) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vastustaja tõlgendas kaebaja 07.12.2023.a avaldust nii, et see sisaldab lisaks kahju hüvitamise taotlusele märgukirja, milles kaebaja juhib vangla tähelepanu sellele, et vanglaametnikud ei järgi kohustust austada kaebaja inimväärikust ja õigusi. See avaldus vastab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud märgukirja tunnustele - märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Vastus märgukirjale ei ole haldusakt ja seda ei ole võimalik tühistada. Kaebajal oli õigus saada oma märgukirjale vastus ja selle on kaebaja saanud. Kohtupraktikas ei aktsepteerita isiku õigust vaidlustada märgukirjale antud vastuse sisu. Nagu vastustaja õigesti selgitas, lahendatakse kahju hüvitamise taotlus eraldi menetluses. 5. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes
lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 8). Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse oma 07.12.2023.a avalduses. Vastustaja ei ole taotlust veel lahendanud ja riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 sätestatud taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud ei ole möödunud. Kaebaja esitas kaebuse ennatlikult. Kaebaja saab esitada hüvitamiskaebuse uuesti pärast seda, kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja selgitusel on ta samadel asjaoludel esitanud kaks kahju hüvitamise taotlust. Taotluse lahendamiseks ette nähtud tähtaega arvestatakse arvates esimese taotluse esitamisest ja see tähtaeg ei ole veel möödas. 6. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise vajadus sel juhul puudub. 7. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt algatanud kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitanud arusaadava (olgugi ennatliku) kaebuse kohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (
Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. 2 Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus hoiatab kaebajat, et kaebuse esitamist enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist olukorras, kus kohus on korduvalt selgitanud kaebajale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet, saab käsitleda kaebaja menetlusõiguse kuritarvitamisena. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.