← Eesti

1-19-9814/74

Obsah (18)§ 184§ 65§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 191§ 83§ 831§ 84§ 25§ 183§ 187§ 16§ 56§ 57§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9814 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtuni

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja Raiko Laja süüdistatuna

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Rait Siffer isikukood: 39505192766 elukoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX, XXX telefon: XXX, e-post: XXX kriminaalkorras korduvalt karistatud kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2019.a – 06.05.2019.a tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 06.05.2020.a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Otto Preem Süüdistatav Raiko Laja isikukood: 39505192766 elukoht: XXX kodakondsus: XXX kodanik emakeel: XXX haridus: XXX töökoht: XXX telefon: XXX, e-post: XXX kriminaalkorras karistamata kahtlustatavana kinni peetud 05.05.2019.a – 06.05.2019.a tõkend – elukohast lahkumise keeld kuni 06.05.2020.a Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Rait Siffer

§ 184

lg 2 p 1, 2 (04.05.2019.a toime pandud katse) järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse - Rait Sifferile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse – 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse – kaetuks raskeima karistusega - Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsusega nr 1-19-1495 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) aasta 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistusega, mõista Rait Sifferile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümnend kaheksa) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Rait Siffer

§ 184

lg 2 p 1, 2 (2018.a algusest kuni 2019.a kevadeni, 2019.a aprillis, 2019.a kevadel toime pandud kuriteod) järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Rait Sifferi eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2019.a – 06.05.2019.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Rait Sifferi kandmata karistuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse - Rait Sifferile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse – 3 (kolme) aasta 11 (üheteistkümne) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse – kaetuks raskeima karistusega – käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega ning mõista Rait Sifferile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümnend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümnend kaheksa) päeva vangistust Rait Sifferi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsuses nr 1-19-1495 sätestatud tingimustel ja korras. 4 aasta ja 3 kuu pikkust katseaega arvestada Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsuse nr 1-19-1495 kuulutamisest, so alates 26.04.2019.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustust arvestada kohtuotsuse jõustumisest, so alates 14.05.2019.a. 2. Süüdi tunnistada Raiko Laja

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Raiko Laja eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2019.a – 06.05.2019.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda Raiko Laja kandmata karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Raiko Laja suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Raiko Laja ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Raiko Laja on kohustatud katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2

(31)
  1. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  2. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel keelata Raiko Lajal käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.09.2021.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus algab kohtuotsuse jõustumisest. 3. Asitõendid ja konfiskeerimine

§ 191

,

§ 83

lg 4, 5 alusel konfiskeerida 11.06.2019.a ekspertiisiaktis nr 19EAN0531 nimetatud narkootiline ning jätta narkootiline aine NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus see kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul olevad: - - Raiko Laja elukoha XXX 05.05.2019.a läbiotsimisel leitud: - avatud vaakumkott, millel kirje „50 I“ ning milles oli peenestatud marihuaana (Pakend nr 2RLLO), - soonkinnisega kott, milles olid kanepiseemned (Pakend nr 3RLLO-1), - digitaalkaal (Pakend nr 3RLLO-2), - kolm määrdunud soonkinnisega kilekotti (Pakend nr 3RLLO-3), - jahvati taimse puru määrdumisega ning rohelist värvi kott (Pakend nr 3RLLO-4), - soonkinnisega kott, milles oli MDMA-d sisaldav tablett ning peenestatud marihuaana (Pakend nr 4RLLO). Rait Sifferi elukoha XXX 05.05.2019.a läbiotsimisel leitud: - hõbedast värvi jahvati ehk grinder, millel taimse puru määrdumine (Pakend nr 1TLO). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 19.08.2019.a jälitustoimingu protokolli lisa DVD-plaat, millel helisalvestised pealt kuulatud kõnedest ja sideettevõtjatelt saadud andmete protokolli lisa DVD-R plaat, millel kõnede eristused. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Rait Sifferile pärast kohtuotsuse jõustumist: - mobiiltelefon Samsung XXX, imei koodidega XXX ning XXX, milles ZEN sim kaardid (Pakend nr 6ALO), katkise korpuse ja ekraaniga mobiiltelefon Xiaomi, milles SIM-kaart nr XXX (Pakend nr 2TLO), mõrase ja kahjustatud korpusega mobiiltelefon iPhone IMEI-koodiga XXX (Pakend nr 3TLO). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Raiko Lajale pärast kohtuotsuse jõustumist mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 5, imei koodidega XXX ning XXX, milles Zen SIM-kaart numbriga XXX. Telefonil on ümber must 3

(31)silikoonkaas, ekraani parempoolne alumine osa on mõranenud ja katki (Pakend nr 1RLKP). 4. Konfiskeerimise asendamine

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel välja mõista Rait Sifferilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5720 (viis tuhat seitsesada kakskümmend) eurot, mis kuulub osaliselt täitmisele Tartu Maakohtu 26.07.2019.a määruse nr 1-19-5912 alusel arestitud sularaha 260 (kahesaja kuuekümne) euro (kantud PPA tagatiste kontole Luminor Bank AS arveldusarve EE701700017001577198) arvelt.

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel välja mõista Raiko Lajalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 4000 (neli tuhat) eurot, mis kuulub osaliselt täitmisele Tartu Maakohtu 25.07.2019.a määruse nr 1-19-5914 alusel arestitud sularaha 120 (ühesaja kahekümne) euro (kantud PPA tagatiste kontole Luminor Bank AS arveldusarve EE701700017001577198) arvelt. KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel võimaldada Rait Sifferil ja Raiko Lajal kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summad tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 2 (kahe) aasta jooksul. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri Rait Sifferil 99921700037065, Raiko Lajal 99921700037078 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. 5. Menetluskulu/makseinfo: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Rait Sifferi sundrahast pool, so 730 eurot ja kaitsja tasust pool, so 983,40 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Rait Sifferilt menetluskulud 1952,90 (üks tuhat üheksasada viiskümmend kaks eurot ja üheksakümmend senti) eurot alljärgnevalt:     joobe tuvastamise maksumus 35 eurot; ekspertiisi maksumus 204,50 eurot; kaitsja tasu 983,40 eurot; sundraha 730 eurot. Võimaldada Rait Sifferil menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Raiko Laja sundrahast pool, so 730 eurot ja kaitsja tasust pool, so 950,70 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Raiko Lajalt menetluskulud 2040,20 (kaks tuhat nelikümmend eurot ja kakskümmend senti) eurot alljärgnevalt:     joobe tuvastamise maksumus 71 eurot; ekspertiisi maksumus 288,50 eurot; kaitsja tasu 950,70 eurot; sundraha 730 eurot. Võimaldada Raiko Lajal menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. 4

(31)Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri Rait Sifferil 99921700036875, Raiko Lajal 99921700036891 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Rait Sifferit süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine käitlemises suures koguses grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud

  1. peatüki
  2. jaos märgitud narkootikumidega seotud kuriteo, mis seisneb selles, et tema omandas: 1) ajavahemikul
  3. a algus kuni
  4. a kevad eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 78 grammi marihuaanat; 2)
  5. a aprillis grupis Raiko Lajaga M. B. ja R. M. aadressil XXX erinevatel kordadel kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit järgnevalt: - Rait Siffer leppis
  6. a aprillikuu alguses telefoni teel kokku kohtumise M. B. ja R. M., kuid Rait Sifferi palvel läks kohtumisele Raiko Laja, kes tutvustas ja esitles ennast edaspidi kõikidel kohtumistel Rait Sifferina. Kohtumisel omandas Raiko Laja M. B. ja R. M. vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa Raiko Laja ja Rait Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa Raiko Laja ja Rait Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 20 grammi marihuaanat enda tarbeks ning vähemalt 3 grammi amfetamiini, mille Raiko Laja andis edasi Rait Sifferile; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram vähemalt 120 grammi amfetamiini, mille Raiko Laja andis Rait Sifferile edasise käitlemise jaoks üle; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram soovisid omandada 150 grammi amfetamiini, millest said algul kätte 90 grammi ning pärast seda, kui Rait Siffer avastas amfetamiini puudujäägi 60 grammi ulatuses, anti järgmisel kohtumisel üle veel 60 grammi. Amfetamiini andis Raiko Laja Rait Sifferile edasise käitlemise jaoks üle. Lisaks soovisid Rait Siffer ja Raiko Laja 04.05.
  7. a omandada M. B. ja R. M. 200 grammi amfetamiini, mille omandamiseks Rait Siffer andis Raiko Lajale 2200 eurot, kes omakorda viis raha M. B. ja R. M. nende elukohta XXX, kuid amfetamiini omandamine jäi lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest politsei pidas Raiko Laja ja Rait Sifferi 05.05.
  8. a kuriteos kahtlustatavatena kinni. 5

(31)Omandatud narkootilisi aineid andis Rait Siffer edasi järgmiselt: - ajavahemikul
  1. a algus kuni
  2. a kevad vähemalt 1 kord nädalas 1 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 78 grammi S. L.; -
  3. a kevadel vähemalt 66 grammi amfetamiini S. L. selliselt, et Rait Siffer kaevas augu XXX kõrval asuvale haljasalale, peitis selle sisse plastkarbi, milles vähemalt 7 soonkinnisega kilekotti amfetamiiniga, edastas telefoni teel koordinaadid S. L., kes võttis peidikust ainet eesmärgiga seda müüa ning osa ainest tarvitas ise; -
  4. a kevadel vähemalt 150 grammi marihuaanat S. L. selliselt, et Rait Siffer peitis marihuaana XXX puhkemaja juurde A.Le.Coq õllekasti sisse ning saatis telefoni teel koha koordinaadid S. L., kes võttis peidetud aine ära. Omandatud marihuaanast 50 grammi tagastas S. L. Rait Sifferile ning olles eelnevalt näidanud Rait Sifferile marihuaana peidiku asukoha, jättis aine XXX asuva laululava juurde. - ajavahemikul
  5. aasta märts kuni aprill XXX vähemalt ühel korral 20 grammi amfetamiini I.-S. K.; -
  6. a aprillikuus XXX linnas vähemalt ühel korral 10 grammi amfetamiini R. H. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi ning marihuaana 7,5 grammi. Raiko Laja süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine käitlemises suures koguses grupis ja korduvalt, mis seisneb selles, et

  1. a aprillikuus tema koos Rait Sifferiga omandas M. B. ja R. M. aadressil XXX erinevatel kordadel kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit järgnevalt: - Rait Siffer leppis
  2. a aprillikuu alguses telefoni teel kokku kohtumise M. B. ja R. M., kuid Rait Sifferi palvel läks kohtumisele Raiko Laja, kes tutvustas ja esitles ennast edaspidi kõikidel kohtumistel Rait Sifferina. Kohtumisel omandas Raiko Laja M. B. ja R. M. vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa Raiko Laja ja Rait Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa Raiko Laja ja Rait Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 20 grammi marihuaanat enda tarbeks ning vähemalt 3 grammi amfetamiini, mille Raiko Laja andis edasi Rait Sifferile; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram vähemalt 120 grammi amfetamiini, mille Raiko Laja andis Rait Sifferile edasise käitlemise jaoks üle; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram soovisid omandada 150 grammi amfetamiini, millest said kätte 90 grammi ning pärast seda, kui Rait Siffer avastas amfetamiini puudujäägi 60 grammi ulatuses, anti järgmisel kohtumisel üle puuduolev kogus. Amfetamiini andis Raiko Laja Rait Sifferile edasise käitlemise jaoks üle. 6

(31)Omandatud marihuaanast 0,92 grammi 8,5-13% THC sisaldusega marihuaanat hoidis Raiko Laja enda elukohas XXX, kuni 05.05.
  1. a läbiotsimise käigus politseiametnikud selle leidsid ning võtsid ära. Lisaks soovisid Rait Siffer ja Raiko Laja omandada 04.05.
  2. a M. B. ja R. M. 200 grammi amfetamiini, mille omandamiseks Rait Siffer andis Raiko Lajale 2200 eurot, kes omakorda viis raha M. B. ja R. M. nende elukohta XXX, kuid amfetamiini omandamine jäi lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest politsei pidas Raiko Laja ja Rait Sifferi 05.05.
  3. a kahtlustatavana kinni. Samuti vahendas Raiko Laja 50 grammi marihuaana üleandmist
  4. a kevadel, mis seisneb selles, et Raiko Laja kohtus XXX asuva XXX juures R. R. ja R. E. R., kes soovisid omandada 50 grammi marihuaanat. R. R. andis Raiko Laja kätte sularaha vähemalt 700 eurot, mille järel Raiko Laja kohtus K.-S. M. , kes omakorda omandas M. H. vähemalt 50 grammi marihuaanat. K.-S. M. andis 50 grammi marihuaanat edasi 08.03.
  5. a. XXX maja ees Raiko Lajale, kes omakorda andis selle üle R. R. ja R. E. R. Lisaks omandas Raiko Laja
  6. a aprillikuus XXX asuvas ööklubis XXX eeluurimisel seni tuvastamata isikult vähemalt ühe XXX tabletti massiga 0,47 grammi, milles 0,21 grammi metüüldioksümetamfetamiini (MDMA), mida hoidis enda elukohas XXX, kuni 05.05.
  7. a läbiotsimise käigus politseiametnikud selle leidsid ning võtsid ära. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul on selliseks koguseks 1,3 grammi, marihuaana puhul 7,5 grammi ning MDMA puhul 1,4 grammi. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS

§ 184

lg 2 p 1, 2 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Süüdistuses heidetakse Rait Sifferile ette narkootiliste ainete ehk amfetamiini ja üle 0,2 % THC (tetrahüdrokannabinooli) sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaana käitlemist. Raiko Lajale heidetakse ette narkootiliste ainete ehk amfetamiini, metüleendioksümetamfetamiini ehk MDMA ja üle 0,2 % THC (tetrahüdrokannabinooli) sisaldusega kanepi töötlemisprodukti marihuaana käitlemist. II.I Süüdistuses heidetakse Rait Sifferile ette, et tema omandas ajavahemikul 2018.a algus kuni 2019.a kevad eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 78 grammi marihuaanat. 7

(31)Tunnistaja S. L. keeldus kohtus ütluste andmisest, kuivõrd ütlused võivad süüstada ja kahjustada teda ennast. Prokurör taotles KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu võtta S. L. 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli. KrMS § 291 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tunnistaja poolt varem antud ütluse tõendina vastu võtta, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. KrMS § 291 lg 3 punktide 1, 2 ja 3 alusel võib kohus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhtudel erandina vastu võtta isiku varasemad deponeerimata ütlused, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) ütluste andmise asjaolud ning tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses; 2) kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks; 3) tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid. Kuivõrd eelnimetatud tingimused olid täidetud, määras kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu võtta S. L. 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokoll. S. L. andis 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt on ta omandanud narkootilisi aineid Rait Sifferi käest. Umbes poolteist aastat tagasi omandas ta Rait Sifferi käest esimest korda kanepit. Kuna ta teadis Raiti niigi ja nad XXX, liikusid ühes seltskonnas, siis tema meelest Rait ise pakkuski talle kanepit. Ta on pooleteise aasta jooksul ostnud Rait Sifferi käest keskmiselt üks kord nädalas ühe grammi kaupa kanepit. R. Siffer andis kohtus ütlusi, et S. L. on talle sõber. Ta on S. L. 2018.a-2019.a andnud üle narkootilisi aineid. Kindlasti on ta S. L. paar korda kanepit andnud üksikult grammi kaupa. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja S. L. kohtueelses menetluses antud ütlustes. Ka süüdistatav Rait Siffer tunnistas kohtus, et ta on andnud S. L. 2018.a-2019.a narkootilisi aineid – kanepit. Seega pidi Rait Siffer olema omandanud ajavahemikul 2018.a algus kuni 2019.a kevad marihuaanat, mida tal oli üldse võimalik tunnistajale S. L. edasi anda. 56 nädalale tuleb liita 18 nädalat, mis teeb kokku keskmiselt 70 nädalat. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Rait Siffer omandas ajavahemikul 2018.a algus kuni 2019.a kevad eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 78 grammi marihuaanat. II.II Süüdistuse kohaselt omandas Rait Siffer koos Raiko Lajaga kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit järgnevalt: - Rait Siffer leppis 2019. aprillikuu alguses telefoni teel kokku kohtumise M. B. ja R. M., kuid Rait Sifferi palvel läks kohtumisele Raiko Laja, kes tutvustas ja esitles ennast edaspidi kõikidel kohtumistel Rait Sifferina. Kohtumisel omandas Raiko Laja M. B. ja R. M. vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa Raiko Laja ja Rait Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 100 grammi marihuaanat, millest osa Raiko Laja ja Rait Siffer tarvitasid ära ning ülejäänu müüsid edasi; - eelneva kokkuleppe alusel vähemalt 20 grammi marihuaanat enda tarbeks ning vähemalt 3 grammi amfetamiini, mille Raiko Laja andis edasi Rait Sifferile; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram vähemalt 120 grammi amfetamiini, mille Raiko Laja andis Rait Sifferile edasise käitlemise jaoks üle; - eelneva kokkuleppe alusel mobiilirakenduses Telegram soovisid omandada 150 grammi amfetamiini, millest said kätte 90 grammi ning pärast seda, kui Rait Siffer avastas amfetamiini puudujäägi 60 grammi ulatuses, anti järgmisel kohtumisel üle puuduolev kogus. Amfetamiini andis Raiko Laja Rait Sifferile edasise käitlemise jaoks üle. 8
(31)Süüdistatava Rait Sifferi kohtus antud ütluste kohaselt teadis ta M. B. ainult telefonikõnede pidi. Isiklikult ta M. B. ega R. M. kunagi kohtunud ei ole. Raha ta neile üle andnud ei ole. Nende isikutega suhtles Raiko Laja. Ta on saanud Raiko Lajalt XXX pärit narkootikume. Ta on
  1. aastal XXX saanud kanepit ja amfetamiini. XXX saadud amfetamiini ja marihuaana kogustes ta päris kindel ei ole. Süüdistuses nimetatud kogused 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini võib ka tõele vastata. Ta ei ole öelnud, et ta ei ole päri kogustega 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini, vaid ta täpselt koguseid tõesti ei mäleta. Süüdistuses nimetatud kogused võivad ka tõele vastata. Süüdistatav Raiko Laja andis kohtus ülekuulamisel ütlusi, et marihuaanat sai ta XXX. Kogust ta ei mäleta. Süüdistuses nimetatud kogused marihuaana koguste osas võivad õiged olla. Marihuaana toomine XXX toimus nii, et ta andis raha ja siis tavaliselt oli kohe olemas. Raha sai ta vahest palgast. Ta ei tea, kas Rait Siffer üldse marihuaanat sai. Enda teada ta võttis ainult endale koguaeg. Amfetamiini saamiseks pidi raha ette andma. Ta ei mäleta, kas raha pidi andma M. või M. XXX. Amfetamiini pakuti. Ta mõtles, et on äkki ekstra võimalus raha teha. Süüdistatava Raiko Laja ütlusi, et ta on XXX saanud marihuaanat, kinnitab 05.05.2019.a läbiotsimisprotokoll fototabelitega, millest nähtub, et Raiko Laja elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära avatud vaakumkott, milles sees kanepile sarnanev puru (Pakend nr 2RLLO). Läbiotsimisprotokollis on kajastatud, et Raiko Laja sõnul on tegemist XXX saadud kanepiga, mille eest ta maksis 30 eurot, koguseliselt oli seal rohkem kanepit sees kui hetkel, kuid ta on kahel korral sealt kanepit suitsetanud. Rait Siffer kirjeldas kohtus, kuidas Raiko Laja pidi esinema temana, et saada XXX marihuaanat ja amfetamiini. Algul oli kokkulepe, et ainult tema võib käia seal. Kuna esimest korda läks Raiko Laja, siis ta ise ei saanud enam minna, ta jäi koju. Siis jäigi Raiko Laja olude sunnil seal käima. Esimest korda andis ta ise Raiko Lajale selle raha, et maksta XXX linnas marihuaana ja amfetamiini eest. Alguses käisid nad kanepi järel, amfetamiini saamise võimalus tekkis kas juhuslikult või M. ise pakkus. XXX linnast saadud amfetamiinist tarvitas ta osa ise ära ja osa müüs edasi. Raiko Laja arvatavasti suitsetas ka ise XXX saadud marihuaanat. Süüdistatav R. Laja väitis kohtus ütlusi andes, et tema teada võttis ta marihuaanat ainult endale koguaeg. Ta ei tea, kas Rait Siffer üldse marihuaanat sai. Samas on süüdistatav Rait Siffer kohtus omaks võtnud, et ta on siiski saanud Raiko Lajalt
  2. aastal XXX pärit marihuaanat ja amfetamiini. Tunnistaja M. B. andis kohtus ütlusi, et ta teab inimest nimega Rait Siffer, inimest nimega Raiko Laja tema ei tunne. Siffer palus abi narkootikumide hankimisel. Rait Siffer kunagi küsis temalt, et kui on vajadus, kas on võimalik kanepit saada ja ta vastas, et ei saa, tema kanepit ei müü. Ta nägi Rait Sifferit kaks korda ja siis isik ise ütles, et tema nimi on Rait Siffer. Isik ise nimetas ennast Rait Sifferiks. Ta ei ole sellele isikule isiklikult andnud amfetamiini ega marihuaanat. Ei andnud ka XXX XXX R. M., nad isegi ei kohtunud. Tunnistaja R. M. keeldus kohtus ütluste andmisest. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja määras KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu võtta R. M. 24.09.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokoll. R. M. andis 24.09.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt oli ta teadlik, et M. B. andis ühel korral Rait Sifferile 150 grammi amfetamiini. Ta oli teadlik sellest, et M. B. annab edasi nii kanepit kui ka amfetamiini. Tunnistaja M. B. ütlused ei ole kooskõlas ega haaku XXX R. M. kohtueelses menetluses andnud ütlustega narkootiliste ainete müümise osas. Nimelt R. M. ütluste kohaselt tema teada M. B. siiski andis edasi nii kanepit kui ka amfetamiini. Tunnistaja M. B. ütlused on narkootiliste ainete müümise osas vastuolus ka süüdistatavate endi ütlustega, kuivõrd nii Rait Siffer kui ka Raiko 9
(31)Laja kinnitasid kohtus, et nad said XXX M. B. ja R. M. käest nii kanepit kui ka amfetamiini. XXX narkootiliste ainete omandamine toimus selliselt, et Raiko Laja esines Rait Sifferina, et saada XXX marihuaanat ja amfetamiini. Raha narkootiliste ainete eest anti üle kas M. B. või XXX R. M. Saadud narkootilistest ainetest osa tarvitati Rait Sifferi sõnul ära ning ülejäänu müüdi edasi. 06.05.2019.a läbiotsimisprotokolli kohaselt M. B. ja R. M. elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära punast värvi kilekott, milles kaks soonkinnisega kilekotti, milles heledat värvi aine (Pakend nr 1JLO), kile, mille sisse mässituna taimne puru (Pakend nr 2JLO), läbipaistev kilekott, milles rohelist värvi taime puru (Pakend nr 3JLO), digitaalkaal (Pakend nr 5JLO) ja läbipaistev vaakumkott (Pakend nr 10JLO). 11.06.2019.a narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0531 tõendab, et M. B. ja R. M. elukoha läbiotsimisel leitud ained olid narkootilised ained: amfetamiin ja marihuaana. Läbiotsimisel leitud digitaalkaal viitab narkootiliste ainete käitlemisele. Asjaolule, et M. B. tegeles XXX narkootikumide müügiga, viitab ka 07.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi M. B. elukoha XXX läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud M. B. mobiiltelefoni Huawei (pakend nr 11JLO). Vaatluse käigus avati mobiili installeeritud rakendus Facebook Messenger, kust tuvastati, et M. B. Facebook`i kasutaja on M. B.. M. B. Facebook`i profiilil on foto, millel on välja toodud M. B. venekeelsete tähtedega nimi. Tõlge: „Aadressil XXX elavad XXX. Kui te saate müüa karistamata narkootikume ja teile pakub katust kohalik politsei, ärge arvake, et teist ei saada jagu. Te mürgitate meie lapsi ja tahate head elu. Kui te müüte mu XXX veel kord kanepit, siis politsei teid ei aita, ma isiklikult hukkan teid ühe kaupa, see puudutab M. B.`i, kes juba viis aastat müüb narkootikume minu XXX /…/“. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest viitavad läbiotsimisprotokollid ja asitõendi vaatlusprotokollid süüdistatavate suhtlusele narkootiliste ainete edasiandmise teemal M. B. ning R. M. 05.05.2019.a läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti Rait Sifferi kasutuses olnud sõiduki Audi A6 reg.nr XXX läbiotsimisel mobiiltelefon Samsung Galaxy (Pakend nr 6ALO). 28.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi sõiduauto Audi A6 läbiotsimisel leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Samsung Galaxy (Pakend nr 6ALO), mille sees oli SIM-kaart, mis vastab abonendile XXX. 06.05.2019.a läbiotsimisprotokollist tulenevalt leiti M. B. ja R. M. elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus mobiiltelefon Huawei (Pakend nr 4JLO) (läbiotsimisprotokollis on kajastatud, et R. M. selgitas, et telefon kuulub temale) ja mobiiltelefon Huawei (Pakend nr 11JLO) (läbiotsimisprotokollis on kajastatud, et M. B. selgitas, et telefon kuulub temale). 17.06.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt vaadeldi M. B. ja R. M. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud R. M. mobiiltelefoni Huawei (Pakend nr 4JLO), mille sees oli SIM-kaart, mis vastab abonendile XXX. 08.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi M. B. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud M. B. mobiiltelefoni Huawei (Pakend nr 11JLO), mille sees oli SIM-kaart, mis vastab abonendile XXX. Sideettevõtjalt saadud andmete 26.08.2019.a protokollist nähtub, et mobiiltelefoni numbreid XXX, XXX, XXX ja XXX kasutab Rait Siffer. Mobiiltelefoni numbrit XXX kasutab R. M. Protokolli kohaselt on Rait Siffer suhelnud numbrilt XXX R. M. 05.04.2019.a kahel korral ja 08.04.2019.a kolmel korral. Rait Siffer on suhelnud numbrilt XXX R. M. 21.04.2019.a kahel korral. 10
(31)Rait Siffer on korduvalt suhelnud numbrilt XXX Raiko Lajaga ajavahemikul 01.09.2018.a kuni 23.04.2019.a. Sideettevõtjalt saadud andmete 26.08.2019.a protokolli kohaselt kasutab mobiiltelefoni numbrit XXX M. B. Protokollist nähtuvalt on M. B. suhelnud Rait Sifferiga 08.04.2019.a kuni 27.04.2019.a 29-l korral. Jälitustoimingu protokollist ja helisalvestistest pealtkuulatud kõnedest DVD-plaadil tuleneb järgnev: 08.04.2019.a kell 19.00 saadab M. B. sõnumi Rait Sifferile: „Kusa olet juba“. Rait Siffer saadab sõnumi M. B- 08.04.2019.a kell 19.08: „XXX“. Samal kuupäeval kell 19.52 saadab M. B. sõnumi Rait Sifferile: „Sa tejab XXX“ ning 9 sekundit hiljem: „Tule“. Kell 19.53 vastab Rait Siffer M. B. saadetud sõnumis: „Oki“. 08.04.2019.a kell 20.22 helistab Rait Siffer M. B.. Kõne käigus küsib M. B., kas Rait Siffer on veel siin, mille peale R. Siffer vastab, et põhimõtteliselt. M. B. palub R. Sifferil tema juurde tagasi tulla korraks, mille peale süüdistatav vastab, et davai. 10.04.2019.a kell 20.32 saadab Rait Siffer sõnumi M. B.: „Tsau kas homme kodus huppaksin labi“. Kell 21.06 vastab M. B.:“Ja ika kodus muskel sa tuleb ja palju“. 11.04.2019.a kell 12.57 saadab R. Siffer sõnumi M. B.: „140*Liigun juba“. 12.04.2019.a kell 15.04 helistab R. Siffer M. B.. Kõne sisu on järgnev: B.: Allo. Siffer: Hallo. B.: Da. Siffer: Selline küsimus, et kas täna manti ei saaks. B.: Võib ka. Siffer: saab? B.: Sa tuled või? Siffer: Jaa, kas täna saaks? B.: Ah? Siffer: Kas täna oleks võimalik kokku saada? B.: Jah, ikka. Siffer: Okei. Aga kas saab eile võtsin kolm manti, kas täna saaks rohkem kah? B.: Mida eile võtsid minu juures või? Siffer: Manti, nähvi. B.: See valge? Siffer: Jah. B.: Aga palju sulle umbes? Siffer: Palju 800 euro eest saaks? B.: Kirjuta mulle palun SMS-iga, ma ei lihtsalt. Siffer: Sõnumiga? B.: Jah, ma ei saa lihtsalt aru. Siffer: Teeme nii. Davai. B: Davai. 12.04.2019.a kell 15.06 saadab Rait Siffer sõnumi M. B.: „Palju 50 valget oleks“. Minut hiljem vastab M. B. R. Sifferile saadetud sõnumis: „Aga mul endale ei ole ni aga kus vetan sjal ainult kui veta 200.11 mul vesis kuik era pois“. 12.04.2019.a kell 15.09 helistab M. B. Rait Sifferile. Telefonikõne käigus küsib M. B.: Kuule sul on telefon telegramm? Siffer: saaksin kohe varsti laadida mingi tunni aja jooksul. B.: Aa lõpp sa tule minu juures või? Siffer: Mida? B.: Sa tuled XXX minu juures või? Siffer: Jah. B.: Aa, sa sõidab juba? Siffer: Ei sõida veel. Aga ma olen hetkel XXX. Ma tuleks sinna varsti. B.: Aa. Ahah. Okei. Okei. Kui tuleb XXX linnas, helista mulle. Siffer: No davai. 12.04.2019.a kell 18.45 helistab Rait Siffer M. B.. B.: Hallo. Siffer: Tsau. Rait olen. Ma hakkan XXX liikuma. B.: Aa. Ahah. Siffer: Mul eelmine telo just läks puru. B.: Aa. Ahah. Siffer: See on mu number. B.: Ahah. 13.04.2019.a kell 08.45 helistab Rait Siffer M. B.. B.: Hallo. Siffer: Tsau. Rait olen. B: Tsau, jah, jah. Siffer: Aga ma hakkan XXX tulema, kui sobib? B: Ma tahtsin lihtsalt öelda sulle, et ma rääkisin siin meestega ja tema helistas teine poisile lihtsalt, ta tuleb tundi pärast ja ma ütlesin sulle ka seda. Võid ka liikuda ma mõtlen. Siffer: Okei, teeme nii. B: Davai. 27.04.2019.a kell 15.16 saadab Rait Siffer sõnumi M. B.: „Mul oli eile avarii väike ja hetkel ootan autot. Läheb natuke aega aga tulen kindlalt“. 08.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi M. B. mobiiltelefonis Huawei (Pakend nr 11JLO) olevas telefonirakenduses Telegram toimunud vestlusi M. B. ja Rano 2 (Raiko Laja) vahel narkootikumide käitlemise teemadel perioodil 22.04.2018.a kuni 05.05.2019.a. 11
(31)Rano2 kirjutab
  1. aprillil: „Tsau. Oled kodus?“. M. B. vastab sellele, et ja kodus. Rano2 kirjutab: „Okei. Tulen varsti. Poole tunni pärast“. M. B. kirjutab vastu, et o sa tuli koju. Rano2 küsib: „Mhm, aga on mahvi?“, mille peale M. B. vastab: „On midagi sur palu vaja“. Rano2 kirjutab, et 1 aind praegu, ma pole veel palka saanud lihtsalt, paljuga muidu on, mille peale küsib M. B., no malu sa tahab. Rano2 kirjutab, et mõtlen, vaatan, mis poisid räägivad XXX ja XXX. M. B. kirjutab selle peale, et no vata aga sin 15, mille peale Rano2 küsib: „15g?“. M. B. kirjutab: „Sa vetab 50g 13“. Rano2 kirjutab selle peale, et õhtul tulen, siis räägib. Rait Sifferi elukoha XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära grinder, millel taimse puru määrdumine (Pakend nr 1TLO, 05.05.2019.a läbiotsimisprotokoll), viitab narkootikumide käitlemisele. Raiko Laja elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära roheline riidest kott, milles rohelist värvi määrdumisega grinder, digitaalkaal ning kolm eri suuruses määrdunud soonkinnisega kotti (Pakend nr 3RLLO), mis viitab samuti narkootiliste ainete käitlemisele. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 616T kohaselt leiti Rait Sifferilt 05.05.2019.a kell 06.35 võetud uriiniproovist amfetamiini, zopiklooni, alprasolaami. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri 615T tõendab asjaolu, et Raiko Lajalt 05.05.2019.a kell 02.55 võetud uriiniproovist leiti THC-d ja MDMA-d. Rait Sifferi ja Raiko Laja organismist erinevate ainete leidmine kinnitab, et süüdistatavad tarvitasid ka ise narkootilisi aineid. Süüdistatav R. Siffer kinnitas kohtus ütlusi andes, et ta on saanud
  2. aastal Raiko Lajalt XXX pärit narkootikume, amfetamiini ja marihuaanat. XXX linnast saadud amfetamiinist tarvitas ta osa ise ära ja osa müüs edasi. Raiko võis osa marihuaanast ise ära suitsetada. Süüdistatava Raiko Laja väitel sai ta marihuaanat XXX. Amfetamiini pakuti talle. Amfetamiini saamiseks pidi raha ette andma. Raha pidi andma kas M. või M. XXX. M. B. XXX R. M. kinnitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et M. B. annab edasi nii kanepit kui ka amfetamiini. Ta oli teadlik, et M. B. andis ühel korral Rait Sifferile 150 grammi amfetamiini. Narkootiliste ainete omandamine toimus selliselt, et Raiko Laja pidi esinema Rait Sifferina, et saada XXX M. B. ja R. M. marihuaanat ja amfetamiini. Alguses käidi marihuaanat ostmas, seejärel pakkus M. B. süüdistatavatele ka amfetamiini. Asitõendi vaatlusprotokollid, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, jälitustoimingu protokoll ja helisalvestised pealtkuulatud kõnedest kinnitavad süüdistatavate suhtlemist M. B. ja R. M. nii telefoni, sõnumite kui ka rakenduse Telegram kaudu. Alates
  3. aprillist 2019.a kuni
  4. aprillini 2019.a on vestluste sisuks olnud narkootiliste ainete omandamise soov, hinnad ning kokkusaamise ehk narkootiliste ainete üleandmise asjaolud. Rõhutada tuleb asjaolu, et süüdistatavad ei ole otseselt välja toonud, mis kogustes nad narkootilisi aineid käitlesid, vaid nad väitsid kohtus, et süüdistuses nimetatud kogused ehk 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit võivad õiged olla. Kuna tegemist on enam kui kahe aasta taguste sündmustega, siis on arusaadav, et süüdistatavad ei pruugi enam täpseid koguseid ega käitlemise kordi mäletada. Kohus loeb süüdistatavate Rait Sifferi ja Raiko Laja endi ütlustega, samuti tunnistajate M. B. ja R. M. ütlustega, asitõendi vaatlusprotokollide, sideettevõtjalt saadud andmete protokolli, jälitustoimingu protokolli ja helisalvestistega pealtkuulatud kõnedest tõendatuks, et Rait Siffer omandas koos Raiko Lajaga
  5. aasta aprillis M. B. ja R. M. aadressil XXX erinevatel kordadel kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, millest osa süüdistuses kirjeldatud asjaoludel andis Raiko Laja edasi Rait Sifferile, osa tarvitasid Raiko Laja ja Rait Siffer ära ning ülejäänu müüsid edasi. II.III 12
(31)Süüdistuses heidetakse Rait Sifferile ja Raiko Lajale ette seda, et nemad soovisid 04.05.2019.a omandada M. B. ja R. M. 200 grammi amfetamiini, mille omandamiseks Rait Siffer andis Raiko Lajale 2200 eurot, kes omakorda viis raha M. B. ja R. M. nende elukohta XXX, kuid amfetamiini omandamine jäi lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest politsei pidas Raiko Laja ja Rait Sifferi 05.05.2019.a kuriteos kahtlustatavatena kinni. Süüdistatav Rait Siffer andis kohtus ütlusi selle kohta, et 4. mail 2019.a sõitis ta Raiko Laja ja E. P. XXX narkootilisi aineid ostma. Tema ise oli autojuht. Tema tookord narkootilisi aineid soetada ei soovinud. Sel päeval andis ta Raiko Lajale võlgu. Ta andis Raikole raha, aga mitte ise enda jaoks, mitte selleks, et amfetamiini saaks. Nad käisid XXX kuskil kortermaja juures. Raiko käis ära ja tuli autosse tagasi. Siis sõitsid nad XXX poole. Poolel teel võttis ta hääletaja peale, kes vihma sees kõndis. Ta sõitis XXX ja viis hääletaja tagasi XXX. Siis sõitis ta XXX poole ja XXX haarati kinni neid. Prokurör avaldas kohtu loal lähtudes süüdistatava kohtueelses menetluses antud ja kohtus antud ütlustes esineva vastuoluga Rait Sifferi 06.05.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli taotletud ühe lause „Viimane kord oli 05.05.2019.a, mil Raiko oli tellinud 200 grammi amfetamiini minu palvel“. Süüdistatav Rait Siffer väitis ütlustes esinevat vastuolu põhjendades, et kohtueelsel menetlusel üritas ta kõike süüd enda peale võtta ja ta ei taibanud täpselt tagajärgi ja mis seisus ta on. Alguses ta rääkis neljanda mai kohta, et ta ise käis seal, et tema eestvedamisel oli see kõik ette nähtud. Lõpptulemusena 10.06.2019.a andis ta tõesed ütlused, kuna ta teadis, et see midagi ei muuda. See teeks ainult tema olukorda raskemaks. Ta andis tõesed ütlused, et seekord ta andis Raikole laenu. Süüdistatav Raiko Laja andis ütlusi selle kohta, et Rait Siffer oli viimasel korral autojuht. Enamus aja tahtis ta ise ikkagi marihuaanat, Rait oli autojuht. Kui politsei neid 04.05.2019.a kinni pidas, siis ta kusagilt mingeid narkootilisi aineid ei toonud. Mingit raha ta ka kellelegi ei andnud, et amfetamiini saada. Sõitma mindi üldse seetõttu, et ta oli võlgu. Prokurör avaldas kohtu loal ütlustes esineva vastuolu tõttu Raiko Laja 06.05.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist alljärgnevad laused. Esimene lause „Ja siis oligi see laupäev, so 04.05.2019.a“. Teine lause „Rait ütles, et käime XXX ära, tal on ainet vaja“. Kolmas lause „Mina läksin aadressile sisse, Rait ja tüdruk jäid autosse“. Neljas lause „Läksin tuppa, andsin mehele 2200 eurot, Rait tahtis seekord saada 200 grammi amfetamiini.“ Vastuolu põhjendades väitis Raiko Laja, et eeluurimisel ta ütles, et Rait soovis saada 200 grammi amfetamiini, sest järelikult ei olnud ta täie mõistuse juures. Kui tal uriiniproov tehti, siis ta ei olnud täiesti kaine. Süüdistatav Raiko Laja väitis veelkord üle, et XXX minemise põhjus oli see, et ta oli võlgu. Kohus on veendunud, et süüdistatavate ütlused selle kohta, et 04.05.2019.a mindi XXX seetõttu, et R. Laja oli võlgu ja R. Siffer oli vaid autojuht, on ümber lükatud järgnevate kriminaalasjas uuritud tõenditega. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest nähtuvalt peeti Rait Siffer ja Raiko Laja kinni 05.05.2019.a kell 00.50 XXX alevikus XXX kõrval olevas parklas. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollide kohaselt R. M. ja M. B. peeti kinni 06.05.2019.a kell 00.30 XXX. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri 617T tõendab asjaolu, et R. M. 06.05.2019.a kell 03.50 võetud uriiniproovist leiti amfetamiini, alprasolaami ja THC-d. Pärast R. M. ja M. B. kahtlustatavana kinnipidamist toimetati nende elukohas ja R. M. XXX elukohas läbiotsimised. 13
(31)17.06.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi M. B. ja R. M. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud R. M. mobiiltelefoni Huawei (Pakend nr 4JLO). Telefoni on salvestatud kontakt Rait ja number XXX. Kõnelogis on näha suhtlus telefoninumbriga XXX ajavahemikus
  1. aprill kuni
  2. mai.
  3. mail on tehtud kaks telefonikõne ja
  4. mail samuti kaks telefonikõne kell 8.12 ja 8.
  6. mail saadab Rait sõnumi: „Ma ei saa hetkel enam inimest kätte kelle käes mu rahad on. Annan hommikul teada“. 08.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi M. B. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud M. B. mobiiltelefoni Huawei. Vaadeldi telefonirakenduses Telegram toimunud vestlusi M. B. ja Rano 2 (Raiko Laja) vahel narkootikumide käitlemise teemadel perioodil 22.04.2018.a kuni 05.05.2019.a.
  7. mail küsib Rano2: „On veel?“, mille peale M. B. vastab: „On. Palu sul. Rano tule. Mil vel on 7g.“ 07.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi 05.05.2019.a Raiko Laja kinnipidamise käigus leitud ja ära võetud mobiiltelefoni Xiaomi Redmi Note 5 (Pakend nr 1RLKP). Rakenduses Telegram on sisse logitud kasutaja R. E. telefoninumbriga XXX. Kasutaja K. telefoninumbriga XXX (08.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist tuleneb, et M. B. mobiiltelefonis Huawei olnud SIM-kaart vastab abonendile XXX) kirjutab
  8. mail kell 20.43 „Kusa olet“, seejärel helistab kolmel korral, kuid kõnedele ei vastata.
  9. mail helistab kasutaja K. kell 08.11, 14.10 ja 15.38, kuid kõnedele ei vastata. Seejärel kirjutab K.: „Miks ni vi kirjuta mul ni ei teevad“. Kasutaja R. E. küsib kell 22.27: „Oled üleval?“, millele K. vastab, et jah. Kasutaja R. E. küsib: „Kas ootad mu ära ma hakkan sõitma, millele K. vastab: „Ku sina kusina olet. Okei“. Kell 23.22 kirjutab kasutaja R. E., et 20 min, siis kohal, kell 23.54 kirjutab 2 min. Suhtlusportaalis Messenger on vestlus kasutajaga R. perioodil 01.05.2019.a kuni 04.05.2019.a.
  10. mai 2019.a oli kolmapäev, seega laupäeval ehk
  11. mail 2019.a kell 21.58 helistas kasutaja R. Raiko Lajale. Seejärel kirjutas R „kohal“. Jälitustoimingu protokollist tulenevalt viidi 04.05.2019.a läbi varjatud jälgimine, mille käigus tuvastati, et kell 22.50 märgati Audi A6 reg.nr XXX sõitmas XXX-XXX teel suunaga XXX poole. Kell 22.58 peatus Audi A6 XXX, sõiduki juures märgati Rait Sifferit kahe tundmatu isikuga. Kell 23.00 istus Siffer kahe tundmatu isikuga Audisse ja alustati sõitu XXX suunas. Kell 23.54 peatus Audi XXX linnas XXX maja taga. Kell 23.57 väljus autost meesterahvas (Raiko) ja kõndis XXX maja ette ning suundus XXX viimase trepikoja juurde (viimane trepikoda, korterid XXX), kus lasi fonoluku kella ja sisenes nimetatud trepikotta. Kell 00.00 väljus Raiko XXX trepikojast ja kõndis tagasi Audi A6 suunas. R. M. 24.09.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt need ained, mis leiti nende kodust, nendest tarvitas tema kanepit, M. tarvitab amfetamiini. Nendest ainetest 360 grammist 200 grammi pidid minema Rait Sifferile ja Raiko Lajale. Tunnistaja M. B. andis kohtus ütlusi, mille kohaselt pidi ta Rait Sifferile edasi andma narkootilisi aineid, aga ta ei saanud edasi anda. Ta hankis Sifferile, aga Siffer saatis talle koju politsei ja ta andis politseile narkootikumid välja. Rait Siffer tahtis tema käest saada 200 grammi amfetamiini. Rait Siffer andis talle 2019.a isiklikult XXX trepikojas raha üle, et maksta, aga kuna ta ei saanud üle anda, siis midagi tagasi ei antud, kõik võttis politsei. Ta peitis amfetamiini ära XXX M. M. juures XXX hoovis. Kui oli tarvis välja anda, siis ta võttis välja ja andis politseile. 06.05.2019.a läbiotsimisprotokollist nähtub, et R. M. XXX elukoha XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära Maxima kirjetega kilekott, milles omakorda Maxima kirjetega kilekott, milles META kirjetega väiksem punane kilekott, milles digitaalkaal, punane kilekott, milles omakorda läbipaistev kilekott, milles heleda värvusega aine, 1 torujas kujus vaakumkott, milles heleda värvusega aine, üllatusmuna, milles värviline kilekott, milles heleda 14
(31)värvusega aine ja lilla kaanega plasttops, milles läbipaistev kilekott, milles taimne puru (Pakend nr 1RT). Läbiotsimise rakendamisel selgitas M. B., et tema viis kuuri hoiule Maxima kilekoti, kus sees umbes 250 grammi amfetamiin, marihuaana ja digitaalkaal. Kuuri avamisel kotti ei leitud ja R. M. XXX M. M., kes oli läbiotsimise juures, selgitas, et temale helistas M. B. XXX O. B., teatas, et M. on kinni peetud ja seepärast viis tema kuurist M. toodud paki ära ja pani põõsa alla. M. M. näitas ette, kuhu. Põõsa alt leiti Maxima kilekott, milles M. B. kirjeldatud objektid, pakendati 1RT. Tunnistaja M. M. keeldus kohtus ütluste andmisest. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja määras KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu võtta M. M. 24.05.2019.a ja 23.09.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollid. M. M. andis 24.05.2019.a ja 23.09.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, et R. M. on XXX. M. B. elab XXX. O. B. tutvus ta mustlaste üritusel. Tema XXX asuva korteri juurde kuulub ka kõrvalhoone – kuur. M. B. tuli 05.05.2019.a tema kuuri, pani sinna Maxima kilekoti ja läks minema. Ta teab seda, kuna ta suitsetas sigaretti akna peal ja nägi. Pärast keskööd helistas O. B. ja ütles, et R. ja M. võeti kinni. Ta tõusis ülesse ja läks kuuri vaatama, mis sinna pandi. Ta tundis, et sellega on midagi halvasti. Kuuris oli ämber, kilekott oli kas ämbri peal või sees. Ta tegi kilekoti lahti ja seal oli Kinder`i üllatusmuna sarnane pakend ja karp. Karbis oli tee. Ta nuusutas seda ja sai aru, et see ei ole tee ja pani selle karbi kinni tagasi. Ta mõtles, et tal pole seda kilekotti sinna vaja ja viskas selle kuurist välja minnes põõsa alla. 11.06.2019.a narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0531 kohaselt M. B. ja R. M. elukoha, samuti R. M. XXX elukoha läbiotsimisel leitud ained (Pakendid nr 1JLO, 2JLO, 3JLO, 1RT-1, 1RT-2, 1RT-3, 1RT-4) olid narkootilised ained – amfetamiin ja marihuaana. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 04.05.2019.a oli XXX sõitmise põhjuseks see, et Raiko Laja oli võlgu ning Rait Siffer oli kõigest autojuht. Samuti ei ole usutav, et Rait Siffer andis Raiko Lajale lihtsalt laenu. Kohus on veendunud, et R. Siffer andis R. Lajale raha just seetõttu, et saada XXX amfetamiini. Rait Siffer suhtles R. M.
  1. mail telefoni teel kaks korda ning
  2. mail saatis Rait Siffer R. M. telefonile sõnumi: „Ma ei saa hetkel enam inimest kätte kelle käes mu rahad on.
  3. mail toimus R. M. ja Rait Sifferi vahel samuti kaks telefonikõne.
  4. mail 2019.a kell 21.58 helistas Rait Siffer Raiko Lajale. Seejärel kirjutas Rait Siffer Raiko Lajale, et ta on kohal. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 04.05.219.a kell 23.00 alustati Rait Sifferi kasutuses olnud Audiga sõitu XXX suunas. Raiko Laja telefonis olnud rakendusest Telegram toimus suhtlus M. B.
  5. mail ja
  6. mail 2019.a. Kasutaja R. andis M. B.
  7. mail 2019.a teada, et ta hakkab sõitma ja kell 23.22 kirjutas M. B., et ta on 20 minuti pärast kohal, kell 23.54 kirjutas, et ta on 2 minuti pärast kohal. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et Raiko Laja väljus 04.05.2019.a kell 23.57 Rait Sifferi kasutuses olnud Audist ning liikus XXX linnas asuvasse XXX maja trepikotta, kus asuvad korterid 33-48 ning väljus sealt südaööl. R. M. ütluste kohaselt pidi tema ja M. B. elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud narkootilisest ainest 200 grammi minema Rait Sifferile ja Raiko Lajale. Ka M. B. ütlused kinnitavad seda, et
  8. mail 2019.a oli süüdistatavate XXX minemise põhjus narkootiliste ainete omandamine. Nimelt M. B. ütluste kohaselt tahtis Rait Siffer tema käest saada 200 grammi amfetamiini. M. B. andis Raiko Laja, keda M. B. pidas Rait Sifferiks, isiklikult XXX trepikojas raha üle. 06.05.2019.a läbiotsimisprotokollid ja 11.06.2019.a narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0531 tõendab, et M. B. ja R. M. elukohas ja R. M. XXX elukohas toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud ained olid narkootilised ained – marihuaana ja amfetamiin. Tulenevalt eeltoodust on tõendatud, et Rait Siffer ja Raiko Laja soovisid 04.05.2019.a omandada M. B. ja R. M. 200 grammi amfetamiini, mille omandamiseks Rait Siffer andis Raiko Lajale raha, kes omakorda viis raha M. B. ja R. M. nende elukohta XXX. Amfetamiini 15
(31)omandamine jäi lõpule viimata, sest politsei pidas Raiko Laja ja Rait Sifferi 05.05.2019.a kuriteos kahtlustatavatena kinni. II.IV Süüdistus kohaselt andis Rait Siffer omandatud narkootilisi aineid edasi järgmiselt: - ajavahemikul 2018.a algus kuni 2019.a kevad vähemalt 1 kord nädalas 1 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 78 grammi S. L.; S. L. andis 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt on ta omandanud narkootilisi aineid Rait Sifferi käest. Umbes poolteist aastat tagasi omandas ta Rait Sifferi käest esimest korda kanepit. Kuna ta teadis Raiti niigi ja nad XXX, liikusid ühes seltskonnas, siis tema meelest Rait ise pakkuski talle kanepit. Ta on pooleteise aasta jooksul ostnud Rait Sifferi käest keskmiselt üks kord nädalas ühe grammi kaupa kanepit. 05.05.2019.a läbiotsimisprotokollis kajastub, et Rait Sifferi elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mobiiltelefon iPhone (Pakend nr 3TLO). 28.05.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldi Rait Sifferi elukoha läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud mobiiltelefoni iPhone (Pakend nr 3TLO). Telefoni kontaktide hulgast leiti mh S. kontakt numbriga XXX. 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel vastas S. L., et ta on viimase aasta jooksul kasutanud ainult ühte telefoninumbrit – XXX. Sideettevõtjalt saadud andmete 26.08.2019.a protokollist nähtub, et mobiiltelefoni numbrit XXX kasutab Rait Siffer ja numbrit XXX kasutab S. L.. Rait Siffer on numbrilt XXX suhelnud S. L. 20.12.2018.a – 22.04.2019.a 40-l korral. Seega kinnitab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll lisadega S. L. suhtlemist Rait Sifferiga. R. Siffer andis kohtus ütlusi, et S. L. on XXX. Ta on S. L. 2018.a-2019.a andnud üle narkootilisi aineid. Kindlasti on ta S. L. paar korda kanepit andnud üksikult grammi kaupa. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja S. L. kohtueelses menetluses antud ütluste õigsuses, kuivõrd ka süüdistatav Rait Siffer tunnistas, et ta on andnud S. L. 2018.a-2019.a narkootilisi aineid, sh kanepit. 56 nädalale tuleb liita 18 nädalat, mis teeb kokku keskmiselt 70 nädalat. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Rait Siffer andis S. L. ajavahemikul 2018.a algus kuni 2019.a kevad vähemalt 1 kord nädalas 1 grammi kaupa marihuaanat, s.o kokku vähemalt 78 grammi. - 2019.a kevadel vähemalt 66 grammi amfetamiini S. L. selliselt, et Rait Siffer kaevas augu XXX tn kõrval asuvale haljasalale, peitis selle sisse plastkarbi, milles vähemalt 7 soonkinnisega kilekotti amfetamiiniga, edastas telefoni teel koordinaadid S. L., kes võttis peidikust ainet eesmärgiga seda müüa ning osa ainest tarvitas ise; S. L. 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt sai ta 2019. aasta kevadel Rait Sifferi käest kokku 66 grammi amfetamiini. Miks just selline kogus, ta ei oska täpselt öelda, ilmselt oli sinna nö tema tasu juurde pandud, mida ta võis siis ise tarvitada. Rait pakkus talle välja, et kas ta saaks amfetamiini enda kätte võtta ja siis seda ka ära müüa. Ta mõtles, et see on võimalus ka endale natukene raha teenida. Ta rohkem ei küsinudki midagi Raidilt ja oligi nõus. Rait ei andnud talle ise seda amfetamiini, vaid Rait jättis selle XXX linna. Tema meelest Rait kirjutas talle Snapchati või Wickerisse koordinaadid, kuhu Rait selle amfetamiini jättis. Uurija avas Google Maps lehekülje, avas XXX linna kaardi ning S. L. näitas XXX tn kõrval asuvale alale, kuhu oli pandud amfetamiin. Edasi kirjeldas tunnistaja S. L., kuidas ta amfetamiini kätte sai. Nimelt läks ta sinna kohta, see oli metsatuka sees, maa sisse oli auk kaevatud ja sealt ta leidis plastikkarbi. Ta ise otseselt 16
(31)kaevama ei pidanud, vaid käega lükkas mulla pealt. Ta avas plastikkarbi, karp oli läbipaistev sinise kaanega. Karbi ümber oli toidukile, mille ta esmalt eemaldas. Seejärel avas ta selle, karbi sees oli valget värvi amfetamiin, mis oli omakorda pakendatud minigrip kottidesse. Kui ta õigesti mäletab, oli kokku 7 minigrip kilekotti, kuues oli 10 grammi ja ühes minigrip kotis oli vähem amfetamiini. Ta ise kaalus minigripkotid üle ka. Ta ei võtnud seda karpi ja selle sees olevat amfetamiini korraga kaasa, vaid käis sealt võtmas, kui tal tekkis klient, kellele amfetamiin üle anda. Kui ta võttis karbist viimase koguse, siis ta viskas selle karbi kuskile minema. Ta müüs amfetamiini 10 grammi kaupa, nii nagu see pakendatud oli ja 10 grammi eest küsis ta 200 eurot. Osa sellest ainest ta tarvitas ka ise, aga enamuse ta siiski müüs maha. Kokku sai ta selle amfetamiini eest umbes 1200 eurot, millest 100 eurot jäi talle ning 1100 eurot andis ta sulas Raidile. Raha andis ta Raidile üle XXX linnas XXX tänaval. Tal läks umbes nädal aega, et kogu see amfetamiin maha müüa. Kui ta Raidile raha ära andis, siis Rait talle uut kogust ei andnud. Süüdistatav R. Siffer tunnistas kohtus S. L. amfetamiini andmist, kuid väiksemas koguses. Rait Siffer andis ütlusi, et ta on ühel korral S. L. amfetamiini 10-20 grammi andnud. XXX olnud peidiku kaudu ta S. L. narkootilisi aineid edastanud ei ole. Nagu kohus juba eelnevalt nentis, ei ole kohtul põhjust kahelda tunnistaja S. L. ütluste õigsuses ja usaldusväärsuses. Ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja mõtleks välja sedavõrd detailsed ütlused peidikust, peidiku asukohast, selles olevast plastkarbist ja plastkarbi kirjeldusest ning narkootiliste ainete pakendamisest. Tunnistaja S. L. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Rait Siffer andis 2019.a kevadel vähemalt 66 grammi amfetamiini S. L. selliselt, et ta kaevas augu XXX tn kõrval asuvale haljasalale, peitis selle sisse plastkarbi, milles oli vähemalt 7 soonkinnisega kilekotti amfetamiiniga, seejärel edastas telefoni teel koordinaadid S. L., kes võttis peidikust aine eesmärgiga seda müüa ning osa ainest tarvitas S. L. ise ära. - 2019.a kevadel vähemalt 150 grammi marihuaanat S. L. selliselt, et Rait Siffer peitis marihuaana XXX maakonda XXX puhkemaja juurde A.Le.Coq õllekasti sisse ning saatis telefoni teel koha koordinaadid S. L., kes võttis peidetud aine ära. Omandatud marihuaanast 50 grammi tagastas S. L. Rait Sifferile ning olles eelnevalt näidanud Rait Sifferile marihuaana peidiku asukoha, jättis aine XXX linnas, XXX asuva laululava juurde. S. L. 03.07.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtub, et mõned päevad enne seda, kui ta amfetamiini sai, pakkus Rait talle lisaks veel 150 grammi kanepit. Sellega oli samamoodi, et Rait pakkus talle müüa seda, ta soovis natukene raha teenida ning oligi nõus. Rait saatis talle koordinaadid kas Snapchati või Wickeri kaudu. Seekord oli Rait jätnud selle XXX maakonda, XXX, XXX puhkemaja juurde. Ta sai sinna autoga, teda viis sinna üks autojuht. Koha peal olles läks ta maja juurde, seal oli A.Le.Coq Premium õllekast ja seal sees oli tumedat värvi kilekott, milles oli kanep. Ta võttis kanepi enda kätte, viis XXX ning hiljem pakendas 10 grammi kaupa ja mõned 5 grammi kaupa. Ta laenas kaalumise jaoks tuttavalt digitaalkaalu. Sellest kogusest ta müüs ära 100 grammi. Kokku sai ta 100 grammi müügi pealt 1300-1400 eurot. Sellest summast sai ta endale umbes 40-50 eurot. Ülejäänud 50 grammi ta ei müünud maha. Selleks, et raha üle anda, tuli Rait XXX XXX juurde. Tal oli kanep XXX lähedale pandud. Ta andis koha peal Raidile sularaha üle ning näitas, kus kanep on. Mis Rait sellega edasi tegi, ta ei oska öelda, ta ise läks ära. Rait ei küsinud, miks 50 grammi üle jäi. Süüdistatava R. Sifferi kohtus antud ütluste kohaselt tema XXX vallas XXX puhketalu juures S. L. narkootilisi aineid edastanud ei ole. Kuivõrd kohtul puudub põhjus kahelda tunnistaja S. L. ütluste usaldusväärsuses, siis sarnaselt eelnevalt analüüsitud kuritegu põhjendades ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja mõtleks välja nii detailsed ütlused koordinaatide saatmise kohta, marihuaana peitmise kohta A.Le.Coq 17
(31)Premium õllekasti, samuti marihuaana pakendamise kohta. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et Rait Siffer andis 2019.a kevadel vähemalt 150 grammi marihuaanat S. L. selliselt, et ta peitis marihuaana XXX maakonda XXX puhkemaja juurde A.Le.Coq õllekasti sisse ning saatis telefoni teel koha koordinaadid S. L., kes võttis peidetud aine ära. Omandatud marihuaanast 50 grammi tagastas S. L. Rait Sifferile ning olles eelnevalt näidanud Rait Sifferile marihuaana peidiku asukoha, jättis aine XXX linnas asuva XXX juurde. - ajavahemikul 2019.a aasta märts kuni aprill XXX linnas vähemalt ühel korral 20 grammi amfetamiini I.-S. K.; Tunnistaja I.-S. K. kohtus antud ütluste kohaselt ta Rait Sifferiga pikalt ei ole suhelnud, aga väiksena sai koos mänge mängitud internetipunktis XXX. Ta ei ole saanud Rait Sifferi käest narkootilisi aineid. Süüdistatav Rait Siffer tunnistas kohtus, et ta on I.-S. K. andnud aineid - amfetamiini või kanepit, kuid koguseid ei mäleta. Kohtu hinnangul andis tunnistaja I.-S. K. kohtus ütlusi, et ta pole R. Sifferilt narkootilisi ained saanud, selleks, et kaitsta süüdistatavat. Üritades säästa R. Sifferit võimalikest tagajärgedest, väitis tunnistaja, et R. Siffer ei ole talle keelatud aineid müünud. Samas on süüdistatav ise tunnistanud, et ta andis I.-S. K. amfetamiini. Seega loeb kohus tõendatuks, et Rait Siffer andis ajavahemikul 2019.a aasta märts kuni 2019.a aasta aprill XXX linnas vähemalt ühel korral I.S. K. 20 grammi amfetamiini. - 2019.a aprillikuus XXX linnas vähemalt ühel korral 10 grammi amfetamiini R. H. Tunnistaja R. H. kohtus antud ütluste kohaselt tunneb ta Rait Sifferit kuskil viis aastat. Ta on tarvitanud kanepit ja MDMA-d. Rait Sifferi käest ta narkootilisi aineid saanud ei ole. 26.08.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll lisadega kinnitab R. H. suhtlemist Rait Sifferiga. Sideettevõtjalt saadud andmete 26.08.2019.a protokollist nähtub, et mobiiltelefoni numbrit XXX kasutab Rait Siffer ja numbrit XXX kasutab R. H.. Rait Siffer on numbrilt XXX suhelnud R. H. 19.04.2019.a – 20.04.2019.a 11-l korral. Süüdistatav R. Siffer väitis kohtus ütlusi andes, et H. on ta andnud amfetamiini või kanepit. Kohus on seisukohal, et ka R. H. ütlused on kantud tahtlusest süüdistatavat säästa, mistõttu väitis ta kohtus, et ta ei ole R. Sifferilt narkootilisi aineid saanud. Samas tunnistas Rait Siffer, et ta on andnud ka tunnistajale R. H. amfetamiini. Eeltoodu alusel on tõendatud, et süüdistatav Rait Siffer andis 2019.a aprillikuus XXX linnas vähemalt ühel korral R. H. 10 grammi amfetamiini. II.V Raiko Laja süüdistatakse narkootilise aine käitlemises suures koguses grupis koos Rait Sifferiga ja korduvalt, mis seisneb selles, et 2019. a aprillikuus omandas ta koos Rait Sifferiga M. B. ja R. M. aadressil XXX erinevatel kordadel mh kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat. Omandatud marihuaanast 0,92 grammi 8,5-13% THC sisaldusega marihuaanat hoidis Raiko Laja enda elukohas XXX, kuni 05.05.2019.a läbiotsimise käigus politseiametnikud selle leidsid ning võtsid ära. Raiko Laja ja Rait Sifferi poolt 2019. a aprillikuus toime pandud marihuaana omandamist on kohus käsitlenud käesoleva otsuse punktis II.II. Edasi analüüsib kohus omandatud marihuaanaga seonduvat. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti Raiko Laja kinni 05.05.2019.a kell 00.50 XXX kõrval olevas parklas. 18
(31)05.05.2019.a läbiotsimisprotokollist fototabelitega nähtub, et Raiko Laja elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära avatud vaakumkott, milles sees kanepile sarnanev puru (Pakend nr 2RLLO). Läbiotsimisprotokollis on kajastatud, et Raiko Laja sõnul on tegemist XXX saadud kanepiga, mille eest ta maksis 30 eurot, koguseliselt oli seal rohkem kanepit sees kui hetkel, kuid ta on kahel korral sealt kanepit suitsetanud. Läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ka roheline riidest kott, milles rohelist värvi määrdumisega grinder, digitaalkaal, kolm eri suuruses määrdunud soonkinnisega kotti ja üks soonkinnisega kott, milles 2 seemet (Pakend nr 3RLLO) ja üks soonkinnisega kott kanepile sarnaneva taime osaga (Pakend nr 4RLLO). 11.06.2019.a narkootilise aine ekspertiisiaktist nr 19E-AN0531 nähtub, et pakendis nr 2RLLO olev roheline taimepuru massiga 0,32 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,5% ja pakendis nr 3RLLO olevad kaks pruuni seemet massiga kokku 0,025 g on kanepiseemned. Pakendis nr 4RLLO olev roheline taimepuru massiga 0,60 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldus on 13%. Süüdistatav R. Laja kinnitas kohtus antud ütlustes, et 05.05.2019.a tema elukohas XXX läbiotsimisel leitud kanepile sarnane puru oli tema oma. Ta ei mäleta, kust ta selle sai. Kohtu hinnangul on kinnitust leidnud, et Raiko Laja hoidis enda elukohas XXX kokku vähemalt 0,92 grammi 8,5-13% THC sisaldusega marihuaanat, kuni see tema elukohas toimunud läbiotsimise käigus 05.05.2019.a leiti ja ära võeti. II.VI Süüdistuse kohaselt soovisid Rait Siffer ja Raiko Laja omandada 04.05.2019.a M. B. ja R. M. 200 grammi amfetamiini, mille omandamiseks Rait Siffer andis Raiko Lajale 2200 eurot, kes omakorda viis raha M. B. ja R. M. nende elukohta XXX, kuid amfetamiini omandamine jäi lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest politsei pidas Raiko Laja ja Rait Sifferi 05.05.2019.a kahtlustatavana kinni. Raiko Laja ja Rait Sifferi poolt 04.05.2019.a toime pandud 200 grammi amfetamiini omandamise katset on kohus käsitlenud käesoleva otsuse punktis II.III. II.VII Süüdistuses heidetakse Raiko Lajale ette, et tema vahendas 50 grammi marihuaana üleandmist 2019.a kevadel, mis seisneb selles, et Raiko Laja kohtus XXX asuva XXX juures R. R. ja R. E. R., kes soovisid omandada 50 grammi marihuaanat. R. R. andis Raiko Laja kätte sularaha vähemalt 700 eurot, mille järel Raiko Laja kohtus K.-S. M., kes omakorda omandas M. H. vähemalt 50 grammi marihuaanat. K.-S. M. andis 50 grammi marihuaanat edasi 08.03.2019.a XXX maja ees Raiko Lajale, kes omakorda andis selle üle R. R. ja R. E. R. Tunnistajad R. R. ja K.-S. M. keeldusid kohtus ütluste andmisest. Kohus määras KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel vastu võtta prokuröri taotletud R. R. 09.03.2019.a ja 21.06.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollid ning K.-S. M. 16.10.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli. R. R. andis kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, kuidas ta Raiko Lajaga tutvus ning temalt kanepit ostma hakkas. R. R. ütluste kohaselt sai ta umbes 2019.a veebruarikuus kooli juures suitsetades tuttavaks isikuga nimega Raiko. Kunagi läks jutt kanepi peale ning Raiko andis mõista, et kui oleks huvi kanepit saada, siis võib Raiko poole pöörduda. Ta otsustas, et ostaks kanepit ja otsis Raiko koolist üles. Ta ütles Raikole, et ta tahab tellida 25 grammi kanepit. Raiko ütles, et saame peale kooli kokku. Nad leppisid kokku, et kohtuvad teisipäeval 05.03.2019.a kell pool 9 õhtul XXX asuva XXX parklas. Raiko seisis mingi võõra inimesega seal parklas ja ütles talle, et ta peab 300 eurot sellele võõrale inimesele maksma. Ta andis raha sellele inimesele 19
(31)üle. See inimene läks ära ja tuli viie minuti pärast tagasi ning andis talle kanepi, mis oli pakendatud vaakumpakendisse. Edasi kirjeldas R. R. kohtueelses menetluses antud ütlustes, kuidas ta näitas tunnistajale R. E. R. Raiko Lajalt ostetud kanepit, misjärel avaldas ka tunnistaja R. E. R. soovi kanepit osta. Nimelt sai R. R. linnas kokku R. E. R. ja ta näitas R. enda minigripp kilekotti, milles oli umbes kaks tarvitamiskogust. R. ütles, et see näeb päris hea välja ja tahaks ka. Ta ei mäleta, mis kogust R. tahtis, aga see oli suurem kui 25 grammi. Siis ta otsis 08.03.2019.a Raiko koolist üles ja ütles Raikole, et tal on kanepit vaja. Raiko ütles, et saame õhtul kell 8 kokku XXX taga raudtee ülekäigu juures. 09.03.2019.a ülekuulamisel väitis R. R., et ta läks R. sinna kohale. Seejärel tulid nende juurde XXX tänavale Raiko, see inimene, kellelt nad kanepit said ja veel üks tüdruk. Ta ütles Raikole, et R. tahab. Raiko ütles talle, et raha läheb Raikoga kaasas olnud tüübi kätte. See oli siis see sama inimene, kellelt ta kanepit sai. R. oli raha olemas, ta andis raha ära ja siis see tüüp läks minema ja tuli tagasi umbes 5 minuti pärast. Siis see tüüp ütles, et R. istuks autosse tagaistmele, see tüüp läks ka autosse ja seal toimus üleandmine ja siis nad läksid laiali. 21.06.2019.a ülekuulamisel parandas R. R. 09.003.2019.a antud ütlusi ning kirjeldas, kuidas ta võttis eelnevalt 750 eurot XXX kesklinnas R. käest ettemaksuna ja läks õhtul üksinda kokkusaamisele XXX juurde. Sinna tulid 3 tundmatut isikut, keda ta ei tundnud. Ühele tundmatule mehele andis ta 750 eurot. Seejärel käis see mees alla viie minuti ära ja tõi talle paki. Pakis oli 50 grammi kanepit. Seejärel läks ta jalgsi XXX ja XXX tänava ristmikul oleva Rimi juurde, kus teda ootas R. E. Ta andis kanepi üle R. Tunnistaja R. E. R. vastas kohtus prokuröri küsimustele, et ta ei mäleta täpsemalt kanepi saamise asjaolusid. Kohus lubas KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel prokuröril avaldada R. E. R. 10.03.2019.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollist tema antud ütlused mälu värskendamiseks: „08.03.2019.a päeval sain R. R. kokku XXX kesklinnas kuulsuste alleel, mis asub XXX keskuse juures. Kui kokku saime, siis küsisin R. käest, et kas tema kaudu kanepit oleks võimalik saada. R. lubas uurida, kas kuskilt oleks võimalik saada. Ütlesin seda ka R., et ma tahaks arvatavasti 50 grammi kanepit saada.“ Tunnistaja R. E. R. selgitas kohtus, et omastamine oli ja selle omastamise eest ta istubki praegu siin vanglas. Kanepi grammi hind oli 8-15 eurot. Tasumine võis toimuda sulas. Süüdistusest luges ta mitmel korral välja erinevat kogust. Üks kord oli 145 grammi ja teinekord oli 46 grammi ja isegi 47 või 48 grammi. K.-S. M. andis 16.10.2019.a kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi, mille kohaselt läksid nad 08.03.2019.a alguses XXX juurde autoga Peugeot. Autos olid veel peale tema K. K., Raiko Laja ja F. L. Nad parkisid auto kooli ette ja siis ta kõndis üksinda M. H. juurde XXX poolt XXX kooli suunas. Kanep oli pakendatud kahte eraldi vaakumkotti, ühes oli 50 grammi ja teises 10 grammi ja H. andis need talle kätte lihtsalt. 60 grammi ostes tuli grammi hinnaks 12 või 13 eurot. Pärast üleandmist läks ta tagasi autosse ja teised olid autos. Natuke aega hiljem tuli üks paks mees auto juurde koos sõbraga. Ta ei mäleta, kas tema või Raiko andis paksule mehele üle 50 grammi kanepit. Selle paksuga suhtles algusest peale Raiko ise. Ta läks H. juurde kanepit ostma, kuna Raiko ise ei teadnud H. Tunnistaja F. L. oli isik, kelle sõidukiga Peugeot mindi 08.03.2019.a XXX juurde koos K.-S. M., Raiko Laja ja K. K., kui toimus marihuaana üleandmine. F. L. (L.) kohtus antud ütluste kohaselt on Raiko Laja tema XXX alates. K. S. M. teab ta koolist. Tema sõidukiga Peugeot sõideti XXX XXX koolimaja juurde, kuna taheti marihuaanat saada. Autos olid koos temaga veel K. S. M., Raiko Laja ja veel K. XXX K. Ta sõitis XXX külje peale parklasse, K., Raiko ja K. läksid autost välja ja tulid autosse tagasi. Autos nägi ta K. käes grippkoti sees ühte kotti. 20
(31)Lõhna järgi oli see marihuaana. Silma järgi ei osanud täpsemalt öelda palju võis seda ainet olla, silma järgi arvas, et 20 või 50 grammi umbes. K. oli kaasas väike digitaalkaal. K. võttis selle välja ning kaalus kogu aine ära. Raiko Laja tunnistas kohtus ütlusi andes, et ta on R. R. XXX vahendanud ainet. Ta andis XXX juures R. R. 50 grammi kanepit. Tunnistajate R. R., R. E. R., K.-S. M. ja F. L. ütlustega, samuti süüdistatava Raiko Laja enda ütlustega loeb kohus tõendatuks, et Raiko Laja kohtus
  1. aasta kevadel XXX linnas XXX asuva XXX juures R. R., kuna R. R. ja R. E. R. soovisid temalt 50 grammi marihuaanat omandada. R. R. andis Raiko Laja kätte vähemalt 700 eurot sularahas. Seejärel kohtus Raiko Laja K.-S. M., kes omakorda omandas M. H. vähemalt 50 grammi marihuaanat. K.-S. M. andis 50 grammi marihuaanat edasi 08.03.2019.a XXX R. L., kes omakorda andis selle üle R. R. ja R. E. R. Seega on tõendamist leidnud, et Raiko Laja vahendas vähemalt 50 grammi marihuaana üleandmist. II.VII Süüdistuses heidetakse Raiko Lajale veel ette seda, et tema omandas 2019.a aprillikuus XXX linnas XXX asuvas ööklubis XXX eeluurimisel seni tuvastamata isikult vähemalt ühe XXX tabletti massiga 0,47 grammi, milles 0,21 grammi metüüldioksümetamfetamiini (MDMA), mida hoidis enda elukohas XXX, kuni 05.05.2019.a läbiotsimise käigus politseiametnikud selle leidsid ning võtsid ära. 05.05.2019.a läbiotsimisprotokollist fototabelitega nähtub, et Raiko Laja elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära soonkinnisega kott, milles üks heledat värvi tablett kirjega Coca-Cola (Pakend nr 4RLLO). 11.06.2019.a narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0531 kohaselt Raiko Laja elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud pakendis nr 4RLLO olev helehall figuurne tablett massiga 0,47 grammi sisaldab 52% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tabletis sisaldub 0,21 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Süüdistatav Raiko Laja tunnistas ennast ühe XXX tableti omandamises süüdi ja ta andis kohtus ütlusi, mille kohaselt sai ta klubist ühe XXX tableti, kui ta klubis kunagi käis. Talle pakuti, siis ta mõtles, et ta ühe võtab proovimiseks. Uus kogemus, ei jõudnudki proovida põhimõtteliselt. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et Raiko Laja omandas
  2. aasta aprillikuus XXX linnas XXX asuvas ööklubis XXX eeluurimisel seni tuvastamata isikult vähemalt ühe XXX tableti massiga 0,47 grammi, milles sisaldus 0,21 grammi metüüldioksümetamfetamiini (MDMA). Raiko Laja hoidis ühte XXX tabletti enda valduses, kuni see tema elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus 05.05.2019.a leiti ja ära võeti. Sotsiaalministri
  3. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin ja kanepi töötlemisprodukt marihuaana I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 lg 3 järgi on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, 21
(31)vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kohus luges tõendatuks, et Rait Siffer ja Raiko Laja omandasid nii marihuaanat kui ka amfetamiini, Raiko Laja hoidis marihuaanat enda elukohas, lisaks omandas Raiko Laja ühe XXX tableti, milles 0,21 grammi metüüldioksümetamfetamiini (MDMA), mida ta hoidis oma elukohas. Amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin ja kanepi töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad lisa I järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ning nende käitlemine on NPALS § 3 lg 1 järgi keelatud.

§ 25

lg 1 sätestab, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

§ 25

lg 4 kohaselt algab süüteokatse kaastäideviimise korral hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Kohus tegi eelnevalt kindlaks, et Rait Siffer ja Raiko Laja soovisid 04.05.2019.a omandada M. B. ja R. M. 200 grammi amfetamiini. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et amfetamiini süüdistatavatele 04.09.2019.a üle ei antud. Seda ei leitud ka süüdistatavate kahtlustatavatena kinnipidamisel. Süüdistatav Raiko Laja kinnitas kohtus antud ütlustes, et amfetamiini omandamiseks XXX pidi raha ette andma. Tunnistaja M. B. ütluste kohaselt anti talle XXX trepikojas raha isiklikult üle, kuid ta ei saanud amfetamiini süüdistatavatele üle anda. Politsei pidas Raiko Laja ja Rait Sifferi 05.05.2019.a kuriteos kahtlustatavatena kinni. Arvestades asjaolu, et süüdistatavatele amfetamiini üle ei antud, on tegemist süüteokatsega. Seega on tuvastatud Rait Sifferi ja Raiko Laja poolt narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 lg 3 tähenduses, so Rait Siffer ning Raiko Laja soovisid omandada ning ka omandasid, hoidsid, tarvitasid ja vahendasid kolmandatele isikutele. Rait Sifferil ega Raiko Lajal ei olnud ühtegi NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud põhjust narkootilise aine omandamiseks ja käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Seega oli narkootilise aine käitlemine ebaseaduslik ning vastab

§-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. Järgnevalt analüüsib kohus, kas süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet väikeses koguses või suures koguses. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-95-16 punkti 21 kohaselt peab narkootilise ja psühhotroopse aine suure koguse hindamisel lähtuma NPALS § 31 lg-st

  1. Kõnealuse sätte järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus on olnud järjekindlalt arvamusel, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11,
  4. oktoobri
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10,
  6. aprilli
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-101-07, p 13,
  8. 22

(31)detsembri
  1. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12,
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-1-168-09, p 8 ja
  4. märtsi
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-100-13, p 11). Vastus teabenõudele kajastab narkootiliste ainete suurt kogust. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi vastuse kohaselt on lisatud tabelis ära toodud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused. Tabelist nähtuvalt on amfetamiini keskmine ühekordne kogus 130 mg ja keskmine kogus kümnele inimesele 1300 mg ehk 1,3 g, marihuaana keskmine ühekordne kogus on 750 mg (0,75 g) ja keskmine kogus kümnele inimesele 7,5 g. MDMA keskmine ühekordne kogus on 140 mg ja keskmine kogus kümnele inimesele 1400 mg ehk 1,4 g. Seega on suureks koguseks 1,3 grammi amfetamiini, 1,4 grammi MDMA-d ja 7,5 grammi marihuaanat. Kohtus on tõendamist leidnud, et Rait Siffer omandas 2018.a algusest kuni 2019.a kevadeni vähemalt 78 grammi marihuaanat, 2019.a aprillis grupis Raiko Lajaga kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, omandatud marihuaanast 0,92 grammi hoidis Raiko Laja enda elukohas, lisaks soovisid Rait Siffer ja Raiko Laja 04.05.2019.a omandada 200 grammi amfetamiini, Raiko Laja vahendas 50 grammi marihuaana üleandmist 2019.a kevadel, lisaks omandas Raiko Laja 2019.a aprillikuus ühe ecstasy tabletti massiga 0,47 grammi. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0531 kohaselt sisaldas Raiko Laja elukoha läbiotsimisel leitud ja ekspertiisiks esitatud helehall figuurne tablett massiga 0,47 grammi 52% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, tabletis sisaldub 0,21 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Roheline taimepuru massiga 0,32 grammi on peenestatud kanep (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 8,5% ning roheline taimepuru massiga 0,60 g on peenestatud kanep (marihuaana), mille THC sisaldus on 13%. M. B. ja R. M. elukoha ja R. M. XXX elukoha läbiotsimisel leitud ja ekspertiisiks esitatud Pakendis nr 1JLO olev valge pulber massiga kokku 9,82 g sisaldab 28% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 2,02 g amfetamiini. Pakendis nr 2JLO olev roheline taimeosa massiga 1,39 g on kanepiõisik (marihuaana), mille THC sisaldus on 11%. Pakendis nr 3JLO olevad rohelised taimeosad massiga 11,69 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 18%. Pakendis nr 1RT-1 olevad rohelised taimeosad massiga 9,96 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 17%. Pakendis nr 1RT-2 olev valge pulber massiga 196,2 g sisaldab 26% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 37,4 g amfetamiini. Pakendis nr 1RT-3 olev valge/roosakas pulber massiga 95,83 g sisaldab 26% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 18,3 g amfetamiini. Pakendis nr 1RT-4 olev valge pulber massiga 68,22 g sisaldab 26% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 12,5 g amfetamiini. 26.06.2019.a ekspertiisi akt nr 19E-AN0631 tõendab, et pulbrid pakendist 1JLO (so XXX läbiotsimisel leitud aine) ja pulbrid pakenditest 1RT-2, 1RT-3 ja 1RT-4 (so XXX leitud ained) pärinevad tõenäoliselt samast valmistamiskogusest (partiist). Kuivõrd R. Siffer ja R. Laja käitlesid kokku ligikaudu 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit ja üle 300 grammi marihuaanat ning kümnele inimesele narkootiliseks joobeks piisavaks keskmiseks annuseks on 1,3 grammi amfetamiini ja 7,5 grammi marihuaanat, siis süüdistatavate käideldud amfetamiinist ja marihuaanast piisas vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega käitlesid R. Siffer ja R. Laja amfetamiini ja marihuaanat suures koguses. Käideldud MDMA oli väikeses koguses. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 18423

(31)mõttes, mille kõrval isiku käitumist

§ 183järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule (RKKKo nr 3-1-1-51-05 p 9).

Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (2021, lk 610) kohaselt on käesolevas jaos sätestatud kuriteo toime pannud isik see, kes on selle eest varem süüdi mõistetud või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. Koosseisu objektiivse külje täidab nii faktiline kui ka juriidiline retsidiiv. Tartu Maakohtu 29.04.2014.a otsusega nr 1-14-1667 on Rait Siffer süüdi tunnistatud

§ 187

lg 1 järgi ning Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsusega nr 1-19-1495 on Rait Siffer süüdi tunnistatud

§ 184lg 1 p 2 järgi.

Kohtuotsustega on tõendatud, et Rait Sifferit on varem narkootikumidega seotud süütegude eest kriminaalkorras karistatud. Raiko Laja ei ole varem narkootikumidega seotud süütegude eest kriminaalkorras karistatud, kuid ta pani süüteo toime korduvalt ehk 2019.a aprillikuus omandas R. Laja koos Rait Sifferiga erinevatel kordadel kokku vähemalt 220 grammi marihuaanat ja 273 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, omandatud marihuaanast 0,92 grammi hoidis ta enda elukohas, lisaks soovisid Rait Siffer ja Raiko Laja 04.05.2019.a omandada amfetamiini, süüdistatav vahendas 50 grammi marihuaana üleandmist 2019.a kevadel ning 2019.a aprillikuus omandas ta ühe ecstasy tabletti massiga 0,47 grammi. Rait Siffer ja Raiko Laja tegutsesid narkootilisi aineid käideldes ühiselt ja kooskõlastatult, nende tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest, seega tegutsesid nad grupis. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Rait Siffer täitis oma tegevusega

§ 184

lg 2 punktis 2 sätestatud objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Raiko Laja täitis oma käitumisega samuti

§ 184

lg 2 punktis 2 sätestatud objektiivse koosseisu, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise grupis ja korduvalt. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Süütekoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 610). Kohtu hinnangul panid Rait Siffer ja Raiko Laja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Varem samasuguste kuritegude eest korduvalt karistatud ning narkootikume tarvitava isikuna teadis süüdistatav Rait Siffer, et narkootilise aine omandamise ja edasiandmisega teostab ta kuriteokoosseisule vastava teo ja tahtis seda. Ka Raiko Laja oli teadlik sellest, et narkootilise aine omandamise, hoidmise ja edasiandmisega paneb ta toime kuriteo. Seega R. Siffer ja R. Laja teadsid, et nad käitlevad ebaseaduslikult narkootilist ainet. Süüdistatav R. Siffer oli ka teadlik asjaolust, et teda on varem samalaadsete kuritegude eest karistatud, seega pidi ta teadlik olema ka sellest, et varasem karistatus on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu

§ 184lg 2 p 2 järgi.

R. Laja teadis, et ta käitleb narkootilisi aineid korduvalt. Lisaks olid süüdistatavad teadlikud sellest, et nad panevad teo toime koos teise isikuga ehk grupis. Seega kohtu hinnangul pani Rait Siffer varem samasuguse kuriteo eest karistatud isikuna narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega ning ka Raiko Laja pani korduva narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud Rait Sifferi ja Raiko Laja süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS 24

(31)

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdistatavat selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest.

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on süüdistatavaid võimalik karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Karistusregistri andmetel on Rait Sifferil neli kehtivat kriminaalkaristust ning teda on väärteokorras karistatud kahel korral. Tartu Maakohtu 29.04.2014.a otsusega nr 1-14-1667 on Rait Siffer süüdi tunnistatud

§ 187lg 1 järgi.

Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsusega nr 1-19-1495 on Rait Siffer süüdi tunnistatud

§ 184lg 1 p 2 järgi.

Raiko Lajal puuduvad kriminaalkaristused, süüdistatavat on ühel korral väärteokorras karistatud. Rait Siffer avaldas kohtus, et tema kriminaalhooldus on väldanud kaks aastat ja neli kuud. Siiani on ta kõigist ainetest puhas olnud. Kriminaalhooldajaga on olnud vahepeal erimeelsusi, kuid nad on suutnud need lahendada. Paar korda algusaastatel ta hilines ja üks kord jõudis ta varem kohale. Tema suhtes on kaks erakorralist ettekannet tehtud. Esimene oli siis, kui kriminaalhooldus hakkas ja kui ta XXX vahele jäi. Ta elul ei olnud enam eesmärki. Siis ta ainult jõi ja pidutses ringi. Siis juhtus avarii. Kuu-kaks oli ta liikumisvõimetu ja ta ei jõudnud kriminaalhooldaja juurde, siis tehti erakorraline. Peale avariid võttis ta ennast kokku, suutis mingi eesmärgi teha ja käis erakorralises ära. Seal anti talle uus võimalus ja teine erakorraline oli sellepärast, et kriminaalhooldaja jäi haigeks ja muutis aja ära. Kriminaalhooldaja ütles talle telefoni teel, et kell 9 on uus aeg, aga ta ei kuulnud seda ja ta läks kohale kell 8. Tema suhtumine narkootikumidesse on tänaseks täielikult muutunud. Enam ta tarvitanud ei ole. Ta saab kriminaalhooldajalt regulaarselt narkoteste, mis on kõik olnud negatiivsed. Ta on enda sõnul vist kahe aasta jooksul teinud 72 narkotesti ja kõik on olnud puhtad. Kohtus avaldas Rait Siffer, et selleks läks ikka päris mitu kuud aega, enne kui ta suutis kaineks saada ja olla ning kui elus hakkas mingi eesmärk tulema. Ta läks tööle, seadis endale teised eesmärgid, teise elustiili, leidis uue lähikonna, hakkas uuesti perega suhtlema, hoidis narkootilistest ainetest eemale. Rait Sifferi sõnul on hiljem targana alati hea järgi vaadata ja mõelda, kui rumalasti sai tehtud, aga tegu on kahjuks tehtud. Ta kahetseb. Ta töötab XXX juba pikemat aega. Tööl läheb tal väga edukalt. Tal on tekkinud uued eesmärgid ja ta maksab kohtutäiturile, mis olid kunagi talle suureks probleemiks. Suurem osa neist on makstud. Tööl käib ta kohusetundlikult ja tööga ei ole probleeme tekkinud. Raiko Laja sõnul ta kindlasti kahetseb tehtut. Ta kahetseb müümist, toomist ja vahendust. Hetkel käib ta tööl üle Eesti, XXX. Eelmise aasta suvest, kui ta ametlikult Eestisse tööle jäi, ta enam narkootikumide tarvitaja ei ole. Tal ei ole aega mitte millegagi tegeleda. Ta jõuab kell üks iga öö koju. Ta ei jõua isegi põhimõtteliselt välja magada, kui ta peab uuesti tööle minema. Töise elu toel on ta loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest. Kuna nii R. Siffer kui ka R. Laja avaldasid kohtus kahetsust toimepandud kuriteo üle, arvestab kohus süüdistatavate puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 alusel.

Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Prokurör palus R. Sifferile mõista karistus

§ 65

lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. 25

(31)Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kriminaalasjas otstarbekas mõista R. Sifferile reaalne pikaaegne vangistus, kuivõrd süüdistatav on pärast toime pandud süütegu oma eluga järje peale saanud, ta on loobunud narkootiliste ainete tarvitamisest ja nende käitlemisest. Uusi kuritegusid ta toime pannud ei ole. Kriminaalhooldus on kulgenud siiani edukalt. Kuigi süüdistatava suhtes on kohtusse saadetud kaks erakorralist ettekannet, on karistus jäetud siiski täitmisele pööramata, kuna Rait Siffer sattus liiklusõnnetusse ning pärast seda on ta allunud kriminaalhooldusele. Samuti leidis kohus teist erakorralist ettekannet arutades, et katseaja pikendamise taotlus ei ole põhjendatud ning erakorralise ettekande aluseks olev rikkumine ei olnud sellise iseloomuga, mis peaks kaasa tooma kriminaalhooldusametniku poolt taotletud järelmi. Kuna R. Siffer enam narkootilisi aineid ei tarvita, samuti ei ole ta uusi süütegusid toime pannud, siis puudub vajadus mõjutada teda pikaaegse reaalse vangistusega. R. Sifferile on varasemalt antud korduvalt võimalusi eluga vabaduses edasi minna, kuid süüdistatav neid kahjuks kohe peale eelmist kohtuotsust ei kasutanud, ei võtnud õppust, vaid jätkas kuritegelikku elu, seega oleks prokuröri seisukoht

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas faktiliselt õige, kuid karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka sellega, et süüdistatav on pärast viimast kuritegu tegelenud aktiivselt oma probleemi algpõhjustega, milleks oli ainete tarvitamine. Ta on leidnud endale stabiilse töökoha ja sissetuleku, uue suhtlusringkonna, ta on taastanud toetavad suhted enda perega ja ta tasub aktiivselt kohtutäiturile varem tekkinud võlgnevusi. Eeltoodu annab alust arvata, et süüdistatav on astunud väga suured sammud paranemise ja seaduskuuleka elu poole. Seega ei saa üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel mõista Rait Sifferile karistuseks reaalset pikaaegset vangistust, vaid arvestada tuleb ka eripreventiivset eesmärki. Kui käesoleval ajal saata süüdistatav reaalset pikaajalist vangistust kandma, kaotab seni saavutatud tulemused igasuguse tähenduse ja ilmselt kaotaks R. Siffer edaspidiseks eluks motivatsiooni jätkata õiguskuulekat elu ja hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et mõlemad süüdistatavad on toimepandud kuritegu valdavalt tunnistanud. R. Siffer ja R. Laja on mõistnud, et nad on valesti käitunud ja teinud oma käitumisest õiged järeldused. Kuna kuriteo toimepanemisest on möödunud enam kui kaks aastat ning uusi kuritegusid nad toime pannud ei ole, siis need asjaolud iseloomustavad süüdistatavaid viimasel ajal seaduskuulekate isikutena. Eeltoodu alusel tuleb Rait Siffer süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, 2 (04.05.2019.a toime pandud katse) järgi ja mõista temale karistuseks

§ 60lg 1,3 põhimõtteid kohaldades 6 kuud vangistust.

Käesoleval juhul peab kohus ka katse puhul põhjendatuks kohaldada

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 sättesid, lugedes kergema karistuse - Rait Sifferile

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse – 6 kuu pikkuse vangistuse – kaetuks raskeima karistusega - Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsusega nr 1-19-1495 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 aasta 2 kuu ja 28 päeva vangistusega ja mõistab Rait Sifferile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti tuleb Rait Siffer süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, 2 (2018.a algusest kuni 2019.a kevadeni, 2019.a aprillis, 2019.a kevadel toime pandud kuriteod) järgi ja mõista temale karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Rait Sifferi eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2019.a – 06.05.2019.a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda Rait Sifferi kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse - Rait Sifferile

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse – 3 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse – kaetuks 26

(31)raskeima karistusega – käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega ning mõista Rait Sifferile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätab kohus vangistuse Rait Sifferi suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsuses nr 1-19-1495 sätestatud tingimustel ja korras. 4 aasta ja 3 kuu pikkust katseaega tuleb arvestada Tartu Maakohtu 26.04.2019.a otsuse nr 1-19-1495 kuulutamisest, so alates 26.04.2019.a ning kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustust arvestada kohtuotsuse jõustumisest, so alates 14.05.2019.a. Arvestades asjaolu, et Raiko Laja on kriminaalkorras karistamata, peab kohus võimalikuks vabastada R. Laja

§ 74

lg 1 alusel täielikult talle mõistetud karistusest

§ 74lg-s 3 ettenähtud katseajaga 3 aastat ja 6 kuud.

Kohus peab vajalikuks R. Laja allutamist käitumiskontrollile ja lisakohustuse määramist, et süüdistatava üle säiliks regulaarne kontroll kriminaalhoolduse näol ning samuti seetõttu, et ei toimuks tagasilangust ning süüdistatav ei hakkaks taas narkootilisi aineid tarvitama ega narkootikumidega seotud süütegusid toime panema. Ülaltoodust lähtudes tuleb kohtu hinnangul mõista Raiko Lajale karistus sanktsiooni alammääras ehk 3 aastat vangistust. Seega tuleb Raiko Laja süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista temale karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Raiko Laja eelvangistuses viibitud aeg 05.05.2019.a – 06.05.2019.a, so 2 päeva arvata karistusaja hulka ning lugeda Raiko Laja kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus jätab

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistuse Raiko Laja suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Raiko Laja ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Raiko Laja on kohustatud katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st: elama kohtu määratud alalises elukohas, so aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Narkootiliste ainete tarvitamise tagasilanguse ja uute samaliigiliste kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb R. Lajale määrata lisakohustus ning keelata

§ 75

lg 2 p 21 alusel Raiko Lajal käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine. IV KOHTU SEISUKOHT KONFISKEERIMISE ASENDAMISE OSAS Prokurör taotles

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel Rait Sifferilt välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5720 eurot. Kahtlustatava S. L. ütluste kohaselt on ta ostnud Rait Sifferi käest nii amfetamiini kui ka marihuaanat pooleteise aasta jooksul keskmiselt üks kord nädalas 1 grammi kaupa (56 nädalat liita 18 nädalat, so kokku keskmiselt 70 nädalat), lisaks 2019.a kevadel 66 grammi amfetamiini ning 2019.a. kevadel 150 grammi marihuaanat, seega arvestuslikult ja kokku 286 grammi narkootikume, so kokku vähemalt 5720 euro eest (arvestades 20 eurot 1 gramm). Konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 26.07.2019.a määrusega arestitud 260 eurot. 27

(31)Raiko Laja on saanud vara marihuaana müümisest. Ta on saanud M. B. vähemalt 200 grammi marihuaanat, mida on müünud edasi hinnaga 1 gramm 20 eurot (vara arestimise määrus). Seega kuulub

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel Raiko Lajalt kuritegudega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõistmisele 4000 eurot. Konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks jätta aresti alla Tartu Maakohtu 25.07.2019.a määrusega arestitud 120 eurot.

§ 831

lg 1 kohaselt kohus konfiskeerib tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 84

sätestab, kui süüteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses, kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-4-11 punkti 9 kohaselt on

§-de 831 ja 84 eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel. Kuna süütegu ei tohi osutuda süüdlase jaoks kasulikuks, tuleb kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks süüdistatavatelt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav R. Siffer müüs tunnistajale S. L. nii amfetamiini kui ka marihuaanat pooleteise aasta jooksul keskmiselt üks kord nädalas 1 grammi kaupa, seega 56 nädalale tuleb liita 18 nädalat, mis teeb kokku keskmiselt 70 nädalat. Lisaks müüs Rait Siffer tunnistajale S. L.

  1. aasta kevadel 66 grammi amfetamiini ning 2019.a kevadel 150 grammi marihuaanat, seega müüs R. Siffer kokku 286 grammi narkootikume ning ta sai narkootiliste ainete müümisest varalist kasu kokku vähemalt 5720 eurot (arvestades 20 eurot 1 gramm, 286x20). Raiko Laja omandas M. B. ja R. M. vähemalt 200 grammi marihuaanat, mida ta müüs edasi hinnaga 1 gramm 20 eurot. Seega sai Raiko Laja marihuaana müümisest varalist kasu kokku summas 4000 eurot (200x20). 05.05.2019.a läbiotsimisprotokollidest nähtuvalt leiti Rait Sifferi kasutuses olnud sõiduki Audi A6 reg.nr XXX läbiotsimisel sularaha kokku 150 eurot (Pakend nr 1ALO), Rait Sifferi elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära sularaha kokku 110 eurot (Pakend nr 4TLO). 10.07.2019.a raha tagatiste kontole maksmise määrus ja sularaha sissemakse kviitung kinnitab Rait Sifferi kasutuses olnud sõiduki ja Rait Sifferi elukoha läbiotsimistel leitud ja ära võetud Rait Sifferi sularaha summas 260 eurot kandmist Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Luminor Bank AS arveldusarvele nr EE
  2. Tartu Maakohtu 26.07.2019.a määrusega nr 1-19-5912 arestiti Rait Sifferile kuuluva sularaha 260 eurot. 26.09.2019.a vara arestimise protokoll tõendab Rait Sifferile kuuluva sularaha summas 260 eurot arestimist. 05.05.2019.a läbiotsimisprotokollist nähtub, et Raiko Laja elukohas XXX toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära sularaha kokku 100 eurot (Pakend nr 1RRLO) ja sularaha 20 eurot (Pakend nr 6RLLO). 10.07.2019.a raha tagatiste kontole maksmise määrus ja sularaha sissemakse kviitung kinnitab, et Raiko Laja elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud sularaha kokku summas 120 eurot kanti Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Luminor Bank AS arveldusarvele nr EE
  3. Tartu Maakohtu 25.07.2019.a määrusega nr 1-195914 arestiti Raiko Lajale kuuluv sularaha 120 eurot süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks. 20.09.2019.a vara arestimise protokoll tõendab Raiko Lajale kuuluva sularaha summas 120 eurot arestimist. 28

(31)Eeltoodu alusel mõistab kohus

§ 831

lg 1 ja

§ 84

alusel Rait Sifferilt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 5720 eurot, mis kuulub osaliselt täitmisele Tartu Maakohtu 26.07.2019.a määruse nr 1-19-5912 alusel arestitud sularaha 260 (kahesaja kuuekümne) euro (kantud PPA tagatiste kontole Luminor Bank AS arveldusarve EE701700017001577198) arvelt ning Raiko Lajalt 4000 eurot, mis kuulub osaliselt täitmisele Tartu Maakohtu 25.07.2019.a määruse nr 1-19-5914 alusel arestitud sularaha 120 (ühesaja kahekümne) euro (kantud PPA tagatiste kontole Luminor Bank AS arveldusarve EE701700017001577198) arvelt. Arvestades Rait Sifferi ja Raiko Laja varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldab kohus KrMS § 306 lg 1 p 121 alusel süüdistatavatel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summad tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 2 aasta jooksul. V KOHTU SEISUKOHT ASITÕENDITE OSAS

§ 191

kohaselt kohus konfiskeerib käesolevas jaos sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme.

§ 83

lg 4 sätestab, et vahend, aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub ning sama sätte lõike 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib vahendi, eseme või aine konfiskeerida, kui isik on toime pannud vähemalt õigusvastase teo. Kuna R. Laja pani toime suures koguse narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise, siis tuleb süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, mille omamiseks tal vajalik luba puudub,

§ 191

,

§ 83lg 4, 5 alusel konfiskeerida.

Seega kohus konfiskeerib 11.06.2019.a ekspertiisiaktis nr 19E-AN0531 nimetatud narkootilise aine. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Kuna narkootiline aine asub ekspertiisiaktist nr 19E-AN0531 nähtuvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, siis tuleb narkootiline aine NPALS § 7 lg 3 alusel jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus see kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

§ 83lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist süüteo toimepanemise vahendid, mis asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite laos hoiul: Raiko Laja elukoha XXX 05.05.2019.a läbiotsimisel leitud avatud vaakumkott, millel kirje „50 I“ ning milles oli peenestatud marihuaana (Pakend nr 2RLLO), soonkinnisega kott, milles olid kanepiseemned (Pakend nr 3RLLO-1), digitaalkaal (Pakend nr 3RLLO-2), kolm määrdunud soonkinnisega kilekotti (Pakend nr 3RLLO-3), jahvati taimse puru määrdumisega ning rohelist värvi kott (Pakend nr 3RLLO-4) ja soonkinnisega kott, milles oli MDMA-d sisaldav tablett ning peenestatud marihuaana (Pakend nr 4RLLO). Rait Sifferi elukoha XXX 05.05.2019.a läbiotsimisel leitud hõbedast värvi jahvati ehk grinder, millel taimse puru määrdumine (Pakend nr 1TLO). KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaalasja juurde 19.08.2019.a jälitustoimingu protokolli lisa DVD-plaadi, millel helisalvestised pealt kuulatud kõnedest ja sideettevõtjatelt saadud andmete protokolli lisa DVD-R plaadi, millel kõnede eristused. 29

(31)KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Rait Sifferile pärast kohtuotsuse jõustumist mobiiltelefon Samsung Galaxy SM-J415FN, imei koodidega XXX ning XXX, milles ZEN sim kaardid (Pakend nr 6ALO), katkise korpuse ja ekraaniga mobiiltelefon Xiaomi, milles SIM-kaart nr XXX (Pakend nr 2TLO) ning mõrase ja kahjustatud korpusega mobiiltelefon iPhone IMEI-koodiga XXX (Pakend nr 3TLO). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb vabastada asitõendi staatusest ja tagastada Raiko Lajale pärast kohtuotsuse jõustumist mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 5, imei koodidega XXX ning XXX, milles Zen SIM-kaart numbriga XXX. Telefonil on ümber must silikoonkaas, ekraani parempoolne alumine osa on mõranenud ja katki (Pakend nr 1RLKP). VI KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 173 lg 2 ning KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9 järgi on käesolevas kriminaalasjas menetluskuluks joobe tuvastamisega tekkinud kulud, ekspertiisi maksumus, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ning sundraha. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 1008 eurot (ekspertiisiakt nr 19E-AN0531) on seotud Rait Sifferi, Raiko Laja, M. B. ja R. M. Uuritud on 12 objekti, objekti maksumus on 84 eurot. Objekt 1 so 84 eurot on seotud Rait Sifferiga. Objektid 2 ja 5 so 2x84= 168 eurot on seotud Rait Sifferi, Raiko Laja, M. B. ja R. M., igaühe osa 42 eurot. Objektid 3, 4 so 2x84= 168 eurot on seotud Raiko Lajaga. Objektid 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 so 7x84=588 eurot on seotud M. B. ja R. M., kummagi osa 294 eurot. Jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot (ekspertiisiakt nr 19E-TR0013) on seotud Rait Sifferi, Raiko Laja, M. B. ja R. M., igaühe osa 78,50 eurot. Tartu Maakohtu 16.01.2020.a otsusega nr 1-20-187 mõisteti M. B. narkootilise aine ekspertiisi maksumusest välja 336 eurot ja jäljeekspertiisi maksumusest 78,50 eurot. Eelnimetatud otsusega mõisteti R. M. välja narkootilise aine ekspertiisi maksumusest samuti 336 eurot ja jäljeekspertiisi maksumusest 78,50 eurot. Rait Sifferi menetluskuludeks on joobe tuvastamise maksumus 35 eurot, narkootilise aine ekspertiisi maksumus 126 eurot ja jäljeekspertiisi maksumus 78,50 eurot, ekspertiiside tasud kokku 204,50 eurot ning määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu 1966,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (kuutasu alammääraks alates 1. jaanuarist 2020.a on 584 eurot). Raiko Laja menetluskuludeks on joobe tuvastamise maksumus 71 eurot, narkootilise aine ekspertiisi maksumus 210 eurot ja jäljeekspertiisi maksumus 78,50 eurot, ekspertiiside tasud kokku 288,50 eurot, määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 631,80 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1269,60 eurot, kaitsjatasu kokku 1901,40 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1460 eurot. Kohtus selgitas R. Siffer, et ta töötab XXX juba pikemat aega. Tal on tekkinud uued eesmärgid ja ta maksab erinevatele kohtutäituritele, mis olid kunagi talle suureks probleemiks. Suurem osa neist on makstud, tasuda on veel XXX eurot. Tööl käib ta kohusetundlikult ja tööga ei ole probleeme tekkinud. Ta elab XXX. 30
(31)Teatistest Rait Sifferi elatustaseme kohta nähtub, et MTA-l puuduvad andmed Rait Sifferi tulude kohta. Rait Sifferi keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa)
  1. aastal oli XXX eurot. Rait Sifferi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist oli
  2. aastal XXX eurot. Rait Sifferi keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa) 2018.a oli XXX eurot. Arvestades R. Sifferi majanduslikku olukorda ning asjaolu, et ta tasub ka kohtutäituritele tema suhtes algatatud täitemenetluste raames võlgnevusi, siis jätab kohus Rait Sifferi sundrahast pool, so 730 eurot ja kaitsja tasust pool, so 983,40 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Tulenevalt eeltoodust tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel Rait Sifferilt välja mõista menetluskulud 1952,90 eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 35 eurot, ekspertiisi maksumus 204,50 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 983,40 eurot ja sundraha 730 eurot. Raiko Laja kaitsja taotles istungil süüdistatava menetluskulude vähendamist ning ajatamist. Kaitsja leidis, et lähtuda tuleks sellest, et R. Laja oleks olnud nõus sõlmima ka juba aastal 2019 kokkuleppe selles asjas, sest ta on tunnistanud oma süüd ja kahetsenud. R. Laja ei soovinud üldmenetlust. R. Laja kohtus antud ütluste kohaselt XXX, vaid käib XXX. Teatisest Raiko Laja tulude kohta nähtuvalt puuduvad MTA-l andmed Raiko Laja tulude kohta. Raiko Laja keskmise päevasissetuleku suurus (päevasissetulekust pärast mahaarvamiste kogusumma lahutamist saadud summa)
  3. aastal oli XXX eurot. Kohus nõustub R. Laja kaitsja seisukohaga menetluskulude vähendamise ja ajatamise osas. Võttes arvesse R. Laja resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, samuti seda, et süüdistataval puuduvad säästud ja realiseeritav vara, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel Raiko Laja sundrahast pool, so 730 eurot ja kaitsja tasust pool, so 950,70 eurot riigi kanda. Raiko Lajalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista menetluskulud 2040,20 eurot alljärgnevalt: joobe tuvastamise maksumus 71 eurot, ekspertiisi maksumus 288,50 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 950,70 eurot ja sundraha 730 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades süüdistatavate varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel neile võimalus tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik Liisi Traus Rahvakohtunik 31
(31)Merle Mumm Rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.