda, et V.Kalašnikov teadis ja nägi väga hästi, et I.Khalilov sõidab temale järel, on ilmne, et ta kontrollis seda üha ja üha ka sõiduki tahavaate- või küljepeeglitest, videotest nähtub tema sõidustiil, mille puhul ei ole võimalik ülisuurel kiirusel korduvate reavahetuste puhul peeglitesse mitte vaadata. Sõitu alustati vanalinnast koos, sõideti ühetaolise sõidustiiliga ja terve tee sõideti kuni Laagna kanalini koos, see tähendab, et üksteise olemasolust samal trajektooril olid kõik teadlikud. Kaitsja V.Sadekov taotles täiendava liiklustehnilise ekspertiisi läbiviimist. Kohus seda taotlust ei rahuldanud ja nõustus selles küsimuses kannatanu esindaja ja prokuröri seisukohaga, et tehnilist lõppjäreldust liiklusavarii tekke põhjuste ja mehhanismide kohta ei muudaks ka täiendekspertiis. Kindel on, et Volvo liikus lubatud sõidukiirusega, ekspertiisiakti seda osa ei ole ka kaitsjad kahtluse alla seadnud ja see on tõendatud ka tunnistaja K P ütlustega. Süüdistatavad ca 200 km tunnis, seega oli kiiruste vahe sisuliselt kolmekordne. Kui süüdistatavad oleksid samuti sõitnud lubatud sõidukiirusega, siis polekski tekkinud olukorda, kus tulnuks ohtu vältida. 2.1.2 Subjektiivne külg Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab KarS § 422 lg 2 p 2 tahtlust sõiduki liiklus- või käitlusnõuete rikkumise kui koosseisupärase teo suhtes. Süüteoskoosseisu täitmiseks piisab kaudsest tahtlusest, s.o isik pidas võimalikuks, et ta rikub oma teoga nimetatud nõudeid. Kohus leiab, et Isa Khalilov rikkus sõiduki liiklus- või käitusnõudeid otsese tahtlusega. I.Khalilov liikus kiirusega 192 km/h (õnnetuse hetkel), sellises ulatuses kiiruse ületamine ei saa juhtuda hooletusest, kiiruseületamine ei ole juhuslik ega saa juhile märkamata jääda. Iga sellise kiirusega liikuv sõidukijuht saab liikluses võrrelda oma sõidukiirust ka teiste juhtide omaga, pidevad reavahetused olid tingitud just sellest, et I.Khalilovi sõidukile jäid teised sõidukid lihtsalt ette, sest need liikusid lubatud sõidukiirusega. Asitõendi vaatlusprotokollidest (I.Khalilovi telefonist tuvastatud videoklippide vaatlusprotokollid sellele lisatud CD-ga, III kd, 18 tl 80-156) . Tuvastatud on 119 videoklippi, millest ligi sajast nähtub, et I.Khalilov sõidab ilma juhtimisõiguseta alates 19.03.2019 korduvalt. Ta on ise ennast filminud ja nähtub ka kiirus üle 110 km/h. Seega on Isa Khalilov käitunud ka varasemalt liikluses üliohtlikult, mis kinnitab omakorda, et tegemist ei olnud mingi juhusliku kiiruseületamisega tema poolt. Enamohtliku tagajärje põhjustas I.Khalilov ettevaatamatusest. 2.1.3 Karistuse mõistmine Kohus leiab, et Isa Khalilovit tuleb karistada vangistusega 10 aastat. Karistuse mõistmisel arvestas kohus I.Khalilovi poolt liiklusnõuete rikkumise suurt ulatust. I.Khalilov rikkus mitmeid Liikluseeskirja nõudeid samaaegselt ja selle tagajärjel hukkus kaks inimest ning sai raskelt vigastada veel kaks, üks neist on seniajani haiglas koomas. Seega on I.Khalilovi süü keskmisest oluliselt suurem, kuid arvestades karistust kergendava asjaoluna I.Khalilovi puhtsüdamlikku kahetsust ja kannatanute ees vabandamist, leiab kohus, et maksimaalset vangistust (nagu seda taotles seda prokurör) ei saa I.Khalilovile mõista. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et I.Khalilovi kahetsus on puhtsüdamlik ja tema vabandused kannatanute ees on siirad. I.Kahlilov ei püüdnud sündmuskohalt põgeneda, tunnistas kohe, et just tema juhtis valget BMW-d, mis liiklusõnnetuse põhjustas.
5. Kohus leiab, et Vjatšeslav Kalašnikovi süü on tõendamist leidnud KarS § 117 lg 2 ja § 119 lg 2 järgi, mitte aga KarS § 422 lg 2 p 2 järgi. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. oktoobri
7. a otsus asjas nr 3-11-59-16, p 21.) Erinevalt süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ei ole aga prokuratuuri poolt nendele asjaoludele antud õiguslik hinnang kohtu jaoks siduv. KrMS § 306 lg 1 p-st 3 lähtudes ei piirdu kohtu pädevus süüdistatava teole karistusõigusliku hinnangu andmisel üksnes selle kontrollimisega, kas tegu vastab süüdistusaktis märgitud karistussättele, vaid hõlmab ka kohtu aktiivset rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. KrMS § 268 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta süüdistuses esitatud õiguslikku hinnangut süüdistatava teole, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Olukorras, kus kohtu hinnangul ei kohaldu säte, millele süüdistusaktis on tuginetud, peab kriminaalasja lahendav kohus kontrollima, kas isiku käitumine võib vastata mõnele muule karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 24 koos viidetega.). KarS § 422 lg 2 p 2 teokirjeldusest nähtub, et süüdistatav pidanuks rikkuma sõiduki juhina liiklus- või käitusnõudeid ja just selle rikkumisega põhjustama kannatanute surma. Tegu ja tagajärg peavad olema põhjuslikus seoses ja hinnata tuleb seda, kas saabunud tagajärg on süüdistatavale normatiivselt omistatav. 19 Pole vaidlust selles, et V. Kalašnikovi juhitud sõiduk Chevrolet Camaro süüdistuses näidatud liiklusõnnetuses ei osalenud ehk tema juhitud sõiduk ei põrganud kokku mitte ühegi teise sõidukiga ega sõitnud otsa ka mitte ühelegi kannatanule-jalakäijale. Kohus nõustub Riigikohtu kohtunik J.Sarve seisukohaga, mille ta avaldas Riigikohtu 4.detsembri 2020 määruse eriarvamuses (antud määrus koostati vahistamise põhjendatuse kohta, 1-20-4729): „

normid ei ole loodud ära hoidma ohtu, et neid rikkuv sõidukijuht annab oma käitumisega teistele liiklejatele halba eeskuju või isegi innustab kedagi samasugusele liiklusrikkumisele, st mõjutab teise liikleja psüühikat.

kõneksolevad normid ei ole aga mõeldud ära hoidma ohtu, et neid rikkuv sõidukijuht annab oma käitumisega teistele liiklejatele halba eeskuju või isegi innustab kedagi samasugusele liiklusrikkumisele. Seega näiteks kui mootorsõiduki juht sõidab lubatust kiiremini ja selle mõjul ületab piirkiirust ka mõni teine juht, kes satub seetõttu liiklusõnnetusse, saab liiklusõnnetuse põhjustanud liiklusnõuete rikkumist ette heita üksnes liiklusõnnetuses osalenud juhile. Sarnaselt ei vastuta punase fooritulega sõiduteed ületav jalakäija sellise kahju eest, mis tekib, kui tema eeskujul astub sõiduteele veel mõni jalakäija, kellele otsasõidu vältimiseks teeb sõiduteel liikleva sõiduki juht manöövri ja põrkab kokku tänavavalgustuspostiga“. Juhul, kui kohtu hinnangul ei ole kohaldatav säte, millele on tuginetud süüdistusaktis, siis Karistusseadustiku

1. peatükis paiknevate liiklussüütegude puhul on peamiseks kaitstavaks õigushüveks inimese elu ja tervis, nagu ka sama seaduse
2. peatüki
3. ja
4. jaos sisalduvate kuritegude puhul. Kohus leiab, et V. Kalašnikov, andes oma tegevusega I.Khalilovile eeskuju, dikteerides lubatust oluliselt suuremat sõidukiirust ja sõidustiili, innustas I.Khalilovit samasuguselt käituma ja põhjustas sellega kahe inimese rasked tervisekahjustused ja kahe inimese surma üldise hoolsuskohustuse rikkumisega, pannes toime KarS § 117 lg 2 ja § 119 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Süüdistatav V.Kalašnikov andis kohtus ütlusi selle kohta, et süüdi ta end ei tunnista, kaitsja leidis, et süüdistus ei ole põhjendatud, kuna siis peaksid ka kõik teised kiiruse ületajad, kes sündmuse ajal Laagna teel liikusid, olema vaadeldavad kui iseseisvad kuriteo täideviijad. Kaitsja mainis, et antud kriminaalasjas on käinud paaniline kvalifikatsiooni otsimine V.Kalašnikovile, nii ringkonnakohus kui Riigikohus on muutnud kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et süüdistataval on olnud küllaldane võimalus end kaitsta KarS § 117 lg 2 ja § 119 lg 2 kvalifikatsiooni vastu. Antud kriminaalasjas on erinevates kohtuastmetes jõutud erinevate kvalifikatsioonikäsitlusteni, kõik menetlusosalised on sellega kursis. V.Kalašnikovi kaitsja nõustus kaitsekõnes sellega, et V.Kalašnikovi tegevust ei ole võimalik kvalifitseerida KarS § 422 lg 2 p 2 järgi, kuid valis kaitsetaktika, kus läks mööda võimalikest teistest kuriteo kvalifikatsioonidest ja palus süüdistatava õigeks mõista. See ei ole kaitsjale etteheidetav, kuid ei tähenda seda, et kaitsja poleks kvalifikatsiooni erinevatest tõlgendustest erinevates kohtuastmetes teadlik olnud juba enne kohtuvaidlusi ja et tal poleks olnud võimalust süüdistatavat kohtu kvalifikatsiooni vastu kaitsta, mistõttu kohus ei rakendanud KrMS § 268 lg 6 ehk kohtu arvates ei esinenud vajadust teha kohtumenetluse pooltele ettepanekut avaldada oma seisukohta kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Arvestades erinevates kohtuastmetes vahistatuse põhjendatuse kontrolli käigus analüüsitud kvalifikatsioone, ei saanud kohtu käsitlus tulla pooltele ootamatuna ja miski ei takistanud pooli avaldada oma seisukohti KarS § 117 lg 2 ja § 119 lg 2 kvalifikatsiooni osas kohtuvaidlustes. 20 3.1 Objektiivne külg Nii KarS § 117 kui ka § 119 on suvalise teokirjeldusega igaühedeliktid, mille võib toime panna iga süüvõimeline isik ükskõik millise käitumisaktiga. Teo subsumeerimiseks nende sätete alla on vaja tuvastada üldise hoolsuskohustuse rikkumine (RK 3-1-1-12-16, p 12; RK 3-1-1-101-15, p 36 jj). Igaühedelikti korral seisneb hoolsuskohustust rikkuv tegu üldise ehk üldinimliku hoolsuskohustuse rikkumises (nn sotsiaaladekvaatsuse eiramises), mida võivad küll konkretiseerida ja täiendada ka mõnes spetsiifilisemas tegutsemisvaldkonnas omaksvõetud käitumistavad ning standardid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsus nr 1-17-7111/81, p 11). Tegu, millega raske tervisekahjustus (KarS § 119) või surm ( KarS § 117) tekitatakse, ei ole tähtis, sest tegemist on suvalise teokirjeldusega deliktidega. V. Kalašnikov leppis I. Khaliloviga konkludentsete tegudega kokku võidukihutamises Kohtulikul uurimisel ei tuvastatud, et I.Khalilovil ja V.Kalašnikovil oleks enne sõidu alustamist olnud kooskõlastatud plaan Laagna teel võidukihutamise osas, näiteks, et kes jõuab esimesena teatavasse sihtpunkti. Mitte ükski tõend seda ei kinnita. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et V.Kalašnikov sõitis enamuse ajast I.Khalilovi ees, tema dikteeris kihutamist, millise kokkuleppimine leidis aset konkludentsete tegudega ühiselt alustatud sõidu käigus, kusjuures V.Kalašnikov oli see, kes sõitu dikteeris, sõites kiirusega 190 kuni 196 km/h, andis I.Kahlilovile (kes on V.Kalašnikovist 9 aastat noorem ja ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta) eeskuju nii kiirusega kui sõidustiiliga (vahetas pidevalt ja ohtlikult suurel kiirusel sõiduradu). Kihutamine leidis aset Tallinna Linnas, Laagna teel kella 18.28 ajal ja veidi enne seda. Tööpäev oli lõppenud, oli suvine aeg ja liiklustihedus antud teelõigul oli suur. Mõlemad sõitsid linnaoludes ülisuurel kiirusel, kasutades väga ohtlikke sõiduvõtteid. Objektiivse ex ante kõrvaltvaataja jaoks on ilmselge, et selline käitumine on ohtlik mitte ainult kihutajate endi elule ja tervisele vaid ka teiste liiklejate elule ja tervisele. Ükski sotsiaaladekvaatne inimene ei kihuta 190-196 km/h kiirusega liiklustihedal ajal (kell 18.28 paiku) linnas, ei innusta endast palju nooremat sõpra sarnaselt kihutama ja ohtlikke sõiduvõtteid kasutama. V.Kalašnikovi poolt toimepandud tegu oli äärmiselt kõrge ohtlikkusega teiste liiklejate (nii sõitjate kui jalakäijate) suhtes. V. Kalašnikovi käitus sotsiaalselt ebaadekvaatselt ja ühtlasi rikkus üldist hoolsuskohustust. V. Kalašnikovi tegu suurendas objektiivselt ettenähtavalt just seda riski, mis lõpuks realiseeruski. I.Khalilov oli mõjutatud V.Kalašnikovi käitumisest, soovis temaga võidu kihutada, sõitis samuti ülisuurel kiirusel ja kasutas ohtlikke sõiduvõtteid, mille tõttu kaotas sõiduki üle kontrolli ja põhjustas raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse, sõites tagant otsa Volvole, millele järgnes ahelana teisi kokkupõrkeid. Järelikult tuleb jaatada ka õigusvastasusseost V. Kalašnikovi teo ja kannatanute surma ning raskete tervisekahjustuste vahel. V. Kalašnikov põhjustas nii surmad (KarS § 117 lg 2) kui ka rasked tervisekahjustused (KarS § 119 lg 2) ühe teoga, mistõttu on tegemist kuritegude ideaalkogumiga (KarS § 63 lg 1). V. Kalašnikov on raskete tagajärgedega lõppenud sündmuse iseseisev kaaspõhjustaja. 21 V.Kalašnikovi süü on tõendatud samade tõenditega, millega I.Khalilovi süü ja millistel tõenditel kohus peatus eelpool ning mida kohus ei pea vajalikuks korrata. 3.2 Subjektiivne külg Subjektiivsest küljest eeldavad nii KarS § 119 kui KarS § 117 ettevaatamatust nii teo kui tagajärje suhtes. V.Kalašnikov sai aru või vähemalt pidi aru saama, et tema enda hulljulge ja liikluses ebaadekvaatne käitumine mõjutab I.Khalilovit sarnaselt temaga käituma, so kihutama linnaliikluses ülisuurel kiirusel ja kasutama sama ohtlikke sõiduvõtteid. Ta sai aru või vähemalt pidi aru saama, et raske liiklusõnnetuse tekkeks sellisel võiduajamisel on ülisuur tõenäosus ja et liiklusõnnetuse tagajärjed võivad olla teistele liiklejatele letaalsed või väga rasked (surm või raske tervisekahjustus). V.Kalašnikov pani kuriteod toime ettevaatamatusest. 3.3 Karistuse mõistmine KarS § 63 lg 1 sätestab, et juhul, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteoskoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. KarS § 117 lg 2 näeb ette karistusena kuni 5-aastase vangistuse, KarS § 119 lg 2 näeb ett karistusena kuni 3-aastase vangistuse. Järelikult tuleb mõista karistus KarS § 117 lg 2 alusel. Keskmiseks karistusmääraks, millest tule algselt karistuse mõistmisel lähtuda, on seega 2,5 aastat. Kohtu arvates ei ole V.Kalašnikov oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud, ta on küll kohtus avaldanud kahetsust, et selline õnnetus üldse juhtus, kuid oma panust saabunud tagajärgedesse ta ei tunnista, eitab seda ja end süüdi ei tunnista. V.Kalašnikov. V.Kalašnikov on I.Khalilovist 9 aastat vanem, ta tundis I.Khalilovit 2-3 aastat ja ei ole eluliselt usutav, et selle aja jooksul ei saanudki V.Kalašnikov teada, et tema noorel sõbral puudub mootorsõiduki juhtimisõigus , samuti võis ta eeldada, et I.Kahalilovi sõidukogemus on samuti väiksem. Vaatamata sellele innustas ta I.Khalilovit ületama oluliselt lubatud sõidukiirust ja andis talle eeskuju ohtlike manöövrite teostamisega ja ülisuure sõidukiirusega (190-196 km/h). V.Kalašnikov on silma paistnud varasemalt kui

nõuete eiraja, tema suhtes on tehtud väärteoasjas otsus (07.07.2020), mis puudutab V.Kalašnikovi rikkumist 05.06.2020, kus V.Kalašnikovile heideti ette teisest sõidukist möödasõitu paremalt poolt teepeenra kaudu ületades pidevjoont. Samuti on tema suhtes tehtud väärteootsus 09.07.2020, kus V.Kalašnikov oli taas karistatud väärteo toimepanemise eest, mis oli toime pandud 09.06.2020, mille kohaselt on ta taas ületanud kiirust mitte vähem kui 28 km/h enam lubatud kiirusest, sõites Pirita teel (II kd , tl 194-195). Seega käitus V.Kalašnikov vahetult enne kuriteosündmust liikluses samuti ebaadekvaatselt. Kohus võttis tõendina vastu sõiduki xxx kohta andmed GSM Valve OÜ-st (III kd tl 57-79). Sellest nähtub sõiduki kiirus ajavahemikus 18.06-22.06.2020 ja prokurör soovib nimetatud tõendiga tõendada seda, et V.Kalašnikov ületas pidevalt kiirust. Kohus leiab, et see tõend ei ole kohtukõlbulik tõendamaks V.Kalašnikovi kiiruseületamisi põhjusel, et antud tõendi puhul ei saa kindlalt väita, et neil aegadel juhtis sõidukit just V.Kalašnikov, seda võis teha ka keegi teine vaatamata sellele, et sõiduk oli V.Kalašnikovi kasutuses (seda sõidukit juhtis I.Kahlilovi telefonist leitud videoklipilt nr 119 nähtuvalt näiteks ka I.Khalilov). 22 Kohtu hinnangul on V.Kalašnikovi süü keskmisest suurem ja seega tuleb kohtu hinnangul talle mõista ka keskmisest raskem karistus, mis tuleb ka reaalselt ära kanda. Karistusaja hulka tuleb lugeda, aeg, mil V.Kalašnikov viibis eelvangistuses (8 kuud ja 8 päeva). 4.Tsiviilhagi Kannatanu S B on liiklusõnnetuse hukkunud O B poeg. Ta andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema ema hukkus Laagna teel liiklusavariis 20.06.

1. Ise ta õnnetust pealt ei näinud, kuid peale ema surma tekkisid tal probleemid unega, käsi psühhiaatri ja psühholoogi juures, temale kirjutati antidepressante raviks ja tugevaid uinuteid tänu millele on vahel raske perele pühenduda. Ema oli temale kõige lähedasem ja kallim inimene. Ema ööbis aeg-ajalt tema juures. Soovib mittevaralise kahju väljamõistmist summas 50 000 eurot. Kindlustusseltsiga peab selles osas läbirääkimisi tema teada tema advokaat (kaitsja A.Liskmann-Getsu istungil ka seda kinnitas). VÕS § 134 lg 3 sätestab muuhulgas, et isiku surma põhjustamisega võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohus on leidnud, et Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud (RK 3-2-1-19-08). Kannatanu S Bi hagi ei ole kohtu hinnangul võimalik rahuldada, kuna antud asjas puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis võimaldaksid seda teha. S B ei viibinud liiklusõnnetuse ajal sündmuskohal, ta ei näinud oma ema surma pealt ega näinud oma ema surnukeha sündmuskohalt äraviimist või muud taolist. On täiesti loomulik, et ema on inimesele kõige kallim lähedane ja ema kaotus ning lein põhjustab suurt südamevalu ja võib-olla ka mingit laadi tervisehäireid, selles ei ole vähimatki erandlikku. Lähedase isiku kaotus toob küll kaasa hingelise valu, kuid leinamine iseenesest ei ole erandlik asjaolu VÕS § 134 lg 3 mõttes. 5.Menetluskulud Kohus leiab, et menetluskulud tuleb vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja lg 2 alusel süüdimõistetutelt välja nõuda, võimaldades tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul, kuna menetluskulud on suhteliselt suured. Kohtu hinnangul peavad süüdistatavad kandma sõidukite teisaldamisega seotud kulud ja ekspertiisikulud tasuma võrdselt. Kuna I.Khalilov pani toime I astme kuriteo, siis temal tuleb tasuda sundraha 1460 eurot. V.Kalašnikov pani toime II astme kuriteo ja tema sundraha suuruseks on 876 eurot. 23 Kannatanute poolt esitatud õigusabi kulude hüvitamise taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Õigusabile on kulutatud mõistlikus suuruses ja mahus arvestades konkreetse kriminaalasja keerukuse astet. 6.Tõkend Kohus leiab, et varasemalt valitud tõkendid tuleb jätta muutmata. I.Khalilovi vahistamine on jätkuvalt põhjendatud, vahistamise alused ei ole ära langenud ja enne kohtuotsuse jõustumist ei ole mingit põhjust tõkendit tühistada. V.Kalašnikovi suhtes on varasemalt valitud tõkend vahistamine asendatud elektroonilise valvega tähtajaga 6 kuud. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab lõpule jõudma ja kohus ei pea põhjendatuks seda tähtaega muuta. Kohus ei pea põhjendatuks ka vahistamise jätkamist arvestades kohtu poolt muudetud kuriteokvalifikatsiooni. V.Kalašnikovil tuleb asuda karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. 7.Asitõendid KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Võimalikud meetmed on äratoodud KrMS § 126 lõike 3 punktides 1-
2. Esmalt kohus juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab mootorsõiduki BMW X5 registreerimismärgiga xxx, mis on teisaldatud Põhja prefektuuri politseiparklasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, seaduslikule omanikule või volitatud isikule. Kui omanik sõidukit tagasi ei soovi, siis kuulub sõiduk KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Samuti juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki Volvo XC60 registreerimismärgiga xxx, mis on teisaldatud Põhja prefektuuri politseiparklasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, seaduslikule omanikule või volitatud isikule. Kui omanik sõidukit tagasi ei soovi, siis kuulub sõiduk KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Samuti juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus mootorsõiduki Ford Fiesta registreerimismärgiga xxx, mis on teisaldatud Põhja prefektuuri politseiparklasse aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, seaduslikule omanikule või volitatud isikule. Kui omanik sõidukit tagasi ei soovi, siis kuulub sõiduk KarS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätab kohus CD - plaadid videosalvestistega (22 tk), kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus V K kuuluva mobiiltelefoni Apple iPhone 6s Plus, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseisse. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab kohus Isa Khalilovile järgmised esemed: soonkinnitusega kott plastikkuulidega (2 purki plastikkuule), kasutamata suruõhu balloonid (9 tk), püstoli padruni salv, plastiksalv plastkuulidega, 15 padrunit (15 PAKK kaliibrilised padrunid,, võtmekimp, pult, õlakabuur, tühi relvakarp, musta värvi plastikkarp, kus sees on püstol BLOW XXX märkega ja padrunisalv 6 padruniga, halli värvi karbis püstol koos käepideme katetega (püstoli markeering Taurus), sinist värvi karbis püstol – Made on Russia Baikal, püstol musta värvi ja pruuni käepidemega, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr xxx, 24 21.09.2020). Menetluse käigus ei ole tuvastatud, et tegemist oleks ebaseaduslike relvade, selle osadega või laskemoonaga, mistõttu tuleb need omanikule tagastada. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastab Isa Khalilovile mobiiltelefoni iPhone 11 PRO punase ümbrisega, sõiduki registreerimistunnistus (xxx), mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Rahvakohtunik Aado Aari Rahvakohtunik Nona Viro Kohtunik Anne Rebane (allkirjastatud digitaalselt) muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2022 ja Riigikohtu 18.10.2022 kohtuotsustega 25