Obsah (8)

§ 207§ 121§ 39§ 119§ 67§ 43§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2803 Määruse kuupäev 30. jaanuar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. septembril 2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 25 000 eurot. Kaebaja põhjendab, et talle on määratud pikk vanglakaristus ning ta ei soovi seda lukustatud üksikvangistuses veeta.
3. a septembri alguses mõnitas kaebaja kaaskinnipeetav teda mitu päeva. Kaebaja hoidis end algselt tagasi, kuid
4. septembril 2020 ütles kaebaja, et ei soovi kaaskinnipeetavaga enam suhelda. Kaaskinnipeetav teatas seejärel vanglale, et kaebaja ähvardas teda. Sündmusel oli palju tunnistajaid, kes kinnitasid, et kaebaja ei ähvardanud teist kinnipeetavat. Kaebaja paigutati samal päeval lukustatud kambrisse.
5. septembril 2020 viidi kaebaja ja kaaskinnipeetav koos jalutama ning teine kinnipeetav hakkas jälle kaebajat kiusama ja ähvardama. Seejärel paigutati kaebaja teise sektorisse lukustatud kambrisse. Kaebaja lukustatud kambris hoidmine ei olnud põhjendatud. Kaebaja võib nõustuda üksnes lukustamisega ajavahemikul
6. september kuni
7. september
8. Vangla põhjustas kaebajale kannatusi. Lukustatud kambris viibimist muudavad raskemaks kaebaja varasemad kogemused üksikvangistuses viibimisel ning kaebaja erinevad probleemid. Lisaks määrati kaebajale 12-ööpäevane kartserikaristus, mis küll hiljem 3-23-2803 kehtetuks tunnistati, kuid kaebaja tundis üksikvangistuses viibides hirmu karistuse täitmisele pööramise ees.
9. Tartu Vangla jättis
10. novembri
11. a otsusega nr 1-13/178-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et kaebaja suhtes kohaldati
12. septembri
13. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/321 täiendavate julgeolekuabinõudena liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Julgeolekuabinõusid kohaldati põhjusel, et
14. septembri
15. a sündmuse pinnalt tekkis vanglal põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib kujutada ohtu teistele isikutele. Kaebaja vaidlustas käskkirja nii vaide- kui ka kohtumenetluses ning käskkirja õigusvastasust ei tuvastatud. Julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati
16. oktoobri
17. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/389 seoses asjaolude äralangemisega. Kuigi kaebajat karistati
18. oktoobri
19. a käskkirjaga nr 6-2/582 distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega, siis tunnistati see käskkiri vangla
20. novembri
21. a käskkirjaga nr 6-2/668 kehtetuks ning karistust täitmisele ei pööratud. Pelgalt karistuse määramine ei saanud isikule mittevaralist kahju põhjustada. Samuti ei saa õigusvastaseks pidada kinnipeetava vanglasisest paigutamist ühest eluosakonnast teise.
22. Kaebaja esitas
23. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses üksikvangistuse rakendamisega. Kaebajale põhjustati füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
24. Tartu Vangla esitas kohtule
25. detsembril 2023 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
26. Tartu Halduskohtusse saabus
27. detsembril 2023 kaebaja avaldus, milles kaebaja selgitab enda terviseprobleeme, mis võivad kohtule vastamisel viivitusi põhjustada.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. detsembri
30. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu summas 750 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). Kohus jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kohus tõlgendas esitatud kaebust ning sai aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 25 000 eurot seoses vangla
31. septembri
32. a käskkirjaga nr 2-20/1-2/321 ajavahemikul
33. september kuni
34. oktoober 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas vangla tema väärikust, kuivõrd põhjustas talle olulisi kannatusi. Kohus jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata, kuna leidis, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline.
35. Kaebaja esitas
36. jaanuaril 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
37. detsembri
38. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 5 peale. Kaebaja kirjeldab oma terviseprobleeme ning selgitab, et vangla põhjustas lisaks väärikuse alandamisele talle tervisekahju, s.o pöördumatud tagajärjed psüühikale.
39. Tartu Ringkonnakohus tagastas
40. jaanuari
41. a määrusega kaebaja määruskaebuse

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu poolt väärikuse alandamise eest kahju hüvitamise nõudes kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud, kuid halduskohtu määrusest ei selgu, kas 2 3-23-2803 halduskohus on mõistnud, et kaebaja sooviks võib olla taotleda kaebuses kahju hüvitamist ka tervise kahjustamise eest.

1. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
2. jaanuaril 2024 avalduse, milles selgitab, et esitas kaebuse seoses nii väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega. Kaebaja palub kohtul uuesti tutvuda tema kaebuse ning selle täiendustega. Kaebaja palub tema kaebust menetleda ning ta riigilõivu tasumisest vabastada. Kaebaja esitas samal päeval täiendava avalduse ka Tartu Ringkonnakohtule.
3. Kaebaja esitas kohtule
4. jaanuaril 2024 avalduse, milles palub ta riigilõivu tasumisest vabastada. Kaebaja esitab vastuväited tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise suhtes.
5. Kaebaja esitas kohtule
6. jaanuaril 2024 avalduse, milles selgitab, et nõuab kahju hüvitamist nii seoses väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega. KOHTU SEISUKOHT
7. Kohus mõistis algselt, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist üksnes seoses väärikuse alandamisega, kuid tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu
8. jaanuari
9. a määrusest ja kaebaja halduskohtule esitatud avaldustest, tõlgendab kohus kaebust laiemalt ning saab aru, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist nii seoses väärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas seoses väärikuse alandamisega ning seejärel seoses tervise kahjustamisega. 13.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 13.1. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise ja asja läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks (

§ 39lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2).

Tartu Halduskohus jättis

1. detsembri
2. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks hüvitamiskaebuse esitamisel seoses väärikuse alandamisega ning kohustas määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebuselt selles osas tasuma riigilõivu summas 750 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva arvates määruse resolutsiooni p 2 jõustumisest. Tartu Halduskohtu
3. detsembri
4. a määruse resolutsiooni p 2 jõustus pärast määruskaebemenetlust
5. jaanuaril 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte (

§ 119lg 1 ja § 179 lg 3).

Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema

1. jaanuaril 2024 ning möödus
2. jaanuaril
3. Kuna
4. jaanuar 2024 oli pühapäev, siis oli riigilõivu tasumise viimane päev
5. jaanuar 2024 (

§ 67lg 4).

Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. 13.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi hüvitamiskaebuse seoses väärikuse alandamisega

§ 121lg 1 p 2 alusel.

3 3-23-2803 14. Kuigi tervisekahju puudutavas osas on kaebaja esitatud hüvitamiskaebus riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 kohaselt riigilõivuvaba, ei ole ka selles osas kaebuse sisuline menetlemine põhjendatud.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 14.

1. Üldjuhul ei saa täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist pidada isiku õigusi väheintensiivselt riivavaks, kuid seda eelkõige, kui isiku väidete kohaselt alandati tema väärikust või võeti tema vabadus. Tervisekahju puhul tuleb riive hindamisel lähtuda isikule reaalselt tekkinud tervisehäiretest. Kaebaja kirjeldab kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses oma erinevaid terviseprobleeme, kuid vaidlusaluse vangla tegevusega põhjustatud väidetava tervisekahju osas märgib kaebaja üldsõnaliselt, et talle tekitati terviserike, põhjustati vaimseid ja füüsilisi kannatusi ning valu. Kaebaja põhjendused seonduvad eelkõige väärikuse alandamisega seostatavate kannatustega. Kaebaja ei ole välja toonud, millise tegeliku tervisekahju on vangla talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega põhjustanud ning kohtule ei selgu eeltoodu ka haldusasja materjalidest. Kohus mõistab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võis kaebaja vaimsele tervisele negatiivselt mõjuda, kuid kaebaja abstraktsed viited terviserikkele ei tõenda kaebajale tegelike ja intensiivsete negatiivsete tagajärgede saabumist. 14.
2. Kaebuse perspektiivi hindamise osas jääb kohus teatud erisustega seoses tervisekahjuga
3. detsembri
4. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning märgib järgnevat. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). 14.
7. Vaidlus puudub selles, et kaebaja suhtes rakendati ajavahemikul
8. september kuni
9. oktoober 2020 Tartu Vangla
10. septembri
11. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 alusel kaebaja ja kaaskinnipeetava vahel toimunud intsidendi tõttu täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei saa aga pidada õigusvastaseks. Kaebaja on vaidlustanud eelnimetatud käskkirja nii vaide- kui ka kohtumenetluses ning käesolevaks ajaks on jõustunud Tartu Halduskohtu
12. augusti
13. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-20-2109, milles kohus jättis kaebuse Tartu Vangla
14. septembri
15. a käskkirja nr 2-20/1-2/321 tühistamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlusalune käskkiri on õiguspärane. Seega on kohus juba tuvastanud, et vangla ei ole kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid õigusvastaselt kohaldanud ning jääb vastava seisukoha juurde ka käesolevas haldusasjas. 14.
16. Vangla tegevust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et kaebaja paigutati julgeolekuabinõude kohaldamise alguses teise osakonda. Vanglal on suur kaalutlusõigus kinnipeetavate vanglasisesel paigutamisel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
17. jaanuari
18. a otsus asjas nr 3-3-1-76-11;
19. aprilli
20. a otsus asjas nr 3-3-1-10-11, p 14). On 4 3-23-2803 mõistetav, et kui kaebajal oli ühes osakonnas teise kinnipeetavaga konflikt, siis paigutatakse ta julgeoleku tagamiseks teise osakonda. Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ei tingi ka väited kaebajal esinevate probleemide ja varasemate negatiivsete kogemuste mõju kohta üksikvangistuses viibimisele. Kohus nendib, et kaebaja võis kogeda üksinda lukustatud kambris viibides teatud kannatusi ja ebamugavusi, tal võisid esineda muremõtted ja ta vaimne tervis võis olla negatiivselt mõjutatud, kuid eeltoodu ei saanud ületada lävendit, mida võiks pidada vangla tegevusest tulenevalt kaebaja tervist kahjustavaks. Kaebaja ei ole kohtule selgitanud, millise konkreetse tervisekahju vangla talle põhjustas ning eeltoodu ei selgu ka kohtumenetluse materjalidest. Kuna vangla määratud kartserikaristust täitmisele ei pööranud ja tunnistas selle kehtetuks, siis ei saanud kaebajale ka sellega seoses hüvitatavat mittevaralist kahju tekkida. 14.
21. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi hüvitamiskaebuse seoses tervise kahjustamisega

§ 121lg 2 p 21 alusel.

15. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja taotleb kohtule
2. jaanuaril ja
3. jaanuaril 2024 esitatud avaldustes riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, kuid kohus on kaebaja vastava taotluse sisuliselt juba
4. detsembri
5. a määrusega lahendanud ning võrreldes varasemaga ei ole asjaolud muutunud. Seega on kaebaja esitanud kohtule korduva taotluse ning kohus jätab selle

§ 55lg 3 alusel läbi vaatamata.

17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 5