Obsah (11)

§ 47§ 49§ 17§ 18§ 45§ 46§ 2§ 44§ 54§ 59§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasja number 2-23-14498 Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2024, Narva kohtumaja Kohtuasi S S maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pan

§ 47lg 1, 2).

21. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

1. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
2. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le S MK. EDASIKAEBAMISE KORD Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja. Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu või selle kohaldamisest keeldunud, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, või maksejõuetuse teenistus, kui ta esitas taotluse ärikeelu kohaldamiseks, esitada määruskaebuse. ASJAOLUD S S (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetus-avalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 22 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole. Kohus võttis 4.12.
3. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 1.01.2024 aruande ja 8.01.2024 täpsustatud aruande. Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist. 3 2-23-14498 I Vara Vara on kajastatud

§ 17

lg 1 p 1 kohaselt koostatud vara nimekirjas ja mis on lisatud käesolevale aruandele. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele ei nähtub, et S S sai

1. aastal maksustatavat tulu Justiitsministeeriumist, kuid tema sissetulekud on olnud nii väikesed, et nendest kinnipidamisi teha ei oleks saanud. S S ei ole
2. a,
3. a ja
4. a tuludeklaratsioone. Kas S S on tagastamisele kuuluvat enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui haldur esitab esitamata deklaratsioonid. Kui S S on enamkinnipeetud tulumaksu, siis kuna Maksu- ja Tolliametil on nõue S S vastu, on Maksu- ja Tolliametil õigus teha tagastamisele kuuluva tulumaksuga tasaarvestus ja pankrotivarasse laekumisi ei toimuks. S S on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel on 11.869 S progressiivse pensionifondi osakut osaku puhasväärtusega 1.29550 eurot koguväärtusega 15.38 eurot. Usaldusisik suhtles AS P juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka, küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele S S gistreeritud ei ole ja ei ole olnud. nimele sõidukeid re- Tulenevalt eeltoodust S S usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud

§ 17lg 1 p 2 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud võlanimekirjas.

Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja saadetud täitemenetluse koondist on S S lisaks võlanimekirjas kajastatud nõuetele ka kohustused G T , T G , V M ja M Š ees, kuid kohustuste suurus ei ole usaldusisikule teada. Kohustuste täpne suurus vajab väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus, kuid see asjaolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Ka nähtub Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja saadetud täitemenetluse koondist, et S S on mitmeid kohustusi Politsei ja Piirvalveameti ees. Politsei- ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes usaldusisikule selgitanud järgmist: Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole. 4 2-23-14498 Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust moodustavad S S malt 22 943,63 eurot. usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähe- III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused S S lust: • • • • • • • • vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 43 täitemenet- Kohtutäitur K J menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti 14 nõuet kokku 2553,08 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 1137,04 eurot ning Maksu- ja Tolliameti nõue 1475,35 eurot. Kohtutäitur A K menetluses oli Maksu- ja Tolliameti kaks nõuet kokku 539,41 eurot, Politsei- ja Piirivalveameti kolm nõuet kokku 112,92 eurot, Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 982,37 eurot, A F G OÜ nõue 1456,19 eurot, AS P C kaks nõuet kokku 2277,27 eurot, T E OÜ nõue 554,91 eurot, T G nõue 1221,79 eurot, M Š nõue 860,69 eurot, G T nõue 195,33 eurot, J B nõue 150,11 eurot ning V M nõue 452,47 eurot. Kohtutäitur R K menetluses oli B I G P AS nõue 536,35 eurot. Kohtutäitur K V , kelle toimikud on üle antud kohtutäitur R K , menetluses oli Politsei ja Piirivalveameti nõue 88,16 eurot. Kohtutäitur R P menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 1076,76 eurot ning Maksu- ja Tolliameti nõue 1182,00 eurot. Kohtutäitur K M menetluses oli Politsei- ja Piirvalveameti nõue 385,16 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse kaks nõuet kokku 5927,44 eurot ning A F G OÜ nõue 1432,42 eurot. Kohtutäitur O S menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti kaks nõuet kokku 1044,00 eurot. Kohtutäitur N M menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse kaks nõuet kokku 1256,88 eurot. Viru Maakohtu 04.12.2023. a määruse alusel esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord Seisuga 01.01.2024 S S il usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 22 943,63 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et S S sai 2023. aastal maksustatavat tulu Justiitsministeeriumist, kuid tema sissetulekud on olnud nii väikesed, et nendest kinnipidamisi teha ei oleks saanud. Tulenevalt kirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et S S on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. 5 2-23-14498 Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib S S tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja S S pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab S S kohustustest vabastamise menetluse ajal täitma

§ 47

sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused

1. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S M.K. (rk XXX5), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Kuulutada välja S S (ik XXX) pankrot. Algatada S S kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada S S pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX). Kohustada S S kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.
2. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht.
3. Välja mõista OÜ-le S M.K. (rk XXX , arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1750 eurot, millele lisandub käibemaks 385 eurot, kokku 2135 eurot vastavalt lisatud tasu arvestuse aruandele.
4. Anda S S menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 164 eurot, kokku 984 eurot menetlusabina riigi vahenditest.
5. Vabastada S S halduri tasu kokku summas 984 eurot riigile hüvitamise kohustusest;
6. Usaldusisiku tasust 1151 eurot koos käibemaksuga jätta S S kanda.
7. Anda pankrotihaldurile õigus esitada Maksu- ja Tolliametile S S tuludeklaratsioonid.
8. Edastada kohtulahend pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele väljamakse tegemiseks OÜ-le S MK.
12. Usaldusisiku täpsustatud aruanne Usaldusisik on tasu arvestamisel tasule lisanud õige käibemaksumäära, s.o alates 01.01.2024 kehtima hakanud 22%, kuid menetlusabi taotluses on usaldusisik lisanud menetlusabina riigilt väljamõistetavale summale kuni 31.12.2023 kehtinud käibemaksumäära, s.o 20%. Sellest tulenevalt täpsustab usaldusisik oma aruande resolutsiooni järgnevalt ja palub: 6 2-23-14498
13. Välja mõista OÜ-le S M.K. (rk XXX, arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb, usaldusisiku tasu 1750 eurot, millele lisandub käibemaks 385 eurot, kokku 2135 eurot vastavalt lisatud tasu arvestuse aruandele.
14. Anda S S menetlusabi ja mõista välja usaldusisiku tasust 820,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest;
15. Vabastada S S halduri tasu kokku summas 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest;
16. Usaldusisiku tasust 1134,60 eurot koos käibemaksuga jätta S S kanda. Usaldusisiku töötasu arvestus Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: • järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, A OÜ-le, K, kohtutäiturid K J , A K , R P, K M , O S , N M ja R K (kokku 18 dokumenti) – kokku 2,5 tundi; • tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega 1,5 tundi; • dokumentide analüüs ja suhtlemine võlausaldajate esindajatega - 1 tund; • varanimekirja, võla nimekirja ja aruande koostamine 7 tundi; • usaldusisiku toimiku komplekteerimine 0,5 tundi. Kokku 12,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1750,00 eurot, millele lisandub käibemaks 22% 385,00 eurot, kokku 2135,00 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 18

lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. 7 2-23-14498 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 01.01.2024 S S usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 22 943,63 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti välja kuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku S S pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on

§ 46lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni.

Kohus kuulutab välja võlgnik S S pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 8 2-23-14498

§ 45

lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks

§ 45lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta.

Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel kohustustest vabastamise menetlus jätkub, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

− Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1 ja 2).

− Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada 9 2-23-14498 mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Menetluskulud

§ 54

lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 54

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1750 eurot, arvestusega 12,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 22% 385 eurot, kokku 2135 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 1134,60 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 10 2-23-14498 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt

§ 54lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka Pankr

S § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 1¹ sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S M.K. (rk XXX ), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S M.K on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub 22% käibemaks 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 1134,60 eurot koos 22% käibemaksuga, tuleb mõista välja võlgnikult ning

§ 59

lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamise kord

§ 18

lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.

§ 8

lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse.

§ 54

lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) 11 2-23-14498 Andres Hallmägi kohtunik 12