4-23-3545/15

(267023005852)Kohtunik Innokenti Menšikov Sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Väärteoasi Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 13.10.2023 otsus väärteoasjas nr 267023005852, millega Andrey Grinchenkot karistati LS § 69 lg 3 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks Menetlusalune isik/ kaebuse esitaja Andrey Grinchenko ik 37208282244; elukoht xxx; Venemaa Föderatsiooni kodakondsus; töökoht puudub; kriminaalkorras karistatud ühel korral Viru Maakohtu 14.12.2022 otsusega nr 1-227670 KarS § 424 lg 1 järgi KarS § 73 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel tingimisi vangistus 6 kuud 28 päeva katseajaga 1 aasta (14.12.2022-13.12.2023) ja KarS § 50 lg 3, § 424 lg 3 alusel lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, väärteokorras karistamata; e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva Kohtuistungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja menetlusalune isik tunnistaja Anastassia Kevask Andrey Grinchenko E T RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155-156 maakohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Andrey Grinchenko Viru Maakohtule 27.10.
2. a esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevaski 13.10.
3. a otsusele 1 4-23-3545 väärteoasjas nr 2670,23,005852, millega Andrey Grinchenkot karistati LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.
4. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna eriasjade uurija Anastassia Kevaski 13.10.
5. a otsus väärteoasjas nr 2670,23,005852, millega Andrey Grinchenkot karistati LS § 224 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata.
6. Täpsustada otsust LS § 224 lg 1 järgi määratud karistuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks, tähtaja lõpu osas ning määrata, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb 5 (viie) kuu möödumisel.
7. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb Andrey Grinchenkol juhiluba loovutada Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
8. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18.12.
9. Kassatsioonteate esitamise korral jõustub kohtuotsus 30-päevase tähtaja möödumisel alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest, kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. Kui ettenähtud tähtajaks ükski menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle lõpposana. MAAKOHUS TUVASTAS
10. Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III eriasjade uurija Anastassia Kevask 13.10.2023 otsusega nr 2670,23,005852 karistati Andrey Grinchenkot LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, selles, et menetlusalune isik 16.09.2023 kella 20.52 ajal juhtis Kadastiku tn 10, Narva linn, Ida-Viru maakond mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,20 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,25 mg/l +-0,05mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo.
11. Andrey Grinchenko esitas 27.10.2023 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri otsusele nr 2670,23,
12. Kaebus on motiveeritud järgmiselt. Vaidlustatavas otsuses on ekslikult toodud, et kaebaja olevat toime pannud kaudse tahtlusega õigusrikkumise. Tahtluse tõendina tõi menetleja välja õigustamatu arvamuse, et kaebaja oli enne sõidu alustamist tarbinud alkoholi ja pidi vähemalt möönma, et tema organismis võib olla alkoholi koguses, mis toob kaasa mootorsõiduki juhtimise keelu. Selgitades avaldas kaebaja, et on õlle ära joonud ligi 11-12 tundi enne sõitmist (ehk hommikul, pärast öövahetust, enne päevaund), sestap ei osanud ta eeldada, et nii suur alkoholi jääknähtude kogus võib tema organismis olla õhtul. Niisiis, kõne alla tuleb kaebaja ettevaatamatu käitumine, mitte kaudne tahtlus. Ning viidatud tõsiasi vähendab märkimisväärselt kaebaja süü 2 4-23-3545 suurust ja kokkuvõttes tema karistuse määra. Menetleja teine eksimus karistuse määra tuvastamisel avaldub selles, et kaebajal leitud alkoholisisalduse määra (0,20 mg) pidas menetleja suurimaks koguseks, kuigi on LS § 224 lg 1 järgi suurimaks koguseks 0,24 mg. Teisisõnu ikka peab karistuse määr tahtluse puudumisel ja keskmise alkoholijoobe korral (LS § 224 lg 1 mõttes) olema oluliselt piirsuurusest, s.o kuue kuu pikkusest juhtimisõiguse äravõtmisest madalam. Lisaks on vaidlustatavas otsuses ekslikult ära toodud, et Andrey Grinchenkol puudub töökoht. Tegelikkuses töötab ta justnimelt XXX ametis (vt lisatud OIJ I T tõend). Autojuhi töö on kaebaja ainuke sissetulekuallikas, mis tagab talle elatusvahendid (toitlustus, korterikulud, riideesemete ost). Küll aga kõnealuse sissetulekuallika pikaajalise äravõtmisega määratakse kaebajale sandielu. Proportsionaalne karistus oleks juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheks kuuks. Ülaltoodu alusel palutakse tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri üldmenetluses 13.10.
13. a tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,23,005852 määratud karistuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada karistust juhtimisõiguse äravõtmise osas kahe kuuni. Kohtuistung
14. Menetlusalune isik jäi esitatud kaebuse juurde. Tunnistas oma süüd ning selgitas, et ta oli hommikul kell 7 joonud ühe õlle ega tundnud end joobes olevat, pani rikkumise toime mittetahtlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas
15. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus peab vajalikuks märkida, et süüteo tõendatuse osas igasugune vaidlus puudub. Menetlusalune isik tunnistab oma süüd ning tema süü on tõendatud ka toimiku materjalidega. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 16.09.2023 kell 20.52 Andrey Grinchenko seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, mis oli taadeldud. Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,25 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,20 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit ning järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega menetlusaluse isiku tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning liiklusseaduse §-s 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist.
16. LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,20 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo.
17. Menetlusalune isik peeti sõiduki juhtimiselt kinni kell 20.52 ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,20 mg/l. Kaebuses on kaebuse esitaja märkinud, et tegemist oli jääknähtudega, millest ta ei olnud teadlik. Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik, et jõi hommikul kella 7 ajal ühe 0,5-liitrise õlle ja õhtuks oli alkoholi tarvitamisest möödas 12 3 4-23-3545 tundi. Õhtul asus ta tööle ega tundnud end joobes olevat. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja oli teadlik alkoholi tarvitamisest hommikul, siis ei saanud talle üllatuseks tulla, et tal võib olla ka õhtul organismis alkoholi. Arvestades seda, et alkoholi oli veidi enne kella üheksat õhtul väljahingatavas õhus veel mitte vähem kui 0,20 mg/l, siis pidi hommikul kaebuse esitaja joodud üks õlu olema väga kange, et alkohol säilis organismis õhtuni ning enesetunde pinnalt pidanuks kaebuse esitaja oma seisundist ka aru saama ja kaebuse esitaja ei saanud oma kainuses kindel olla. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja pidi oma enesetunde pinnalt pidama võimalikuks, et ta on endiselt juhile keelatud seisundis ning sellises seisundis sõidukit juhtima asudes pidi kaebuse esitaja võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda, mistõttu pani kaebuse esitaja süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kvalifikatsiooni seisukohast ei oma see siiski tähendust. KarS § 15 lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Seega, menetlusalune isik on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu seisukoht karistuse määramise osas
18. Andrey Grinchenko näol on tegemist isikuga, kes ka varem on karistatud samalaadse kuriteo eest juhtimisõiguse äravõtmisega. Menetlusalune isik on karistatud KarS § 424 lg 1 järgi tingimisi vangistus 6 kuud ja 28 päeva katseajaga 1 aasta (14.12.2022-13.12.2023) ja KarS § 50 lg 3, § 424 lg 3 alusel lisakaristusega sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Seega väärteo pani isik toime katseajal, mida kohus käsitleb süüd suurendava asjaoluna. Vaatamata mõistetud karistusele, pani menetlusalune isik toime samalaadse liiklusalase süüteo. Nimetatud olukorras oleks kergemeelne arvata, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks, nagu kaebaja taotleb, võiks mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
19. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
20. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise viieks kuuks, mis on üle selle paragrahvi sanktsiooni keskmise määra. Kaebaja sõnul on juhtimisõiguse olemasolu talle vajalik sissetuleku tagamiseks, et vältida sandielu. Nimetatud karistus on täiesti kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, millega seoses kohtul puudub igasugune õiguslik alus karistuse kergendamiseks.
21. Hinnates Andrey Grinchenko süü suurust talle LS § 224 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,20 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise, kuivõrd on ületatud LS § 224 lg 1 sätestatud piirmäära 0,10 kuni 0,24 mg/l keskmist määra. Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud tahtlikult. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb kaebuse esitaja süüd hinnata üle keskmise suureks. 4 4-23-3545
22. Eeltoodust nähtuvalt, arvestades menetlusaluse isiku üle keskmise suurt süüd, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne toimepandud väärteo ning õiguserikkuja isiksusega ning selline karistusmäär suurendab ka teiste, õiguskuulekate liiklejate turvatunnet, andes kindluse sellest, et liiklusnõudeid eiravad isikud ei jää karistuseta ning riik ei jäta sellistele rikkumistele reageerimata. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitajal üks kehtiv karistus. Seega esinevad asjaolud, mis tingivad karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras, et sundida korduvalt õigusrikkumisi toime panevat isikut hoiduma järgmiste süütegude toimepanemisest ja kinnistavad arusaama keelunormi kehtivusest ja teo karistatavusest.
23. Puutuvalt kaebuses toodud põhjendustesse juhtimisõiguse vajalikkusest kaebuse esitaja sissetuleku tagamisega seonduvalt, märgib kohus, et nimetatud põhjused ei ole sellised, mis kaaluks üle kaebaja suhtes kohaldatud ajutise kitsenduse vajalikkuse juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kui isik paneb toime süüteo, siis peab ta ka arvestama sellega, et sellele järgneb karistus, mis võib tema enda teo tõttu põhjustada talle liigseid väljaminekuid või ebamugavusi. Kaebuse esitaja majanduslik seisund jäänuks mõjutamata kui ta oleks jätnud teo toime panemata. Kaebuse põhjendus karistuse kergendamise kohta sissetuleku kaotamise tõttu näitab seda, et kaebuse esitaja ei ole senini aru saanud, et teda on karistatud süüteo eest, millega ta seadis ohtu teised liiklejad. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.
24. a otsuses nr 3-1-1-26-10 väljendatud seisukohale, et töökoha kaotamise võimalus ei saa olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks.
25. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
26. VTMS § 212 lg-st 1 ja KrMS § 306 lg-st 5 lähtudes parandab kohus Viru Maakohtu 23.11.
27. a kohtuotsuse lõpposa nr 4-23-3545 sissejuhatuses ekslikult valesti märgitud väärteoasja numbri 4-21-4645 ja loeb õigeks numbri 4-23-
28. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 5