← Eesti

3-24-116/4

Obsah (4)§ 121§ 2§ 28§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-116 22. jaanuar 2024 Karin Jõ

) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Vastustaja tõlgendas kaebaja 07.12.2023.a avaldust nii, et see sisaldab lisaks kahju hüvitamise taotlusele märgukirja, milles kaebaja juhib vangla tähelepanu sellele, et vanglaametnikud ei järgi kohustust austada kaebaja inimväärikust ja õigusi. See avaldus vastab märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud märgukirja tunnustele - märgukiri on isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu ja riigivalitsemisega seotud teavet. Vastus märgukirjale ei ole haldusakt ja seda ei ole võimalik tühistada. Kaebajal oli õigus saada oma märgukirjale vastus ja selle on kaebaja saanud. Kohtupraktikas ei aktsepteerita isiku õigust vaidlustada märgukirjale antud vastuse sisu. Nagu vastustaja õigesti selgitas, lahendatakse kahju hüvitamise taotlus eraldi menetluses. 5. Kohus tagastab kaebuse kahju hüvitamise nõudes

§ 121

lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse § 11 lg 8). Kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse oma 07.12.2023.a avalduses. Vastustaja ei ole taotlust veel lahendanud ja riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 sätestatud taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud ei ole möödunud. Kaebaja esitas kaebuse ennatlikult. Kaebaja saab esitada hüvitamiskaebuse uuesti pärast seda, kui vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja selgitusel on ta samadel asjaoludel esitanud kaks kahju hüvitamise taotlust. Taotluse lahendamiseks ette nähtud tähtaega arvestatakse arvates esimese taotluse esitamisest ja see tähtaeg ei ole veel möödas. 6. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise vajadus sel juhul puudub. 7. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseisvalt algatanud kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitanud arusaadava (olgugi ennatliku) kaebuse kohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (

§ 2lg 4 ja 5).

Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. 2 Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.

  1. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.
  2. Kohus selgitas 07.12.2023.a määruses kohtuasjas 3-23-2797 kaebajale, et tal on õigus esitada halduskohtule kahju hüvitamise nõue tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja sai määruse kätte 07.12.
  3. Kohus selgitas eeltoodut ka 28.12.2023.a määruses kohtuasjas 3-23-2892, mille kaebaja sai kätte 28.12.
  4. Mõlemates asjades tagastas kohus hüvitamiskaebuse, kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. Vaatamata eeltoodule esitas kaebaja käesolevas asjas 13.01.2024 taas kahju hüvitamise nõude enne seda, kui tema kahju hüvitamise taotlus oli lahendatud või selle lahendamise tähtaeg möödunud.

§ 28

lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus hoiatab kaebajat, et kaebuse esitamist enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist olukorras, kus kohus on korduvalt selgitanud kaebajale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet, saab käsitleda kaebaja menetlusõiguse kuritarvitamisena. 10. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.