Obsah (5)

§ 121§ 73§ 31§ 28§ 39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 8. jaanuar 2024 Kriminaalasja number 1-22-4235 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Harles Se

§ 121lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 8.

juuni

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Harles Senka kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Harles Senka, isikukood 38311085230; elukoht XXX; emakeel eesti keel; töökoht Näpi Invest Grupp; kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Marge Voogma Kannatanu A.M. , isikukood xxxxxxxxx Asja läbivaatamisi viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu
3. juuni
4. a otsus muutmata ja Harles Senka kaitsja apellatsioon rahuldamata.
5. Jätta apellatsioonimenetluse kulu 975 eurot Harles Senka kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. 1 Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS
6. Harles Senkat süüdistatakse

§ 121lg 1 järgi selles, et tema 2.

juulil 2021 kella 22.45 paiku tungis Lääne-Virumaal Rakvere linnas XXX maja ees, vahetult peale seda kui A.M. oli koputanud maja välisuksele, mille Harles Senka ise avas, kallale A.M. le. Ta lõi tahtlikult talle ühe korra rusikaga näopiirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tekitades tervisekahjustused – verejooks ninast ja huulest, turse nina piirkonnas ja 0,5 cm pikkune huult läbiv haav. II. MAAKOHTU OTSUS 2. Viru Maakohus tunnistas Harles Senka süüdi

§ 121

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jäi mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Harles Senka ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskuludena mõistis kohus Harles Senkalt välja sundraha 1087,50 eurot ja õigusabikulud 86,40 eurot, andes nende tasumiseks aega 12 kuud.

1. Maakohus leidis, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja T.P. sündmust pealt ei näinud, mistõttu saab tema ütlusi arvestada vaid osas, mis puudutab Harles Senka elamu uksele koputamist ja elamus ruumide paiknemist. Süüdistatava Harles Senka ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuid neid saab kriminaalasjas arvestada.
2. Harles Senka süüdistus on tõendatud kannatanu A.M. ütlustega, mille kohaselt ta koputas Harles Senka maja uksele. Harles Senka tõmbas ukse lahti, midagi ei öelnud ja lõi kohe rusikaga näkku. Kannatanu ei jõudnud midagi öelda ega majja siseneda. Rusika löök tabas teda näo piirkonda. Tal oli nina verine, huulel oli haav, sest löögi tagajärjel lõikas hammas läbi huule. Näo piirkond oli algselt tuim, siis läks nina tursesse, pea hakkas valutama ja tekkis pearinglus. Päev hiljem oli terve nägu paistes ja silmaalused sinised. Harles Senka ütles talle, et kao minema. Ta püüdis asja viisakalt lahendada. Isa tuli kohe autost välja kui löök oli.
3. Tunnistaja M.M. ütluste kohaselt läks A.M. trepi peale välisuksele koputama. Kui uks lahti läks, sai rusikaga näkku. Tema astus autost välja ja küsis, mis toimub. Nägi, et Harles Senka lõi rusikaga, A.M. pidi trepi pealt maha kukkuma, aga sai trepi servast kinni. Kõik käis väga kiiresti. Poeg tuigerdas ja oli uimane, nägu oli verine. Tunnistaja A.M. i ütluste kohaselt läks A.M. ukse juurde, koputas vastu ust, vaatas nende poole, uks avanes, käsi käis välja ja kohe vastu vahtimist. Ta ei mäleta, kas A.M. jõudis teregi öelda, sest kõik käis kiiresti. Ta nägi, et A.M. l käis pea taha ja sel hetkel võttis ta käsipuust kinni. Lööjaks oli Harles Senka.
4. Süüdistus on tõendatud veel asitõendi vaatlusprotokolliga, häirekeskuse kõne salvestisega 02.07.2021 kl 22:49.11, vormikaamera salvestisega 02.07.2021 kl 22.49.11-23.10.01 ja väljavõttega politsei andmebaasist, kannatanust tehtud fotodega, millest nähtub lõual, ninal, huulel punetus ja vigastus (haav), kätel veri ja marrastus. Patsiendikaardi nr 21-036358 järgi on A.M. l objektiivselt huule piirkonnas haav ca 0,5 cm, mis õmmeldi kl 01.
6. Maakohus leidis, et kannatanul A.M. l oli löögi tagajärjel valu näos, verejooks ninast ja 2 huulest, turse nina piirkonnas ja 0,5 cm pikkune huult läbiv haav. Tegemist on

§ 121lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, so tervise kahjustamisega süüdistatava poolt.

1. Tõendamist ei leidnud Harles Senka väide, et ta kaitses ennast ja reageeris kannatanu sissetungile enda eluruumi, tõukas kannatanut trepikojast välja. Kannatanu A.M. ja tunnistajad M.M. , A.M. i kinnitavad, et löök tuli Harles Senka poolt kohe peale koputust ja kannatanu viibis välisukse taga, mitte trepikojas. See ei olnud tõukamine, nagu väidab süüdistatav. Maakohus luges Harles Senka ütlused ennastõigustavateks, kuna need on kannatanu löömise osas teiste tõenditega vastuolus. Harles Senka öeldu, et ta suhtles õhtul kannatanuga telefoni ja Messengeri kaudu autoremondi teemal ja et tal ei olnud võimalik kannatanu A.M. sõiduautot tagasi anda, ei anna alust kannatanu löömiseks. Teise firma „Hõbenoole“ arve maksmine ei olnud süüdistatava asi ja on kohtu hinnangul tagantjärele otsitud põhjus sõiduauto tagastamata jätmise põhjendamiseks ja kannatanu löömiseks.
2. Harles Senka pani vägivallateo toime otsese tahtlusega. Kannatanu A.M. ütlustest nähtub, et pärast seda kui ta koputas Harles Senka elamu uksele, tõmbas Harles Senka ukse lahti, midagi ei öelnud ja lõi teda kohe rusikaga näkku. Seega teadis Harles Senka, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda.
3. Maakohus leidis, et Harles Senka teos puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Harles Senka ütlused selles, et tema oli sunnitud ennast kaitsma ründe eest, ei ole usaldusväärsed. Need ei haaku tuvastatud tehioludega ega kannatanu A.M. ja tunnistajate M.M. , A.M. i ütlustega. Harles Senka tunnistas ise, et teda ärritas see, et temalt taheti remondis olev sõiduauto ära viia, kuid arve teisele firmale „Hõbenool“ oli maksmata ja tööd olid alles pooleli. Talle helistati pidevalt seoses auto ära viimisega nii telefonis kui Messengeris, millele ta lõpuks enam ei reageerinudki. Siis kuulis elamu ukse taga kolkimist. Ta väitis, et kannatanu A.M. oli juba vaheukse vahel tema elamus, tõukas kannatanu trepikojast välja trepi peale. Süüdistatava eesmärgiks oli kannatanu elamust välja tõrjuda.
4. Maakohus leidis, et käesolevas asjas pole tuvastatud vahetut ega vahetult eesseisvat kannatanust lähtuvat ohtu. Vastupidi Harles Senka oli see, kes ründas kannatanut esimesena. Ta ei viibinud hetkel, mil ta lõi kannatanut rusikaga näkku, hädakaitseseisundis, sest A.M. teda vahetult ei rünnanud ega olnud ka alust eeldada, et võiks toimuda vahetu rünne. Kannatanu soovis kätte saada oma asju, mitte rünnata süüdistatavat, ning eeldada, et kannatanu A.M. Harles Senkat vahetult ründab, polnud mõistlikku põhjust.
5. Kui isik arvab ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas (et on rünne), on selline eksimus õiguslikult arvestatav- tegemist on eksimusega õigustavas asjaolus (

§ 31lg 3).

Hindamaks, kas isik eksis vahetu või vahetult eesseisva ründe osas, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades oli isiku eksimus adekvaatne.

§ 31

lg 1 sätestatule ei ole põhjust tugineda juhul, kui isik põhjendamatult, ilma igasuguste tema arusaama toetavate asjaoludeta leiab, et teda rünnatakse ning mis seetõttu annaks talle aluse kahjustada teise isiku õigushüvesid. Kohus hinnates teo tehiolusid ja sündmustikku tuvastas, et Harles Senkal ei olnud põhjust endale ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse, vaid ta asus põhjendamatult kannatanut esimesena ründama, lõi teda rusikaga näkku. Seetõttu tunnistas maakohus Harles Senka esitatud süüdistuses

§ 121lg 1 järgi süüdi.

13. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse järgmist.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Harles Senka end toimepandud teos süüdi 3 ei tunnistanud. Tema käitumises puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Üldpreventiivsetel kaalutlustel ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades peab kohus isikule, kes kannatanule põhjustab vägivallateoga tervisekahjustusi, mõistma karistuse sanktsiooni keskmisele määrale lähedases määras. Eripreventiivses mõttes on Harles Senka varem karistamata isik, mistõttu on võimalik, arvestades tema isikuomadusi ja süü suurust, teda mõjutada hoidumast süütegusid toime panemast tingimusliku vangistusega. Kohus ei pea põhjendatuks mõista isikule, kes kuriteosündmuse ajal ja ka pärast seda pole üles näidanud vähimatki kahetsust, rahalist karistust, kuna selline karistus ei avaldaks talle mingit mõju. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus Harles Senkale karistuseks

§ 121

lg 1 järgi 6 kuud vangistust, mida tingimuslikult ei kohaldata 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul. III. APELLATSIOON

1. Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsuse peale esitas apellatsiooni Harles Senka kaitsja, kes palub nimetatud otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista Harles Senka õigeks. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt menetlusõigust.
4. Kaitsja leiab, et kohus pidi vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile analüüsima seda, kas Harles Senka tegu vastas süüteokoosseisule ja mh analüüsima teo õigusvastasust. Kohus on jätnud kohaldamata

§ 28lg 1.

Kannatanu tulles kahe täiskasvanud mehega süüdistatava elukohta reede hilisõhtul kella poole 23 paiku ning sisenedes süüdistatava koju viimase tahtevastaselt (kusjuures eelnevalt oli süüdistatav andnud teada, et ta ei soovi temaga sel õhtul kohtuda), rikkus kannatanu süüdistatava põhiseaduslikku õigust oma kodu puutumatusele. Tahtevastase tegevuse koosseis on leidnud kinnitamist kohtuistungil, kus kannatanu kinnitas, et selgitas ise välja süüdistatava elukoha, süüdistatav temale seda ei avaldanud ning samuti oli süüdistatav palunud kannatanul koju tagasi minna. Ka leidis kohtus tõendamist nii kannatanu, kui süüdistatava ütlustega, et nad teineteist varem näinud ei olnud. Seega selleks, et takistada kannatanu õigusvastast sissetungi tema eluruumi tõukas Harles Senka kannatanut kätega eemale, välja temale kuuluvast eluruumist.

1. Riigikohus on kohtuotsuses nr. 1-20-3046 rõhutanud, et selle provotseeriva (nn vallandava) teo ja provotseeritud isiku reageeringu vahel peab esinema tihe ajaline ning üldjuhul ka ruumiline seos, eristamaks seda nt hilisemast kättemaksust. Käesoleval juhul reageeris süüdistatav koheselt kannatanu sissetungile tema eluruumi, tõukas teda. Vaidlust selle üle ei ole, et sundis sellega kannatanu lahkuma. Arvestades hilisõhtust aega ja seda, et tuppa tungis võõras mees, käitus Harles Senka õiguspäraselt sundides kannatanu temale kuuluvalt kinnistult lahkuma. Tegemist oli kannatanu poolse provokatsiooniga ning isikul puudus igasugune õigus siseneda hilisõhtusel ajal süüdistatava koju. Kui õigusvastase ründe esinemist ehk koosseisupärase teo õiguspärasust pole võimalik tõsikindlalt välistada, tuleb süüdistatav tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõttest tahtliku süüteo toimepanemises õigeks mõista.
2. Kohus on tuginenud kannatanu ja tunnistajate M.M. ja A.M. i ütlustele, jättes tähelepanuta, et kannatanu ja tunnistajate ütlused erinevad üksteisest diametraalselt ning on sellest johtuvalt ebausaldusväärsed ning tuleb jätta tõendite kogumist välja. Tunnistajate ja kannatanute ütlused ei kattu selles osas, mis toimus enne Harles Senka juurde tulemist ega ka selles osas, mis toimus süüdistatava maja juures.
3. Ringkonnakohus võttis 21.09.
4. a määrusega Harles Senka kaitsja apellatsiooni menetlusse ja andis apellatsioonimenetluse pooltele aega seisukohtade ja taotluste esitamiseks 4 kuni 13.10.
5. Harles Senka kaitsja esitas nimetatud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja koos arvega ja taotles jätta 975 euro suurune õigusabikulu riigi kanda. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
7. juuni
8. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaalõiguse ebaõiges kohaldamises ja menetlusõiguse rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Harles Senka süüditunnistamises ja karistamises

§ 121lg 1 järgi.

1. Käesolevas asjas ei ole vaidlus selles, et kolm meest, A.M. , M.M. ja A.M. i läksid
2. juulil 2021 õhtul kell 22.45 paiku Harles Senka elukohta Rakvere linnas XXX . Vaidlusaluseks küsimuseks on kas A.M. sisenes Harles Senka tahte vastaselt tema elamusse ja kas viimasel tekkis sellest tulenevalt hädakaitseõigus. Samuti on vaidlus selles, kas Harles Senka lükkas või lõi A.M. t ja tekitas talle kehavigastused.
3. Esmalt vastab ringkonnakohus kaitsja väitele, mille kohaselt tuleks nii kannatanu kui ka tunnistajate M.M. ja A.M. i ütlused neis esinevate vastuolude tõttu lugeda ebausaldusväärseteks ja tõendite kogumist välja jätta. Apellatsioonikohus kaitsja selle väitega ei nõustu, see on jäänud üldsõnaliseks, ühtegi konkreetset vastuolu ei ole apellant välja toonud.
4. Käesolevas asjas on tõendatud, et Harles Senka ja A.M. olid tuttavad, kuid enne
5. juuli 2021 õhtut ei olnud nad kohtunud. A.M. oli viinud
6. aasta mais Harles Senka töökotta remonti oma sõiduauto ja soovis
7. juulil 2021 seda kätte saada. Seda tunnistab ka Harles Senka. Sama nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, milles on vaadeldud Harles Senka Facebook Messengeris peetud vestlusi A.M. ga
8. juulil
9. A.M. kirjutab, et soovib oma autot kätte saada, kuna see on jäänud liiga kauaks remonti, ta on juba 2 kuud jalamees. Harles Senka tahab kättesaamise aja kokku leppida emaspäevaks (
10. juuli oli reedene päev). A.M. sellega ei nõustu ja lubab autole ikkagi järgi tulla. Viimane sõnum, milles A.M. palub oma vara kätte anda, on tehtud kell 21.53, sellele Harles Senka ei vasta. Nii kannatanu kui süüdistatav tunnistavad, et lisaks sõnumitele oli sellel päeval veel telefonikõnesid.
11. A.M. ütluste kohaselt otsustas ta autole ise järgi minna, auto sai ta kätte töökoja juurest, see oli õues. Töökoda asus Rakvere linnast mõni kilomeeter väljas. Pärast seda otsustas ta minna Harles Senka juurde koju, kuna tema käes olid veel mõned asjad, mis olid olnud auto pagasiruumis, ja teised autovõtmed. A.M. sõitis oma äsja kätte saadud autoga ja isa M.M. oma BMW-ga, milles oli ka isa sõber A.M. i, kes tuli auto peale isa kutsel Olerexi tanklast. M.M. tunnistas samuti, et poeg palus abi, et autole järgi minna, kuna tal polnud millegagi sõita. Olerexi tanklast tuli kaasa tema sõber A.M. i, et nad saaksid omavahel juttu ajada. Seda kinnitavad ka A.M. i ütlused. Mingeid vastuolusid tunnistajate poolt kohtus antud ütlustes selle kohta, mis toimus enne Harles Senka juurde minemist ei ole.
12. Kaitsja on M.M. ülekuulamisel toonud välja ühe vastuolu tema eeluurimisel antud ütlustega selle kohta, kuidas nad tulid kolmekesi Rakverre. M.M. oli varem öelnud: „Sain aru, et täna pidigi auto kätte saama ja ma tulingi koos poisi ja oma sõbraga Rakverre.“ M.M. selgitas, et ta ei lugenud täpselt üle, mida uurija kirja pani, aga A.M. iga said nad kokku Piira tanklas, kuhu ta tuli oma Opel Safiraga. Nimetatud asjaolu on ringkonnakohtu hinnangul ebaoluline ja võis tekkida M.M. poolt kirjeldatud viisil uurija poolt tema ütluste kirjapanemisel. See ei muuda 5 kuidagi ebausaldusväärseks tunnistaja poolt antud ütlusi, mis kõigis olulistes detailides kattuvad kannatanu ja teise tunnistaja ütlustega.
13. Ka selle kohta, mis toimus Harles Senka elukohas
14. juuli õhtul 2021 on kannatanu ja tunnistajad andnud ühesuguseid ütlusi. Kannatanu ütluste kohaselt läks tema Harles Senka maja ukse taha trepile ja koputas, isa ja A.M. i olid eemal autos. Ta vaataks korraks isa auto poole ja kui pilgu tagasi pööras, siis sai ootamatult uksel seisvalt Harles Senkalt löögi vastu nägu paremale poole. Harles Senka ütles talle, et kaduge minema. Ta üritas rääkida, et saaks oma asjad kätte, aga Harles Senka ei öelnud muud, kui et kaduge minema. M.M. ütluste kohaselt jäi tema A.M. iga oma autosse vaatama, kui A.M. läks maja välisukse juurde ja koputas. Uks läks lahti ja A.M. sai rusikaga löögi näkku. Lõi süüdistatav. Löök oli selline, et A.M. oleks trepist alla kukkunud, sai kuskilt kinni haarata. Tema tuli autost välja ja küsis, mis toimub. A.M. il oli nägu verine. A.M. i tunnistas samuti, et A.M. läks ukse juurde, koputas, vaatas nende poole, siis avanes uks ja käsi käis välja vastu vahtimist, A.M. il käis pea taha ja ta võttis käsipuust kinni. A.M. majja ei sisenenud, jõudis ainult uksele koputada. Lööjat nägi ta siis, kui ta välja tuli, oli süüdistatav. A.M. il jooksis suust verd.
15. Küll aga erinevad nii tunnistajate kui kannatanu ütlused süüdistatava enda ütlustest selles osas, mis võiksid teda süüstada. Harles Senka ütlustest nähtuvalt oli tema reede õhtul aias söögilauas, kui hakkas kolin ukse taga. Ta läks enda maja uksele, maja siseuks oli pooleldi avatud, nägi võõrast meest, kes vaatas talle õela pilguga otsa. Ta lükkas mehe trepikojast välja trepile. Siis sai aru, et see on A.M. , kuna nägi hoovis autovärava taga A.M. i isa, kes oli tema juurde selle auto remonti toonud. Tunnistajana on üle kuulatud veel T.P. , kes oli sellel õhtul Harles Senkal külas. Tema kuulis uksele koputust ja nägi Harles Senkat minemas mööda koridori välisukse juurde, mis seal toimus, tunnistaja ei näinud.
16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Harles Senka ütlused selle kohta, mis toimus tema ja kannatanu vahel, ei ole usaldusväärsed, kuivõrd need ei kattu ühegi teise asjas kogutud tõendiga. Kannatanul on Rakvere Haiglas fikseeritud
17. juulil 2021 kell 01.01 kehavigastused: huule piirkonnas 0,5 cm pikkune haav, lisaks on nina palpeerides valulik ja turses (tõendite kd, tl 2-3). Sündmuskohale saabunud politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtuvad samuti vigastused kannatanu suu piirkonnas (tõendite kd, tl 16, foto nr 3). A.M. ütluste kohaselt kuulati ta samal ööl üle. Tema ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodelt on näha veritsev haav ülahuulel paremal ja verejäljed tema lõual ning ninal (tõendite kd, tl 13-14). Seega ei ole kahtlust, et need vigastused sai A.M. sündmuskohal
18. juulil
19. Harles Senka väidab, et ta ei löönud kannatanut vaid tõukas teda rinna kõrguselt, mingeid vigastusi kannatanul ta ei näinud. Prokurörile vastates ütleb süüdistatav, et kuna kannatanu on temast lühem, võis ta lükata ka kaela või näo piirkonda. Selliselt tõugates ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kannatanul fikseeritud vigastusi tekitada - selleks peab rakendama löögijõudu näkku, et huulele tekiks haav ja ninast hakkaks verd jooksma. Ka on Harles Senka ütlused vastuolus kannatanu ja tunnistajate ütlustega selles, et uksel oleks olnud rüselemine, mille käigus võis kannatanu viga saada. Kannatanu ja tunnistajad on kõik kirjeldanud ühte rusikalööki näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul näost verd tulema. Kannatanu kirjeldas toimunut samamoodi ka sündmuskohale tulnud politseinikule (nähtub vormikaamera salvestiselt), öeldes: „ma tulin viisakalt ukse taha, esimese asjana uks tuli lahti, kohe ründas mind.“ Selline kattuvus kinnitab tema ütluste usaldusväärsust.
20. Maakohus on uuritud tõendite alusel jõudnud õigele järeldusele, et Harles Senka lõi A.M. t ühe korra rusikaga näkku ja põhjustas talle tahtlikult tervisekahjustuse, milline tegevus vastab

§ 121lg 1 alt 1 objektiivsele ja subjektiivsele koosseisule.

6 29. Samuti on maakohus õigesti järeldanud, et Harles Senka teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole.

§ 28

lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Esmalt tuleb seega kindlaks teha, kas Harles Senka oli hädakaitseseisundis, st kas temapoolsele ründele, kannatanu löömisele, eelnes õigusvastane rünne tema enda mõne õigushüve vastu. Kaitsja hinnangul oli selliseks ründeks kannatanu sisenemine süüdistatava eluruumi viimase tahte vastaselt, mis rikkus tema põhiseaduslikku õigust oma kodu puutumatusele.

1. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellised asjaolud ei ole tõendamist leidnud. Süüdistatava ütlused on selleski vastuolus muude tõenditega. M.M. ja A.M. i jäid ootama oma sõiduauto juurde (viimane ei väljunudki autost), mis oli pargitud Harles Senka krundi värava taha tänava äärde (nähtav ka fotolt nr 6, mis on tehtud politsei vormikaamera salvestiselt). Elamu juurde läks vaid kannatanu, kes majja ei sisenenud. Seda kinnitavad kannatanu A.M. , tunnistajate M.M. ja A.M. i ühesugused ütlused. Tunnistajad nägid maja juures toimunud sündmust eemalt. Kui A.M. oleks sisenenud maja välisuksest trepikotta nii nagu väidab Harles Senka, ei oleks nad saanud rusikalööki näha - kannatanu oleks jäänud trepikoja seinte varju. Tunnistajad aga kirjeldavad (nii nagu kannatanugi) kuidas kannatanu seisis trepil, sai seal löögi näkku ja haaras käsipuust, et mitte kukkuda. Kaitsja esitas kohtuistungil fotod Harles Senka maja välisuksest ja sellelt avanevast vaatest koridori (tõendite kd, tl 45-49). Esimeselt fotolt on näha, et välisukse ees on kahe astmega platvorm, mille servas on puidust piire. See kattub tunnistajate poolt kirjeldatud olukorraga, kus kannatanu seisis – maja välisukse ees trepil.
2. Ka ei õigusta Harles Senka tegevust

§ 31

lg 1 esimene lause, mis sätestab, et tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 32. Õige pole maakohtu seisukoht, et

§ 31

lg 1 analüüsides tuleb vastata küsimusele, kas isiku eksimus oli teo tehiolusid ja sündmustikku silmas pidades adekvaatne. Riigikohus on selgitanud järgmist. Seadusandja on

§ 31lg 1 kehtestades valinud n-ö eksijasõbraliku regulatsiooni.

Erinevalt süü puhul asjakohasest

§ 39

lg-s 1 sätestatud keelueksimuse instituudist, mille kohaselt on vastutus välistatud vaid juhul, kui eksimus oli eksija jaoks vältimatu, vabaneb õigusvastasuse tasandil eksimuses olev isik vastutusest hoolimata sellest, kas eksimus oli tema jaoks välditav või vältimatu. Seega tuleb

§ 31

lg 1 esimese lause juures küsida üksnes, kas isik teatud asjaolu osas eksis või mitte. Kas tema eksimus põhines juriidiliselt õigel või valel alusel, ei ole oluline. (Kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1108-13, p-d 14 ja 16). Teisisõnu saab öelda, et

§ 31

lg 1 kohaselt vabaneb vastutusest ka selline isik, kelle eksimus on n-ö mitteadekvaatne (ehk tema jaoks välditav). 33. Paistab, et maakohtu meelest eeldas Harles Senka ebaadekvaatselt ja vääralt, et A.M. teda (kohe) ründab. Kui see oleks nii olnud, oleks tulnud Harles Senka käesoleva otsuse eelmises punktis märgitust lähtuvalt õigeks mõista: kas eesseisva rünnaku eeldamine on adekvaatne või mitteadekvaatne ei ole

§ 31lg-s 1 sätestatu kohaselt oluline.

Ringkonnakohus siiski Harles Senka õigeks mõistmist võimalikuks ei pea – Harles Senka ei lähtunud sellest, et A.M. teda (kohe) ründab. See ilmneb suuresti välisest teopildist: A.M. üksnes lasi uksekella ega jõudnud Harles Senka suhtes midagi tehagi, vaid viimane lõi teda vahetult pärast ukse avamist näkku. Seesugust arusaama tugevdab muu hulgas see, et A.M. oli uksel üksinda – M.M. ja A.M. i olid eemal auto juures. Kui nad oleksid olnud A.M. kõrval, oleks ehk Harles Senkal võinud tekkida arusaam, et kolm inimest kavatsevad tema vastu jõudu rakendada. Viimaks ei saa Harles Senka väärarusaama tuletada ka sellest, et sündmus leidis aset kell 22.

1. See on küll hiline kellaaeg, 7 ent tegemist oli juulikuise reede õhtuga, mil paljud inimesed on veel ärkvel ja mil ärkvel oli ka Harles Senka. Niisiis ei olnud tegu Harles Senka uksele koputamisega keset ööd, mil üles äratatav inimene võib tõesti hakata pelgama seda, et tema ukse taha tulnul on mingid vaenulikud kavatsused.
2. Kuivõrd puudus vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne, ei viibinud Harles Senka hädakaitseseisundis, mis oleks välistanud tema teo õigusvastasuse. Ka ei kujutanud Harles Senka seesugust rünnet ette, mistõttu ei välista tema teo õigusvastasust ka seesugune eksimus. Niisiis on maakohus Harles Senka

§ 121lg 1 järgi õigesti süüdi tunnistanud ja mõistnud talle selle teo eest karistuse.

Apellatsioonis ei ole Harles Senkale mõistetud karistust vaidlustatud ning ka ringkonnakohtul ei ole karistusliigi ja määra valikul maakohtule midagi ette heita. Kuivõrd maakohtu süüdimõistev otsus jääb muutmata, jäävad maakohtus tekkinud menetluskulud samuti süüdistatava kanda.

1. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
2. juuni
3. a otsus muutmata ning Harles Senka kaitsja apellatsioon rahuldamata.
4. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas. apellatsioonimenetluses tekkinud
5. Harles Senka lepinguline kaitsja esitas 13.10.2023 Tartu Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja mille kohaselt osutati õigusteenust 6,5 tunni ulatuses (kohtuotsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine) tunnihinnaga 125 eurot (lisandub käibemaks), kokku koos käibemaksuga 975 eurot. Tunnitasu 125 eurot (ilma km-ta) ei ole ülemäära suur ja jääb mõistlikkuse piiridesse. Ka on ringkonnakohtu hinnangul toiminguteks kulunud aeg põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel süüdistatava kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud, s.o Harles Senka kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8