Obsah (5)

§ 45§ 44§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-101 Otsuse kuupäev 16. veebruar 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi EMG Karjäärid OÜ kaebus Otepää Vallavolikogu

) § 90 lg 1 kohase vastuväitena kohtu tegevusele. Kohus vastab vastustaja väidetele kaebuse lubatavuse osas. 14. Kohtu hinnangul on kaebaja piisavalt välja toonud oma subjektiivsete õiguste riive ning huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Maapõueseaduse (MaaPS) § 55 lg 2 p 11 alusel keeldub Keskkonnaamet kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole sellega nõus. Alternatiiviks on võimalus taotleda MaaPS § 55 lg 4 järgi loa andmiseks nõusolekut Vabariigi Valitsuselt, kuid seda võimalust on Keskkonnaamet praeguse loamenetluse puhul pigem eitanud (I kd tl 98). See tähendab, et vastustaja keeldumine on oma siduva iseloomu tõttu

§ 45lg 3 alusel iseseisvalt vaidlustatav.

Kaebaja on kaebuses selgitanud oma subjektiivsete õiguste riivet (

§ 44lg 1).

Kaebajal on vaidlustatud menetlustoiminguga otsene ja isiklik puutumus, sest Keskkonnaamet menetleb kaebaja esitatud kaevandamisloa taotlust. Nõusoleku andmisest keeldumisel on kaebaja õigusi, mille hulka kuulub vastustaja viidatud ettevõtlusvabadus, riivav tagajärg. Kui kohus tuvastab vaidlustatud otsuse õigusvastasuse, siis aitab see kaebaja positsiooni parandada.

1. Kaebust ei muuda lubamatuks see, et kaebaja ei ole välja toonud kohustamisnõude rahuldamist võimaldavaid õigusnorme. Kohus selgitab, et selliseks normiks on riigivastutuse seaduse § 6 lg 1: isik võib nõuda toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. MaaPS § 49 lg 6 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse anda kaevandamisloa taotluse kohta arvamus. Seda, miks toiming puudutab kaebaja õigusi, käsitles kohus eespool. Riigikohus on selgitanud, et kooskõlastuse õigusvastasuse tuvastamise tagajärjeks ei ole kooskõlastatuks lugemine, vaid asi tuleb saata uueks kooskõlastamiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-82-14, p 26). Kohtupraktika sarnaste tuvastamis- ja kohustamisnõuete menetlemiseks on välja kujunenud nii kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisel geoloogilise uuringuloa taotlemiseks (kohtuasjad 319-1041, 3-18-1469, 3-16-2582 jt) kui kaevandamisloa taotlemiseks (kohtuasjad 3-18-1489, 317-796, 3-15-2691 jt). 7
2. Vastustaja väitel on kaebus esitatud kehtivuse kaotanud kaevandamisloa taotluse kohta, kuna kaebaja on esitanud kaks kaevandamisloa taotlust, millest viimasena esitatu tühistab esimese. Kohus vastustajaga ei nõustu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt algab haldusmenetlus taotluse esitamisega (HMS § 14 lg 1, ka MaaPS § 49 lg 1). Taotlus on isiku tahteavaldus, mis on suunatud sellele, et haldusorgan midagi teeks: sooritaks toimingu või annaks haldusakti
3. HMS § 15 lg 1 järgi on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest. Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan HMS § 15 lg 2 kohaselt tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
4. Praegusel juhul esitas kaebaja 26.06.2020 Keskkonnaametile taotluse kaevandamisloa saamiseks. Kaebaja esitas Keskkonnaameti nõudmisel 04.08.2020 täiendatud (muudetud) taotluse, mille Keskkonnaamet tunnistas esitatud nõuetele vastavaks ja võttis menetlusse (I kd tl 81). Haldusmenetlust reguleerivad õigusaktid ei näe ette, et taotluse muutmine või parandamine või täiendavate dokumentide esitamine tühistab algselt esitatud taotluse. Vastupidi, HMS § 15 lg 3 sätestab, et kui taotluses esinenud puudus kõrvaldatakse, loetakse taotlus esitatuks tähtaegselt ehk algsel esitamise ajal. Keskkonnaamet menetleb kaebaja 26.06.2020 esitatud taotlust, mis praegu kehtib 04.08.2020.a redaktsioonis. Keskkonnaamet selgitas, et algse ja täiendatud taotluse erinevused on vähesed ja ei saanud mõjutada vastustaja arvamuse andmist. Kohus nõustub selle seisukohaga. Vastustajale on otsuse punktides 4-9 kirjeldatud menetluse käigus edastatud mõlemad taotluse versioonid. Otsuse punktides 5 ja 9 nimetatud vastustaja arvamused tuginevad praktiliselt samadele põhjendustele ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kohtueelselt isegi märganud dokumentides erinevusi. Kaebuse lahendamine
5. MaaPS § 49 lg 6 järgi saadab kaevandamisloa andja kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. MaaPS § 55 lg 2 p 11 järgi keeldub Keskkonnaamet kaevandamisloa andmisest, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus kaevandamisloa andmisega. Vaidlustatud otsusega ei nõustunud Otepää Vallavolikogu keskkonnaloa andmisega Neeruti liivakarjääri mäeeraldisel. Vaidlus on eelkõige selle üle, kas vastustaja tugines nõusoleku andmisest keeldumisel asjakohastele kaalutlustele ning teostas õiguspäraselt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.
6. Riigikohus on selgitanud, et nõusoleku andmise otsustamisel teostab kohalik omavalitsus oma põhiseaduslikku enesekorraldusõigust ning lähtub seejuures omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest, kaaludes muu hulgas keskkonnahoiualased ja sotsiaalseid argumente (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohalik omavalitsus ei ole nõusoleku andmisel jäigalt seotud MaaPS §-s 55 sätestatud kaevandamisloa andmisest keeldumise alustega. Nimetatud paragrahv puudutab loa andja võimalust loa andmisest keelduda, mitte kohaliku omavalitsuse kooskõlastust (Riigikohtu 09.10.2019.a otsus asjas 3-17-796, p 10). Kooskõlastuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum, millesse kohus saab 3 N. Parrest jt. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 127 8 sekkuda eelkõige juhul, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekib kahtlus otsuse ratsionaalsuses (Riigikohtu lahend 33-1-37-15, p 20). See tähendab, et ka taolise menetlustoimingu sisu õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusaktiga sarnastest õiguspärasuse eeldustest, sh proportsionaalsus ja kaalutlusvigade puudumine (Riigikohtu lahend 3-3-1-15-14, p 19). Seejuures ei pea menetlustoimingu põhjendused küll tingimata vastama haldusakti põhjendustele esitatavatele nõuetele, kuid need peavad siiski olema küllaldased tõhusa kaebeõiguse tagamiseks (Riigikohtu lahend 3-3-1-82-14, p 20). Arvestades kohalikule omavalitsusele maapõueseadusega tagatud ulatuslikku võimalust kaevandamisloa andmist mõjutada, esitab see kõrgemad nõudmised ka nõusoleku andmisele, iseäranis nõusoleku andmisest keeldumisele.
7. Vastustaja tugineb vaidlustatud otsuses ja kohtus järgmisele: - Kruusamaa katastriüksuse kasutusele võtmise maavara kaevandamiseks välistab üldplaneeringu järgne juhtotstarve põllu- ja metsamajandusmaa; - Neeruti karjääri katastriüksusel maavara kaevandamise välistab üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.14, mille kohaselt täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata. Neeruti mäeeraldis ei olnud
8. aastal s.o üldplaneeringu kehtestamise ajal tegutsev kaevandusala ja sellel puudus kaevandamisluba; - puudub piisav teave võimaliku negatiivse mõju kohta veerežiimile, läbi tuleks viia hüdrogeoloogiline analüüs ja hinnata karjääriga kaasnevaid keskkonnamõjusid (müra, tolm, pinnasesaaste, õhusaaste); - mäeeraldise piirkonnas on tagatud varustuskindlus, seega on keskkonnaloa andmine vastuolus riigi huvidega. Vastuolu Palupera valla üldplaneeringuga
9. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik kaevandamisloa menetluses nõusoleku andmisest keeldumisel tugineda argumendile, et kaevandamine oleks vastuolus kehtiva planeeringuga (Riigikohtu 26.05.2020 otsus nr 5-20-2, p 34). Kuid vastuolu esinemine kehtiva üldplaneeringuga peab olema asjakohaselt põhjendatud.
10. Menetlusosalised kasutavad mõisteid „katastriüksuse juhtotstarve“ ja „katastriüksuse maakasutuse juhtotstarve“. See on ebakorrektne ja võib olla üheks põhjuseks sellele, et vastustaja põhjendused vaidlustatud otsusele ei ole asjakohased. Planeerimisel mõistetakse maakasutuse juhtotstarbe all maa-ala kasutamise valdavat otstarvet, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (kehtiva planeerimisseaduse § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18, kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 8 lg 3 p 3 ja lg 31). Kohtupraktikas on leitud, et üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (Riigikohtu lahend 3-3-1-31-16, p 16). Eeltoodu tähendab, et ühe katastriüksuse puhul ei ole kohane rääkida juhtotstarbest. Juhtotstarve on laiemal piirkonnal - vallal kui tervikul või selle osal, mis on planeeringu järgi ette nähtud teatavat liiki tegevuseks.
11. Kruusamaa ja Neeruti karjääri katastriüksused paiknevad piirkonnas, kus maakasutuse juhtotstarbeks on põllu- ja metsamajandusmaa. See ei tähenda, et piirkonna kõigi maatükkide kasutamine või katastriüksuste sihtotstarve peab sellele vastama. Kui vastustaja hinnangul mõjutaks Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutusse võtmine mäetööstusmaana 9 üldplaneeringu põhilahendust, takistaks valla tasakaalustatud ruumilist arengut või üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist, siis oleks tulnud seda vaidlustatud otsuses põhjendada. Vaidlustatud otsuses selliseid põhjendusi ei ole, vaid vastustaja on lähtunud väga kitsalt üksiku katastriüksuse sihtotstarbest. See, et Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutusse võtmine mäetööstusmaana rikub üldplaneeringu põhilahenduse, ei ole ilmselge. Taotletava mäeeraldise pindala on 6,34 ha, koos teenindusmaaga 7,77 ha (I kd tl 16). Neeruti karjääri katastriüksuse pindala on 3,02 ha. Kui kujutleda, et planeeringu kaardil (suurendatud väljavõte II kd tl 132-133) on mäetööstusmaana tähistatud praegusest ligikaudu kaks korda suurem ala, jääb piirkonnas siiski valdavaks maakasutuse juhtotstarbeks põllu- ja metsamajandusmaa. Nõusoleku andmine kaevandamisloa menetluses (või hilisem kaevandamisloa andmine) ei ole seega välistatud ainuüksi seetõttu, et vastava piirkonna juhtotstarve üldplaneeringu järgi on põllu- ja metsamajandusmaa.
12. Vastustaja tugineb ka sellele, et kaevandamine Kruusamaa katastriüksusel on käsitletav uue kaevandusala kasutusele võtmisena, mis on üldplaneeringuga keelatud. Kohtu hinnangul vajab täiendavat põhjendamist vastustaja seisukoht, et tegemist on uue kaevandusalaga. Vastustaja lähtub sellest, et
13. aastal sellel alal kehtivat kaevandamisluba ei olnud. Samas geoloogilise uuringu aruande kohaselt on Neeruti karjäärist kruusa kaevandatud alates
14. aastast (I kd tl 67) ehk tegemist on varem kasutuses olnud kaevandamisalaga. Keskkonnaamet on käsitlenud kaebaja taotletavat maa-ala ühtse maardlana. Kruusamaa katastriüksusel paiknevat ala kahelt poolt piiravad maa-alad on üldplaneeringu kaardil tähistatud maardlatena. Taotluse seletuskirja (I kd tl 23) andmetel toimub taotletavast alast ca 460 m kaugusel kruusa kaevandamine kaevandamisloa nr L-MK/330984 (keskkonnaregistris on number kujul L.MK/330984) alusel, ka see maa-ala kuulub Neeruti (kruusa)karjääri koosseisu, kuid ei ole planeeringu kaardil tähistatud mäetööstusmaana ega maardlana. Neid asjaolusid on vastustajal võimalik arvestada ja kaaluda asja uuel lahendamisel. Kohus märgib lisaks, et kohtupraktika põhjal ei muuda kaevandamist välistav planeering kaevandamisluba õigusvastaseks, kuigi see ei anna ka reservatsioonideta õigust kaevandamiseks. Kaevandamise vastuolu korral valla üldplaneeringuga ei saa kaevandamisega alustada enne üldplaneeringu muutmist, kui vastupidist ei näe selgelt ette mõni üldplaneeringust kõrgem õigusakt (Riigikohtu lahend 3-3-1-35-13, p 19).
15. See, et Kruusamaa katastriüksuse sihtostarve on maatulundusmaa, ei ole vaidlustatud otsusele kohane põhjendus. Muidu puuduks igasugune mõte maakatastriseaduse § 182 lõikel 4, mis sätestab katastriüksuse sihtotstarbe muutmise maavara kaevandamise loa andmise korral. Seadusandja peab järelikult lubatavaks, et loamenetlus viiakse läbi ja luba antakse kaevandamiseks katastriüksusel, mille sihtostarve ei ole selle tegevusega kooskõlas, ning on sätestanud viisi sellest tingitud takistuse kõrvaldamiseks ilma planeerimismenetlust läbi viimata. Viidatud sätte on Riigikohus asjas nr 5-20-2 tunnistanud põhiseaduspäraseks. Kohane ei ole vastustaja võrdlus olukorraga, kus üldplaneeringut muudetakse detailplaneeringuga, kuna katastriüksuse sihtotstarbe muutmine kaevandamisloa andmise korral on reguleeritud erinormiga. Kui kaebajal õnnestub saavutada kaevandamisloa andmine (kas vastustaja asja uuel otsustamisel leiab, et Kruusamaa katastriüksuse osaline kasutamine kaevandamiseks siiski ei muuda piirkonna valdavat juhtostarvet ja ei takista planeeringu põhilahenduse järgimist, või kaebaja saavutab kaevandamisloa andmise Vabariigi Valitsuse otsuse alusel), siis järgneb sellele katastriüksuse sihtotstarbe muutmine seaduse alusel. 10
16. Kui Kruusamaa katastriüksusele jääva ala suhtes on võimalikud erinevad arusaamad ning olenevalt vastustaja põhjendustest asja uuel läbivaatamisel ka erinevad otsustused, siis Neeruti karjääri katastriüksuse puhul ei tulene üldplaneeringust mingit takistust selle kasutamiseks kaevandusena. Maakasutuse otstarve üldplaneeringu järgi on mäetööstusmaa ja ala on üldplaneeringu maakasutuskaardil tähistatud maardlana. Alal on varem kaevandatud. Tegemist on üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.14 tähenduses olemasoleva karjääriga. See, et Neeruti karjääri katastriüksusel kaevandamiseks puudus üldplaneeringu kehtestamise ajal kaevandamisluba, ei tee mäetööstusmaana tähistatud ja varem kasutuses olnud ammendamata karjäärist maa-ala, mida tuleks täiendava mäetööstusmaa või uue kaevandamisalana kasutusele võtta. Vastustaja on Neeruti karjääri katastriüksust puudutavas osas üldplaneeringut tõlgendanud meelevaldselt ja üldplaneeringu tegelikke eesmärke arvestamata. Keskkonnamõjud, sh mõjud veerežiimile
17. Kohus nõustub vastustajaga selles, et joogiveega seotud kaalutlused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse. See, et kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi, s.h omaks mõju kohalikule veerežiimile või tekitaks lubamatul määral müra, tolmu või vibratsiooni, on iseenesest asjakohased argumendid kaevandamisloa menetluses kohaliku omavalitsuse poolt arvamuse andmisel. Kuid väide selliste mõjude tõenäolise esinemise kohta tuleb oma põhjendustes usutavaks muuta. Kaebaja on kaevandamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ja neid leevendavaid meetmeid põhjalikult kirjeldanud kaevandamisloa taotluses (I kd tl 9 pöördel, 14-15), seletuskirjas (I kd tl 25 pöördel-26) ja vastustajale antud täiendavates selgitustes (II kd tl 8384) lähtudes kohalike elanike vastuväidetest kaevandamistegevusele (II kd tl 8). Kaebaja on seejuures vastanud kõigile kohalike elanike poolt välja toodud muredele. Vastustaja väide, et tal ei ole otsustamiseks piisavalt teavet või kaebaja ei ole kaevandamise mõjusid piisavalt analüüsinud, jääb selle kõrval paljasõnaliseks. Kohtupraktikas on selgitatud, et kuigi vastustajalt ei saa kooskõlastuse andmisel eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, tuleks tal vähemasti selgitada, millel tema väited põhinevad ja vajaduse korral taotlejalt täpsemaid andmeid küsida (Riigikohtu lahend 3-3-1-37-15, p 18). Vastustaja on küll andnud kaebajale võimaluse esitada täiendavaid selgitusi, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis põhjusel on kaebaja täiendavad selgitused vastustaja jaoks ebapiisavad.
18. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on Neeruti karjäär kavandatud projektipõhise karjäärina, s.t tegemist ei ole statsionaarselt töötava karjääriga. Tööd ei käi aastaringselt ning võib esineda pikemaid perioode (aasta kuni kaks), mil kaevandamistegevust ei toimu (I kd tl 9). Kohtu hinnangul on tegemist kaaluka argumendiga, mis aitab vähendada lähedalasuvatele majapidamistele kaevandamistegevusest tulenevaid otseseid negatiivseid mõjusid nagu näiteks müra, tolm ja vibratsioon. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, kas vastustaja on antud asjaolu üldse arvesse võtnud.
19. aastal on läbi viidud geoloogiline uuring (I kd tl 65-77), mis sisaldab kaevandamise keskkonnamõju esialgset hinnangut. Selle järgi on karjääri mõju keskkonnale minimaalne, s.h ei avalda see mõju majapidamiste kaevude veetasemele ja veevarustusele (I kd tl 74). Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saa sellest hinnangust lähtuda.
20. Samuti ei selgu vaidlustatud otsusest, miks on vastustaja ebapiisava teabe tingimustes otsustanud kaevandamisloale nõusoleku andmisest keelduda ning mitte arvestada võimalusega esitada edasises menetluses täiendavaid seisukohti või anda kaevandamisloale nõusolek tingimustega. 11 Keskkonnaamet selgitas, et annab eelhinnangu kaevandamistegevuse võimalike keskkonnamõjude osas ja otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise pärast kohalikult omavalitsuselt nõusoleku saamist. MaaPS § 56 lg 1 p 9 ja lg 2 kohaselt nähakse võimalike häiringute (inimese tervisele, varale ja keskkonnale) vähendamiseks rakendatavad meetmed ette kaevandamisloas. Kohtul puudub alus kahelda, et Keskkonnaamet lähtub võimalikele keskkonnamõjudele hinnangu andmisel eelkõige keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Varustuskindlus
21. Tuginemine varustuskindlusele ei ole vaidlustatud otsuses kohane. Vastustaja saab kaevandamisloale nõusoleku andmise kaalumisel lähtuda eelkõige kohaliku elu küsimustest. Kohalikud ülesanded (kohaliku elu küsimused) on Riigikohtu määratluse järgi lähtuvalt sisulisest kriteeriumist need ülesanded, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ning ei ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi (Riigikohtu lahend 5-21-18 p 20). Maavara varustuskindluse hindamine ei ole kohaliku omavalitsuse ülesanne (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2019.a otsus asjas 318-1298 p 9). Riiklikke huve arvestavad loa andja ja vajaduse korral ka Vabariigi Valitsus. Praegusel juhul saab riigi huvi kaevandamiseks järeldada sellest, et kaebuse kohaselt kutsus riik ettevõtjaid
22. aastal esitama geoloogilise uuringu loa taotlusi riigile kuuluvatele korrastamata endistele karjäärialadele, s.h vaidlusalusele Neeruti karjäärile. Kokkuvõte
23. Kokkuvõttes on vastustaja tuginenud asjakohatutele kaalutlustele ja otsus on põhjendamispuudustega. Vastustaja tugineb peamiselt formaalsele vastuolule üldplaneeringuga ja ei ole vastuolu üldplaneeringuga sisuliselt põhjendanud. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, missugused konkreetsed tagajärjed planeeritav kaevandamistegevus üldplaneeringuga kaitstavatele väärtustele kaasa tooks ning kuidas planeeritav kaevandamistegevus takistab üldplaneeringuga seatud eesmärkide saavutamist. Võimalike keskkonnamõjude osas on vaidlustatud otsus paljasõnaline. Vastustaja on asunud jäigalt seisukohale, et nõusoleku andmisest tuleb keelduda. Samas võivad vastustaja nimetatud takistused või mured olla kõrvaldatavad muul moel kui kaevandamisloa andmisest keeldumisega. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud alternatiivseid meetmeid, millega kaevandamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid vältida või leevendada. Vastustaja roll loamenetluses on küll eeskätt kohalike huvide esile toomine ja kaitsmine, kuid kohane ei ole täielikult kõrvale jätta kaebaja huvi ettevõtluse arendamiseks ja avalikku huvi maavara kasutamiseks. Riigikohus on rõhutanud, et menetlustes, mis puudutab erinevaid pooli ja vastandlikke huve, peavad kõik menetluses osalevad isikud ja asutused silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle (Riigikohtu 19.06.2020.a otsus asjas 3-17-2766, p 28).
24. Kohus nõustub vastustajaga selles, et geoloogilise uuringu loa taotluse menetluses antud nõusolek, aktiivse tarbevaru kinnitamine ja tee kaitsevööndis kaevandamiseks nõusoleku andmine ei kohusta vastustajat nõustuma kaevandamisloa andmisega. Kuid vastustaja varasem tegevus kindlasti suurendab vastustaja põhjendamiskohustuse ulatust ning võib piirata ka kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel. Kui kaevandamise vastuolu kehtiva üldplaneeringuga on nii ilmne, nagu vastustaja leidis kohtumenetluses, siis oleks juba uuringuloa taotluse menetluses tulnud juhtida kaebaja tähelepanu sellele, et kaevandamisloa saamine ei ole vastustaja arvates võimalik. 12
25. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et vaidlustatud otsus on õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat uuesti otsustama arvamuse andmise kaebaja taotluse kohta. Kaebaja taotles asja uut läbivaatamist kahe kuu jooksul, mis on MaaPS § 49 lõikes 6 sätestatud tähtaeg. MENETLUSKULUD. SELGITUSED 34.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus. 35. Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja esitas tähtaegselt menetluskulude nimekirja kogusummas 4747 eurot s.h õigusabikulud 3943,33 eurot, käibemaks õigusabikuludelt 788,67 eurot ning riigilõiv kaebuselt 15 eurot. Kaebajale osutati õigusabi kokku 30 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Koos menetluskulude nimekirjaga esitas kaebaja advokaadibüroo Talts & Partnerid arved nr 202101023, 202104019, 202105029 ja 202201003, millelt nähtub õigusabiteenuse osutamine kokku 30 tunni ja 20 minuti ulatuses ning riigilõivu 15 eurot tasumine. Vastustaja ei ole kaebaja menetluskulude suurusele vastu vaielnud. 36.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et käesolev asi ei ole märkimisväärselt mahukas ega keerukas. Sarnastes asjades on olemas väljakujunenud kohtupraktika. Dokumendid, millest kaebajal tuli kaebuse koostamisel lähtuda (sh vaidlustatud otsus) ei ole mahukad. Vastus kaebusele ei sisalda olulisi uusi põhjendusi võrreldes vaidlustatud otsusega ning kaebaja täiendav seisukoht kordab osaliselt kaebuses esitatud seisukohti. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikulusid kogusummas 3500 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt menetluskuluna kaebaja kasuks välja 3515 eurot. 37.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Menetlusosalisel on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari 2023 otsusega. Tartu Ringkonnakohtu
2. jaanuari 2023 otsus Resolutsioon
3. Tagastada Otepää vallale apellatsioonkaebuse lisaks olev andmebaasi Kotkas väljatrükk.
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.02.
5. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. 13
6. Mõista Otepää vallalt EMG Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus summas 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) eurot. Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu
7. veebruari 2024 otsusega. Riigikohtu
8. veebruari 2024 otsus Resolutsioon
9. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
10. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
11. jaanuari
12. a otsuse resolutsiooni p 3 ning Tartu Halduskohtu
13. veebruari
14. a otsuse resolutsiooni p-d 2-
16. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Otepää vallalt EMG Karjäärid OÜ kasuks välja menetluskulud 5000 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
17. Jätta Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 2 muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest. 14