Obsah (5)

§ 133§ 121§ 43§ 26§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-167 19. jaanuar 2024 Karin Jõ

) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 4. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

§ 133

lg 1 kohaselt peetakse varaliselt hinnatava hüve puhul kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Hüve väärtuse hindamisel ei ole kohus seotud kaebaja taotletud hüvitise suurusega. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kohus mõistab kaebust nii, et kaebaja taotleb ebamõistliku menetlusajaga ning menetlusdokumentide ärakirjade andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja tugineb sellele, et rikutud on tema õigust õiglasele kohtumenetlusele (kaebaja viitab inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6).

1. Menetlus maakohtus algas kaebaja 25.07.2023 esitatud avaldusega ja on praeguseks kestnud vähem kui kuus kuud. Asjas on määratud kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et ekspertiis on aeganõudev menetlustoiming. Kohtu hinnangul ei ole intensiivselt riivatud kaebaja õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Kohus märgib lisaks, et ebamõistliku menetlusaja etteheitega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Kui menetlus ei ole veel lõppenud, siis ei saa anda hinnangut sellele, kas menetlus toimus mõistliku aja jooksul. Kohane õiguskaitsevahend tsiviilasja menetluse kestel on esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3331 lg 1 sätestatud kohtumenetluse kiirendamise taotlus. Seda õigust ei ole kaebajal veel tekkinud, kuna kiirendamise taotluse esitamise eelduseks on, et tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt üheksa kuud. Juba see näitab, et kuus kuud kestnud menetlust ei saa pidada ebamõistlikult pikaks.
2. See, kas kaebaja on saanud teostada TsMS § 59 lg 1 sätestatud õigust saada ärakirju menetlusdokumentidest, ei saa intensiivselt riivata kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Kaebaja soovis ärakirju dokumentidest, mille ta ise on koostanud ja kohtule esitanud. Ärakirjade andmata jätmine ei saanud takistada kaebaja osalemist kohtumenetluses, kuna kaebajale on nende dokumentide sisu teada. Kohtupraktikas reeglina ei tunnustata menetlusosalise õigust saada ärakirju tema enda esitatud menetlusdokumentidest (vt näiteks Riigikohtu 14.05.2018.a määrus asjas 3-17-2610 p 6). Lisaks soovis kaebaja ärakirja kohtulahendist, mida ei ole veel tehtud. Ärakirjade puudumine võib põhimõtteliselt küll mõjutada kaebaja võimalust esitada kaebus EIK-le. Kuid EIK-sse pöördumise õigust ei ole kaebajal veel tekkinud, kuna riigisisene kohtumenetlus on alles algusjärgus (inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg 1).
3. Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline, kuna määruse punktis 5 ja 6 toodu ühtlasi tähendab, et asjas puudub Harju Maakohtu õigusvastane tegevus või tegevusetus, mis oleks saanud 2 põhjustada kaebajale mittevaralise kahju tekkimist. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine sel juhul võimalik.
4. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul

§ 121lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud.

Kaebajal ei ole kaebuse aluseks olevatel asjaoludel suure tõenäosusega võimalik saavutada mistahes rahalise hüvitise, s.h 1000 eurot ületava hüvitise väljamõistmist. Täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ei ole põhjendatud. 9.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus jätab riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse, kuna määruse punktis 4-7 toodud põhjendustel on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
2. Kohtuasja 2-20-766 dokumentide põhjal on kaebaja teovõime piiratud, kaebajale on määratud eestkostja ja eestkostjana tegutseb Tallinna linn. Kaebaja on kaebuse esitanud iseseisvalt, ilma eestkostja nõusolekuta. Eestkostja nõusoleku puudumine ei takista kaebuse tagastamist.

§ 26

lg 1 sätestab, et kaebajal teovõime puudumine ei takista avalduse läbi vaatamata jätmist muul seaduses sätestatud alusel. Kohtu hinnangul saab seda normi kohaldada ka kaebuse tagastamise korral, kuna kaebuse tagastamise ja läbi vaatamata jätmise õiguslikud tagajärjed on samad. Käesoleva määruse põhjendusi kaebuse tagastamisel ei mõjuta see, kas kaebusele on alla kirjutanud kaebaja üksi või ka tema eestkostja.

1. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et tema esindajaks kohtuasjas 2-20-766 ehk kaebaja eestkoste lõpetamise asjas on vandeadvokaat Anti Aasmaa. Kõigis selle kohtuasjaga seotud küsimustes (s.h kui kaebaja soovib uuesti tutvuda tema enda esitatud dokumentidega) on kaebajal kohane ja mõistlik pöörduda oma esindaja poole.
2. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 3