Obsah (6)

§ 317§ 613§ 477§ 172§ 150§ 177

2-22-119524 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2024, Narva Tsiviilasja number 2-22-119524 Tsiviilasi Sillamäe linn, Kesk tn 1 KÜ ava

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Puudutatud isik ei ole esitanud kirjalikku vastust avaldusele ega vastuväiteid. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
3. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole temalt nõutavatele summadele vastu vaielnud. 14.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Seega lahendab kohus asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 4 2-22-119524

1. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 1 lg 4 sätestab, et korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.
2. Kohus on tuvastanud, et asjast puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil XXX. Seega on asjast puudutatud isik korteriühistu liige KrtS § 1 lg-st 4 tulenevalt. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on asjast puudutatud isiku korteri pindala 52,30 m
4. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p-de 1, 2, 4 ja 5 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti, korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist, korteriühistu vastutuse kindlustamist ning kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomist.
5. KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
6. Kohus on tuvastanud, et äriregistris puudub korteriühistu põhikiri. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korteriühistu põhikirja.
7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 5 2-22-119524
8. Kohus selgitab, et selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga (kui arvestus on seotud ruutmeetritega). See tähendab, et avalduse rahuldamiseks pidi avaldaja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnda liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul, kui korteriühistus ei ole kehtestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi korteriomanik majandamiskulude eest tasuma. (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-10 p 14).
9. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist alates mai 2020 – aprill 2022 ning palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus summas 2721,33 eurot.
10. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud arve (dtl 36, tõlge dtl 69), millelt nähtub võlgnevuse koosseis: nimetus, mõõtühik, kogus, maksumus ja summa. Avaldaja on esitanud nõude tõendamiseks arvestus võlgnevuse tekkimise kohta kuude lõikes (dtl 92), millelt nähtub puudutatud isiku 24 kalendrikuu jooksul võlgnevuse kujunemine summas 2721,33 eurot.
11. Majandamiskulude arvestamise aluseks on korteriühistu üldkoosolekute protokollid 16.05.2018 (dtl 44-46, tõlge dtl 58-59), 15.04.2019 (dtl 64-65, tõlge 60-61), 22.07.2020 (dtl 66-68, tõlge dtl 62-63). Avaldaja selgitas järgmist: 24.
12. 16.05.2018 üldkoosoleku protokolli punkti 1 kohaselt võeti vastu otsus korteriomandite kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu summas 0,4561 eurot/m
13. 24.
14. 16.05.2018 üldkoosoleku protokolli punkti 3 kohaselt otsustati korteriühistu reservkapitali moodustamine ja selle suurus 0,1683 eurot/m2; 24.
15. 16.05.2018 üldkoosoleku protokolli punktis 4 võeti vastu otsus remondifondi moodustamiseks summas 0,05 eurot/m2; 24.
16. 15.04.2019 üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt otsustati kehtestada juurdepääsukontrolli seadmete teenindus- ja hooldusleping summas 0.30 eurot/korter; 24.
17. 15.04.2019 üldkoosoleku protokolli punkti 6 kohaselt otsustati remondiraha kogumisfondi loomine elamu silluse remontimiseks summas 0,10 eurot/m2 kütteperioodi vaheajal ja summas 0,05 eurot/m2 kütteperioodil; 24.
18. 22.07.2020 üldkoosoleku protokolli punkti 3 kohaselt otsustati lõpetada alates 01.07.2020 korteriühistu reservkapitali kogumine 6 2-22-119524 24.
19. 22.07.2020 üldkoosoleku protokolli punkti 5 kohaselt otsustati jätkata raha kogumist remondifondi avariitööde tegemiseks summas 0,05 eurot/m
21. Avaldaja esitas 01.08.2018 sõlmitud teenuste osutamise lepingu, mille alusel teostatakse olme ja teiste jäätmete kogumist, vedu ja üleandmist ladustamiskohta (dtl 70-72). Lepingu kohaselt toimub teostatud tööde eest toimub tasumine igakuiselt, lähtudes faktilisest elanike arvust korraldatud jäätmeveo kehtestatud hinna alusel 2,82 eurot ühe elaniku kohta (lepingu punkt 4.1).
22. Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on tõendatud avaldaja põhivõlgnevus osaliselt.
23. Avaldaja on tõendanud remondifondi tasumise kohustuse summas 0,05 eurot/m2, kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu summas 0,4561 eurot/m2, juurdepääsu seadmete teeninduse ja hoolduse summas 0,30 eurot/korter ning olmeprügi tasumise kohustuse.
24. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud üldkasutatavate ruumide elektri ja võrguteenuse, üldkasutatavate ruumide kindlustuse, vee ja kanalisatsiooni, veemõõturite näitude vahe, vee soojendamise, eluruumi kütmise, raadio ja lifti võlgnevust. Olenemata kohtu korduvatest selgitustest avaldajale, ei ole avaldaja esitanud nimetatud võlgnevuste arvestusperioodi, sh milliseid teenuseid on korteriühistule osutatud ning millise tasu maksmise kohustus on korteriühistule tekkinud. Avaldaja ei ole kohtule esitanud arveid ega lepinguid teenuste osutamise ja teenuste osutamise tasu kohta ehk kui palju oli teenuseid tarbitud ja kuidas olid kulud korteriomanike vahel jagatud. Lisaks ei nähtu asjast puudutatud isikule esitatud arvest reservfondi tasu nõude esitamist võlgnikule.
25. Seega leiab kohus, et esitatud dokumentidega on tõendatud võlgnevus järgmiselt: 29.
26. remondifond summas 2,615 eurot/kuu, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 - aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 62,76 eurot; 29.
27. korteriomandite kaasomandi osade juhtimise ja teenindamise tasu summas 23,854 eurot/kuu, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 – aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 572,496 eurot; 29.
28. juurdepääsukontrolli seadmete teenindus- ja hooldusleping summas 0.30 eurot/korter ühes kuus, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 – aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 7,2 eurot; 29.
29. olmeprügivedu summas 2,82 eurot/elanik, mis moodustab võlgnevuse perioodil mai 2020 – aprill 2022 (24 kalendrikuud) kokku summas 67,68 eurot.
30. Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse osaliselt ning puudutatud isikult tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 710,14 eurot. Riigilõivu tagastamise taotlus
31. Kohus tuvastas, et maksekäsu kiirmenetluses on avaldaja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 125,15 eurot.
32. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Maksekäsu 7 2-22-119524 kiirmenetluse avalduse kohaselt oli avaldaja nõue 4171,72 eurot, millest 3% moodustab 125,15 eurot.
33. RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. 34.

§ 172

lg 9 kolmandast lausest tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka.

§ 150

lg 33 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. 35. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulud 36.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 177

lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

1. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et menetluse läbiviimise vajadus on tingitud puudutatud isiku käitumisest leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud täies ulatuses asjast puudutatud isiku kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist. Kohtumääruse kättetoimetamine
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtumääruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 39.

§ 317

lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded ning nimetatud väljavõttes peab olema ära märgitud asja arutav kohus, menetlusosaline ja menetluse ese ning lahendi kättetoimetamise puhul selle resolutsioon. Dokument loetakse

§ 317

lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Kohtul ei õnnestunud asjast puudutatud isiku tegelikku elu- või viibimiskohta, ametlikku töökohta või muid kontaktandmeid välja selgitada.
2. Kohus leiab, et kuna ei ole teada asjast puudutatud isiku elu-, viibimis- ega töökohta, samuti ei ole teada tema esindajat ega dokumentide kättesaamiseks volitatud muud isikut, kellele 8 2-22-119524 võiks olla võimalik dokumendid kätte toimetada, tuleb täiendatud avaldus kätte toimetada avalikult. Kohus loeb dokumendid võlgnikule avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 9