Obsah (8)

§ 424§ 68§ 65§ 16§ 57§ 58§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-2633 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarj

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri 2023 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Kert Koor ja kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, apellatsioonid Prokurör ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Süüdistatav Kert Koor, isikukood: 39011305229, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Kaire Hänilene Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2023 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 53 (viiskümmend kolm) eurot 80 senti, vandeadvokaadile Kaire Hänilene süüdistatav Kert Koorele määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
5. Punktis 2 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Kert Koore kanda. Süüdistatav Kert Koorel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
6. Kert Koorele esitati süüdistus

§ 424

lg 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-101

§ 424lg 2 järgi ja milline karistus on kehtiv, 8.

veebruaril 2023 kell 00.46-00.47 Valga linnas Pikk 1 juures ja seejärel Tartu tänaval juhtis tahtlikult mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX , omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,80-1,01 mg/l vahemikus. Eeltooduga rikkus K. Koor kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Lisaks rikkus K. Koor liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 2. Tartu Maakohtu 10. oktoobri 2023 otsusega karistati K. Koort

§ 424

lg 2 järgi 2 aasta vangistusega, mille hulka

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 8.

veebruar 2023 kuni 23. aprill 2023, s.o 2 kuud 16 päeva, ning loeti kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud 14 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati K.

Koorele mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. oktoobri 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9574 mõistetud kandmata karistuse (
2. aprill
3. oktoober 2023 on kantud 5 kuud 16 päeva vangistust) 3 aasta 8 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
4. oktoober
5. Kohtuotsusega jäeti rahuldamata taotlus K. Koorele mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6. Maakohtu hinnangul on süü tõendamist leidnud. 3.
7. Vaidlust ei ole selles, et K. Koor juhtis
8. veebruaril 2023 kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas Pikk 1 juures ja seejärel Tartu tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX . See on tõendatud tunnistajate R.L. , E.V. u, M.O. i ning süüdistatava K. Koore ütlustega. Lisaks on nimetatu tõendatud
9. veebruari 2023,
10. veebruari 2023 ja
11. märtsi 2023 teabesalvestiste vaatlusprotokollide ja nende lisadeks olevate salvestistega (tl 38-45) ning
12. veebruari 2023 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 46-pöördel). Viimasest nähtuvalt kõrvaldati K. Koor sõiduki juhtimiselt
13. veebruaril 2023 kella 00.47 ajal Jõhvi-Tartu-Valga maantee
14. kilomeetril, kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis, samuti puudus tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Vaidlusalune on, kas Kert Koor oli sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes või saavutas ta tuvastatud joobe, tarvitades pärast sõiduki peatamist alkoholi. 3.
15. Süüdistatava K. Koore sõnul tema sõidu ajal ja enne seda alkoholi ei tarvitanud. Ta jõi ära talle K.P. i poolt ostetud energiajoogi. Seda jõi ta ka Valga tanklas autosalongis. Autos olid musta gini ja Saku õlle kastid – džinni kangus 7,5 ja õlle kangus 5,
16. Kui politsei nad kinni pidas, läks ta paanikasse enda saatuse üle, kuna tal oli tingimisi karistus all ja et ilma lubadeta sõit ning on kinni minemine. Selle paanika tõttu võttis ta Ragnarilt purgi ja siis kuskilt veel ning siis tehti veel õlut, ta jõi ära kolm 0,33-liitrist, s.t 2 õlut ja kindlasti gini. Õlu oli tal viimasena käes, kui politseiekipaaž tuli. Tema koordinatsioon oli korras, aga ta oli ärritatud ja ärev oma saatuse pärast. Ta võttis sel ajal ka regulaarselt ravimeid paanika- ja ärevushoogudega seoses ja õhtul unerohtu, kuid ei oska neid peast nimetada. Seoses süüdistatava ütlustega, millist alkoholi ta tarvitas, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlustest kaks rida (tl 161 pöördel), kus ta rääkis, erinevalt kohtus antud ütlustest, ainult õlle joomisest. Süüdistatav avaldas seepeale, et ta ei tea, miks ta kohtueelses menetluses gini 2 joomisest ei rääkinud, tal ülekuulamisel mõte ei töötanud ja kui politsei sinna tuli, oli tal käes õlu ja siis ta ei rääkinud. Kohtus räägitu gini ja õlu joomise kohta vastab tõele. 3.
17. Süüdistatavat õigustavaid ütlusi andsid kohtuistungil ka temaga sõidukis viibinud tunnistajad M.O. , R.S. e ja K.P. . M.O. i sõnul sõiduki roolis olnud Kert Koor rooli taga ei joonud, vaid jõi sõiduki kinnipidamise järel, kui tagaistmele hüppas, mõned 0,33-liitrised purgid musta 8-kraadist gini. K. Koor ei joonud alkoholi ka siis, kui nad kokku said, sest sõitis. Ta ei pannud tähele, et Kert oleks tankla juures autos alkoholi tarvitanud. Ta ei tulnud selle peale, et rääkida politseile, et K. Koor tarvitas kinnipidamise järel alkoholi, kuna alguses polnud nad otsustanud, kes sõitis. K. Koor ei olnud kinnipidamise järel ärritunud, aga kui lubadeta sõidad ja on võimalus, et pannakse kinni selle eest, siis iga inimene läheb närvi. K. Koorel polnud diktsioonihäireid ega kõne ebaselge. Arvab, et K. Koor asus tagaistmel alkoholi tarvitama pingest, et võib lubadeta sõidu eest vahele jääda. R.S. e sõnul juhtis Valgas sõidukit BMW vist Kert. Nii tema ise kui ka teised kaasreisijad olid alkoholi tarvitanud, Kert ei joonud. Neil oli autos kõvasti musta vist 8-kraadist gini ja 4,3kraadist A. Le Coq õlut. Kui politsei nad kinni pidas, oli juhiks olnud Kert tulnud nende kõrvale istuma. Pärast sõiduki kinnipidamist võttis Kert tema käest mingi gini ära ja hakkas sõiduki tagaistmel olles jooma. Ta tegi teise gini lahti ja ka selle võttis Kert temalt ära. Arvab, et Kert jõudis tarbida 2 purki gini. Kert oli kinnipidamise järel rahulik, kuid ta ei pööranud tegelikult Kerdi olekule tähelepanu. K.P. i sõnul jõi tema koos M.O., aga ei oska öelda K. Koore ja R.S. e kohta. Ta ei vaadanud, palju keegi joob. Ta ei tea, kas K. Koor juhtis tema sõidukit ega tea, kas K. Koorel on juhtimisõigus. Kui politsei tuli, tarvitas tema alkoholi, kuid ei tea, mis teised taga tegid. Ta ei näinud K. Koore tagaistmele minemist, vaid tal on meeles hetk, kui auto liikus ise ja tema tõmbas ühe käega käsipidurit ja teisega tõmbas rooli natukene tee ääre poole, kuna nad oleks muidu politseiautole sisse sõitnud ja nende auto oleks läinud vastassuunda, kust tulid autod vastu. 3.
18. Riigikohus on andnud isikuliste tõendite usaldusväärsuse hindamiseks mitmeid suuniseid. Tõendi usaldusväärsuse küsimuse lahendamisel on kohtul võimalik muu hulgas hinnata, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi kannatanu ja tunnistaja ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad. Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. Kohus on seisukohal, et süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused joodud alkoholi osas erinevad üksteisest oluliselt. Tema selgitused erinevuse põhjuste kohta, s.o et ta ei tea mitterääkimise põhjust või et tal ülekuulamisel mõte ei töötanud, ei saa aga pidada sellisteks, et tema ütlusi selles osas usaldusväärseks hinnata. Ühtlasi ei saa kohtu hinnangul pidada usaldusväärseteks K. Koorega sõidukis BMW viibinud tunnistajate M.O. i, R.S. e ja K.P. i ütlusi K. Koore alkoholi tarvitamist puudutavas osas. Nii nähtub tunnistajate M.O. i ja R.S. e ütlustest, et need ei lähe tarvitatud alkoholi osas kokku süüdistatava istungil antud ütlustega – kuigi süüdistatav räägib nii gini kui ka õlle tarvitamisest, räägivad tunnistajad ainult gini joomisest. Samuti räägib tunnistajate ütluste ebausaldusväärseks hindamise kasuks seegi, et K. Koorega autos viibinud ei avaldanud politsei poolt auto kinnipidamisel kohe, kes roolis oli. Seejuures nähtub M.O. i ütlustest, et selle põhjuseks oli, et nad polnud otsustanud, kes roolis 3 oli ning R.S. e ütlused selles osas ei ole kindlad, vaid ta ainult märgib, et juhiks võis olla K. Koor. K.P. ei mäleta aga ei K. Koore alkoholi tarvitamist ega ka K. Koore poolt tema sõiduki juhtimist, kuigi nagu edasiselt nähtub, kinnitas K.P. sündmuskohal politseiametnikele R.L. ja E.V. , et roolis oli just K. Koor. Tunnistajate R.L. ja E.V. u sellekohaseid ütlusi kinnitab ka
19. veebruari 2023 teabesalvestise vaatlusprotokolli lisaks olevalt vormikaamera salvestistelt (tl 40-42) nähtuv, kus K.P. kinnitab K. Koore poolt sõiduki juhtimist. Lisaks sellele on nii süüdistatava kui ka tema jaoks soodsaid ütlusi andnud M.O. i, R.S. e ja K.P. i ütlused lükatud ümber edasiselt käsitlemisele tulevate tõendite kogumiga, mis lükkavad kahtlusteta ümber K. Koore väite, et ta ei olnud
20. veebruaril 2023 kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas sõidukit BMW juhtides joobeseisundis, vaid saavutas joobeseisundi pärast kinnipidamist alkoholi tarvitades. Tõendikogum kinnitab K. Koorele joobes juhtimises esitatud süüdistust. 3.
21. Tunnistaja R.L. sõnul olid kõik sõidukis viibinutest alkoholi tarvitanud ja alguses nad ei tahtnud öelda, kes roolis oli. Hiljem ütles autoomanik, kes roolis oli. Autost tuli ka alkoholilõhna ja isikute käitumine oli selline omamehelik ning isikutega vesteldes oli nende diktsioon selline, mis viitas, et nad on alkoholi tarvitanud. K. Koor alguses tema nähes alkoholi ei tarvitanud, aga kui teine patrull oli appi kutsutud ja selle liige andis K. Koorele korralduse autost väljumiseks, nägi ta K. Koore käes 0,3-liitrist purki, millest K. Koor üritas kummutada. Tema andis K. Koorele korralduse purk ära panna ja autost väljuda. Selles 0,3-liitrises paistis olevat õlu, kuna õlle lõhna oli tunda. 3.
22. Tunnistaja E.V. u ütluste kohaselt olid K. Koorel alkoholijoobe tunnused, s.o alkoholilõhn suust, aeglane jutt, koordinatsioon häiritud, meeleolu muutused ja ähmane pilk. Meeleolu muutustena peab silmas, et K. Koor ütles ühel hetkel, et on joonud alkoholi ja teine hetk, et polnud roolis, ei sõitnud ning pole midagi teinud. Tema ei näinud kellegi alkoholi tarvitamist. Mäletab, et teise kohale kutsutud patrulli poolt ainsana politseijaoskonda viidud K. Koor puhus seal tõenduslikku alkomeetrisse. K. Koor viidi ainsana jaoskonda, kuna kapuutsi äär reetis, kes oli juht ja ka K.P. viitas K. Koorele kui juhile. K. Koor oli ärritunud – ei olnud nõus, et tema juhtis. 3.
23. Lisaks tunnistajate R.L. ja E.V. u ütlustele, kust tuleb kohtu hinnangul üheselt välja, et Kert Koor oli juba kinnipidamise hetkel alkoholijoobele viitavate tunnustega, on kohtu käsutuses ka
24. veebruari 2023,
25. veebruari 2023 ja
26. märtsi 2023 teabesalvestiste vaatlusprotokollid koos nende lisadeks olevate salvestistega (tl 38-45).
27. veebruari 2023 ja
28. veebruari 2023 vaatlusprotokollide lisadeks olevatelt salvestistelt ei nähtu K. Koore poolt alkoholi tarvitamine, aga
29. märtsi 2023 vaatlusprotokolli lisaks olevalt salvestiselt ajavahemiku kell 00:56-01:05 kohta on näha, kuidas kell 00:57.47 joob K. Koor pruunikast plekkpurgist lonksu, asetades selle seejärel endale jalgade juurde. Seejärel joob ta kell 00:58.15 purgist uuesti, juues selle kohtu hinnangul arusaadavalt lõpuni. Seejärel ütleb politseiametnik K. Koorele, et ta paneks õlu ära ning kell 00:58.28 väljub K. Koor sõidukist. Ühtlasi on K. Koore käitumine salvestisel selline, mis viitab kohtu hinnangul tema joobes olemisele – tema silmad seisavad, pilk on nö klaasistunud ning tema üldine olemine, reageerimine on loid. K. Koor ei ole salvestiselt nähtuvalt paanikas ega kummuta purkidest alkoholi. Arvestades ekspert M.T. i poolt istungil antud ütlusi, on seejuures selge, et kui K. Koor oleks sõitmise ajal olnud kaine ja alles kinnipidamise järgselt joonud alkoholi, ei oleks tal salvestiselt nähtuvaid joobetunnuseid esineda saanud. Eksperdi sõnul ei esine need kohe pärast alkoholi tarvitamist, vaid nende tekkimine võtab aega – need hakkavad tekkima kuskil 15 minutit pärast tarvitamist ja süvenevad järjest. Vaatamata sellele, et kaamera ei olnud pidevalt suunatud K. Koorele, on kohus seisukohal, et salvestistelt nähtuv koostoimes politseiametnike ütlustega siiski ei kinnita K. Koore ja tema kaasreisijate versiooni K. Koore poolt 10 minuti jooksul kahe purgi gini ära joomist sel ajal, kui mitu politseiniku ümber auto liikusid ning vestlesid autos viibinud isikutega, üritades selgitada välja isikute andmed ning kes oli roolis. Selline K. Koore aktiivne 4 tegevus ei oleks kohe kindlasti jäänud politseinikele märkamata. Ka K. Koore loid olek autos ei tekita kahtlust, et ta oleks võimeline kiireid liigutusi tegema, eriti arvestades, et kolmekesi tagaistmel istudes oli üsna kitsas. Salvestiselt ei nähtu ka K. Koore paanikas või šokiseisundis olemine. Tema olek vastab tavalisele joobes inimese olekule. 3.
30. Sündmuse raames kontrolliti K. Koore joovet ka
31. veebruar 2023 kell 01:24 indikaatorvahendiga, kirjeldades ka joobeseisundile viitavaid tunnuseid, ja kell 01:35-01:40 tõendusliku alkomeetriga (tl 47-49). Lisaks viidi läbi kohtutoksikoloogiaekspertiis (tl 50-56). Indikaatorvahendi kasutamise tulemus oli positiivne, näidates K. Koore väljahingatavas õhus alkoholi 0,94 mg/l kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli K. Koore pupillid suured, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, käitumine rahutu, ta oli häiritud ning tema aja-, isiku ja kohatajus esines häireid. Tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemiks oli 0,93 mg/l kohta ja pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks K. Koore väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta. Ekspertiisiaktis asus ekspert M.T. seisukohale, et arvestuslikult oli K. Koore väljahingatavas õhus alkoholi kontsentratsioon mootorsõiduki juhtimise hetkel
32. veebruaril 2023 kella 00:47 paiku ja enne kahe lonksu õlle manustamist 0,80-1,01 mg/l vahemikus. 3.
33. Kohtuistungil selgitas ekspert M.T. , et lähtus Widmarki valemist, mille alusel alkoholi kontsentratsiooni arvutuseks on vaja isiku kehamassi ja tarbitud puhta etanooli kogust. Tema võttis aluseks kehamassi 70 kilogrammi ja et K. Koor oli tarvitanud pärast sõiduki juhtimist 2 lonksu alkoholi kangusega 4-5,2 promilli. Kui tarvitatavad ravimid ei sisalda alkoholi, ei muuda need sisuliselt alkoholi kontsentratsiooni. Psühhotroopsed ravimid mõjutavad joobe tunnuseid, kuid mitte veres sisalduva alkoholi kogust. 3.
34. Kohtu hinnangul ei kinnita eeltoodud tõendite kogum K. Koore ega ka tunnistajate M.O. i ja R.S. e ütlusi ning ka kaitsja poolt kohtuvaidluses märgitut, et K. Koor jõi sõiduki kinnipidamise järel ära suuremas koguses alkoholi, s.t kas mõned purgid või vähemalt 1 purgi kas õlut või gini. Otsuse punktis 20 käsitletud salvestiselt on kohtu hinnangul igati arusaadav, et K. Koor joob ühest ja samast purgist ning joodud koguseks on 2 lonksu. Puudub vajadus diskuteerida selle üle, mida K Koor purgist tarvitas, kuivõrd salvestise alusel oli selleks kahtlusteta õlu, kuna just selle palus politseiametnik tal ära panna. Tunnistaja R.L. kinnitas ka istungil, et tema arvates jõi K. Koor purgist õlut. Seega andis ekspert M.T. kohtu hinnangul eksperdiarvamuse K. Koorel esinenud joobe kohta korrektsetele andmetele tuginedes, s.t et K. Koor jõi pärast kinnipidamist 2 lonksu õlut. Seda enam, et eksperdiarvamust, et K. Koor oli alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal, kinnitavad ka eksperdi poolt istungil antud selgitused, et K. Koorel tuvastatud joobe tekkimiseks oleks ta, olles sõiduki juhtimise ajal kaine, pidanud jooma oluliselt rohkem alkoholi kui 2 lonksu. Kohtu hinnangul puudub igasugune alus diskuteerida selle üle, kas ja millised ravimid alkoholi kontsentratsiooni väljahingatavas õhus mõjutavad. Peale K. Koore ütluste ei ole andmeid, kas ja milliseid ravimeid ta sündmuse toimumise ajal tarvitas ehk siis puuduvad andmed, et ta oleks tarvitanud alkoholi sisaldavaid ravimeid, mis eksperdi sõnul ainsana alkoholi kontsentratsiooni muudaksid. Viimasena märkis kohus, et kuigi kaitsja hinnangul oli K. Koore selgitus, et ta liikus sõiduki juhiistmelt politsei peatumismärguande andmise järel tagumisele istmele, kuna kartis, et tema tingimisi mõistetud karistus pööratakse uue juhtimisõiguseta juhtimise tõttu täitmisele, viitab ka see kohtu hinnangul pigem K. Koore poolt alkoholijoobes olemisele. Kuigi kohus ei sea kahtluse alla, et K. Koor kartis uue juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevaid järelmeid, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et K. Koor tegi just temal esinenud alkoholijoobe tõttu ebaratsionaalse otsuse lahkuda sõiduki liikumise ajal juhiistmelt ja istuda sõiduki tagaistmele (istme keskele, kahe kaassõitja vahele), jättes sellega sõiduki BMW juhikoha vabaks. 5 3.
35. Kohus asus seisukohale, et tõendikogum kinnitab K. Koorele esitatud süüdistust, et tema juhtis
36. veebruaril 2023 kella 00.46-00.47 ajal Valga linnas Pikk 1 juures ja seejärel Tartu tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis – tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vahemikus 0,80-1,01 mg/l kohta. Seega rikkus K. Koor LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Kuivõrd K. Koort on varasemalt Harju Maakohtu
37. jaanuari 2018 otsusega nr 1-18-101 karistatud

§ 424

lg 2 järgi (tl 8385), milline karistus oli nii teo toimepanemise ajal kui ka on käesoleval ajal kehtiv, realiseeris ta

§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.

3.12. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süütegu tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul pani K. Koor süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

K. Koor oli teadlik, et on tarvitanud alkoholi, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Ei saa olla kahtlust, et tal tuvastatud joobeseisundis olles pidi K. Koor aru saama, et ta ei ole seisundis, millises tal oleks lubatud mootorsõidukit juhtida. Seda enam, et nagu kohus eelpool märkis, tegi ta ilmselt ka endal esinenud joobe tõttu otsustuse lahkuda sõiduki juhikohalt tagaistmele. 3.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. Karistuse osas leidis maakohtu järgmist. Analüüsides K. Koore süü suurust, võtab kohus arvesse, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud K. Koorel puudub juhtimisõigus (tl 57) ja ka seda, et sõidukit juhtinud K. Koor lahkus politseipatrulli poolt peatumismärguande andmise järgselt sõiduki liikumise ajal sõiduki juhiistmelt, liikudes sõiduki tagaistmele ning ka seda, et sel ajal liikus sõidukile mööda teed vastu ka vähemalt üks sõiduk. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et tegemist oli talviste oludega ning väljas oli pime. Seega seadis K. Koor oma tegevusega ohtu nii enda kui ka temaga sõidukis BMW viibinud isikute kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise ning vara. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57

mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega, eeltoodud kuriteoasjaoludest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest, hindas kohus K. Koore süü keskmiseks. Karistusregistri teatise (tl 79-82) ja kohtule esitatud kohtuotsuste väljatrükkide (tl 83-97) kohaselt on K. Koor kriminaalkorras karistatud. Teda karistati Harju Maakohtu 8. jaanuari 2018 otsusega nr 1-18-101

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 3-kuulise vangistusega, millest pärast lühimenetluses menetlemise tõttu 1/3 mahaarvamist jäi kanda 10 kuud vangistust. Antud karistusest kuulus

§ 74

lg-te 1, 2 alusel kohesele kandmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud 9 kuud vangistust määrati 2-aastase katseajaga täitmisele mitte pöörata. Ühtlasi määrati talle

§ 75lg 2 p-des 2, 8 sätestatud lisakohustused.

K. Koor ei olnud aga suuteline mõistetud karistust vabaduses seaduskuulekalt lõpuni kandma, vaid jätkas õigusvastast käitumist, pannes katseajal toime uued kuriteod. Seetõttu karistati teda Viru Maakohtu 12. oktoobri 2021 otsusega lõpliku liitkaristusega 4 aastat 2 kuud ja 13 päeva vangistust, mida määrati

§ 74

lg 5 ja lg-te 1, 3 alusel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele mitte pöörata. Ühtlasi määrati K. Koorele lisakohustused

§ 75

lg 2 p 1,

§ 75

lg 2 p 2,

§ 75

lg 2 p 21,

§ 75

lg 2 p 8 ja

§ 75lg 2 p 9 alusel.

Nagu käesolev menetlus näitab, jättis K. Koor ka viimatise otsusega talle antud võimaluse karistuse vabaduses ärakandmiseks kasutamata, jätkates õigusvastast käitumist, pannes toime käesoleva menetluse aluseks oleva mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise. Seetõttu peeti ta

1. veebruaril 2023 kahtlustatavana kinni (tl 59-61) ja võeti vahi alla (62-78), mille käigus pööras Pärnu Maakohus
2. märtsi 2023 määrusega nr 1-20-9574 talle
3. oktoobri 2021 otsusega mõistetud 4 aasta 2 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistus täitmisele (tl 107-110). Ehk siis näitab eeltoodu, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest, ei ole K. Koor suutnud 6 oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Eeltoodu alusel kogumis mõistis kohus K. Koorele

§ 424lg 2 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

Vastavalt

§ 68lg-s 1 sätestatule arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja 8.

veebruar 2023 kuni 23. aprill 2023, s.o 2 kuud ja 16 päeva karistusaja hulka ning luges K. Koore kandmata karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 14 päeva vangistust. Kuivõrd K. Koor pani

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, olles Viru Maakohtu 12.

oktoobri 2021 otsuse järgi katseajal, suurendab kohus talle mõistetud vangistust

§ 65lg 2 alusel Viru Maakohtu 12.

oktoobri 2021 otsusega nr 1-20-9574 mõistetud kandmata karistuse (

1. aprill
2. oktoober 2023 on kantud 5 kuud 16 päeva vangistust) 3 aasta 8 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõistis K. Koorele lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 5 aastat 6 kuud ja 11 päeva vangistust. Selle karistuse kandmise algust tuleb arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
3. oktoober
5. Süüdistatava kaitsja taotles K. Koore õigeksmõistmist ning seoses sellega esitas taotluse hüvitada K. Koorele mittevaralise kahjuna tema kinnipidamise ja vahistamisega seoses SKHS § 5 lg 1 p-de 1, 2 alusel kokku 4682,25 eurot (tl 163-164). Kuivõrd käesolev kohtuotsus on K. Koore suhtes süüdimõistev, puudub tal seega alus kinnipidamise eest kahju hüvitise saamiseks. Seega tuleb kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonid
6. Tartu Maakohtu
7. oktoobri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Koor, kes palub maakohtu otsus tühistada ja ennast õigeks mõista. Menetluskuludega seoses palub süüdistav jätta menetluskulud riigi kanda. 6.
8. K. Koor leiab, et ta ei rikkunud LS § 69 lg 2 p 1 ega juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Joobes saavutas ta peale sõiduki peatamist, juhikohalt lahkudes 10 minuti jooksul tarbides alkoholi. Prokurör ja kohus ei hinnanud tõendeid kogumis. 6.
9. Kohus ei hinnanud süüdistatava ärevushäire/paanikahoo võimalikke tunnuseid sellises olukorras, kus K. Koorel eksisteerib reaalne hirm end tuleviku üle. Antud olukord tekitas K. Koores tugeva ärevuse koos mitmete teiste teguritega – tal on 2 väikest last, seega segaduses ja paanikahoos leidis ta tol momendil n-ö parimaks teguviisiks tarvitada alkoholi, et jätta endast mulje nagu oleks ta pelgalt kaasreisiga ega ole teadlik, kes viibis roolis. K. Koor palub arvestada oma psüühilise seisundiga ning teha sellest vastavad järeldused tema tollase käitumise kohta. Tal on sel momendil paanikahood. Kuna süüdistataval oli tol hetkel palju kaotada, siis puudus tal igasugune adekvaatne mõtlemine. Tal oli tingimisi karistus. 6.
10. See, et K. Koor rääkis ülekuulamisel vaid õlle tarbimisest ei tähenda, et ta ei tarvitanud üldse alkoholi. K. Koor palub tõlgendada enda ütlused tema kasuks, mitte kahjuks. 6.
11. Ka on ebaõige K.P. i selgitus, et tema hoidis kõrvalistuja kohal olles rooli, kuna sõiduk oleks muidu politseiautole sisse sõitnud ja läinud vastassuunda. Kohus ei vaadanud salvestist täielikult, sest mingit kaldumist sõidurajalt ei olnud. Sõidustiil oli korrektne. Tagumisele istmele läks K. Koor alles siis, kui sõiduk oli juba praktiliselt täiesti seisma jäänud. 6.
12. K. Koor ei nõustu, et ta oleks andnud asjas lahknevaid ütlusi ning tema ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil ei erine üksteisest oluliselt. 6.
13. K. Koor ei ole pikka aega töötu olnud, üksnes 2 kuud. 6.
14. Süüdistatav taotleb jätkuvalt mittevaralise kahju hüvitamist ajavahemiku
15. veebruar 2023 kuni
16. aprill 2023 eest. 7
17. Tartu Maakohtu
18. oktoobri 2023 otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav K. Koore kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub tühistada maakohtu otsuse tervikuna, mõista K. Koor õigeks ning rahuldada K. Koore taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Vaidlustamise põhjuseks on tõendite hindamise kallutatus, mis on viinud alusetult süüdimõistva lahendini. 7.
19. Kaitsja peab oluliseks rõhutada, et õiglase kohtupidamise üldprintsiibid ei tohiks eksisteerida formaalselt, vaid neid saab toimivaks lugeda vaid juhul, kui neist ka praktikas reaalselt juhindutakse. Antud asjas on kohus süütuse presumptsiooni eiranud. 7.
20. Kohus on leidnud, et esitatud tõendid kogumis kinnitavad süüdistatava süüd, kuid ei ole neid tõendeid piisavalt kriitiliselt analüüsinud. Kohtuotsuses näib olevat võetud eelduseks, et K. Koor on süüdi ning kogu ülejäänud tõendianalüüs on konstrueeritud sellest eeldusest lähtuvalt, eirates kõiki kahtluseid ja vastuolusid. 7.
21. Ei ole välistatud, et kohus on lasknud end mõjutada eelarvamustest, mis võivad K. Koore mineviku ja ka käesolevas ajas tuvastatud käitumise pinnalt hõlpsalt tekkida. K. Koort on varem joobes juhtimise eest karistatud, temalt on võetud juhtimisõigus, ta kannab tingimisi karistust eriliigiliste kuritegude eest ning käesoleva asja tehioludest nähtuvalt on ta politsei eksitamiseks auto roolist tagaistmele roninud ning tegelikkusele mitte vastavaid selgitusi andnud. 7.
22. Kaitsja ei ole piirdunud üldsõnaliste kahtlustega, vaid on toonud välja konkreetsetel andmetel põhineva analüüsi ja arvutused, mis peaks objektiivse hindamise korral K. Koore süü kriminaalsüüdistuses välistama. Kaitsja ei püüa väita, et K. Koor ei ole alkoholi tarbinuna mootorsõidukit juhtinud, kuid õiguslikus mõttes ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas või kui palju ta alkoholi tarbinud oli või kas nii on ilus käituda, vaid vastust vajab üksainus konkreetne küsimus - kas on väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatud, et K. Koor juhtis autot joobeseisundis, st kas tema väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal vähemalt 0,75 mg/l alkoholi. 7.
23. Kohus on K. Koore süüd tõendatuks lugedes tuginenud politseinikest tunnistajate ütlustele, patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistele, ekspertiisi aktile ja eksperdi ütlustele. 7.
24. Üks kohtu järeldus, millega kaitsja ei saa nõustuda, puudutab K. Koore ja tunnistajate M.O. i, R.S. e ja K.P. i ütlustele antud hinnangut. Kohus on leidnud, et süüdistatava kohtueelses menetluses ja kohtuistungil antud ütlused joodud alkoholi osas erinevad üksteisest oluliselt. 7.
25. Kaitsja on kogemuse põhjal seisukohal, et lahknevused tunnistajate ütlustes ei osunda sageli nende ebausaldusväärsusele, vaid pigem kinnitavad, et inimesed räägivad oma tajumise ja mälu põhjal toimunust nii nagu nad mäletavad. Pigem annavad just detailideni kokku langevad üksikasjalikud ütlused kinnitust, et isikud võivad olla kohtus räägitavas kokku lepitud. 7.
26. Eeltoodut arvesse võttes ei ole eluliselt õigustatud üksikasjadeni kõrvutada autos viibinud isikute ütlusi tarvitatud jookide ja koguste osas, vaid nende põhjal saab teha üldisemat laadi järelduse – pärast sõiduki kinnipidamist politsei poolt jätkati alkoholi tarvitamist ning alkoholi tarbis ka K. Koor. 7.
27. Liialt kaugeleulatuva tähenduse on kohus omistanud ka politseiametnikest tunnistajate ütlustele. Lisaks on politseiametnikele saanud osaks äärmiselt suur usalduskrediit. 7.
28. Kogemusele tuginedes märgib kaitsja, et videosalvestised, mis on ühest küljest väga usaldusväärseteks ja kindlateks tõenditeks, võivad vahel hindajale ka eksitavalt mõjuda. Seda peamiselt juhul, kui salvestis ei ole täielik ning sellelt võib näha üksnes sündmuse üksikuid fragmente või etappe. 8 7.
29. Antud juhul on kohus ilmselgelt end sellest videotõendi anomaaliast eksitada lasknud, märkides otsuses, et salvestiselt on kohtu hinnangul igati arusaadav, et K. Koor joob ühest ja samast purgist ning joodud koguseks on 2 lonksu ning puudub vajadus diskuteerida selle üle, mida K. Koort purgist tarvitas, kuivõrd salvestise alusel oli selleks kahtlusteta õlu, kuna just selle palus politseiametnik tal ära panna. Seega ütleb kohus sisuliselt, et kuivõrd kohtul oli oma silmaga võimalik näha kahe lonksu õlle joomist, ei saanudki K. Koor juua rohkem kui kaks lonksu ja kindlasti mitte muid jooke kui õlu, sest kohus midagi sellist ei näinud. Tegelikult tulnuks kohtul siinkohal lisaks nägemismeelele rakendada laialdasemat analüüsivõimet ja elulise usutavuse kriteeriumit. 7.
30. Soovimata kritiseerida politseinike rasket ja ohtlikku tööd, tuleb siiski möönda, et antud juhul on politsei tegutsemine loonud võimaluse kahtluste tekkeks, mida ei ole tagantjärele kuidagi võimalik kõrvaldada. Nimelt on politseinik R.L. selgitanud, et kuniks patrull oli sündmuskohal ainult kahekesi, oli nende ülesandeks enda ohutus tagada ja jälgida ka seda, mis kinni peetud autos toimub. Objektiivselt autos toimunut aga pikema aja jooksul ei jälgitud ega filmitud ning kinni peetud seltskond jäeti autosse omapäi, andes neile seeläbi võimaluse alkoholi tarbimist jätkata. 7.
31. Faktidel mitte põhinevat järeldust K. Koore alkoholi tarbimisest on kohus püüdnud toetada otsitud argumendiga, et K. Koor ei ole salvestistelt nähtuvalt paanikas ega kummuta purkidest alkoholi. 7.
32. Ekspert selgitas kohtuistungil ekspertiisiaktis kajastatut, et tema arvutuste aluseks on kolmeetapiline valem: 1) kõigepealt arvestatakse välja, kui palju puhast etanooli sisaldab konkreetne kogus konkreetse kangusega alkoholi (330 ml 5,2% õlle puhul 330 x 0,052 x 0,789 (alkoholi tihedus) = 13,54 grammi puhast etanooli). Widmarki valem, mille tulemusel selgub kui suur on 330 ml 5,2% kangusega alkoholi joonud 70 kg mehe alkoholi kogus veres promillides. Selleks tuleb etanooli kogus korrutada 100-ga ning tulemus jagada meeste koefitsiendi (0,66) ja konkreetse inimese kehakaalu korrutisega. Antud juhul 13,54x100/0,66x70000 = 0,029 % ehk 0,3 promilli. Arvutatakse välja, kui suur on alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus. Selleks tuleb Widmarki valemi tulemusel saadud näit jagada kahega. Antud juhul 0,3/2 = 0,15 mg/l kohta. 7.
33. K. Koore joobeseisundi tuvastamisel mõõdeti indikaatorvahendiga väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,94 mg/l ja tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemiks oli 0,93 mg/l kohta, millest pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks K. Koore väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta. Seega ei sõltu K. Koore kriminaalvastutusele võtmine sellest, kas ta oli juhtides alkoholi tarvitanud, vaid kas on võimalik, et pärast sõiduki peatumist ja enne alkomeetritega testimist võis tema väljahingatava õhu alkoholisisaldusele lisanduda vähemalt 0,09 mg/l. 7.
34. Kaitsja arvates saab välja arvutada, et 330 ml (ehk 1 purk) 5,2% õlle joomise tulemusel tekiks mehe väljahingatavas õhus alkoholikontsentratsioon 0,15 mg/l kohta. Järelikult on täiesti reaalne, et kui K. Koor jõi seisvas autos oodates ära purgi või kasvõi pisut rohkem kui pool purki õlut, võis alkoholikontsentratsioon tema väljahingatavas õhus tõusta üle 0,75 mg/l ning saavutada tõendusliku alkomeetriga mõõdetud taseme: 0,84 mg/l. Eelpool toodud tõendianalüüsist nähtuvalt puudub vähimgi objektiivne alus väita, et K. Koor ei oleks võinud ca 10 minuti jooksul juua ära vähemalt ühte väikest purki õlut. 7.
35. Kuna K. Koor palub end talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, siis palub K. Koor mõista Eesti Vabariigilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 4682,25 eurot kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibitud aja eest. Menetluskulud palutakse jätta riigi kanda. 9
36. Tartu Ringkonnakohtu
37. novembri 2023 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsioonide kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamise tähtajaks hilisemalt
38. november
40. Nimetatud ajaks esitas seisukoha süüdistatav K. Koor, kes märgib, et kaitsja on apellatsioonis ekslikult märkinud, et K. Koorel on varasemalt juhtimisõigus ära võetud, tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnudki. Varasemalt on karistatud

§ 424järgi 8.

jaanuari 2018 otsusega, aga sellest on möödas 5 aastat 10 kuud ning süüdistatav on sellest omad järeldused teinud ja õppinud saadud karistusest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, kohtuistungite protokolle, maakohtu otsust ja esitatud apellatsioone, leiab, et apellatsioonid jäävad juhinduvalt KrMS § 337 lg 1 p-st 1 rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
2. Kolleegium ei nõustu kaitsja apellatsiooni väitega, et maakohus on asjas kogutud tõenditele andnud ebaõige hinnangu ja seetõttu on otsus ebaseaduslik. Seda põhjusel, et maakohus on otsuses detailselt analüüsinud kõiki asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Vastav tõendite analüüs, siseveendumuse kujunemine ja järeldusteni jõudmine on kohtukolleegiumile jälgitav.
3. Asja materjalidest, mis kajastavad juba menetluse algfaasi ja hiljem apellatsioonidest on selgelt väljaloetav, et korduvalt sõidukit joobeseisundis juhtinud isikuna ei soovi süüdistatav K. Koor minna pikemat reaalset vangistust kandma, mida tal aga tuleks maakohtu otsuse ja karistuste liitmise tulemusena praegu ikkagi teha. Kaitsja on püüdnud asjas tõstatada erinevaid kahtlusi, kuid seekord ei ole need kahtlused sedavõrd veenvad ja usutavad, et õigeksmõistmise taotlust saadaks edu. Apellatsiooni etteheide, et maakohus on lasknud end mõjutada eelarvamustest, mis võivad K. Koore mineviku põhjal hõlpsalt tekkida, pole asja materjalide põhjal siiski tõsiseltvõetav.
4. Maakohus tuvastas tõenditest tulenevalt, et 08.02.2023 kell 00.46-00.47 Valga linnas Pikk 1 juures ja seejärel Tartu tänaval juhtis K. Koor tahtlikult mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis, olukorras, kus, alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus mõõdeti politseitöötajate poolt 0,80-1,01 mg/l vahemikus. Seega rikkus K. Koor LS § 69 lg-s 1 ja LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõudeid. Kuna K. Koort on varasemalt Harju Maakohtu 08.01.2018 otsusega asjas nr 1-18-101 karistatud

§ 424

lg 2 järgi, milline karistus oli nii teo toimepanemise ajal kui ka on käesoleval ajal kehtiv, realiseeris ta

§ 424lg 2 objektiivse koosseisu.

1. Kaitsja püstitab jätkuvalt kahtluse, kas K. Koor juhtis autot joobeseisundis, st kas tema väljahingatavas õhus oli mootorsõiduki juhtimise ajal vähemalt 0,75 mg/l alkoholi. Kõnealune näit on liiklusseaduse kohaselt piiriks lubatud alkoholipiirmäära ületamise ja joobe vahel. Sellest madalam näit kriminaalvastutust kaasa ei too.
2. K. Koore joobeseisundi tuvastamisel mõõdeti indikaatorvahendiga väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,94 mg/l ja tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemiks oli 0,93 mg/l kohta, millest pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jäi alkoholisisalduseks K. Koore väljahingatavas õhus 0,84 mg/l kohta.
3. Kaitsja arvates ei sõltu K. Koore kriminaalvastutusele võtmine sellest, kas ta oli juhtides alkoholi tarvitanud, vaid kas on võimalik, et pärast sõiduki peatumist ja enne alkomeetritega testimist võis tema väljahingatava õhu alkoholisisaldusele lisanduda vähemalt 0,09 mg/l. 10 Kaitsja arvates puudub alus väita, et pärast patrullpolitseinike poolt kinnipidamist K. Koor ei oleks võinud ca 10 minuti jooksul juua ära vähemalt ühte purki õlut. Kuivõrd ei eksisteeri ühtegi tõendit, mis saaks välistada võimaluse, et enne selle õlle joomist ei küündinud alkoholikontsentratsioon tema väljahingatavas õhus üle 0,75 mg/l, on vältimatu K. Koor

§ 424lg 2 järgi õigeks mõista.

17. Vaidlusaluseks küsimuseks on apellatsioonides tõstatatud seega jätkuvalt, kas süüdistatav oli sõiduki juhtimise ajal kriminaalses joobes või saavutas ta joobe hiljem sõiduki tagaistmel istudes ja alkoholi tarvitades. Süüdistatav K. Koor ise leiab, et teda tuleks

§ 424lg 2 järgi õigeks mõista ja hinnata tema tegu väärteona.

1. Selguse mõttes on vajalik märkida maakohtu otsusega tuvastatud sündmuste käik järgmises. Juba politsei märguande peale sõiduk peatada, asus sõidukiroolis istunud süüdistatav K. Koor tegutsema vastupidiselt seaduskuulekale kodanikule. Sõidukit peatamata ronis ta roolist kahe esiistme vahelt tagaistmele. Et sõiduk teel püsiks, võttis kätega rooli hoides sõidukijuhtimise üle juhi kõrvalistmel istunud K.P. . Sõiduki peatudes tuvastas politseipatrull olukorra, kus juhiistmel sõidukiroolis polnud kedagi, tagaistmel aga ilma kinnitamata turvavööta K. Koor. Esmastele politseinike küsimustele vastas sõidukis viibinud seltskond asjakohatult ja segaselt, et nad ei tea kes sõidukit juhtis. See on seletatav olukorraga, kus kinnipidamine toimus loetud sekundite jooksul ootamatult ja alkoholi tarvitanutel polnud aega seisukohta kujundada.
2. Hiljem on süüdistatav menetluse kestel järjekindlalt väitnud, et ta küll juhtis sõidukit, aga polnud seejuures liiklusseaduses sätestatud alkoholijoobes. Alkoholi asus ta aga tarvitama pärast seda kui politseitöötajad olid sõiduki peatanud. Apellatsiooni kohaselt „joobe saavutas ta peale sõiduki peatamist, juhikohalt lahkudes 10 minuti jooksul tarbides alkoholi.“ Kolleegium tõdeb pärast tõendite uurimist, et süüdistatava näol on tegemist järjekordselt isikuga, kes püüab vastutusest pääseda versiooniga, et joobe saavutas ta alkoholikogusega, mille tarbis pärast sõiduki peatamist.
3. Kolleegium märgib, et ei pea taolist kaitseversiooni usutavaks ja seda ei pidanud tõendid uurides veenvaks ka maakohus. Nn roolijoodikute kriminaalasjades kinnitab kohtupraktika pidevalt olukordi, kus ühe põhilise kaitseversioonina väidetakse, et väga lühikese ajavahemiku jooksul oli isikul ootamatult vajadus juua ära suurem kogus kanget või lahjemat alkoholi. Käesolevas asjas kolleegium süüdistatava ja kaitsja esitatud versiooni uskuma ei jää.
4. Uurides samuti teabesalvestise vaatlusprotokolli ja politsei vormikaamera salvestist, nähtub, et mingit järjepidevat alkoholitarvitamist K. Koori poolt ei saanudki olla. On näha, et süüdistatav istub sõidki tagaistmel ja joob kell 00.57.47 pruunikat värvi 0,33 L plekkpurgist ühe lonksu ja kell 00.58.15 võtab veel lonksu, mille peale politseinik käsib õlle ära panna. (Ko To tl 43)
5. Süüdistatava enda versiooni lükkab ümber ka ekspertiisiakt nr 23E-AOX0060, milles kriminaalasjas esitatud tõendusteabe põhjal annab ekspert M.T. arvamuse, et arvutuslikult oli K. Koore väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon sõiduki juhtimise hetkel 08.02.2023 kella 00.47 paiku ja enne kahe lonksu õlle manustamist 0,80-1,01 mg/l vahemikus.
6. Süüdistatav teadis, et ta on alkoholi tarvitanud, ning tahtis kohe asetleidva alkokontrolli tarbeks teatraalselt alkoholi tarvitada, et siis seda hiljem esitleda ühe kaitseversioonina, miks ta joobes on. Süüdistatava seisukohast on keskne sõlmpunkt asjaolu, et esitatud süüdistuses süüdimõistmise korral ähvardab teda reaalne vangistus. Karmist karistusest pääsemiseks püüavadki süüdistatav ja kaitsja esitada kõikvõimalikke kaitseväiteid, millest osad tunduvad kohati naeruväärsed. Nii väidetakse muuhulgas, et politseitöötajaid nähes tekkis K. Koorel meeletu paanikahoog ja rahutus, kuna ta teadis, et juhtis sõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seetõttu püüdis ta ka liikuvast sõidukist juhikohalt eemale ronida, et politseitöötajad ei fikseeriks teda 11 sõidukijuhina. Iseenesest pole taolises situatsioonis erutumise tekkimises midagi imelikku, kuid antud juhtumi puhul on kummastav see, et toimunust johtuvalt oli süüdistataval meeleheitlik vajadus asuda sõiduki tagaistmele roninuna alkoholi tarvitama.
7. Põhjendatult on maakohus tuginenud muuhulgas kohtus osalenud ekspert M.T. i selgitustele. Ta on andnud veenva põhjenduse ja märkinud, et selleks, et alkoholi farmakokineetiliselt tekkinuks enne mootorsõiduki juhtimist kainel K. Koorel alkoholi kontsentratsioon väljahingatavas õhus 0,93 +/- 0,09 mg/l kohta, oleks ta pidanud tarvitama alkoholi tunduvalt rohkem kui 2 lonksu, s.o vähemalt pool pudelit viina. Maakohus on lisaks uuritud tõenditest ja eksperdi antud ütlustest õigesti järeldanud, et kui K. Koor oleks sõiduki juhtimise ajal olnud kaine nagu ta ise väidab ja alles pärast kinnipidamist sõiduki tagaistmel alustanud alkoholi tarbimist, siis ei oleks tal salvestiselt nähtavaid joobetunnuseid saanud esineda.
8. Maakohtu poolt uuritud tõendite analüüs, nendele antud hinnang kogumis ja K. Koore süüd kinnitavate seoste välja toomine on sedavõrd põhjalik, et kohtukolleegiumil sellele midagi uut lisada pole (Ko To tl 176-178). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud kahtlused eksperdi selgituste ja väite osas, et K. Koor jõi pärast sõiduki kinnipidamist ära suuremas koguses alkoholi pole osutunud tõesteks. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et juba kinnipidamisele eelnevalt oli süüdistatav sõidukiroolis kriminaalses alkoholijoobes. Märkida tuleb sedagi, et kohtueelses menetluses on K. Koor veel nimetanud, et jõi kinnipidamise järgselt sõiduki tagaistmel õlut. Kuna õlle alkoholisisaldus on suhtelist väike, siis kohtumenetluse ajaks väidab ta juba, et jõi juba kõvasti kangemat alkoholi, s.o 8% Gini. Miks ta alles kohtumenetluses kangemat jooki nimetab pole osanud süüdistatav kuidagi asjakohaselt selgitada ja väidab keerutades, et „Ma ei tea. Ülekuulamisel ma ei tea, mõte ei töötanud kohe.“
9. Kolleegiumil pole nagu maakohtulgi mingit alust kahelda politseitöötajatest tunnistajate R.L. ja E.V. u ütluste usaldusväärsuses ja nende tajumisvõimes. Jälgitav ja põhjalik on maakohtu hinnang tunnistajate ütlustele. Tunnistajaid on põhjalikult küsitletud ja E.V. jäi endale lõpuni kindlaks, et K. Koorel olid alkoholijoobe tunnused, s.o alkoholilõhn suust, häiritud koordinatsioon, ähmane pilk ja meeleolu muutused.
10. Kolleegium nõustuvalt maakohtuga ei pea usaldusväärseks süüdistatavaga üheskoos sõidukis istunud kambajõmmide ehk tunnistajate M.O. i, R.S. e ja K.P. i ütlusi K. Koore alkoholitarvitamise osas. Tunnistaja M.O. püüdis maakohtus antud ütlustes väita, et K. Koorel oli pärast sõiduki kinnipidamist rahulikult aega purkide viisi üsna kanget alkoholi tarbida. „Väiksed purgid, 8 kraadised, arvan, et oma mõned ikka jõudis ära juua, sest poole tunni pärast alles äkki pandi puhuma.“ (Ko To tl 153)
11. Apellatsiooni kohaselt on ebaõige K.P. i selgitus, et tema hoidis kõrvalistuja kohal olles rooli, kuna sõiduk oleks muidu politseiautole sisse sõitnud ja läinud vastassuunda. Sõiduki sõidustiil oli korrektne. Tagumisele istmele läks K. Koor alles siis, kui sõiduk oli juba praktiliselt täiesti seisma jäänud. Kolleegium selle väitega ei nõustu, sest vaatas teabesalvestust ja sellelt on näha kuidas sõiduk kaldub tee telgjoone ligidale ja siis jälle äärde. Politseinik R.L. on samuti maakohtus antud ütlustes kinnitanud, et „Peale peatumismärguande andmist hakkas auto vingerdama tee peal ehk siis ületades telgjoont ja kaldudes jälle tagasi teisele poole tee äärde…ma olin politseisõiduki roolis ja jõudsin selle kontrollitava sõiduauto kõrvale, siis juba enam kedagi roolis ei olnud jah, auto liikus ise.“ Tunnistaja selgitas, et oli näha, et kõik sõidukis viibijad olid alkoholi tarvitanud ning kohe algul sõidukis viibijad ei öelnud, kes oli roolis. Mõni aeg hiljem aga rääkis sõiduki omanik ära, kes roolis oli. (Ko To tl 149) 12 Tunnistaja, patrullpolitseinik E.V. on samuti andnud ütlusi, et „sõiduk lülitas sisse parempoolse suunatule, nagu sooviks tee äärde seisma jääda, aga samal ajal sõiduk muudkui liikus otse edasi linnast välja ja selle sõiduki sõidumaneer oli väga ebakindel, kõikus siiasinnapoole, ei suutnud sirgjooneliselt üldse liigelda, kuni lõpuks peatus….ja oli näha, et juht oli siis sõidu ajal lahkunud roolist tahaistmele.“ (Ko To tl 150p) Samuti selgitas tunnistaja maakohtus, et K. Koor oli pärast sõiduki kinnipidamist selgelt ärritunud olekus ja ei olnud nõus sellega, et teda käsitleti isikuna, kes oli juhiroolis olnud. „Ta ütles, et ei tea, kes oli.“
12. Kahtlusteta tuleb nõustuda maakohtu eluliselt usutava seisukohaga, et just alkoholijoobe tõttu võttis süüdistatav kiirkorras vastu ebamõistliku otsuse sõiduki rooli tagant lahkuda ja ronida sõiduki tagaistmele ning jätta seejärel patrullpolitseinikele mõistatada, kes võis küll sõiduki roolis olla.
13. Apellatsioonides püütakse väita, et K. Koorel oli pärast kinnipidamist igal juhul võimalik mitmeid purke alkoholi tarvitada. Kolleegium leiab, et see väide pole juba eluliselt usutav ja seda kinnitavad ka kohapeal viibinud patrullpolitseinikud. Sõidukiga kinni peetud isikud, sealhulgas K. Koor olid politseinike silma all ja aktiivne alkoholitarvitamine oli välistatud.
14. Apellatsioonimenetluses rõhutavad süüdistatav ja kaitsja süüdistatava meeleseisundit ning üleelamist, mis valitses K. Koorel sõiduki kinnipidamise hetkel. Kuna süüdistataval oli tol hetkel palju kaotada, siis puudus tal igasugune adekvaatne mõtlemine. Tal oli tingimisi karistus, tal oli kodus naine ja kaks pisikest tütart. Maakohus polevat seda paanilist seisundit õigesti hinnanud olukorras, kus K. Koorel eksisteeris reaalne hirm enda tuleviku üle. Eriliselt emotsionaalselt rõhutatakse süüdistatava kahe väikelapse olemasolu.
15. Kolleegium leiab, et hoolitseva pereisa kuvandit murendab 15.03.2023 vanemkriminaalhooldusametniku J.V. i koostatud ettekanne. Selle kohaselt elab laste ema K.K. koos lastega sotsiaalkorteris ja süüdistatav pole pere juures elanud järjepidevalt. Kui oli alkoholijoobes, siis oli nädalaid kadunud ja selle ajal ka suhted elukaaslasega halvad. Isik ei väljenda otseselt subkultuurilisi hoiakuid, kuid korduv kuritegevus (sh. vägivaldsus) ning korduv joobes juhtimiste toimepanemine viitab, et ta on siiani aktsepteerinud kriminaalset käitumist. ( Ko To tl 112) Kahe lapse olemasolust oli süüdistatav teadlik juba enne purjuspäi rooli taha asumist. Tekkinud olukorras kasutatakse kohtu mõjutamiseks kõiki instrumente, kuid väikelapsed ei saa süüdistatava teo ja isiku puhul hajutada kohtu tähelepanu asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavatelt asjaoludelt.
16. Asjaolu, et kaitsja on apellatsioonis ekslikult märkinud, et K. Koorel on varasemalt juhtimisõigus ära võetud, kuid süüdistatav rõhutab vastuses, et seda pole tal kunagi olnudki, ei muuda kuidagi süüdistuse lõplikku kvalifikatsiooni.
17. Apellatsioonis väidab süüdistatav, et maakohus pole vajalikku tähelepanu pööranud tema ärevus-ja paanikahoogudele, seega psüühilisele seisundile uuritaval ajal. K. Koor leiab, et teda valdaski tol momendil paanikahoog (peapööritus, nõrkus, hingetus, jõuetus, ärrituvus ja palju muud). Maakohtule ei esitanud süüdistatav häirete tõendamiseks vastavaid materjale, sest ei pidanud tol hetkel neid vajalikuks. Apellatsiooniga koos esitas süüdistatav 4-l lehel väljavõtte TÜ Kliinikumi kodulehelt, kus käsitletakse paanikahäire üldparameetreid. Samuti on K. Koor esitanud 1-l lehel väljavõtte oma haigusloo anamneesist aastast
18. Kolleegium lisas need dokumendid asja menetlusse võttes apellatsioonide juurde, kuid tõdeb, et mitme aasta tagused andmed ei oma tõenduslikku kaalu või väärtust uuritava süüdistuse õigeks lahendamiseks. Isik oli ennast teadlikult ise alkoholijoobe seisundisse viinud. 13
19. Seega jääb süüdistatava K. Koore osas maakohtu otsusega 10.10.2023 tehtud süüdimõistev otsus muutmata.
20. Kaitsja Kaire Hänilene on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, vestlusele kliendiga ja apellatsiooni koostamiseks 224 minutit, mille eest taotleb tasu 322,80 eurot, sh käibemaks 53,80 eurot. Ringkonnakohus, hinnates kaitsja toiminguid ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks.
21. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 322,80 eurot süüdistatava K. Koore kanda.
22. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
23. oktoobri 2023 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas 14 Maarika Kuusk