← Eesti

2-23-9457/36

Obsah (10)§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 168§ 174§ 138§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-23-9457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2. Kostja on võtnud vastuses hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. 3.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

  1. Kohus jätab 445 lg 2 alusel jõusse 04.07.
  2. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega peatati kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olev täitemenetlus täiteasjas nr 084/2023/3866 kuni antud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni.
  3. Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud 6. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 168

lg-st 6 ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 174

lg 1.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 7. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostja on võtnud hagi õigeks, on ta oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1422 eurot (sh käibemaks) s.o kokku 1912 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud kohtukulud.

10. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest (RLS), mille § 59 lg 4 kohaselt tuleb mittevaralise nõudega hagilt tasuda riigilõivu 420 eurot. Hagi tagamise taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 17). Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 6 tunni ja 35 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. 2
  2. Kostja hageja lepingulise esindaja kuludega ei nõustu ja leiab, et esindajal on kulunud dokumentidega tutvumisele liigselt aega.
  3. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on

§ 175lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.

  1. Kohus leiab, tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine, kohtumäärustega tutvumine, kostja vastusega tutvumine ja analüüs ning menetluskulude nimekirja koostamine) sisu ja mahtu arvestades, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 6 tunni ja 35 minuti ulatuses summas 1422 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja põhjendatud.
  2. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1912 eurot (490 + 1422).
  3. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.