Obsah (6)

§ 396§ 397§ 113§ 162§ 11§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 06.02.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-23-3368 Kohtuasi Osaühingu

) § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 01.03.2010 laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1 300 000 krooni. Maakohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et laen maksti 02.03.2010 summas 83 086 eurot kostjale välja. Lepingu p 3 (otsuses ekslikult märgitud p 4) järgi oli intressimääraks 6% aastas ja intress tuli tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Lepingu p 4 (otsuses ekslikult märgitud p 5) järgi tuli intressi arvestada laenu vastava osa laenusaaja arvelduskontole kandmisest kuni laenu tagastamise tähtaja lõpuni. Lepingu p 6 nägi ette, et laenu tagastamisega viivitamise korral on laenuandjal õigus nõuda viivist 12% aastas. Lepingu p 2 järgi oli laenu tagastamise tähtajaks 10 aastat arvates lepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimise ja sisu üle pooled ei vaidle. Kostja ei ole laenu saamist eitanud, kuid ei ole laenu ega intressi tasunud.
2. Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale 03.02.2023 nõudeavalduse laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, millest tulenevalt on ebaõige kostja väide, et hageja ei ole temalt laenu tagastamist nõudnud.
3. Aktsiaseltsi UM Components äriregistri väljavõttest nähtub, et ettevõte asutati 07.03.2006 ning kustutati registrist 04.08.2015 pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist. Pooled ei vaielnud selle üle, et antud ettevõtte panktoriavaldus esitati 16.04.2009 ja pankrot kuulutati välja 30.06.
4. Kostja oli sõlminud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga (praeguseks registrist kustutatud) laenulepingu peale Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutamist. Maakohus tuvastas, et kostja sõlmis Danske Bank A/S Eesti filiaaliga 10.03.2010 laenulepingu, mille alusel sai ta laenu summas 554 776,66 eurot, mille pidi tagastama maksegraafiku alusel 10.03.
5. Kostja vastuväidetest ja tõenditest ei nähtu antud laenulepingust mistahes seost hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepinguga. Kostja ei ole tõendanud väidet, et ta kasutas hagejalt saadud laenu panga ees kohustuste täitmiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et iseenesest ei oleks ka see asjaolu võimaldanud jätta kostjal laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees täitmata.
6. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Ridala vallas Uuemõisa alevikus asuva Tehnika tn 6 kinnisasja omandas 09.06.2005 kostja, misjärel sai selle omanikuks Aktsiaselts UM Components 13.06.
7. Kinnistule on aja jooksul seatud mitmeid hüpoteeke, sealhulgas 28.06.2005 hüpoteek AS-i Sampo Pank kasuks summas 5 000 000 EEK. Maakohus leidis, et kinnistusraamatu väljavõttest ei ole võimalik järeldada kostja väidetud kokkulepet hageja ja kostja vahel, mille kohaselt on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine edasi lükatud kuni ajani, mil kinnisasi õnnestub võõrandada. Kõik kostja vastuväited selle kohta, et tema ja hageja vaheline laenulepingust tulenev kohustus on muutunud või kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks, on jäänud paljasõnaliseks.
8. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid suuliste kokkulepete kohta hagejaga, mille alusel oleks laenu tagastamistähtaega pikendatud või laenu tagastamine seotud mõnda laadi ühiste projektikulude tasaarvestamise või kinnistu võõrandamisega. Kostja ei ole tõendanud ka ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks temalt laenulepingulise kohustuse täitmise nõudmine olla vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, milline oli see hageja 4 2-23-3368 ja kostja ühine projekt, mille jaoks nad pidid võrdselt kulusid kandma. Kostja ei ole tõendanud vastava kokkuleppe sõlmimist hagejaga ega mistahes kulude kandmist.
9. Maakohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata laenu katteks 83 086 eurot ja intressi 49 876,60 eurot. Kuna hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, siis on põhjendatud ka hageja viivisenõue tulenevalt

§ 113lg-st 1 ja §-st 94 poolte vahel laenulepingus kokkulepitud viivisemääras.

Kostja taotlus viivise vähendamiseks on põhjendamatu (

§ 162lg 1).

Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et kokku lepitud viivisemäär on kohustuse suurust arvestades ebamõistlikult suur. Kostja ei ole mingis ulatuses kohustust täitnud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi tema majandusliku seisundiga seotud asjaolu, mis võimaldaks kohtul viivist vähendada. Kostjal tuleb tasuda hagejale hagiavalduse esitamisele eelnenud päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 29 833,64 eurot ning alates 01.03.2023 viivis põhinõudelt 83 086 eurolt määraga 12% aastas kuni põhivõla tasumiseni.

1. Maakohus ei pidanud võimalikuks kostja taotlusel kostja äranägemisel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi, et kostjal oleks võimalik tema soovitud ajaperioodil vältida ka lahendi täitmist. Kostja ei olnud esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleksid kohesel otsuse täitmisel tema jaoks rasked majanduslikud tagajärjed, mis taotluse rahuldamise korral oleksid välditavad. Kostja on saanud oma majandustegevuses kasutada laenu väga pika ajaperioodi jooksul ning kostja pidi ettevõttena arvestama laenulepingu alusel kohustuse täitmise tähtaja saabumisega, mis ei saanud olla kostja jaoks ootamatu. Eeltoodu tõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 15.12.2023 (ekslikult märgitud 14.12.2023) otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 11lg-t 1.

Kostja selgitas, et hageja ja kostja osanikud TS ja IV olid erinevate äriühingute kaudu Aktsiaseltsi UM Components osanikud, kes leppisid kokku, et IV võtab Aktsiaseltsi UM Components tegevuse käivitamiseks laenu 554 776,66 eurot. Pärast Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutamist leppisid hageja ja kostja juhatuse liikmed nii eraisikute kui ka äriühingute nimel suuliselt kokku, et kõik arveldused hageja ja kostja vahel teostatakse pärast Tehnika tn 6 Uuemõisa kinnisasja müüki, kus arvelduste tegemisel võetakse arvesse kummagi poole rahalisi panuseid. Seetõttu pole õige maakohtu seisukoht, et kostja pole selgitanud, milline oli poolte ühine projekt, kuhu nad pidid ühiselt raha panustama – ühine projekt oli Aktsiaselts UM Components, mille käivitamisega seonduvad kulud ja tulud pidid pooled omavahel jagama.

1. Maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata viivise vähendamise taotluse. Kostja selgitas, et hageja käitumine, kus hageja esitas nõude laenu tagastamiseks vahetult enne nõude aegumist, andis aluse eeldada, et ka hageja aktsepteeris, et pooled olid suusõnaliselt kokku leppinud, et laenu ei tule maksta tagasi enne Tehnika 6 kinnisasja võõrandamist. Viivise nõue hagi esitamise seisuga ligi 30 000 eurot on ebamõistlikult suur.
2. Kostja taotleb juhuks, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, otsuse täitmise kindlaks määramist selliselt, et otsus tuleb täita võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul. 5 2-23-3368 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
4. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
5. Kostja vaidlustab maakohtu otsust seetõttu, et maakohus on ebaõigest leidnud, et kostja ja hageja pole muutnud laenulepingut. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt sõlmiti laenulepingu muudatused suuliselt. Kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on ta maakohtus selgitanud, et pärast Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutamist 30.06.2009 on pooled suusõnaliselt kokku leppinud, et laenunõue (mille alusel on hagi esitatud) muutub sissenõutavaks, kui Tehnika 6 kinnisasi võõrandatakse ja ostja tasub müügihinna ja siis tehakse kõik pooltevaheliste Aktsiaseltsi UM Components asutamisega seotud vastastikused arveldused. Maakohus leidis, et kostja pole esile toonud ega tõendanud, millal, kus ja millistel asjaoludel vastavate kokkulepete sõlmimine toimus ja mida täpsemalt kokku lepiti. Maakohus tuvastas, et Aktsiaseltsi UM Components pankrot kuulutati välja 30.06.2009 ning vaidlusalune laenuleping hageja ja kostja vahel sõlmiti 01.03.2010, s.o kaheksa kuud pärast Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutamist. Kuna laenulepingu p 2 kohaselt, mis sõlmiti pärast Aktsiaseltsi UM Components pankroti väljakuulutaist, oli laenu tagastamise tähtajaks kümme aastat arvates lepingu sõlmimisest, siis kinnitab see, et kostja väidetud kokkuleppeid poolte vahel ei olnud.
6. Kostja maakohtu järeldust, et kostja pole esile toonud asjaolusid ega tõendeid selle kohta millal, kus ja millistel asjaoludel kokkulepe 01.03.2010 laenulepingu muutmiseks sõlmiti, vaidlustanud ei ole. Asjaolust, et kostja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ta selgitas pooltevahelisi suhteid, et kokkulepe sõlmiti ja see sõlmiti suuliselt, ei võimalda iseenesest järeldada ja tuvastada millal ja millistel asjaoludel hageja ja kostja väidetava kokkuleppe 01.03.2010 laenulepingu muutmiseks sõlmisid. Asjaolust, et hageja pöördus hagiavaldusega oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks kostja vastu maakohtusse viimasel päeval enne nõude aegumist, ei saa eeldada ega tuletada poolte ühist teistsugust täiendavat kokkulepet laenu tagastamise tähtaja osas, kui see on tuvastatud maakohtu otsusega.

§ 82

lg 1 alusel, kui kohustuste täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ole hagejale kokku lepitud ja maakohtu poolt tuvastatud tähtajaks 02.03.2020 laenu tagastanud, siis ei ole kostja apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes võimalik arvata, et peale kohustuse täitmise tähtpäeva poleks hagejal olnud õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 03.03.
2. Asjaolust, et viivise summa on hagi esitamise ajaks 30 000 eurot, mis on apellatsioonkaebuse väidete kohaselt väga suur summa, ei ole võimalik iseenesest järeldada, et see oleks ebamõistlikult suur viivis, et teha maakohtu otsusest erinev otsus. 6 2-23-3368
3. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuna kolleegium jätab kaebuse menetlusse võtmata, siis ei ole vajadust hinnata kostja taotlust apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise puhul otsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks. TsMS § 637 lg 1 p 6 kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
4. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1), välja arvatud hageja hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud, mis jäävad hageja kanda (TsMS § 172 lg 1). Vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei tule kaebuse esitajal vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kuna käesolevas asjas on hageja apellatsioonimenetluses esitanud hagi tagamise taotluse, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, siis on põhjendatud jätta hageja hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi.
6. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 7