KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-1458 Haldusasi X kaebus Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korrald

) § 119 lg 1, 235 lg-d 1 ja 3 ning riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 29.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 30.05.2023 korraldusega nr 351 väljastatud ehitusloa tühistamiseks.
2. Tallinna Halduskohus jättis 22.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
3. X esitas 06.02.2024 Tallinna Ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluses selgitab kaebaja, et soovib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 22.01.2024 otsuse peale. Kaebaja ei oma juriidilisi ega muid teadmisi. Ehitusluba on väljastatud kaebaja kasutusõigusega maa-alale ebaseaduslikult ehitatud hoonele ilma kaebaja nõusolekuta. Kaebaja soovib maakasutusõiguse taastamist, kahju heastamist ning ebaseadusliku hooneosa lammutamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 5.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või 3-23-1458 ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse

12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS ei sätesta teisiti (

§ 110lg 2).

RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmise piirangud ning riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1) ja kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). 6. Ringkonnakohus jääb siinses asjas esimese astme kohtu menetluse ajal halduskohtu 12.07.2023 määruses ja ringkonnakohtu 04.09.2023 määruses võetud seisukohale, et kaebajale ei ole RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel alust anda riigi õigusabi. Kaebaja on halduskohtu menetluses oma seisukoha iseseisvalt ja arusaadavalt esitanud. Vaidlus ei ole nii keerukas, et kaebaja ei saa kohtu suuniste ja selgituste toel end ise esindada. Menetluslikku ebavõrdsust vastustajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (

§ 2lgd 4 ja 5).

Kaebaja saab vajaduse korral taotleda ka kohtuistungit, et oma selgitused lihtsamalt, suuliselt anda.

1. Halduskohus on 22.01.2024 otsuses asjaolud selgelt tuvastanud ning kaebuse rahuldamata jätmist veenvalt põhjendanud. Ringkonnakohtule ei nähtu seejuures, et kohus oleks rikkunud menetlusnorme. Seega ei ole apellatsioonkaebusel tõsiseltvõetavaid eduväljavaateid. Kaebuse ajendiks oleva elulise probleemi lahendamiseks on ette nähtud kord tsiviilkohtumenetluses.
2. Kaebajal on kuni 21.02.2024 võimalik soovi korral esitada halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebus omal käel. (allkirjastatud digitaalselt) 2