Obsah (17)

§ 200§ 141§ 215§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 87§ 57§ 63§ 21§ 121§ 601§ 60§ 142§ 56

Kriminaalasi 1-22-7635 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juunil 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7635 Kohtunik Piret Liivo Rahvakohtunikud An

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9; § 141 lg 2 p 2; § 215 lg 2 p 1 järgi ja E A süüdistuses

§ 200lg 2 p 7, 8, 9; § 141 lg 2 p 2 järgi.

Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Raul Julius Blum, isikukood 50307167010, elukoht xxx, kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, xxx, õpib xxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. E A, isikukood xxx; elukoht xxx, kodakondsus xxx, emakeel xxx keel, xxx, õpib xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend - elukohast lahkumise keeld. Kaitsjad Kadi Sitska ja Ke Nersesjan Menetluse liik Üldmenetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg 2 ja 3, § 310 lg 1, §-dest 311-315, § 381 lg 6 kohus otsustas: 1. Mõista õigeks Raul Julius Blum süüdistuses

§ 141lg 2 p 2 järgi.

2. Mõista õigeks Raul Julius Blum süüdistuses

§ 200lg 2 p 8 järgi.

3. Süüdi mõista Raul Julius Blum süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 4. Süüdi mõista Raul Julius Blum süüdistuses

§ 215lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

5.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1113.07.2022, so 3 päeva ning ärakandmisele kuulub 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 7.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistus 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust ei pöörata täiEult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata Raul Julius Blum’ile lisakohustused käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 8.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 12.06.2023. 9. Mõista õigeks E A süüdistuses

§ 141lg 2 p 2 järgi.

10. Mõista õigeks E A süüdistuses

§ 200lg 2 p 8 järgi.

2 11. Süüdi mõista E A süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi ning kohaldades

§ 87sätteid vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

12.

§ 87lg 1 p 6 alusel allutada E A 12 (kaheteistkümneks) kuuks käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal on E A kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 13.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata E A’ule lisakohustused käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

1. Määrata E A Viru Vangla kriminaalhooldaja järelevalve alla. kolmanda üksuse juhi poolt määratud
2. E A käitumiskontrolli alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise aeg.
3. Tõkendid: Raul Julius Blum ja E A suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld -tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
4. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud:

§ 57

lg 1 p 3 järgi on Raul Julius Blum’i ja E A’u kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus.

1. Asitõendid: 18.
2. PPA asitõendite hoidlas • E Au värviga määrdunud jope Helly Hansen ja dressipüksid AMISU – tagastada E A’ule; • 0,5l pudel sündmuskohalt - hävitada; • E A’u ja Raul Julius Blum’i mobiiltelefonid I-Phoned - tagastada süüdimõistetutele. 18.
3. PPA relvahoidlas: • Õhkrelv 4,5mm, nr 20H11551, п м 49, valge värviga määrdunud - hävitada. 18.
4. Kriminaalasjas asuvad kinnises ümbrikus : • CD-plaadil sündmuskoha xxx vaatluse video – jätta kriminaalasja materjalide juurde; • CD-plaat S K kõnedega numbrile -jätta kriminaalasja materjalide juurde; 3 • DVD-R plaat vormikaamerate videosalvestustega -jätta kriminaalasja materjalide juurde; • CD-plaat andmetega kannatanu E. S mobiiltelefonist - jätta kriminaalasja materjalide juurde; • CD-plaat andmetega E Au mobiiltelefonist – jätta kriminaalasja materjalide juurde; • CD-plaat andmetega Raul Julius Blumi mobiiltelefonist - jätta kriminaalasja materjalide juurde; • DVD-R plaadil videosalvestus R. J. Blum ütluste seostamine olustikuga - jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Tsiviilhagi: Süüdistatavad Raul Julius Blum ja E A tekitasid varalise, füüsilise ja moraalse kahju kannatanule E S. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu E S tsiviilhagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja mõista süüdistatavatelt Raul Julius Blum ja E Au seaduslikult esindajalt K Ault (tsiviilkostja) kannatanu E S kasuks välja varaline kahju 5 eurot ja mittevaraline kahju 1200 eurot (hagi on esitatud solidaarselt Raul Julius Blumi ja E Au vastu). Välja mõistetavad summad tasuda E S arveldusarvele xxx Swedbank.
6. Menetluskulud: 20.
7. KrMS § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on Raul Julius Blum’i menetluskuluks I astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1812.50 eurot, mida on süüdistaval võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 151.04 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber
8. 20.
9. KrMS § 179 lg 3 alusel E A’ule kui alaealisele mõjustusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. 20.
10. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna Eesti Vabariigi kanda järgnevad menetluskulud: - Raul Julius Blum’i määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 830.40 eurot ning kohtumenetluses kaitsja tasu 3258 eurot; - E A’ule määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 705.60 eurot ning kohtumenetluses kaitsja tasu 3 999.60 eurot; - DNA-ekspertiisiakti maksumus 1653 eurot; - Kannatanu isiku kohtuarstlik ekspertiisi 22E-AOI0130 akti maksumus 84 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 30 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. 4 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 11.09.
11. I Süüdistus
12. Raul Julius Blum’i süüdistatakse selles, et tema, olles varem väljapressimise toimepannud isikuks, uuesti koos alaealise, xxx-aastase E Auga, läks 10.07.2022 kella 07:0007:30 paiku viimase ettepanekul ja eesmärgiga kätte maksta kannatanule E S’ale selle eest, et ta oli nimetanud eelmisel õhtul baaris teiste kuuldes nende sõpra K Õd alusetult ahistajaks, E S elukohta Xxxs aadressil xxx, kus E.A luba küsimata sisenes aeda ning selgitusi jagamata ründas aias olevat kannatanut E S’a, haaras kinni tema juustest ja tõmbas ta murule selili, istus tema kõhu peale ja peksis E.S’a tugevate rusikalöökidega vastu nägu, lüües vähemalt 6-7 korda. Kannatanu kaitses ennast kätega ja sai lööke ka vastu käsi. Löökide tagajärjel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu. Samuti püüdis ta appi karjuda, kuid E.A sulges käega tema suu. Peksmise käigus kukkus kannatanu käest maha tema mobiiltelefon iPhone 12 mini, väärtusega 819 eurot, mille Raul Julius Blum, kes oli E Au järel samuti loata aeda sisenenud, endale võttis ja seejärel sisenes Raul Julius Blum luba küsimata kannatanu elukohta, Xxxs xxx asuvasse eramusse avatud välisukse kaudu, kust võttis esimese korruse magamistoa öökapist ära E Sle kuuluvast rahakotist kaks väärtusetut E S’a ja S K’e nimele väljastatud Swedpanga pangakaarti.
13. Samal ajal õnnestus kannatanul E.S’al E.A’ust lahti rabeleda ning joosta xxx majja, esimesel korrusel asuvasse WC ruumi, kus ta püüdis enda järelt ust sulgeda, kuid see ei õnnestunud ja E.A uuesti ründas kannatanut, lükkas ta selili ja peksis mõlema käe rusikatega teda näkku, lüües vähemalt 7-8 korda, samuti tiris ta kannatanut juustest, mille tõttu kannatanu tundis tugevat füüsilist valu. Peksmise ajal läks ümber valge seinavärviga täidetud pott ja nii kannatanu, kui E A said värviga tugevalt määritud. Seejärel kannatanu põgenes maja teisel korrusel asuvasse pesuruumi ja lukustas enda järelt ukse, võttis seljast ära riided ning soovis hakata vannis värvi maha pesema, kuid Raul Julius Blum ja E A järgnesid temale, lükkasid pesuruumi ukse lahti ja mõlemad sisenesid sinna ruumi, kus kannatanu E.S kükitas alasti vannis. E.A hakkas uuesti peksma kannatanut rusikaga näkku, nõudes, et kannatanu maksaks kinni tema jope, mis oli kakluse käigus värviga kokku saanud. Samuti nõudsid mõlemad, nii Raul Julius Blum, kui E A sellel ajal, kui E.A kannatanut peksis, lüües vähemalt 17-18 korda teda rusikatega näkku, temalt smart ID pin-koodide avaldamist. Samuti käskis E A võtta Raul Julius Blumil relv välja ning R.J.Blum võttis pükste värvli vahelt välja relvataolise eseme, mille ta pani vastu E.S’a oimukohta ja nõudis PIN ühe avaldamist. Kannatanu ei kartnud relvataolist eset, sest ta nägi, et see ei ole päris relv, kuid kuna ta ei suutnud enam peksmise tõttu valu taluda, ütles ta enda smart-ID PIN 1, millist siis R.J.Blum kannatanult eelnevalt hõivatud telefonis kasutas ja edasi nõudis R.J.Blum kannatanult PIN 2 avaldamist, öeldes E.S’ale, et tal on valida, kas ta xxx või avaldab Smart ID PIN 2 koodi. Kuna kannatanu keeldus pin-koodi avaldamast, võttis R.J.Blum 0,5 liitrilise plastpudeli, et sisestada seda xxx, kuid selle asemel ja kasutades ühtlasi ära kannatanu varasemast peksmisest ja alastusest tulenevat abitut seisundit, sisestas tema xxx vasaku käe sõrmed, mille tõttu kannatanu karjatas, sest tundis ebamugavust ning alandust. E A ei püüdnud sekkuda ja katkestada R.J.Blumi õigusevastast tegevust, vaid vastupidi, ütles kannatanule, et „selline lits oledki“ ning uuesti lõi teda 6-7 korda rusikaga näkku, millest kannatanu samuti tundis tugevat füüsilist valu ja seetõttu ütles enda Smart-ID PIN-
14. R.J.Blum, kasutades saadud koode, kandis kannatanu E.S mobiiltelefonis, mille ta varem oli hõivanud, Swedbank äppi kaudu 10.07.2022 kell 07:26 kannatanu pangakontolt 150 eurot enda pangakontole. E.A ütles ka 5 kannatanule, et „kui ta kellelegi räägib sellest, siis ei lähe tal hästi“, mida kannatanu tajus reaalse ohuna oma tervisele ning kartis, et tema suhtes võidakse kasutada veelgi intensiivsemat vägivalda.
15. Seejärel lahkusid E A ja Raul Julius Blum xxx majast, võttes kaasa võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E S’ale kuuluva mobiiltelefoni iPhone 12 mini väärtusega 819 eurot ja kaks väärtuseta Swedpanga pangakaarti, millised olid väljastatud E S’a ja S K’e nimele.
16. Sellise tegevusega pani Raul Julius Blum, olles isikuks, kes on varem toime pannud väljapressimise, toime röövimise isikute grupi poolt, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava esemega või sellega ähvardades ning sissetungimisega, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi.

1. Samuti Raul Julius Blumi süüdistatakse selles, et tema 10.07.2022 kella 07:00 – 07:30 paiku, röövimise käigus pani toime vägistamise isikute grupis ja nimelt, kui tema koos alaealise E A’uga olid luba küsimata sisse tunginud E S’a kinnistule aadressil Teaduse 1 Xxxs, kus E A kasutas korduvalt kannatanu E S’a suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda korduvate rusikahoopidega näkku nii aias kui elamu erinevates ruumides ning Raul Julius Blum hõivas samal ajal E S vara, siis kuna Raul Julius Blum soovis ühtlasi kannatanu telefoni kasutades internetipanga äpi kaudu ära võtta tema pangakontolt raha, kuid kannatanu ei öelnud Smart ID- pin 2 koodi, ütles R.J.Blum E.S’ale, et tal on valida, kas „xxx“ või avaldad Smart ID pin koodi
2. Kuigi kannatanu oli E Au poolt toimepandud peksmise tulemusel avaldanud smart- ID pin 1, keeldus ta Smart ID pin 2 avaldamast, misjärel R.J.Blum, kasutades läbipekstud ja alasti vannis kükitava kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama, võttis 0,5 liitrilise plastpudeli ja püüdis selle korgiga osa panna kannatanule xxx, kuid siis lasi pudeli käest lahti ning sisestas kannatanule xxx hoopis enda vasaku käe sõrmed, millest kannatanu karjatas, sest tundis ebamugavust oma xxx ning suurt alandust. Samal ajal filmis R.J.Blum seda tegevust oma mobiiltelefoniga. E A, kes eelnevalt oli peksnud vannis kükitavat kannatanut korduvate rusikalöökidega näkku, ei takistanud R.J.Blumi tegevust, vaid vastupidi, ütles kannatanule, et „selline lits oledki“ ning uuesti lõi kannatanut 6-7 korda rusikaga näkku, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja avaldas oma PIN
4. Seega Raul Julius Blum, inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumisega vägivallaga või kasutades ära tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama, kui see oli toime pandud grupi poolt, pani toime vägistamise, ehk

§ 141lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Samuti Raul Julius Blum, olles varem varguse toimepannud isikuks, võttis salaja 27.11.2021 kella 03:00 paiku Xxx linnast xx majast auto võtmed millega võttis omavoliliselt sama maja juurest oma õele D B kuuluva 5000eurot maksva sõiduki xxx, reg nr xxx ja sõitis sellega Xxxs linnas ringi, politsei eest põgenedes tegi avarii ning seejärel jättis avariilise sõiduki maha Xxxsse xxx.
2. Seega Raul Julius Blum, olles varem varguse toimepannud isikuks, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega pani toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. E Aut süüdistatakse selles, et tema koos Raul Julius Blum’iga, läksid 10.07.2022 kella 07:00-07:30 paiku E Au ettepanekul ja eesmärgiga kätte maksta kannatanule E S’ale selle eest, et ta oli nimetanud eelmisel õhtul baaris teiste kuuldes nende sõpra K Õd alusetult 6 ahistajaks, E S elukohta Xxxs aadressil xxx kus E.A luba küsimata sisenes aeda ning selgitusi jagamata ründas aias olevat kannatanut E S’a, haaras tema juustest kinni ja tõmbas ta murule selili , istus tema kõhu peale ja peksis E.S’a tugevate rusikalöökidega vastu nägu, lüües vähemalt 6-7 korda. Kannatanu kaitses ennast kätega ja sai lööke ka vastu käsi. Löökide tagajärjel tundis kannatanu tugevat füüsilist valu. Samuti püüdis ta appi karjuda, kuid E.A sulges käega tema suu. Peksmise käigus kukkus kannatanul käest maha tema mobiiltelefon iPhone 12 mini, väärtusega 819 eurot, mille Raul Julius Blum, kes oli E Au järel samuti loata aeda sisenenud, endale võttis ja seejärel sisenes Raul Julius Blum luba küsimata kannatanu elukohta, Xxxs xxx asuvasse eramusse avatud välisukse kaudu, kust võttis esimese korruse magamistoa öökapist ära E Sle kuuluvast rahakotist kaks väärtusetut E S’a ja S K’e nimele väljastatud Swedbanka pangakaarti.
2. Samal ajal õnnestus kannatanul E.S’al E.A’ust lahti rabeleda ning joosta xxx majja, esimesel korrusel asuvasse WC ruumi, kus ta püüdis enda järelt ust sulgeda, kuid see ei õnnestunud, sest E.A uuesti ründas kannatanut, lükkas ta selili ja peksis mõlema käe rusikatega teda näkku, lüües vähemalt 7-8 korda, samuti tiris ta kannatanut juustest, mille tõttu kannatanu tundis tugevat füüsilist valu. Peksmise ajal läks ümber valge seinavärviga täidetud pott ja nii kannatanu, kui E A said värviga tugevalt määritud. Seejärel kannatanu põgenes maja teisel korrusel asuvasse pesuruumi ja lukustas enda järelt ukse, võttis seljast ära riided ning soovis hakata vannis värvi maha pesema, kuid Raul Julius Blum ja E A järgnesid temale, lükkasid pesuruumi ukse lahti ja mõlemad sisenesid sinna ruumi, kus kannatanu E.S kükitas alasti vannis. E.A hakkas uuesti peksma kannatanut rusikaga näkku, nõudes, et kannatanu maksaks kinni tema jope, mis oli kakluse käigus värviga kokku saanud. Samuti nõudsid mõlemad, nii Raul Julius Blum, kui E A sellel ajal, kui E.A kannatanut peksis, lüües vähemalt 17-18 korda teda rusikatega näkku, temalt smart ID pin-koodide avaldamist. Samuti käskis E A võtta Raul Julius Blumil relv välja ning R.J.Blum võttis pükste värvli vahelt välja relvataolise eseme, mille ta pani vastu E.S’a oimukohta ja nõudis PIN ühe avaldamist. Kannatanu ei kartnud relvataolist eset, sest ta nägi, et see ei ole päris relv, kuid kuna tema pidi tundma peksmise tõttu korduvalt suurt valu, ütles ta enda Smart-ID PIN ühe, millist siis R.J.Blum kannatanult hõivatud telefonis kasutas ja edasi nõudis R.J.Blum kannatanult PIN 2 avaldamist, öeldes E.S’ale, et tal on valida, kas ta xxx või avaldab Smart ID pin 2 koodi. Kuna kannatanu keeldus pin-koodi avaldamast, võttis R.J.Blum 0,5 liitrilise plastpudeli, et sisestada seda kannatanule xxx, kuid selle asemel ja kasutades ühtlasi ära kannatanu varasemast peksmisest ja alastusest tulenevat abitut seisundit, sisestas tema xxx oma vasaku käe sõrmed, mille tõttu kannatanu karjatas, sest tundis ebamugavust ning alandust. E A ei püüdnud sekkuda ja katkestada R.J.Blumi õigusevastast tegevust, vaid vastupidi, ütles kannatanule, et „selline lits oledki“ ning uuesti lõi teda 6-7 korda rusikaga näkku, millest kannatanu samuti tundis tugevat füüsilist valu ja ütles oma Smart ID pin
3. R.J.Blum, kasutades saadud koode, kandis kannatanu E.S mobiiltelefonis, mille ta varem oli hõivanud, Swedbank äppi kaudu 10.07.2022 kell 07:26 kannatanu pangakontolt 150 eurot enda pangakontole. E.A ütles ka kannatanule, et „kui ta kellelegi räägib sellest, siis ei lähe tal hästi“, mida kannatanu tajus reaalse ohuna oma tervisele ning kartis, et tema suhtes võidakse kasutada veelgi intensiivsemat vägivalda.
4. Seejärel lahkusid E A ja Raul Julius Blum xxx majast, võttes kaasa võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E S’ale kuuluva mobiiltelefoni iPhone 12 mini väärtusega 819 eurot ja kaks väärtuseta Swedpanga pangakaarti, millised olid väljastatud E S’a ja S K’e nimele.
5. Sellise tegevusega pani E A , toime röövimise isikute grupi poolt, mis on toime pandud relva või relvana kasutatava esemega või sellega ähvardades ning 7 sissetungimisega, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona

§ 200lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

1. Samuti süüdistatakse E Aut selles, et tema 10.07.2022 kella 07:00 – 07:30 paiku, röövimise käigus pani toime vägistamise isikute grupis ja nimelt, kui tema koos Raul Julius Blumiga olid luba küsimata sisse tunginud E S’a kinnistule aadressil xxx Xxxs, kus E A kasutas korduvalt kannatanu E S’a suhtes füüsilist vägivalda lüües teda korduvate rusikahoopidega näkku nii aias kui elamu erinevates ruumides ning Raul Julius Blum hõivas samal ajal E S vara, siis kuna Raul Julius Blum soovis ühtlasi kannatanu telefoni kasutades internetipanga kaudu ära võtta tema pangakontolt raha, kuid kannatanu ei öelnud Smart-ID PIN 2, ütles R.J.Blum E.S’ale, et tal on valida, kas „xxx“ või avaldad Smart ID pin
2. Kuigi kannatanu oli E Au poolt toimepandud peksmise tulemusel avaldanud smart- ID pin 1, keeldus ta Smart ID pin 2 avaldamast, misjärel R.J.Blum, kasutades E Au poolt läbipekstud ja alasti vannis kükitava kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama, võttis 0,5 liitrilise plastpudeli ja püüdis selle korgiga osa panna kannatanule xxx, kuid siis lasi pudeli käest lahti ning sisestas kannatanule xxx hoopis enda vasaku käe sõrmed, millest kannatanu karjatas, sest tundis ebamugavust oma xxx ning suurt alandust. Samal ajal filmis R.J.Blum seda tegevust oma mobiiltelefoniga. E A, kes eelnevalt oli peksnud vannis kükitavat kannatanut korduvate rusikalöökidega näkku, nõudes, et kannatanu tema värviga määrdunud jope kinni maksaks, ei takistanud R.J.Blumi tegevust, vaid vastupidi, ütles kannatanule, et „selline lits oledki“ ning uuesti lõi kannatanut 6-7 korda rusikaga näkku, millest kannatanu tundis füüsilist valu ja avaldas oma PIN
4. Seega E A, inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumisega vägivallaga või kasutades ära tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama, kui see oli toime pandud grupi poolt, pani toime vägistamise, ehk

§ 141lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Prokuröri seisukoht: 35. Prokurör loobus süüdisusest

§ 200

lg 2 p 8 järgi, s.o relvana kasutatava eseme kasutamine, kuna on tuvastatud, et relv polnud töökorras, seda ei saanud kasutada otstarbekohaselt, s.t sellest ei saanud tulistada ja kannatanu seda ka ei kartnud. Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

1. Prokuröri hinnangul on kohtumenetluses uuritud tõenditega ümberlükkamatult leidnud tõendamist, et tegu pandi toime isikute grupis – E. A peksis, R. J. Blum aga võttis asjad – telefoni, pangakaardid ning mõlemad nõudsid peksu ajal kannatanult vara üleandmist. Jope väljamaksmise nõue ei olnud põhjendatud ega ka seaduslik. Grupis röövi toimepanemine on tõendatud ka juhul, kui isikud seisavad ringis, on kannatanu ümber piiranud, st üks peksab aga teised vaatavad pealt, sest nad osutavad peksjale moraalset tuge, võimendavad tegu, kannatanu hirm suureneb jne, sest vägivald on nii füüsiline kui psüühiline.
2. Isikute grupis E. Au ettepanekul mindi kannatanu juurde, luba küsimata tungiti kannatanu aeda ja hoonesse, E. A peksis vaheaegadega kannatanut ja R. J. Blum kasutas momenti ära, võttis asju ja raha kannatanu kontolt ja E. A oli otseselt huvitatud, et kannatanu maksaks tema riided välja. Seega tema poolt kasutatav füüsiline vägivald oli mõlemal isikul vara hõivamise vahendiks, rääkimata moraalsest vägivallast. Peksmise tulemusel pidi kannatanu korduvalt tundma tugevat füüsilist valu, tundma hirmu oma elu või tervise pärast, temale tekkisid mitmed pea, rindkere ja jäsemete pindmised hulgivigastused ja ta sai nii varalise kui moraalse kahju. 8
3. Samuti on prokuröri hinnangul tõendamist leidnud

§ 141lg 2 p 2 kvalifitseeritav kuritegu.

E ei takistanud Rauli, vägistamine pandi toime PIN-2 koodi küsimise ajal, mitte pärast raha ülekannet nagu Raul väitis. E ei tahtnud selle kohta ütlusi anda, kuid ta ka ei öelnud, et Raul kandis raha üle ja siis tuli kannatanut filmima ja vägistama.

1. Kannatanu sõnade kohaselt Blum nõudis, et kas ta ütleb PIN 2 koodi, või teeb midagi muud, hakkab imema või midagi sellist. Samuti kannatanu ei mäleta, kas ütles pin koodi peale seda kui pudel tuppe sisestati või peksis tüdruk veel teda ja siis ta ütles PIN
2. Seega vägistamine, ehk kannatanu alandamine ja sealjuures filmimine, oli üks röövimise sees toime pandud tegu. See oli ühine tegu, grupis toimepandud, sest kumbki ei takistanud üksteist ja vaikides nõustuti teise käitumisaktidega, seejuures E veel peksis kannatanut edasi ja sõimas litsiks. Samuti on oluline, et ilma Eeta ei oleks Raul üldse kohale läinud ega mingit kuritegu toime pannud, ilma Ee osata, vägivalda kasutamata, poleks kannatanu istunud alasti ja kaitsetuna vannis ning Raul ei oleks saanud olukorda ära kasutada. Iga kaastäideviia ei pea isiklikult täitma kõiki või osa süüteokoosseisu objektiivsetest tunnustest, iga grupi liige ei pea kannatanuga suguühtesse astuma, piisab kui osavõtja lisab tagajärje saabumisse oma teopanuse ja koos saavutatakse ühine eesmärk.
3. Suguühtesse astumine on mehe suguorgani või mõne eseme viimine tuppe ja vägistamine vägivalda kasutades, sellest tulenev abitusseisundis olek ja kannatanu tahte puudumine on ka prokuröri hinnangul tõendatud. Kannatanu oli vannis läbipekstud, alasti, ründajaid oli 2 ja sündmus toimus eramus, karjuda polnud mõtet aga kui ta karjuda püüdis, siis E pani talle käe suu ette. Kannatanu hammustas teda sõrmest. Lisaks peksule oli kannatanu siiski ka joobes ja uimane, ei käitunud päris adekvaatselt. Seega lootusetus olukorras, täielikult ründajate meelevallas. R. J. Blum sai hästi aru, et kannatanul selline lootusetu olukord on ja seda ta ka ära kasutas. 41.

§ 215

lg 2 p 1, s.o võõra vallasasja ajutine omavoliline kasutamises on Raul Julius Blumi süü tõendatud ning tõendite kohaselt mõtles Raul, et teeb õe autoga natuke sõitu, võttis salaja võtme ja läksid sõbraga sõitma aga nagu rumalal kurjategijal ikka juhtub, politsei sekkus ja rikkus plaani ära. Seega on tegu toime pandud otsese tahtlusega. 42. Prokurör palub süüdi tunnistada Raul Julius Blum

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 , § 141 lg 2 p 2 järgi ja

§ 63lg 1 alusel määrata karistuseks 6 aastat vangistust.

43.

§ 215

lg 2 p 1 määrata karistuseks 1 aasta vangistust ning

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista karistuseks 6 aastat vangistust. Blum oli kinnipeetud 11.-13.07.2022, so 3 päeva, seega kanda jääb vangistusest 5 aastat 11 kuud 27 päeva. 44. Samuti palub prokurör süüdi mõista E A

§ 200

lg 2 p 7, 9, § 141 lg 2 p 2

§ 63

lg 1 järgi ning kohaldata tema suhtes alaealise mõjutusvahendeid

§ 87lg 1 p 1, 2, 6 alusel.

III E A kaitsja Ke Nersesjan seisukoht: 45. Kuna prokurör loobus

§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseerimist, siis kaitsja sellel eraldi peatuma ei hakka.

Süüdistus

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi on põhjendatud ning alaealine E.

A juba kohtueelses menetluses on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

1. juulil 2022.a oli E. A just saanud xx. Laps, kes tol õhtul oli alkoholi tarvitanud ning ilmselgelt valesti olukorda 9 hinnanud ning soovinud oma sõbra K Õ au kaitsta, võttis vastu otsuse, mis ilmselgelt oli vale ning ei olnud kaalutletud. Ei sõber ega keegi muu ei olnud seda palunud. Asjaolu, et ka kannatanu oli joobes ja alusetult nimetanud K. Õd ahistajaks ja ise kolm korda vabatahtlikult nimetas oma aadressi E. Aule, ei õigusta ega saagi õigustada E. Au käitumist ja vägivalla kasutamist kannatanu suhtes.
2. E A on koheselt peale juhtunut kahetsenud, aru saanud, et alkoholi tarvitamine võib viia vägivalla kasutamiseni. Peale antud juhtumit ta alkoholi ei tarvita.
3. Samuti süüdistatakse E. Aut selles, et tema
4. juulil 2022.a kella 07:00 – 07:30 paiku, röövimise käigus pani toime vägistamise isikute grupis ehk süüdistus on esitatud

§ 141lg 2 p 2 järgi.

Kaitsja hinnangul on esitatud süüdistus alusetu ning kohtuliku uurimise käigus ei ole tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole, et E. A on kasutanud kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, kuid ta ei ole mitte kuidagi R. J. Blumi tegevusega seotud olnud. Süüdistuse kohaselt on nad kaastäideviijad. Leian, et E. A ei vastuta R. J. Blumi poolt faktiliselt tehtu eest ehk ta ei ole kaastäideviija. 48. Kaitsja viitas Riigikohtu praktikale, nimelt praktikas asutud seisukohale, et kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige

§ 21

lg 2 esimene lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

§ 21

lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui funktsionaalset teovalitsemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu

1. jaanuari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-04 - RT III 2005, 4, 36, p 21). Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus kriminaalasjas nr 31-1-18-08, p 14). Antud juhul kriminaalasjas kogutud tõendid ei näita, et E. Au ja R. J. Blumi tegevust tuleb käsitada grupilisena

§ 21lg 2 mõttes.

1. Kaitsja hinnangul ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et E. A ja R.J. Blum tegutsenuks ühiselt ja kooskõlastatult ja nende teopanused oleksid olnud kantud ühtsest tahtest. Antud juhul ei saa rääkida süüdistatavatel ühisest teootsusest. Asjaolu, et mõlemad süüdistatavad olid koos tol hommikul kannatanu juures, ei anna veel automaatselt alust käsitada nende tegevust kaastäideviimisena. Ei ole tuvastamist leidnud nende ühine ja kooskõlastatud tegevus kannatanu vägistamise osas.
2. Tsiviilhagi osas asus kaitsja seisukohale, et kahju on jäetud kannatanu poolt tõendamata. Kohtuistungil on kannatanu esitanud maksekorralduse, millest nähtub, et K S on teinud ülekande E Kile summas 416 eurot, selgitusena on märgitud ülekanne. Esiteks ei ole arusaadav, kes on E K ja miks on talle ülekanne tehtud. Teiseks, ei ole arusaadav, millised tööd on tehtud. Kolmandaks kannatanu ütluste kohaselt maja, kus sündmus on aset leidnud, kuulub tema emale ning ema vara sai kahjustatud, järelikult tsiviilhagi on esitatud vale isiku poolt. Ema antud kriminaalasja raames ülekuulatud ei ole olnud. Tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. 10
3. Rääkides mittevaralisest kahjust, siis VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ja seda silmas pidades saab jaatada kannatanul mittevaralise kahju tekkimist. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav tekitas kannatanule tervisekahjustused ning on ilmne, et kannatanu tundis füüsilist valu.
4. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel tuleb arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. E. A oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja on korduvalt pärast toimunut ja kohtuistungil avaldanud siirast kahetsust ning vabandanud kannatanu ees. Süüdistatava kahetsus on siiras.
5. Mõistliku rahasumma väljamõistmisel palume kohtul arvestada alaealise süüdistatava süüd, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises.
6. Kooskõlas VÕS § 139 lg 1 järgi vähendatakse kahjuhüvitist juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Seda tehakse ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Antud juhul on võimatu õigustada E. Au süüd, kuid mõistliku rahasumma väljamõistmisel palub kaitsja arvestada ka kannatanu poolset teopanust toimunusse ja määrata õiglase hüvitise.
7. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades, et tegemist on alaealisega palub kaitsja jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. IV Raul Julius Blum kaitsja Kadi Sitska seisukoht:
8. Süüdistuses

§ 141

lg 2 p 2 asub kaitsja seisukohale, et vastavalt RK 1-20-8278 kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lg-s 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Oluline on seejuures, et isikute teopanused oleksid kantud ühtsest tahtest ja nad tegutseksid ühise teoplaani alusel. 57. Kindlasti ei ole siin tegemist kaastäideviimisega. Siis on ilmselgelt tegemist täideviija ekstsessiga ning Blum vastutab lihtkoosseisuna

§ 141järgi.

58. Kuna prokurör loobus

§ 200lg 2 p 8 järgi kvalifitseerimist, siis kaitsja sellel eraldi peatuma ei hakka.

Ülejäänud osas on Raul Julius Blum oma süüd tunnistanud ja seda ka puhtsüdamlikult kahetsenud.

1. Kaitsja palub kohtul karistuse määramisel arvesse võtta asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust-vabandamist kannatanu ees, samuti teo asjaolusid, s.t R. J. Blum ei tarvitanud vägivalda ega peksnud kannatanut. Kaitsja palub eeltoodud asjaolusid ning süüdlase isikut arvestades karistada R. J. Blumi 3 aastase vangistusega katseajaga 3 a 2 k koos kontrollnõuete täitmisega. 11
2. Tsiviilhagi osas asus kaitsja seisukohale, et kannatanu tsiviilhagi varalise kahju osas saab rahuldada ainult 2,50 euro suuruses summas, sest see on tõendatud, et kannatanu sellist kahju kandis. Kannatanu pole maja omanik ega ka ise tasunud puhastuse eest, seega ei ole temal õigust esitada selles osas tsiviilhagi.
3. S K pole oma pangakaardi eest ise tsiviilhagi esitanud ja seega ei saa ka tema pangakaardi tasu osas hagi rahuldada. Istungil S. K avaldas, et ta polegi uut kaarti teinud.
4. Mittevaralise kahju osas peab märkima, et kannatanu tunnistas, et tal on varasemalt ka diagnoositud depressiooni ning kannatanu kaldub alkoholi liigtarvitama. Kannatanu põeb luupust ning selle haiguse ravimitega koos depressiooniravimitega on alkoholitarvitamine keelatud. Kannatanu ise andis oma aadressi ja mitte üks kord, seega aitas sellega teo toimepanemisele kaasa. Kannatanu poolt kirjeldatud häired võivad tekkida ka siis kui ta tarvitab luupuse ravimeid ja alkoholi. Seega pole kannatanu selgelt tõendanud, et kõik tema poolt kirjeldatud vaevused on põhjustatud sellest sündmusest.
5. Kaitsja ei saa väita, et kannatanul pole õigust üldse mingile mittevaralisele kahjule kuid kindlasti ei saa see summa olla nii suur kui kannatanu soovib. R. J. Blum ei peksnud kannatanut, vägivald tema poolt oli minimaalne, üritas ähvardada relvaga, mida kannatanu ei kartnud. V Kohtu järeldused:
6. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära süüdistatavate, kannatanu ja tunnistajate ütlused asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R. J. Blum süü

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 ja E.

A süü

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Oma järeldusi motiveerib kohus alljärgnevalt: 65. Esmalt märgib kohus, et kuna prokurör loobus mõlema süüdistava osas kohtulikes vaidlustes süüdistuses

§ 200

lg 2 p 8 järgi, on süüdistusest loobumine õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus ning selles osas mõistab kohus ka süüdistatavad õigeks. KrMS§ 301 alusel kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, siis teeb kohus õigeksmõistva otsuse. Paragrahvi sõnastusest järelduvalt ei jätkata kohtuvaidlust selle süüdistuse osas, millest prokurör on loobunud. Relva mittekartmist on kinnitanud ka korduvalt kannatanu ning andud ütlusi, milles selgitanud, et sai koheselt aru, et tegemist on mängupüssiga ning hirmu ta ei tundnud. Seega tuleb R. J. Blum ja E. A

§ 200lg 2 p 8 järgi õigeks mõista.

66. Järgnevalt analüüsib kohus R. J. Blumi süüdistust

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 ja E.

A süüdistust

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi.

12 Raul Julius Blum süüdistus

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9 ja E A süüdistus

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi 67.

Kohtu hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, mis annavad aluse väita, et R. J. Blum ja E. A on pannud toime röövimise. Kriminaalasjas on üle kuulatud kannatanu, kes kirjeldab põhjalikult juhtunu asjaolusid ning nende ütluste usaldusvääruses ei ole kohtul alust kahelda.

1. Kannatanu E S andis 17.04.2023 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavaid ta ei tunne, samuti ei tunne ta K Õd. Küll tunneb S K’e, kes oli tema poiss-sõber. 09.07.2022 elas kannatanu Xxx xxx, S S viibis seal palju ning kannatanu hindas neid pigem elukaaslasteks.
2. 09.07.2022 õhtul oli kannatanu üle keskmise joobes ning läks Xxxs ühte baari xxx. Selleks hetkeks oli ta tarvitanud 2-3 tunni jooksul pool liitrit viskit. Baaris oli päris palju võõraid inimesi, kellega ta suhtles. Ühel hetkel suhtles ta ka K Õga (kelle nime sai hiljem teada) Nad rääkisid natuke ning mingil hetkel läksid nad tualettruumi, kus neil oli natuke intiimsem olemine. Kindlasti ei läinud nad „nii kaugele“. Kannatanu mäletamist järgi jooksis ta vetsust välja ja ütles tema kohta „ahistaja“ või midagi taolist. Miks ta seda ütles, ei tea. Mingeid pretensioone tal K Õ suhtes ei ole. Ta oli veel baaris edasi natuke aega, kuid süüdistatavaid ta sealt üldse ei mäleta. Koju läks ta üksinda juba siis, kui väljas oli valge, kellaaega ei tea, ilmselt nelja ajal. Ta sai natuke magada, kui ärkas telefoni helina peale. Helistajaks oli keegi tüdruk, kes küsis kus ta on ja tahtis igal juhul kokku saada. Helistati korduvalt ning kannatanule tundus, et helistajaks on ilmselt baaris olnud inimene, kes tahab midagi lahendada. Kui tüdruk küsis tema aadressi, siis kannatanu ütles, võimalik ka seetõttu, et ta oli ikka veel purjus. Samal ajal helistas kannatanule ka S K ning kannatanu ütles talle, et midagi toimub, keegi vist tuleb tema juurde, kuigi ta ei saanudki aru, mida temast tahetakse. Sile ütleski ta viimaks, et nad keegi tuleb maja juurde ning katkestas kõne.
3. Kui kannatanu aeda läks, kuulis hästi valju jutuajamist, peaaegu isegi karjumist ja sai aru, et need on ilmselt need noored. Tüdruk tuli kohe väravast sisse. Kannatanu oli kuskil 4 meetrit eemal ja siis tüdruk nägi, et kannatanul on telefon käes ja see teda vist ärritas ning ta hakkas kohe lööma öeldes, et see on selle eest mis ta tema sõbra kohta ütles. Sel hetkel sai ka kannatanu aru, miks teda rünnati ehk see oli seotud selle poisiga, kellega WC käis ning keda kannatanu pärast avalikult mustas. Ründajaks oli kohtusaalis istuv süüdistatav E. A. Ta saabus koos R. J. Blum’iga.
4. Rünnak oli väga kiire ja agressiivne ning kannatanu tundis, kuidas ta läks juba esimesest või teisest rusikahoobist näkku paiste. Ilmselt lükkas A ta maha selja peale kuna ta kukkus pikali. Edasi oli A tema peal või surus teda vastu maad ning lõi rusikaga näkku, rohkem vasaku näo piirkonda. Lööke võis olla 6-7 järjest. Mingil hetkel sai kannatanu jooksu ning põgenes majja, kus nägi ka R. J. Blum’i, kes oli peksmise ajal majja läinud. R. J. Blum teda ei rünnanud, lihtsalt seisis ning ei öelnud mitte midagi, samuti ei märganud kannatanu, et R. J. Blum’i käes mingeid esemeid oleks olnud.
5. Kannatanu ütluse kohasel oli majas WC, mis oli remondis ning kannatanu püüdis sinna varjuda, kuid E. A sai jala ukse vahele, tuli sinna järgi ja hakkas kannatanut uuesti rusikatega näkku peksma. Lööke oli kuskil 8-
6. Kannatanu oli nurgas, kus olid värvipotid, mis rüseluse käigus läksid laiali, mille peale E. A, hakkas karjuma, et kannatanu on rikkunud tema kallid riided ja peab need kinni maksma. Kus R. J. Blum sel ajal oli, kannatanu ei teadnud, aga eeldas, et ilmselt sel ajal ta leidis pangakaardid. 13
7. Kuidagi sai kannatanu WC-st põgenema ning jooksis ülemisele korrusele ning lukustas end dušširuumi, mis on lukustatav seestpoolt liblikaga. Helistada ta ei saanud, sest telefon oli juba aias kaduma läinud - kas võttis selle E. A ära või kukkus maha. Pealegi ta nii meeletult kartis, et teda hakatakse uuesti peksma, et telefoni kohta ei julgenud midagi küsida. Samuti kartis ta õue joosta ja appi karjuda. Kuna ta oli ka ise üleni värviga koos, otsustas ta riided ära võtta ja ennast puhtaks pesta. Kannatanu eeldas, et süüdistatavad lähevad nüüd minema, nemad seevastu muukisid hoopis ukse lahti. Kannatanu oli vannis ning E. A hakkas teda uuesti rusikaga näkku peksma. Kannatanu kükitas vannis ja lihtsalt kaitses oma nägu. Peksmise ajal E. A korrutas, et kannatanu peab ta määrdunud riided kinni maksma.
8. Samal ajal tuli ka R. J. Blum sinna ning E. A ütles talle, et võtku see püstol välja ja küsigu PIN koode. Kuskilt R. J. Blum selle ka välja võttis, pani kannatanu oimukohale ja küsis PIN koodi. Relv ei näinud väga raske välja ja kannatanu sai kohe aru, et see on mängurelv. Seetõttu kannatanu seda relva ei kartnud ja oli kindel, et see ei tulista. Vaatamata sellele ütles kannatanu mõlemad PIN koodid, mille avaldamist nõudsid nii E. A kui R. J. Blum. Kannatanu sai aru nii, et nad tahavad seda rikutud riiete kompensatsiooniks. R. J. Blum läks koodidega kannatanu Swedbanki arvele ning tegi ülekande 150 euro eest, kuid kandis selle kohe samal päeval ka tagasi.
9. Kannatanu mäletab veel, et PIN koodide väljapressimine oli seksuaalse alatooniga. R. J. Blum seisis seal vanni kohal ja küsis, et kas sa ütled PIN2 või teed midagi muud. Kannatanu ei mäleta, kas R. J. Blum ütles talle „xxx“ või midagi sellist. Kui kannatanu PIN koodi kohe ei avaldanud, järgnes pudeli torkamine xxx. Tühi pudel seisis vanni äärel. Pudeli lükkamisest mingit valu kannatu ei mäleta. Kannatanu arvas, et tegelikult pudel xxx sisse ei läinud, muidu ta mäletaks seda valu, aga valu ei olnud. Seda, et R. J. Blum oleks pudeli asemel näpud xxx lükanud, sellest kannatanu küll aru ei saanud.
10. Kannatanu selgitas, et sellest on videomaterjal. Kui seda ei oleks siis ta kindlasti ei teaks, et midagi juhtunud oleks. Kannatanu ei saanud aru, et näpud või pudel talle oleks suguorganisse lükatud. Kannatanu ei mäleta, et E. A oleks R. J. Blumi takistanud. E. A lõi kannatut rusikaga ning sõimas litsiks, kogu peksmise juures läbivalt tiris ka juustest. Peale PIN koodide andmist läksid nad minema.
11. Kannatanu pesi end natuke, pani riidesse, jooksis alla ning lukustas ukse. Samal ajal saabus ka politsei, kelle oli kutsunud S. Kannatanu avastaski, et kadunud oli tema ja Si pangakaart. Telefoni leidis politsei terrassilt padja alt. Telefon oli terve ja kõnesid sellega tehtud ei olnud.
12. Värvikahjustused olid igal pool põrandal ning selle remontöödeks tasus kannatanu ema 416 eurot. Ise ta emale seda raha hüvitanud ei ole. Moraalne kahju on kannatanu esitanud summas 5000 eurot, mis seisneb vigastuste saamises läbi peksmises. Kannatanul oli väga tugev näo paistetus, silmad olid täiesti kinni, paranemine võttis aega kuid. Suguorganitel vigastusi ei olnud, samuti ei olnud jäävaid kahjustusi. Kannatanu vajas teraapiat ning võtab antidepressante, mis on tal ärevuse vastu välja kirjutatud.
13. Taksoarved esitas seoses vajadusega käia kohtuarsti juures, samuti käis ta taksoga tunnistusi andmas. Selles osas, 73 eurot, kannatanu loobub tsiviilhagist.
14. Samuti loobub kannatanu AutoCAD programmi eest tasumise kohta, kuna reaalsuses ta seda programmi ei ostnudki. 14
15. Kokku soovib kannatanu remondikulu 416 eurot ja kahe pangakaardi maksumuse ning moraalse kahju hüvitamist.
16. Lõppkokkuvõttes kaitsjate küsimustele selgitas kannatanu, et tunnistab oma probleeme alkoholi kuritarvitamisega, samuti on ta varasemalt kasutanud psühholoogi abi seoses süveneva stressiga. Tol õhtul oli ta väga purjus ja tõesti ei oska selgitada, miks ta oma aadressi üldse ütles. Ilmselt ühelt poolt seetõttu, et oli purjus, teisalt ilmselt seetõttu, et sai aru, et baaris justkui juhtus midagi, mis ei olnud sobilik ja seda soovitakse klaarida ja talle kuidagi tundus, et ta on võimeline seda selgitama.
17. Kannatanu ütlused on eluliselt ustavad ja loogiliselt jälgitavad ning kohtu hinnangul kajastab kannatanu ütlustest tulenev uuritava kuriteo tunnuseid. Kannatanu ütluste kohaselt peksis kannatanut ja tekitas talle kehavigastusi üksnes E. A. Samas nähtub kannatanu ütlustest, et sõltumata sellest, et R.J. Blum kannatanut kordagi ei löönud, oli ta osaline selles teos. Kannatanu ütlused riimuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.
18. Tunnistaja S K andis 18.04.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et süüdistatavaid ta isiklikult ei tunne. Ta tunneb kannatanut E S, kellega elas juulis 2022 koos. Õigemini oli ta kannatanu juures, et tema loomi valavata, tegelikkuses elas tema xxx ja kannatanu Xxxs. Samas võib väita, et neil oli ühine majapidamine.
19. 10.07.2022 varahommikul kuskil nelja ajal helistas talle kannatanu, kes oli käinud Xxxs xxx baaris. Ta rääkis, et kohtus baaris inimestega, tuli koju ja nüüd keegi helistab talle tundmatult numbrilt. Seda, et kannatanul oli plaan välja minna K ei teadnud, aga kord-paar nädalas ta alkoholi tarvitab. Helistades oli kannatanu S. K sõnul pigem purjus. Kannatanu rääkis tunnistajale sellestki, et oli baaris kellegagi WC-sse läinud ja seal oli teda käperdatud ning ta oli ühte inimest nimetanud ahistajaks ja küllap see ei meeldinud teistele.
20. Kannatanu ütles talle, et ta ei ole oma numbrit mitte kellelegi andnud, aga naine helistab talle ja tahab tema aadressi teada, et tulla rääkima või arveid klaarima, vms. Helistajaks oli tunnistaja sõnul E. A.
21. Kokku oli neil mitu telefonikõnet. Tunnistaja soovitas mitte reageerida ja minna magama. Kuna kõned jätkusid, sai tunnistaja aru, et kannatanu on ikkagi oma aadressi öelnud. Viimane kõne oli kuskil seitsme ajal hommikul. Nad leppisid kokku, et kui kannatanu talle 10 minuti pärast peale nende saabumist tagasi ei helista, siis helistab tunnistaja politseisse. Kui 10 minutit oli möödas, helistas tunnistaja ise, kuid kuna kannatanu enam ei vastanud, helistas ta politseisse, kuna tundis, et midagi on valesti.
22. Kannatanut nägi ta samal päeval umbes 10-ne paiku kui ta EMO-st tuli. Ta oli läbi pekstud ja üleni valge värviga koos ning nuttis vahetpidamata. Koos olid nad ka järgmised päevad. Kannatanul olid peavalud, paari päevaga läks nägu veel rohkem paiste, vasak silm oli veel pool aastat sinine. Samuti määrati kannatanule psühholoogilist abi. Kannatanu elukvaliteet muutus tunnisaja hinnangul selliselt, et ta oli oluliselt tujukam, tal tekkisid paanikahood.
23. Kannatanu ise rääkis tunnistajale juhtunu kohta, et kaks inimest tulid tema väravast sisse ja tüdruk hakkas teda juustest tirima ja karjus. Nüüdseks tunnistaja teab, et see oli E. A. Kannatanu tiriti tuppa, seal toimus palju asju, kannatanu püüdis ära joosta, ta saadi kätte. Kannatanu lukustas end teisel korrusel olevasse vannituppa, selle uks löödi sisse ja siis hakati teda vannis peksma. Kannatanu oli alasti, A peksis ja Blum filmis. Peksjaks oli ainult E. A. 15 Majas, öökapi sahtlis või peal, oli ka tunnistaja Swedbanki pangakaart. Kätte ta seda ei saanud ja uut kaarti ka ei teinud.
24. Kohtu hinnangul toetavad tunnistaja ütlused kannatanu ütlusi. Kuigi tunnistaja vahetult sündmuste arengus ei osalenud, oli ta teadlik ja sai ka aru, et kannatanuga võib midagi juhtuda. Nimetatut kinnitab ka juba nendevaheline kokkulepe, mille kohaselt S K lubas koheselt politsei poole pöörduda, kui kannatanu enam telefonile ei vasta. Seda ta ka tegi ning politsei saabus sündmuskohale veel enne, kui süüdistavad olid jõudnud lahkuda. Samuti kirjeldas S K kannatanu väljanägemist peale sündmusi ning kirjeldused kattuvad nii kannatanu ütlustega kui ka kirjalike tõenditega, mida kohus uuris.
25. Igakülgselt loeb kohus tuvastatuks ka kannatanul E. Sl esinenud tervisekahjustused. E. S 10.07.2022 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite kohaselt tuvastati esmasel vaatlusel kannatanul vasaku silmalau marrastused ning hematoomid nii silmal kui ülal, samuti nina sisekülgede marrastused. Samuti on fototabelitelt näha, et kannatanu on üleni määrdunud valge värviga.
26. E. S 11.07.2022 isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelite kohaselt tuvastati läbivaatusega, et vasakpoolne silm on tugevalt paistes ning silma ümber on tumelilla hematoom umbes 6 cm ulatuses. Parempoolne silm paistes ning silmaalune lillat värvi. Pea on oimukohtadest paistes. Vasakpoolsel oimukohal hematoomid. Parema käe küünarvarre tagaküljel mitmed lillakat tooni hematoomid küünarnukist randmeni. Parema käe õlavarre tagaküljel rohekat tooni hematoom läbimõõduga umbes 2 cm. Parema käe õlavarre esiküljel rohekat tooni hematoom läbimõõduga umbes 2 cm. Parema käe õlavarre siseküljel pikliku kujuga hematoom pikkusega umbes 3 cm. Vasaku käe õlavarre tagaküljel sinakat tooni hematoom läbimõõduga umbes 4 cm ja pikliku kujuga sinakat tooni hematoom pikkusega umbes 3,5 cm. Vasaku käe küünarnukil marrastus. Vasaku käe küünarvarre välisküljel umbes 0,7 cm pikkune marrastus. Vasaku õla tagaküljel lillakat tooni hematoom läbimõõduga umbes 3 cm. Küünarvartel vähesed valget värvi värvimäärdumised. Vasaku sääre ülemises osas, välisküljel kaks lillakat/rohekat tooni hematoomi läbimõõduga umbes 2 cm. Vasaku jala reie välisküljel, alumises osas, rohekat tooni hematoom pikkusega umbes 2,5 cm. Paremal põlvel punakat tooni hematoom läbimõõduga umbes 2,5 cm.
27. Teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest 10.07.2022 tõendab, et isikul on pea, rindkere ja alaselja pindmised hulgivigastused.
28. Kannatanu E. S PERH-i ravidokumentide kohaselt on 10.07.2022 E. Sl tuvastatud pea pindmised hulgivigastused, rindkere pindmised hulgivigastused, kõhu, selja alaosa ja vaagna pindmised hulgivigastused. Otsmikul vasemal poolel d-3cm verevalum/muhk, pealaes paremal d—2cm muhk. Lilla hematoom vasema orbita ümber, pehmete kudede turse. Fikseeritud on asjaolu, et nägemine vasemast silmast normis. Ülaseljal ja alaseljal tuvastati mitmeid hematoome ja marrastusi. Rindkere palpatsioon ja kompressioon eest-taha ning külgedelt oli valutu. Vasem rangluu ja õlg olid valutud. ROM vasemast õlaliigesest defltsiidita ning neuroloogilise koldeleiuta.
29. Patsiendi E. S EMO kaart kinnitab punktis 94 loetletud vigastuste teket.
30. E. S 08.08.2022 koostatud isiku kohtuarstliku ekspertiisist nr 22E-A010130 koos fototabeliga nähtub, et E. Sl esinesid pea ja rindkere pindmised hulgivigastused: põrutushaav vasaku silma ülalaul, verevalum vasaku silma kõvakestal, hulgalised nahaalused 16 verevalumid ja tursEus näol ja juustega kaetud peanahal ning nahaalused verevalumid vasakul pool selja ülaosas, vasakul tuharal ning ülajäsemetel. 96.1 Eksperdiarvamuse kohaselt on E. Sl tuvastatud tervisekahjustused iseloomulikud tömbile traumale. Vigastused pea piirkonnas (vt fotod, ekspertiisiakti lisa nr 1) on iseloomulikud löökidest põhjustatud vigastustele ja võisid olla tekitatud löökidest rusikaga kannatanu poolt kirjeldatud viisil. Nahamarrastus vasaku küünarliigese tagapinnal ning nahaalused verevalumid kehatüve tagapinnal ja ülajäsemetel võisid olla tekitatud löökidest kõva tömbi esemega või kukkumisest/hooga paiskumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda. Seejuures nahaalused verevalumid parema küünarvarre tagapinnal võisid olla saadud enesekaitse käigus elutähtsatesse piirkondadesse suunatud löökide tõrjumisel. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. 96.2 Samuti on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et E. Sl esines nahaalune verevalum ja turse juustega kaetud peanahal paremal kiiru piirkonnas. Günekoloogilist läbivaatust 12.07.2022 kannatanule ei teostatud, samuti puuduvad andmed günekoloogilise läbivaatuse teostamise kohta kannatanu pöördumisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 10.07.
31. 96.3 Tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale ja need võisid olla tekitatud E. S poolt 11.07.2022 ülekuulamisel kirjeldatud viisil — hulgalistest rusikalöökidest erinevatesse kehapiirkondadesse. Kõik E. Sl tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud 10.07.
32. Samuti on tuvastatud, et E. Sl tuvastatud pindmiste hulgivigastuste paranemine kestab vähem kui neli nädalat.
33. Äratundmiseks esitamise protokollides koos fototabelitega tundis E. S ära mõlemad süüdistatavad nii E. Au kui R. J. Blumi.
34. 12.07.2022 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga CD-plaadil vaadeldi aadressil xxx, Xxx linn asuvat kahekordset elumaja. Elumaja territoorium on piiratud aiaga ning territooriumile pääseb väravast. Värava ees, vasakul pool, on põõsas, mille lehtedel on näha valget värvi värvimäärdumisi. Väravast viib elumajani jalgtee. Jalgtee lähedal, elumaja ja värava vahelises osas, on maapinnal näha valget värvi värvimäärdumisi. Jalgtee lõpus on terrass, mis asetseb värava poolt vaadates elumaja parempoolsel küljel. Terrassi kõrval, paremal pool, on liivase pinnasega peenar, mille peal on näha jalatsijälgi. Terrassil, jalgtee poolses ääres, on näha valget värvi jalatsijälje fragmenti. Terrassil on terrassimööbel: kaks tooli ja laud. Kaks tooli asetsevad terrassil laua ja maja vahelises osas. Terrassil on vasakpoolses osas maas vaip. Laual on tuhatoos, käärid ja küünlaalused. Samuti on terrassil puidust kast, mille peal on erinevad taimed. Terrassilt pääseb elumajja. Elumaja välisuks on suletud, lukustamata. Elumaja välisukse ees on porimatil ja terrassil näha valget värvi värvimäärdumisi ja jalatsijälje fragmente. 98.1 Vaatlusega tuvastati, et elumaja välisuksest sisenedes on esik. Välisuksest otse on trepp, mis viib teisele korrusele. Trepist vasakul on avatud uks, mis viib kööki. Esikus vasakul pool, välisukse poolt vaadates, on tualettruum. Esikus on põrandal ja uksematil valget värvi värvimäärdumised ja valget värvi jalatsijäljed. Samuti on näha trepil valget värvi määrdumisi ning valget värvi jalajälgi, mis on suunaga teise korruse poole. Järgnevalt avatakse esikust vasakul asuv tualettruumi uks. Tualettruumis on uksest otse kilekott ja paberkott taaraga, riideesemed, eesti lipp, pappkastid, kaks ust, mis seisavad seina najal, ja muud esemed. Ukse ees põrandal on deformeerunud kujuga kaks plekkpurki ja metallist silindrikujuline nõu, mis on määrdunud valge värviga. Tualettruumis on ukse ees põrandal ja ukse ees oleval vaibal näha valget värvi värvimäärdumisi ja valget värvi jalatsi jälgi. Tualettruumi uksest paremal on 17 vastasseina ääres pesumasin ja nurgas tualettpott. Pesumasina uks on määrdunud valge värviga. Keset tualettruumi on valge värviloik ning loigu peal on külili asendis kahjustunud värvipurk kirjega „Green Line Wall; Seinavärv". Tualettruumi uksest paremal on kaks pappkasti, mis on määrdunud valge värviga. Valget värvi värvimäärdumisi on ka tualettruumi seintel ja muudel esemetel, mis on valge värviloigu läheduses. 98.2 Uksest sisenedes jääb paremat kätt ahi, mille aknapoolsel küljel on riidenagi. Riidenagis ripuvad mantel ja kotid. Kõige äärmine kott on punast ja kollast tooni ruuduline kandekott, mille sees on 0,5-liitrine plastmasspudel „evian". Pudel on täidetud läbipaistva vedelisuga. Pudel pakendatakse paberkotti, mis suletakse punast värvi „asitõend" kleeplindiga ja varustatakse selgitava sildiga (pakend nr SKV 1). Köögi põrandal on näha valget värvi värvimäärdumisi ja jalatsijälje fragmente. Määrdumised on põrandal köögiuksest kuni köögi valamuni, mis on uksest sisenedes vasakul pool. 98.3 Magamistuppa sisenedes on paremal pool riiul, millel on televiisor, raamatud ja muud esemed. Toa lõpus on paremal pool uks. Vasakul pool on voodi ja otse on kapp, kummut ning jalatsirest. Voodi kõrval, paremal pool, on öökapp, mille ülemisel serval on näha valget värvi värvimäärdumist (Vt fotod nr 79-80). Öökapi sahtlis on valge värviga määrdunud punast värvi rahakott. Rahakotis on erinevad kaardid. Rahakotist võetakse välja ja fotografeeritakse järgimised kaardid: Swedbank pangakaart E S nimele, LHV pangakaart E S nimele, töövõime kaart E S nimele, Eesti Vabariigi isikutunnistus E S nimele ning Eesti Vabariigi juhiluba K S nimele. Vaatluses on fikseeritud, et kaardid pannakse tagasi rahakotti ning rahakott tagasi öökapi sahtlisse. 98.4 Trepil ja teise korruse koridori põrandal on valget värvi värvimäärdumised ja jalajälje fragmendid, mis on suunaga vannitoani. Vannitoa uksel on valget värvi värvimäärdumised ukse alumises osas, ukse lingil ja uksel, ukselingi kohal. Vannitoa põrandal on valget värvi värvimäärdumised. Vannitoas on valget värvi värvimäärdumisi näha veel vanniriiulil, vannis, vannikardinatel ja vannitoa ukse sisemisel lingil.
35. Asitõendi vaatlusprotokollis ja CD-plaadil kõnega numbrile 112 on tuvastatud, et 10.07.2022 kell 07:25:54 on tehtud kõne telefoninumbrilt xxx häirekeskuse numbrile 112; 10.07.2022 kell 07.37.07 on tehtud kõne politseist numbrile 10.07.2022 112., kell 13.30.09 on tehtud kõne telefoninumbrilt xxx häirekeskuse, 11.07.2022 kell 09.24.03 on tehtud kõne telefoninumbrilt xxx Riigiinfo numbrile. Kõnedest nähtub, et helistajaks on meesterahvas, kes on mures oma tüdruksõbra pärast, keda jälitasid Xxxs, xxx mingid inimesed ja tahavad ta juurde sisse murda. Telefonile enam tüdruksõber ei vasta ning meesterahvas on tõsise mures. Tüdruksõbra nimi on E S ja helistajaks S K.
36. 27.07.2022 koostatud vaatluse protokollist ja DVD-R plaadist videosalvestustega, on vaadeldud patrullpolitseinike rinnakaamerate salvestusi. Tegemist on Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik 2 vormikaamera faili salvestisega kuupäevast 10.07.2022 10.07.2022 kella 07.31 saadi väljakutse Xxx linna, xxx aadressile. Väljakutse sisu: Teatajale helistas tema tüdruksõber ütles, et mingi kamp jälitas teda kuni koduni, tema lukustas end tuppa, nüüd on nad ukse taga ja tahavad sisse tungida, kõne katkes. Tagasi helistades enam ei vasta, helistaja mures ja palub kontrollida mis seal toimub, ise on xxx. Abivajav isik E S. E telefonile ei vasta, kutsub. Samuti on kajastatud kahtlustatava vestlus politseiametnikega ja sündmuskoha olustik aadressil Xxx linna, xxx 100.1 Nähtub, et naisterahvas toas olles hüsteeriliselt nutab, käib edasi tagasi, soovib end puhtaks pesta, riidesse panna. Selgitab, et ta on täiesti läbi pekstud, selgitab, et seal oli relv, 18 siis taas tahtis juukseid pesta, ei saa aru kuidas ta nüüd niimoodi läbipekstult tööle läheb. Sõnadest on kohati väga raske aru saada, ta ei taha, et tema mees teda sellisena näeb. Politsei palub naisterahval oma dokumendi otsida. Naisterahvas ei leia oma telefoni ja arvab, et ka see on nende poolt ära võetud. Seejärel palub naisterahvas, et teda üksi ei jäetaks ja politsei ära ei läheks. Nutab ahastavalt. 100.2 Kannatanu kirjeldab peksjana blondi naisterahvast ja temaga kaasa olnud meest. 100.3 Politsei tabab ühe rikkujatest ning näha on kuidas politseiametnik jookseb maja hoovis, väljub maja hoovist ja liigub piki teed eemal vastu liikuva paarimehe poole, kes liigub tema suunas tütarlapsega kellel on heledad juuksed ja seljas roosa jope. Tütarlaps väidab, et kutt jooksis ära. 100.4 Seejärel on kaamera vaateväljas näha kuidas tütarlaps toimetatakse politseibussi juurde, avatakse politseibussi uksed peale mida politseiametnikud suunduvad tagasi majja. Majas olles naisterahvas selgitab, et tal on koduloomad kass ja koer. On fikseeritud, et naisterahvas on endiselt hüsteerias, kardab et teda peksnud jõhkardid tulevad tagasi, süüdistab end miks ta pidi ütlema kus ta elab. Seejärel politseiametnik pildistab naisterahva vigastusi. Naisterahvas palub, et tema telefon talle tagasi tuuakse, mis ära võeti. Seejärel saabub kiirabi. 100.5 Kiirabile antud selgitused kattuvad sisuliselt täielikult kannatanu E. S poolt kohtus räägituga.
37. Asitõendi vaatlusprotokollis ja selle juurde lisatud fototabelis on vaadeldud ja fotografeeritud 05.08.2022 süüdistatavalt E. Ault ära võetud riideid. On fikseeritud, et äravõetud jope taskud on tühjad. Jope on nii eest kui ka tagant määrdunud valge värviga, rohkesti valge värviga määrdumised esinevad mõlemal varrukal, eriti mansettide piirkonnas. Kohati varrukatel, seljal ja hõlmadel on laigulised muru ja tolmumäärdumised. Vasakul hõlmal seestpoolt voodril sisemise tasku juures on ümmarguse kujuga 0,7 cm diameetriga põlenud äärtega riidekoevigastus.
38. 11.07.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis selle juurde lisatud fototabelis on vaadeldud kannatanu mobiiltelefoni I ja sellelt võeti bioloogilised proovid. On fikseeritud, et mobiiltelefon leiti xxx linnas asuva kahekordse elumaja terrassil. Elumaja ukse eest asub väike terrass, kust pääseb elumajja. Terrassil on terrassimööbel: kaks rotangist tugitooli, koos pehmete toolikatetega ja puidust madal diivanilaud. Samuti on terrassil puidust kast, mille peal on erinevad taimed. Pehmete patjade tõstmisel avastati puidust kastile lähema tugitooli padja all, tugitooli põhjal ekraaniga allapoole lilla värvi tagumise kaanega mobiiltelefon iPhone. Mobiiltelefon on väljalülitatud, ekraan terve. Kohus juhib tähelepanu, et fotodelt nr 46, milles nähtub vaade tõstetud istmekattega tugitoolile aadressil xxx nähtub üksnes telefon ning pangakaarte selle juurest ei leitud.
39. Asitõendi vaatlusprotokollis koos kõnede ja sõnumite logifailide ja fototabeliga on vaadeldud korduvalt kannatanu mobiiltelefoni. Sõnumid ja kõned, sh S K sõnumid, kõned süüdistatava E Auga, Swedbank pangaäpi ja Smart ID-kasutamine, 2 fotot kannatanust enne ja peale kuritegu. Protokoll on koostatud 26.07.
40. Juurde on lisatud CD-plaat vaatluse andmetega.
41. Asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga vaadeldi 11.07.2022 Xxxs xxx asuvat terrassi, korvtooli katte alt leitud kannatanu mobiiltelefoni i-phone. 19
42. Kohtule esitati ka Swedbank AS kontode väljavõtted nii kannatanu kui süüdistatava R. J. Blum pangakontode kohta. On tuvastatud, et kannatanu kontolt on teostatud 10.07.2022 raha ülekanne R.J. Blum kontole ja seejärel on raha tagasi kannatanu kontole kantud.
43. 19.07.2022 Swedbank AS vastuses selgitatakse, et kontolt xxx on 10.07.2022 150 eurot kantud Raul Julius Blumi kontole xxx. Makse on algatatud mobiilimaksena, kasutaja xxx - E S id_code xxx, ip aadress xxx, 10-07-2022, allkirjastatud Smart ID-ga. Kontolt xxx on 10.07.2022 150 eurot kantud E S kontole xxx, samuti makse algatatud mobiilimaksena, kasutaja xxx - RAUL JULIUS BLUM id_code xxx ip_aadress xxx, 10-07-2022, allkirjastatud Smart ID-ga Äpi puhul pole antud sessiooni lõpu aegu, on ainult sisselogimise ajad. Allkirjastatud kasutaja xxx logis Phone äppi sisse sellel päeval 4 korda: Mõlemal juhul olid kõikide logimiste IP aadressid samad, mis maksetel.
44. Kohtule esitatud 14.07.2022 vaatlusprotokollides koos CD-plaadiga vaadeldi 10.07.2022 kinnipidamise käigus süüdistatava E. Au poolt vabatahtlikult välja antud mobiiltelefoni Apple iPhone Xr. Ese ühendati vaatlusarvutiga mille abil saadi seadmes sisalduvatest andmetest failisüsteemi (File System) koopia. Esemest võeti välja SIM kaart ning tehti SIM kaardis olevatest andmetest loogiline koopia. Peale andmete kopeerimist ese komplekteeriti.
45. 13.07.2022 koostatud vaatlusprotokollis koos CD-plaadiga on vaadeldud süüdistatava R. J. Blumi poolt vabatahtlikult välja antud mobiiltelefoni Apple iPhone 1 1 (A2221). Ese ühendati vaatlusarvutiga mille abil saadi seadmes sisalduvatest andmetest failisüsteemi (File System) koopia. Esemest võeti välja SIM kaart ning tehti SIM kaardis olevatest andmetest loogiline koopia. Peale andmete kopeerimist ese komplekteeriti. 10.07.2022 saadetud sõnumid: „Tra tulge minu juurde vaadake kas mendid maja ümber“, „Ruttu“, „Jea ma mingi 3 tundi peidus“, „Tulge appi palun“, „Vaja aint vaadata kas keegi siin v ei“, „Tra ma annan alla lähen ise“, „Vahele jaan näeme 2 aasta prst“, „Mind ootab vangistus“, „Sain välja“, „Tra ma nii sitane“, „E kodus?“, „Palun ytle et su a kõik ok“, „Tra miks me sinna läksime miks sul oli vaja“,
46. 10.07.2022 on koostatud E. A läbivaatuse protokoll koos fototabeliga millest nähtub parema käe vasakul küljel hematoom koos marrastusega, vasaku käe sõrmedel marrastus, vaskaku käe keskmise sõrme küüs murdunud ja määrdunud veretaolise vedelikuga, isik üle terve keha määrdunud valget värvi vedelikuga.
47. Kohtule on esitatud E. Au kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 10.07.2022, millest nähtub E. Au kinnipidamise aeg ja koht.
48. Kohtule on esitatud ka R. J. Blum 11.07.2022 kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtub R. J. Blummi kinnipidamise aeg ja koht.
49. Kohtule esitati 13.07.2022 Harju Maakohtu määrus, millest nähtub,, et prokuratuuri taotlus R. J. Blumi vahistamiseks on jäetud rahuldamata ning R. J. Blum vabastati viivitamata kinnipidamiselt kohtusaalist.
50. 14.07.2022 kohaldati R. J. Blumi suhtes tõkendit - elukohast lahkumise keeld. Sellekohane määrus on esitatud kohtule.
51. R. J. Blumi ütluste olustikuga seostamise protokollis koos salvestusega DVD-R plaadil selgitab R. J Blum seistes aadressil xxx linn, et 10.07.2022 peale röövimist tema 20 põgenes sündmuskohalt aadressile xxx linn, sisenes hoovi, seejärel hüppas järgmisesse hoovi ning peitis ennast politsei eest. Kohas, kus tema ennast peitis, peitis tema ära ka relva, mida kasutati 10.07.2022 toime pandud röövimises. R. J. Blum kirjeldas, et relv on pneumorelv ning see on musta värvi. Seejärel R. J. Blum juhendamisel sõidetakse aadressile xxx Xxx linn. Kohapeal osutab R. J. Blum aia värvavale, kust tema sisenes kinnistu hoovi. Samuti selgitab R. J. Blum, et sealt edasi üle aia tema põgenes xx Xxx linn asuvale kinnistule. R. J. Blum selgitab ja näitab, kus tema ennast politsei eest peitis ning kuhu tema pani relva. R. J. Blum selgitab, et hoovis, kus on kaks rehvi ning metalli tükk, sinna alla peitis tema relva.
52. 05.08.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud ja fotografeeritud õhkrelva. On fikseeritud asjaolu, et relv on üle antud politsei lattu.
53. Asitõendi üleandmise ja vastuvõtmise aktist nähtub, et politsei lattu on antud E. Ault äravõetud riided ja sündmuskohal leitud 0,5l pudel ning E. Au ja R. J. Blum mobiiltelefonid.
54. Rahvastikuregistri väljatrüki kohaselt on E. A alaealine ja tema vanemad on S A ja K A.
55. R. J. Blum ja E. A kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning kohus avaldas nende ütlused KrMS § 294 lg 1 alusel. Nii E. A kui R. J. Blum on kohtueelses menetluses andnud üksikasjalikke ütlusi ning üldjoontes kattuvad need kannatanu ütlustega.
56. E A tunnistas ennast talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi osaliselt ning ei tunnistanud oma süüd

§ 141

lg 2 p 7.9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning 11.07.2022 ja 04.08.2022 andis E A kahtlustatavana ülekuulamisel järgmised ütlused:

1. Kõik algas sellest, kui ta läks koos sõpradega Raul-Julius Blumi ja K Õ 09.07.2022 kella 24.00 ajal baari nimega „xxx", mis asub Xxxs aadressil xxx. Seal nad jõid, veetsid aega. Ütluste kohaselt jõi E. A seal 2-3 klaasi alkoholiga siidrit ja paar lonksu rummi koos CocaColaga. Siidrid ostis E. A endale ise. Baari lasi teda sisse turvamees, kes tema dokumenti ei kontrollinud.
2. Mingi hetk tuli üks naisterahvas sõbra K Õ juurde ja kutsus endaga kaasa ja K läks koos selle naisega WC-sse. Sinna läks ka hädale mõne aja pärast sõber Raul ja kui ta tuli tagasi, siis ütles, et see naine ja K seksivad WC kabiinis. Rauli sõnu kuulsid ka teised inimesed. Keegi sellest seltskonnast pakkus minna WC-sse vaatama ning ka Aul tekkis sama huvi. Koos Rauliga läksid nad meeste WC-sse ning paljud talle tundmatud inimesed käisid kordamööda vaatamas. WC kabiinist kostus oigamine. Nad läksid koos Rauliga tantsupõrandale tagasi. Mõne aja pärast uuesti vaatama minnes nägi ta, et koridoris, meeste WC ruumi ees oli naisterahvas ja K, nende vahel oli umbes kaks meetrit ja A kuulis naise sõnu, mida ta ütles T M (hüüdnimega S), et „ta kasutas mind ära" ning A sai aru, et naine räägib Kist. See vihastas E. Aut, ta läks närvi, hakkas karjuma naise peale öeldes, et me kõik nägime, kuidas ta Ki WC sisse tõmbas. K ei rääkinud midagi, ta lihtsalt seisis nende taga.
3. Karjumise peale tuli baaridaam, ja ütles, et ta ise kuulis, kuidas samal õhtul see sama naine leti ääres pakkus meestele seksi. S kinnitas, et temal oli sel õhtul ka selle naisega seks. See naisterahvas oli umbes 20-25 aastat vana, ta oli peenike, umbes 170 cm pikk, tal oli pruunid õlgadeni juuksed, ta rääkis eesti keeles. Tema nime ei tea, aga S ütles, et naise nimi on E, perekonnanime ei öelnud. Mis kell naine vöis lahkuda, ei tea. 21
4. Kella 05:00 paiku baar tavaliselt pannakse kinni. Pärast naise lahkumist baarist tuli E. Aul mõte rääkida Eiga, kuna tahtis temalt küsida, kuidas ta saab niimoodi käituda ja miks ta süüdistas tema sõpra. Selleks küsis Slt, kas on tal selle naise kontakt ning S andis. Koheselt baaris olles ka E. A helistas sellele numbrile, kuid ta ei vastanud. E. A lahkus baarist koos R. J. Blumiga pärast sulgemist, see oli kella 05.00 ajal ning R. J. Blum saatis teda koju. Peaaegu oma kodu juures avastas ta Ei vastamata kõne ja helistas talle tagasi ning A küsis, kus ta elab, et temaga rääkida asjad selgeks. Raul oli lihtsalt kõrval, A ei rääkinud Rauliga sellest naisest, ei rääkinud, et tahab temaga kohtuda ja rääkida. Raul sai sellest esimest korda teada siis, kui toimus kõne Au ja Ei vahel. E vastas, et elab aadressil xxx Xxxs. Raul lihtsalt tuli kaasa, A seda ei palunud. Teel Ei majani nad küll rääkisid Rauliga, aga Eist ei rääkinud, hoopis vestlesid teistel teemadel. A mäletab, et helistas Eile uuesti ja küsis, et kas ta ikka ütles õige aadressi ning ta kinnitas, et aadress on õige. Esimese või teise kõne ajal Eiga ta ütles Aule vene keeles, et ta on lits, s.o. ŠLUJHA. A teab väga hästi, mida see tähendab vene keeles kuigi vene keelt E. A ei valda. Kuuldes temalt seda, muutus E. A vihaseks.
5. Ütluse kohaselt, kui nad Rauliga lähenesid Ei maja juurde, oli E väljas, aias. Tal seljas olid hoopis teised riided, midagi pidžaama moodi heledat värvi. Ei käes oli ka lillat värvi iPhone, mille ta hoidis käes niiviisi, et jäi tunne, nagu ta filmib neid. A sisenes maja territooriumile esimesena jalgvärava kaudu, mis ei olnud lukus, kuid suletud asendis. Raul sisenes tema järel. A tuli koheselt Ei juurde, surus ta maha, võttis tema käest telefoni ja küsis, et miks ta neid filmib. Vastust ta ei mäleta, kuid tõmbas telefoni Ei käest ära ning andis selle Rauli kätte. „Surusin maha" tähendab seda, et ta pani Ei pikali muru peale selili. Kuidas täpselt ta seda tegi, ei mäleta. A käis kunagi taipoksi trennis, mõned kuud, see vöis olla äkki 3-4 aastat tagasi. Edasi istus E. A oma ütluste kohaselt Ei kõhu peale ja hakkas hoidma randmest kinni vastu muru. E ütles talle, et ta on hull, et mida ta teeb. A tõusis püsti ning hakkas Rauli otsima, ka aias teda ei olnud ning ta ei tea, kuhu Raul läks. Kas ta Eit ka lõi, ei mäleta. Talle tundub, et istumine Ei kõhu peal kestis umbes 2 minutit, aga ei oska täpselt vastata. Aule tundus, et Ei ta selleks hetkeks löönud ei olnud, aga ta pole selles kindel. Pärast seda, kui püsti tõusis, tõusis E püsti ja jooksis majja ning A jooksis talle järgi. Miks E. A järele jooksis ei osanud E. A vastata. E jooksis WC ruumi sisse, mis asub maja välisuksest kohe vasakul esimesel korrusel. Ukse ta jõudis kinni panna, A jooksis ka sinna sisse ja lõi teda rusikaga näkku, aga kuhu täpselt ei tea. Mäletab, et lõi Eit mitu korda rusikaga näkku, aga mitu korda täpselt ei mäleta. E kükitas löömise ajal maas. Edasi võttis E põrandalt mingi topsiku, milles oli valge värv ja kallas E. Au värviga üle nii, et mõlemad olid värviga koos. E. A lõi siis teda uuesti rusikaga näkku ning löökide tagajärjel E. S kordagi ei kukkunud. Edasi läks E. A koridorilaadsesse ruumi ja püüdis veidi rahuneda, kuna ta väga kergesti ärritub ja läks esimest korda elus füüsiliselt inimesele kallale. Ta ei osanud ülekuulamisel seletada mis temaga juhtus, tundub, et „katus sõitis ära“. Narkootikume ta ei tarvita, psühhiaatrite ega psühholoogide poole pole kunagi pöördunud. Alkoholi tarvitab ta 12-13 aasta vanusest. Vanemad teavad seda, on näinud teda varasemalt purjus. Samas arvab E. A, et tal ei ole probleemi alkoholiga, kuna joob seda paar korda aastas.
6. Ütluste kohaselt siis kui E. A oli koridorilaadses ruumis, jooksis E WC ruumist välja trepist üles ning umbes samal ajal tuli väljast kuskilt majja ka Raul. A jooksis Eile järgi. Jällegi ei oksa vastata-miks. E jooksis teisel korrusel asuvasse vannituppa ja lükkas enda järel ukse kinni, A jõudis ukse lahti teha ja astus sama ruumi sisse. E jõudis võtta riidest lahti ja paljalt vanni minna, kükitas seal tühjas veeta vannis. A küsis temalt, et kes maksab talle jope kinni, mille peale E ei vastanud midagi, tundus, et ta nuttis. Seejärel tuli vannituppa ka Raul. Kuna E. Au jope oli rikutud, värviga koos, läks E. A oma ütluste kohaselt närvi ja lõi Eit paarkolm korda rusikaga näkku. Tõenäoliselt lõi teda parema käe rusikaga, kuna ta parema käe nukid on valulikud, kuid vasakul käel ei ole. Ütluste kohaselt, vannituppa sisse astunud Rauli 22 käes oli Ei telefon, ta vist lihtsalt hoidis naise telefoni enda käes. A lüsis uuesti Eilt, et kes maksab tema rikutud jope kinni, kuid E ei vastanud midagi. Edasi hakkas Raul küsima Eilt, mis on tema smart-id koodid, kuid E ei vastanud. Edasi küsis koode juba A. Miks - ei tea, lihtsalt läks kaasa. E oli ikka vait. Seejärel Raul võttis enda õlakotist gaasipüstoli ja pani Ei pea juurde, aga kuhu täpselt ei mäleta, Raul ütles Eile „ütle kood". E ütles koodi, aga numbrit ei mäleta. Raul koheselt sisestas Ei telefoni just saadud PIN ühe koodi ja koheselt Raul küsis PIN kahte. E koheselt ütles koodi, et Raul koheselt sisestas Ei telefonis PIN kaks koodi. Au meelest PIN kahte küsimise ajal gaasipüstoli Ei pea juures enam ei olnud, aga ta ei märganud hetke, millal Raul võttis relva Ei pea juurest ära. Ei A ega Raul ei püüdnud teineteist kuidagi peatada, kutsuda korrale. Edasi Raul ütles, et temal, s.o. Ei pangakontol on 150 eurot ja ta kannab neid enda kontole. E hakkas karjuma, lihtsalt karjus ja A pani talle vasaku käe suu ette, mispeale E hammustas tema vasaku käe keskmist sõrme.
7. Edasi Raul küsis, et mida A arvab sellest, et kanda raha tagasi Ei kontole ning A soovitas seda teha. Kas Raul raha ka tagastas, ta ei tea. Pärast seda jooksis A esimesena ära, Raul tema järel. Kui nad Rauliga hakkasid jalgväravast väljuma, märkasid nad lähenevat politseisõidukit, pärast mida nad läksid Teaduse 1 aeda tagasi ja põgenesid naabri aia kaudu. Majast lahkudes pani Raul Ei telefoni väljas oleva tugitooli (terrassi mööbli laadne tool) padja alla. A peeti kõrval maja olevast aiast, kus ta peidus oli, politsei poolt kinni. Mis sai Raulist — ei tea. Ülekuulamisel ei osanud E. A vastata, kui palju kordi ta kannatanut kokku lõi. Tema arust peksis ta teda ainult kas pea või näo piirkonda. Miks ta seda kõike tegi -ei oska vastata. E. A kahetses ülekuulamiselt puhtsüdamlikult tehtut. Raul pole talle öelnud, mida teha ega käskinud neid tegusid tegema.
8. Ühtlasi selgitas E. A ülekuulamisel, et 2022 aastal lõpetas ta xxx koolis, sinna saatis teda õppima Xxx linnavalitsus sest ta ei käinud korralikult koolis. Plaanib enda dokumendid saata xxx jätkamiseks, xxx erialal. Praegu elab Xxxs koos vanematega. Varasemalt ei ole kohtulikult karistatud. Lisaks selgitas veel A, et ta ei mäleta mis hetkel see täpselt juhtus, aga mingi hetk võttis Raul kuskilt vee pudeli, mis oli läbipaistvast plastikust, vist sinise etiketiga ja vist sinise korgiga. Pudel oli väike, võimalik 0,51 suurune. Raul ühtegi sõna ütlemata tegi midagi aga ta rohkem ei taha sellest rääkida. E. A ei tea miks ta seda tegi. Kuidas sellele reageeris kannatanu, ta ei mäleta ning märkis, et ta ei taha sellest üldse rääkida.
9. Raul elab Xxxs, aga mis aadressil E. A ei tea, ta on lastekodulaps. Ta käis E. Auga samas koolis, xxx ning E. A tunneb Rauli paar aastat. Nad on lihtsalt sõbrad, suhet neil ei ole. Rauliga sai ta sel päeval kokku enne baari minekut, mis ajal, ei mäleta.
10. 04.08.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel andis E. A ütlusi veel selle kohta, et saab aru millest teda kahtlustatakse. Ta tunnistab oma süüd osaliselt. Röövimise osas tunnistab oma süüd osaliselt — tunnistab, et peksis kannatanut, aga vähem, kui on toodud kahtlustuses. Ta ei mäleta, et oleks kannatanut relvaga ähvardanud ning Raulile ei andnud ta samuti ühtegi käsklust relvaga ähvardamiseks. Kannatanule kuuluvaid esemed pole ta võtnud. Röövimise episoodis tunnistab ainult peksmist. Mis puudutab vägistamist, siis selles episoodis ta süüd ei tunnista.
11. Kuigi E. A püüdis ütlustes oma süüd pisendada väitega, et tema hinnangul ta süüdistuses kirjeldatud kehavigastusi tervikuna kannatanule ei tekitanud, loeb kohus need ennast õigustavaks. Nimetatu aga ei anna veel alust lugeda E. A ütlusi ebausaldusväärseks. Sündmuste arengut ja kuulgu kirjeldavad nii E. A kui kannatanu sarnaselt, need kattuvad ka kirjalike tõenditega ning kogumis ei ole E. A oma süüd selles osas ka eitanud. 23
12. R. J. Blum tunnistas ennast talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi ning 12.07.2022 ja 04.08.2022 andis R. J. Blum kahtlustava ülekuulamisel järgmised ütlused:
13. Ütlustest nähtuvalt tunnistas R. J. Blum, et võttis kannatanu mobiiltelefoni, naise nimele väljastatud pangakaardi, raha summas 150 eurot naise kontolt, aga tagastas kõik tema poolt võetud asjad. R. J. Blum selgitas, et telefoni ja pangakaardi pani ühte kohta maja terrassil oleva tooli sisse ning raha kandis naise kontole tagasi. Tema käes oli ka T (hüüdnimega S) kuuluv gaasirelv, mis aga oli katkine ning ei töötanud. Ütluste kohaselt relvaga ta kannatanut ei ähvardanud, relvaga ähvardas kannatanut E.
14. Ütlustest nähtuvalt oli R. J. Blum 09.07.2022 koos E. Auga alates kella 23:
15. Nad kohtusid Xxxs asuvas baaris asukohas xxx. Koos nendega oli K Õ, V, M, E ja D, kelle perekonnanimesid R. J. Blum ei tea. Koos jõid nad alkoholi. R. J. Blum teadis ütluste kohaselt, et K seksis baari WC-s naisega E, kelle juurde koju läksid nad hiljem koos E. Auga. Ei koju läksid nad sellepärast, et baaris toimus konflikt Ee ja Ei vahel. E valetas baari töötajale, et väidetavalt K vägistas teda ja Eele see ei meeldinud. R. J. Blumi sõnul E valetas Ki peale, kuigi kõik nägid, et E ise kutsus Ki endaga kaasa ja kõik oli vabatahtlik.
16. E lahkus baarist kella 04:00 ajal. R. J. Blum ja E. A lahkusid baarist kella 05:00 paiku. R. J. Blum mäletab, et E ütles, et tal on Ei telefoninumber, et ta helistab ja tahab temaga kohtuda. Miks E tahtis seda teha, R. J. Blum ei teadnud, võib olla baaris toimunud konflikti pärast. R. J. Blum oli juures ja kuulis, kui E helistas naisele oma telefonilt ja küsis naiselt, kus ta elab ning E ütles oma elukoha. Mitu kõnet kokku oli, R. J. Blum ei teadnud, kuid aadress oli xxx Xxxs. R. J. Blumil endal Eiga mingit konflikti ei olnud ning ta oska vastata küsimusele, kas E kutsus teda kaasa. Ütluse kohaselt alguses R. J. Blum lihtsalt saatis Ee xxx majani, kuhu nad jõudsid kella 6-7 ajal hommikul. Territooriumi jalgvärav oli lahti, E sisenes esimesena, R. J. Blum tema järel. R. J. Blumile tundus, et E filmis neid, kuna hoidis käes sinist värvi korpusega telefoni iPhone. E haaras Ei käest telefoni ja vist viskas murule. Mis edasi toimus nende vahel R. J. Blum ei näinud, kuna läks koheselt majja, mille uks oli pärani lahti ning tahtis vaadata, kas on keegi kodus. Ta kontrollis mõlemad korrused, majas ei olnud kedagi. Edasi tegi ta terrassil ühe suitsu. E ja E olid sel ajal aias ja karjusid teineteise peale, mida täpselt R. J. Blum ei kuulanud. R. J. Blum ei mäleta mis riided Eil seljas olid. R. J. Blum ei tahtnud ütluste kohaselt naiste konfliktis osaleda ja läks majja kus ta jäi seisma esikus seina ääres välisukse juures. Naised tulid kohe tema järel samuti majja. Ei küsimusele, et mida R. J. Blum seal teeb, vastas R. J. Blum, et lihtsalt seisab. Naiste konflikt jätkus ning E läks mingisuguesse väikesesse ruumi kohe välisukse juures ning tema järel läks sinna ka E. E hakkas peksma Eit. Peksis rusikatega näkku, R. J. Blum nägi ainult kahte lööki. Samuti nägi ta, et E istub maas, aga miks — ei teadnud. Siis järsku kallas E Eele peale valget värvi, kust ta selle võttis, ei tea, kuid värvi pritsis ka R. J. Blumi jalgadele ja kätele. Mõlemad naised olid valge värviga koos. Ütluste kohaselt R. J. Blum kuulis, kuidas E ütles Eile, et mine pese ennast puhtaks. E läks teisele korrusele, trepis üles. Kindlasti ta ei jooksnud. E ja R. J. Blum läksid talle järgi. R. J. Blum ei osanud vastata, miks ta järgnes. Jõudes teisele korrusele, oli ta üksi 10 minutit mingisuguses köögi laadses toas ning E ja E olid kahekesi vannitoas. Köögi ja vannitoa vahel oli vahemaa umbes 2 meetrit. Vannitoa uks oli suletud asendis. R. J. Blum kuulis, et vannitoas voolas vesi ning ta otsustas samuti minna vannituppa. Nägi, et E oli vannis, ta istus ilma riieteta põlvedest kinni hoides ning E seisis vanni kõrval. E ütles Eile, et too peab talle jope kinni maksma. R. J. Blum mäletab, et sel hetkel oli tema käes Ei telefon, aga kuidas see tema kätte sattus, ei mäleta. R. J. Blum küsis Eilt tema Smart ID pin-koode. Kuna E kohe ei öelnud pin-koodi, võttis R. J. Blum kaasas olnud gaasirelva, mis oli R. J. Blum püksivärvli vahel paremal pool ja surus relva Ei pea peale kuskile ning küsis smart ID pin-koode. E kohe vastas ja ütles neile mõlemad pin-koodid. Kui E hakkas pin koode ütlema, 24 hakkas R. J. Blum neid koheselt sisestama Ei telefoni ja saigi juurdepääsu tema pangakontole Swedbankis. Ta nägi, et Ei kontol on 150 eurot ning otsustas kanda kogu raha oma kontole Swedbankis. Tehing toimus ja raha laekus R. J. Blumi kontole. Raha kandmise ajal ei olnud ta enam vannitoas vaid vist teisel korrusel köögis. Mida tegid sel ajal naised vannis, ei tea, ei kuulnud. Tehes ülekande, läks R. J. Blum vannituppa tagasi. Ta pani oma telefoni filmimise režiimile, võttis veepudeli ja pani pudeli Ei jalgade vahele, mitte sügavalt, torkavalt. Ta oli vait, ei nutnud ega oianud. E endiselt asus sel ajal samas asendis. Kust ta pudeli võttis, ei mäleta, arvatavasti oli see vannitoas kusagil. Miks R. J. Blum torkas Eit xx pudeliga, ei osanud poiss seletada. R. J. Blum ütluste kohaselt oli pudel väike 0,5 liitriline veepudel, läbipaistvast plastmassist. Pudelit R. J. Blum ei liigutanud vaid torkas pudeliga ja koheselt võttis pudeli ära ning tõesti ei oska seletada, miks seda tegi. Sellega kõik lõppes, tema ja E läksid minema. R. J. Blumi käes oli Ei telefon ja pangakaart. Pangakaardi võttis siis, kui just tuli teisele korrusele, mis asetses lihtsalt lahtiselt mingi riiulil. Lahkudes pani ta telefoni ja pangakaardi ühte kohta — terrassil oleva pehme mööbli padja alla. Raha kandis ta vabatahtlikult tagasi Ei kontole umbes 5 minuti pärast oma kontole kandmist, kuna ta teadis, et sellest tuleb pärast suur jama. Edasi hakkasid nad koos Eega lahkuma xxx territooriumilt ja R. J. Blum märkas, kuidas kohale sõidab politseiauto. Nad hüppasid Eega üle aia ja läksid peitu kõrval asuvasse maja hoovi ning R. J. Blum varjus metallist plaadi alla. Kuna E oli üleval, sai politsei ta kätte, R. J. Blum jäigi märkamatult sinna. Samasse kohta kus ta end varjas jättis ta maha ka kaasas olnud relva. Ütluste kohaselt oli R. J. Blum seal peidus umbes kaks tundi ja kui kõik lahkusid, lahkus ka tema, umbes 9 paiku hommikul.
17. Ütlustes R. J. Blum kahetseb kõike ja seda, et ta sinna üldse läks. 04.08.2022 andis R. J. Blum kahtlustavana ülekuulamisel veel ütlusi selle kohta, et tunnistab oma süüd täielikult ja midagi lisada varsematele ütlustele ei ole kahetsedes puhtsüdamlikult kõike.
18. Kohtu hinnangul on süüdistatava ütlused suures osas usaldusväärsed kuivõrd need kattuvad nii kannatanu ütluste kui ka teiste kohtule esitatud ja uuritud tõenditega. Kohtu jaoks ei olnud veenev asjaolu, et R. J. Blum pani ka pangakaardid koos telefoniga samale kohale. Kriminaalasjas on leidnud kinnitust, et pangakaardid jäidki kadunuks, olenemata kuhu R. J. Blum need enda sõnade kohaselt pani. 11.07.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja vaatlusprotokollis, milles vaadeldi kannatanu mobiiltelefoni fotodelt nr.46 nähtub vaade tõstetud istmekattega toolile kust kannatanu telefon leiti. On fikseeritud, et pangakaarte seal juures ei olnud seega ei saa usutavaks pidada R. J. Blumi väidet, et ta pani kõik asjad ühte kohta. Samuti ei ole usutav asjaolu, et R. J. Blumi püksivärvli vahel olevat relva kasutas E. A. Kannatanu ning E. A ütluste kohaselt kasutas seda justnimelt R. J. Blum ning kohtu hinnangul on R. J. Blum vastupidine väide ennast õigustav.
19. Kohtumenetluses kuulati üle ka tunnistaja K Õ. Kuigi tema ütlused otseselt tõendusliku teavet ei sisaldada on need olulised saamaks ettekujutuse, mis põhjusel 10.07.2020 kogu sündmuste ahel käivituda võis.
20. Tunnistaja K Õ andis 18.04.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tunneb süüdistatavaid. R. J. Blumi teab tunnistaja juba lapsepõlvest ning nad on koos Xxxs kasvanud, E. Aut tunneb mõned aastad. Tunnistaja suhted R. J. Blumi ja E. Auga on sõbralikud. E. S on ta korra näinud. 09.07.2022 läks ta koos R. J. Blumiga Xxx baari xxx, kuskil 23:00-00:00, et teha mõned õlled. E. S oli ka seal, kes tuli nende lauda ja nad hakkasid niisama rääkima. E. S oli alkoholi tarvitanud ja tuikus vist, aga tundus, et ta saab ümbritsevast aru. Mingil hetkel ta võttis tunnistaja käest kinni ning tunnistaja järgnes talle meeste WC-sse, kus neil oli seksuaalvahekord. Peale vahekorda, kui nad WC-st lahkusid, hakkas E. S rääkima et teda vägistati või midagi sellist ja see oli üsna ebameeldiv. Tunnistaja eeldas, et see võis tulla 25 sellest, et ta ei andnud kannatanule lootust. WC-s avaldas kannatanu tunnistajale armastust ja tunnistaja ei vastanud sellele ja ütles, et tema ei taha mingeid suhteid ja sellepeale kannatanu ärritus. Tunnistaja tegi peale seda R. J. Blumiga veel ühed joogid ja lahkus ja kuna oli ise ka joonud ei soovinud sellest teemat tõstatada.
21. Seda, et E. S pärast peksa sai, sellest tunnistaja eriti midagi ei tea ja R. J. Blumiga ta sellest rääkinud ei ole. Samuti pole ta kunagi palunud mitte kedagi, et keegi seda teeks. Miks E. A pärast kannatanu juurde läks, ei oska tunnistaja arvata ja peale sündmust ei ole ta sellest ei E. Au ega R. J. Blumiga rääkinud.
22. Kohtu hinnangul on tunnistaja ütlused usaldusväärsed kuivõrd objektiivselt ühtivad nad nii süüdistatavate kui kannatanu poolt räägituga.
23. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald võib ilmneda ähvardamises, kehalises väärkohtlemises või raske tervisekahjustuse tekitamises või sellega ähvardamises. Käesoleval järeldab kohus, et süüdistatavate puhul saab lugeda tuvastatuks kaks esimest koosseisu elementi.
24. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega, millega ongi kohtu hinnangul mõlema süüdistava poolt tegu toime pandud.
25. Kohtulikul uurimisel on selgeks saanud, et E. A, kutsudes endaga kaasa ilma põhjendusteta R. J. Blumi, läks kannatanu juurde eesmärgipäraselt klaarida temaga arveid ning ootamatult hakkas kannatanu kallal vägivallatsema. Pekstes kannatanut süüdistuses kirjeldatud viisil pani E. A toime

§ 121kvalifitseeritava kuriteo.

On tuvastatud, et kannatanu tundis valu E. Au füüsilise ründe tagajärjel, seda kinnitavad lisaks ütlustele ka kannatanul fikseeritud vigastused. Vägivald kasvas üle röövimiseks hetkest kui sündmustesse sekkus R. J. Blum. Kohus loeb tuvastatuks, et peksmise käigus kannatanu käest kukkunud mobiiltelefoni võttis R. J. Blum, kes oli E. Au järel samuti loata aeda sisenenud ning läks seejärel luba küsimata kannatanu elukohta, Xxxs xx asuvasse eramusse avatud välisukse kaudu, kust võttis esimese korruse magamistoa öökapist ära E. Sle kuuluvast rahakotist kaks väärtusetut E. S ja S. Kuke nimele väljastatud Swedbanki pangakaarti. Samuti loeb kohus tuvastatuks, et samal ajal kui E. A jätkas kannatu peksmist teisel korrusel asuvas vannitoas, nõudsid mõlemad süüdistatavalt sellel ajal temalt smart ID pin-koodide avaldamist, mida kannatanu ka tegi. Kannatanu ütlustest tulenevalt ütles kannatanu pin-koodid kuna ei suutnud taluda peksise tagajärjel tekkinud valu ja kartis E. Au poolt tekitatud lööke. R. J. Blum kasutades kannatanul sel moel saadud pin-koode, kandis kannatanu mobiiltelefonis, mille ta varem oli aias hõivanud, Swedbank äppi kaudu 10.07.2022 kell 07:26 kannatanu pangakontolt 150 eurot enda pangakontole. Seega kasvas E. Au poolt algselt mõeldud omavoliline kättemaksuaktsioon üle isikute grupis toimepandud röövimiseks. 144. Kuna R. J. Blum kandis kannatanule raha suhteliselt kohe tagasi kuivõrd sai aru, et on hakkama saanud jamaga leidis tema kaitsja, et R. J. Blumi tegevuses esineb

§ 601

koosseisuline tunnus ehk tegevkahetsus ning kohus võib kohaldada §-s 60 sätestatut või vabastada isiku karistusest, kui toimepandud teol on lõpuleviidud süüteo tunnused, kuid isik loobub vabatahtlikult teo edasisest toimepanemisest või kõrvaldab muul viisil ohu.

§ 60puhul tõi kaitsja välja, et R.

J. Blum ei tarvitanud vägivalda, st ei peksnud kannatanut. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. 26 145. Tegevkahetsuse säte sisaldab võimalust vabastada isik karistusest või kergendada karistust, kui tegu on küll õiguslikult lõpule viidud, kuid faktiliselt jääb õigushüve kahjustamata või muul viisil oht realiseerumata. Normi kohaldatakse ka muudele teodeliktidele, mis võivad olla küll õiguslikult lõpule viidud, kuid kus reaalne kahju jääb saabumata. Loobumine peab olema vabatahtlik – isik otsustab väliste asjaolude sunnita oma tegevuse katkestada, süüteovahendi hävitada, kaasosalisi takistada jms. Kui teo jätkamine on objektiivselt võimatu või vallandatud oht ei saagi realiseeruda, puudub käesolev tegevkahetsus. Kui tegu on õiguslikult lõpule viidud ja faktiliselt lõpetatud ning puuduvad käesolevas paragrahvis sätestatud tingimused, võib tulla kohaldamisele tegevkahetsus karistust kergendava asjaoluna § 57 lg 1 p 1 järgi (nt varastatu tagastamine). Kuigi on tuvastatud, et R. J. Blum otseselt kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud on

§ 200koosseis täidetud ja lõpuleviidud läbi E.

Au ja R. J. Blumi ühise tegutsemise, milles esimene kasutas füüsilist vägivalda, tänu millele sai võimalikuks R. J. Blumi poolt kannatanu asjade hõivamine ja ülekande tegemine. Asjaolu, et R. J. Blum raha hiljem tagasi kandis, omab tähtsust üksnes kergendava asjaolu kaalumisel. On igakülgselt tuvastatud, et reaalne kahju saabus kannatanule läbi füüsilise vägivalla ning nii kannatanu kui E. A ütlustega on tõendatud, et E. Au tegevust ei üritanud R. J. Blum mitte kordagi mitte kuidagi takistada. Seega moodustab R. J. Blumi tegevus

§ 21

lg 2 mõttes röövimise kaastäideviimise ka olukorras, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab kannatanule kuuluva asja.

1. Kohtu hinnangul tegutsesid mõlemad süüdistavad vähemalt kaudse tahtlusega, s.t erinevalt kavatsetusest ja otsesest tahtlusest ei pürgi toimepanija kaudse tahtluse puhul tagajärje poole ega tunneta seda ka kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks.
2. Kriminaalasjas kogutud materjalide pinnalt järeldub, et kumbki süüdistatavatest ei näinud sellist olukorra kulmineerumist ette. Käituti impulsiivselt ja mõtlematult, mille tulemusena realiseerus

§ 200sätestatud olukord ning eeltoodu alusel on R.

J. Blum süüdistus

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi ja E.

A süüdistus

§ 200lg 2 p 7, 9 järgi tõendamist leidnud ning õigesti kvalifitseeritud.

Süüdistus

§ 141lg 2 p 2 järgi.

148.

§ 141

lg 2 p 2 sätestab, et vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, kui see on toime pandud grupi poolt. Käesoleval juhul on prokuratuur jõudnud järeldusele, et süüdistavad kasutasid ära kannatanu seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama.

1. Suguühtesse astumine on mehe peenise viimine naise tuppe, aga ka mehe peenise viimine suhu või pärakusse, samuti mõne muu kehaosa või eseme viimine tuppe. Piiritlemiskriteerium, mille alusel eristada suguühteks kvalifitseeruvat seksuaalakti suguühteks mittekvalifitseeruvast, on see, et vähemalt ühelt poolt on tegevusse kaasatud suguorgan.
2. Vägivalla all tuleb mõista tegusid, mis on kirjeldatud §-des 120–
3. Vägivallaga on sisuliselt võrdsustatud olukord, kus süüdlane kasutab ära kannatanu seisundit, milles ta ei ole võimeline vastupanu osutama.
4. R. J. Blumi ja E. Aut süüdistatakse selles, et kuna kannatanu keeldus pin-koodi avaldamast, kasutas R. J. Blum ära kannatanu varasemast peksmisest ja alastusest tulenevat 27 abitut seisundit ning võttis 0,5 liitrilise plastpudeli, et sisestada seda kannatanule tuppe, kuid kuna pudel libises käest ära, sisestas ta tema tuppe oma vasaku käe sõrmed, mille tõttu kannatanu karjatas, sest tundis ebamugavust ning alandust. E. A ei püüdnud sekkuda ja katkestada R. J. Blumi õigusvastast tegevust.
5. Vägistamise objektiivne koosseis sisaldab suguühtesse astumist ja kolme alternatiivset sundimistegu, mille vahel peab olema finalistlik seos. Sundimisteod on vägivald ning vastupanu- või arusaamisvõimetuse ärakasutamine.
6. Kuigi R. J. Blum tunnistas ennast ka

§ 141

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi, ei tähenda see automaatselt seda, et kohus ta ka selles süüdi mõistab. Pigem veendus kohus kohtulikul uurimisel, et R. J. Blum sai ilmselgelt aru, et ta tegi midagi taunitavat, kuid juriidilise hinnangu sellele on andnud ikka prokuratuur.

1. Fakt, et n.ö vägistamine toimus, poleks mitte kunagi päevavalgele tulnud, kui R. J. Blumi telefoni läbivaatusel ei oleks sealt avastatud videofaile mida R. J. Blum ise vannitoas tegi. Isegi kannatanu ei saanud aru, et teda vägistati. Ka kohtuistungil kinnitas kannatanu, et tema midagi aru ei saanud. Vägistamise episoodis R. J. Blumi ülekuulatud ei ole. E. S günekoloogilist läbivaatust 12.07.2022 ei teostatud, samuti puuduvad andmed günekoloogilise läbivaatuse teostamise kohta kannatanu pöördumisel SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 10.07.
2. Seega on kohtu jaoks ainuke objektiivne tõend R. J. Blumi telefonist leitud 8 pildifaili ja 2 videofaili., mida on 13.07.2022 vaadeldud. 154.1 Esimeseks vaadeldavaks objektiks on videofail nimetusega „filtered-E329FFE08DD94C59-BAD1-932EFD7BIC84.mp4". Videofaili esimesel sekundil on näha meesterahva vasaku kätt, mis on valge värviga koos. Video teisel sekundil on isiku püksid (sinist värvi teksapüksid), mis on mustad ning valge värviga koos. Video kolmandal sekundil on isiku vasakus käes valget värvi jope, mis on määrdunud. 154.2 Teiseks vaadeldavaks objektiks on videofail nimetusega „IMG 1504.MOV". Videopilt on värviline, heliga, kestvusega 17 sekundit. Video kolmandal sekundil on näha, et alasti naisterahvas istub kükkis asendis vannis kus ei ole vett. Ta käed ja jalad on määrdunud valget värvi värviga. Vanni põhjas on dušiotsik, väike läbipaistev ilma korgita pudel ning 0,5 liitriline mineraalvee-kujuline helesinise korgiga läbipaistev pudel. Videokaamera vaateväljas liigub teise isiku vasak käsi, mis on valge värviga koos. Video neljandal ja viiendal sekundil on näha isiku vasak käsi. Sealjuures on kuulda, kuidas räägitakse: Naishääl I: tibukene, ütle mulle, kes mulle jope kinni maksab? Naishääl II: ma ei tea, kes sinu jope eest maksab Naishääl I: no vot Sina maksad! Vaadeldava videolõigu seitsmendal-kaheksandal sekundil on näha, et isik, kelle käes on kaamera, kummardab ette poole ja võtab vasaku käega, mis on määrdunud valge värviga, vanni põhja pealt 0,5 liitrilise „Evian" mineraalvee pudeli helesinise korgiga ning viib selle pudeli vannis alasti istuva naisterahva jalgade vahele. Videolõigu alates üheksandast sekundist on näha, kuidas pudel kukub isiku vasakust käest maha ja edasi liigub vasak käsi ilma pudelita, sirgete ja kokku pandud sõrmedega, otse jalge vahe suunas. Video kümnendal sekundil on näha kuidas vasak käsi paikneb kannatanu jalge vahel. Sealjuures on kuulda naise karjumist: aaaaa. 11-12 sekundil toimub kaameraga liikumine, teravat pilti toimuvast ei ole. Pärast seda, kui kaamera eemaldub vannis alasti istuvast naisterahvalt, eemaldub ka naiste jalge vahelt vasak käsi valge varrukaga. Video 1417 sekundil on näha alasti vannis istuv kannatanu E. S.
3. Prokurör sisustas video 10-nda sekundil naise karjumise just nimelt sellega, et kannatanu suisa karjub valust. Kohus hindab sellist järeldust meelevaldseks. Ei ole vaidlust asjaolus, et 28 ajaks kui sündmused olid arenenud vannituppa, oli kannatanu seal alasti. On tuvastamist leidnud, et E. A peksis kannatanut intensiivselt, ei ole kahtlust, et kannatanul oli valus ja ta ainus hirm oli uute löökide kordumine. Seega iga uus puudutus tema keha suunas võis tekitada hirmuröögatuse. Ei ole vaidlust ka asjaolus, et R. J. Blum kannatanu jalge vahel korraks toimetab. Ilmselt seda R. J. Blum ka oma süüks arvab. Kuid prokuratuuri poolt väita, et videost nähtuvalt toimub mõne muu kehaosa või eseme viimine tuppe on meelevaldne nii nagu on meelevaldne prokuröri väide selle kohta, et kannatanu ei mäleta, kas ütles pin koodi peale seda kui pudel tuppe sisestati või peksis tüdruk veel teda ja siis ta ütles PIN
5. Videofaili vaadeldi kohtus ning videofaili vaatles kohus kordavalt nõupidamistoas ning on täiesti võimatu järeldada, et toimub vägistamine süüdistuses kirjeldatud viisil, ammugi ei nähtu sealt PIN koodi ütlemine. Menetleja ise pole samuti sellisele järeldusele jõudnud vaatlusprotokolli koostades, kirjeldades video vaatluse tulemusi üheselt - viib pudeli vannis alasti istuva naisterahva jalgade vahele, vasak käsi ilma pudelita, sirgete ja kokku pandud sõrmedega liigub otse jalge vahe suunas. Ja ka selles ei ole vaidlust, et see pudel ja sõrmed jalgade vahele on jõudnud. Kuid väita nimetatu pinnalt, et toime on pandud ka vägistamine on käesoleva kohtu koosseisu hinnangul ilmvõimatu.
6. Nagu eelpool öeldud - kannatanu ise sellest aru ei saanud, tema suhtes pole ka tehtud ekspertiisi, mis võimaldaks tuvastada vägistamise asjaolusid. Kohtul puuduvad ka andmed pudeli ekspertiisi suhtes mida kohtueelses menetluses ometi pidanuks läbi viima kui taoline kahtlustus päevakorral on. R. J. Blumi ennast ülekuulatud selles episoodis ei ole ning video ei tõenda mitte kuidagi üheselt, et toime oleks pandud

§ 142lg p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu ning seetõttu tuleb R.

J. Blum selles süüdistuses õigeks mõista. 158. Otse loomulikult toob see kaasa ka E. Au õigeksmõistmise. Kuigi E. A on täiendavalt rääkinud, et midagi seal pudeliga toimus, tuli see kõik talle nii ootamatult, et isegi kui oleks võimalik rääkida R. J. Blumi süüst nimetatud kuriteo toimepanemises, ei saanud E. A kuidagi muutuda sisuliselt 10 sekundiks kaastäideviijaks vägistamise osas. R. J. Blumi süüdistus

§ 215lg 2 p 1 järgi.

1. Nimetatud süüdistuses tunnistas R. J. Blum ennast täielikult süüdi ning selles osas ei olnud osapooltel ka vaidlust. Lisaks väljatrükile selle kohta, et sõiduk xxx kuulus D B, väärteoasja materjalid nr: 2302,21,016914 koos fototabelitega ja sõiduki hoiukohta teisaldamise akt 27.11.2022 kinnitavad R. J. Blumi süüd ka tunnistaja ütlused.
2. Tunnistaja A M andis 18.04.2023 toimunud kohtuistungil ütlusi selle kohta, et töötades abipolitseinikuna on ta R. J. Blumiga tööalaselt kokku puutunud. 27.11.2021 töötas ta abipolitseinikuna Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonnas ning oli sel päeval autopatrullis koos M H. Kella 3-4 vahel olid nad vahetust lõpetamas ja sõitsid jaoskonda Xxxsse. Xxxst sõitis neile vastu sõiduauto xxx ja enne neid, võib olla neid märgati, keeras auto kõrvaltänavasse ära. Nad järgnesid sõidukile, andsid peatamise märguande. Sõiduk seda eiras, hakkas eest ära sõitma. Nad sõitsid Xxx vahel päris suure ringi, vahepeal kõnealune xxx põgenes ja sõitis pargitud sõidukitele otsa, lõhkus veel liiklusmärgi ja posti, sõitis otsa prügikastile ja lõpuks hülgas juht auto ja jooksis auto juurest ära. Auto oli avariiline. Autos oli kindlasti juht, kõrvalistujaid ei mäleta. Juhis tundis tunnistaja saalis ära R. J. Blumi. Kuna juht põgenes, kutsusid nad kohale patrulli koos koeraga, kuid koer kaotas jälje. Saadi ühendust sõiduki omanikuga, kes teadis roolis olnud isikut. Sõiduk teisaldati xxx parklasse. Vigastatud oli vasakpoolne eesnurk ja tiib. Algselt sõitis neile vastu terve auto. Ei enne ega pärast 29 tunnistajal R. J. Blumiga rohkem kokkupuuteid pole olnud. Kohtu hinnangul on A. M ütlused usaldusväärsed.
3. Kannatanu D B S loobus 17.04.2023 toimunud kohtuistungil KrMS § 71 lg1 alusel ütluste andmisest ning selgitas täiendavalt, et loobub tsiviilhagist kuna said oma venna R. J. Blumiga omavahel kokkuleppele. Auto on kodus tagasi, R. J. Blum on tema ees vabandanud ning materiaalseid ja moraalseid nõudeid kannatanul ei ole. VI Karistus
4. Süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kummagi süüdistatava suhtes ei tuvastanud. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 163. R. J. Blum pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning E.

A

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, milles süüdimõistmisel on seadusandja näinud ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb reeglina lähtepunktiks võtta sanktsioonis ette nähtud vangistuse keskmine määr ehk käesoleval juhul on karistuse mõistmise lähtepunktiks vangistus pikkusega 9 aastat.

1. Käesolevas kriminaalasjas on eriti oluline anda hinnang, milline oli süüdistatavate süü suurus nimetatud kuriteo toimepanemises. Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst.
2. Tõendite uurimise pinnalt on kohtu jaoks selgunud, et vägivalla kuritegu kannatanu suhtes E. Au poolt oleks aset leidnud ka juhul, kui R. J. Blum ei oleks temaga kaasa läinud. Kohus on juba lugenud tuvastatuks, et ei ole vaidlust selles, et isikute grupis rööv toime pandi, milles E. Aul oli kandev roll, kuna justnimelt tema peksis ja tekitas kannatanule füüsilisi kannatusi. On ka tuvastatud, et R. J. Blum peksmisesse ei sekkunud ja ei mahitanud ka E. Aut. On tuvastatud asjaolu, et R. J. Blum kasutas tekkinud olukorda ära ja võttis samal ajal majas ringi liikudes nii telefoni ja pangakaardid ning ühiselt nõuti ka kannatanult PINkoode, mille saamisel R. J. Blum ka kannatanu arvelt enda arvele ülekande tegi. On ka tuvastatud, et sisuliselt kandis R. J. Blum kogu raha ka koheselt tagasi. Nagu ülal kirjutatud, ei näe kohus sellises käitumises tegevkahetsust, kuid isiku roll toimepandus ei olnud suur. Sisuliselt on ka kannatanu kogu aeg väitnud, et noormeest ta ei kartnud kuna viimane oli passiivne.
3. Arvestades R. J. Blumi isikut on prokuröri hinnangul põhjendatud tema karistamine kogumis 6 aastase vangistusega. Vastab tõele, et R. J. Blumi näol on tegemist n.ö murelapsega, kes on õiguskaitseorganitele silma juba väga varasest noorusest ning tema register on muljetavaldav. Samas võttes arvesse käesoleva kuriteo süü suurust ja praeguseks kujunenud R. J. Blumi isikut ei pea kohus mõistlikuks teada karistada reaalse vangistusega. Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kohtul puudub veendumus, et saates R. J. Blumi reaalset vangistust kandma, saaks ühiskond tagasi õiguskuuleka kodaniku. Kohtul on tekkinud veendumus, et tegelikkuses on R. J. Blum panustanud vabaduses olles kõigiti selliselt, et veenda avalikkust, et ta suudab õiguskuulekalt käituda. Justnimelt vangistuses viibimine võib tihtipeale luua uusi kuritegelikke tutvusi, mis võib ka juhuslikult vangi sattunud inimese juhtida kriminaalsele teele. Hetkel on R. J. Blum noor täiskasvanu, kes teeb tohutuid pingutusi õiguskuuleka 30 käitumise suunas ning kohus ei usu, et vangistus temast parema inimese teeks arvestades ennekõike seda, et käesolevas kaasuses hindab kohus R. J. Blumi süü keskmisest väiksemaks.
4. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on R. J. Blumil kaks kehtivat kriminaalkaristust. 07.10.2020 karistati R. J. Blumi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 7, 8, 9 toimepanemise eest vangistusega kokku 9 kuud, mis jäeti täielikult tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseaja ning lisakohustustega. Kohtule esitatud kohtuotsusest on näha, et R. J. Blumi karistati 2019 aasta novembris toime pandud teo eest, teo toimepanemise hetkel oli R. J. Blum seega 14 aastane. Vähem kui aasta pärast peale eelmist karistust 08.07.2021 karistati R. J. Blumi

§ 121

lg 2 p 3 ja § 199 lg 2 p 7 liitkaristusega 11 kuud ja 26 päeva mis asendati üldkasuliku tööga kokku 356 tundi. Karistus sai täidetud 13.03.

1. Kohtule esitatud kohtuotsuse kohaselt karistati R. J. Blumi teo eest mille ta oli toime pannud detsembris 2020 olles siis juba 15 aastane. Seega on tuvastatud, et R. J. Blum rikkus 2020-ndal aastal määratud katseaja tingimusi pannes katseajal toime uue kuriteo.
2. Käesolevas süüdistuses etteheidetud kuriteo pani R. J. Blum toime 17 aastaselt. Ajas on teod läinud raskemaks kuid kuni käesoleva perioodini ei ole R. J. Blum uusi tegusid toime pannud. Ta on kahetsenud oma tegusid ning kohtumenetluses järjepidevalt tõdenud, et noorukiiga on olnud tema jaoks niivõrd keeruline ja raske ning kohtu hinnangul on R. J. Blum sattunud nendesse olukordadesse pigem läbi selle, et puudulik on olnud tugivõrgustik, peresuhted ning juba ainuüksi keskkond ei ole soosinud probleemidesse mittesattumist. Arvestades asjaolu, et R. J. Blum oli kõikide eelkirjeldatud tegude toimepanemise ajal alaealine, esimeste kehtivate karistuste ajal 14 ja 15 aastane, asjaolu, et peale viimase karistuse täitmist ei ole kohtule teadaolevalt R. J. Blum probleemidesse sattunud, ta lõpetas vaatamata rasketele elutingimustele kooli ja soovib astud sõjaväkke on kohtul põhjendatud alus pidada veenvaks R. J. Blumi soovi olla edaspidi õiguskuulekas. Kohtu hinnangul ei saa ega tohi noori lahterdada sarnaselt nagu täiskasvanud, juba välja arenenud ajuga inimesi. See pole loomulikult õigustus toime panna süütegusid kuid käesoleval juhul olukord kus prokuröri hinnang, et see noor inimene tuleks reaalset pikaajalist vangistust panna kandma, ei tugine kuidagi eripreventiivse analüüsi tulemustel. Arvestama ei pea mitte ainult juriidilist kvalifikatsiooni vaid ka teo asjaolusid tervikuna, isikut ja teda iseloomustavaid andmeid ning kogumina analüüsida mis võiks mõjutada seda noort inimest panna õiguskuulekama tee poole astuma. Kohus ei nõustu prokuröriga, et R. J. Blumi puhul on proovitud erinevaid võimalusi ja kõik on olnud edutu kuivõrd siinkohal on R. J. Blumi puhul tegemist abivajava isikuga, kes on seda abi vajanud juba väga varajasest lapsepõlvest. Seda abi pole suudetud anda, võib-olla pole osanud R. J. Blumi seda ka osanud paluda või vastu võtta aga seda ei saa talle tema noore ea tõttu ette heita.
3. Kohus väidab, et mitte ükski laps ei tohiks kasvada sedavõrd keerulistes oludes ja hooleta nagu see on läinud R. J. Blumiga. Ilmekalt iseloomustab R. J. Blumi elukäiku kohtule esitatud Xxx Linnavalitsuse vastus 15.07.2022 nõudekirjale, millest nähtub, kuidas seda last „solgutatud“ siia-sinna, suutmata tema eest hoolt kanda. Ja vaatamata sellel tõdeb ka Xxx Linnavalitus - on näha, et R. J. Blum soovib ja püüab loobuda antisotsiaalsest käitumisest ja teeb koostööd, kuid arvestades tema keerulist lapsepõlve ja varasemaid traumeerivaid kogemusi, siis on muutuste protsess pikaajaline.
4. R. J. Blum on pöördunud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla xxx ambulatoorsetele vastuvõttudele korduvalt ajavahemikul 24.07.2015-22.03.2019, diagnoos: xxx. xxx ravil on R. J. Blum viibinud ühe korra perioodil 08.0622.06,2015, diagnoos: xxx, kaasuvate diagnoosidena: xxx, mis omakorda kinnitab, et R. J. Blumi käitumine ei ole alati tema enda kontrolli all ja suutmatuse või tahtmatusega täiskasvanute poolt teda toetada ja tema 31 probleemidega tegeleda, on ühiskond hoopis ise aidanud kaasa sellise isiksuse kujunemisele, keda soovitakse nüüd isoleerida ühiskonnast kui ebamugavat tegelast.
5. Riik s.h kohus tegeleb käesoleval juhul tagajärgedega ning kindlasti ei ole R. J. Blumi karistamine reaalse vangistusega käesoleval juhul lahendus kuivõrd ühiskonnast isoleerimine sedavõrd pikaks ajaks nagu prokurör taotles ei kujunda seda noort inimest õiguskuulekaks vaid vastupidi.
6. R. J. Blumi süü süüdistus

§ 215lg 2 p 1 järgi hindab kohus samuti keskmisest väiksemaks.

Kohtuistungil kannatanu (R. J. Blumi õde) loobus tsiviilhagist ja selgitas, et neil on omavahEed erimeelsused lahendatud, R. J. Blum on oma tegu kahetsenud ning siiralt vabandanud. 173. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et R. J. Blumile tuleb karistuste näol anda ikkagi võimalus karistust kanda vabaduses, karistades teda miinimumlähedase vangistusega ning kohaldada tema suhtes

§ 74sätteid.

Küll peab kohus vajalikuks kriminaalhooldusnõuete täitmise ajal määrata R. J. Blumile lisakohustused käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Seega mõistab kohus R. J. Blumi süüdistuses

§ 200lg 2 p 4, 7, 9 järgi süüdi ja mõistab karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

Süüdistuses

§ 215

lg 2 p 1 järgi mõistab kohus karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, millest maha arvestada

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 11-13.07.2022, so 3 päeva.

§ 74lg 1, 3 alusel määrab kohus, et mõistetud karistus 3 aastat, 3 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täi

Eult täitmisele, kui R. J. Blum ei pane 3 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle

§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata R.

J. Blumile lisakohustused käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 174. E. Au süü

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tunduvalt suurem kui R. J. Blumi oma. Ei saa kuidagi märkimata jätta, et E. Au poolne rünne on sedavõrd intensiivne, et kannatanut ei olnud võimalik fotode järgi äragi tunda. Vähe tähtis ei ole ka asjaolu, et E. A ise kinnitas, et on mõned kuud tegelenud tai poksiga, seega jääb ainult jumalat tänada, et pekstes kannatanut sedavõrd intensiivselt rusikatega pähe, on kannatanu ka tänasel päeval veel meiega ning ei tekkinud pöördumatuid kahjustusi.

1. E. A on ka Xxx linnavalitsuse tähelepanu all alates 2019 märtsist seoses kodust ära jooksmistega, teda suunati kanepi tarvitamise tõttu programmi „Puhas tulevik“, tegeleti pere nõustamisega, sest ta ei käinud ka koolis, kuid asjad ei paranenud. 2019 suunati samuti xxx kooli, kuid ära jooksmised jätkusid, koolist oli palju puudumisi ja on tuvastatud, et ta elas sel perioodil mingi noormehe juures. xxx xxx iseloomustab E. Aut kokkuvõttes hästi mässumeelsest tüdrukust, kes alguses koolist põhjuseta puudus ja ei olnud motiveeritud õppima, sai xxx meeldiv, asjalik ja kohusetundlik noor neiu.
2. E. A on alaealine, ta on varem karistamata ning ta on oma süüd kahetsenud ja kannatanu ees vabandanud. Ta õpib hetkel xxx, xxx esimesel kursusel. Esmaspäevast reedeni elab ta xxx, ühiselamus aadressil xxx. Laupäeval ja pühapäeval elab ta aga oma vanematega aadressil xxx. Rühmajuhataja xxx iseloomustuse kohaselt on E koolis eeskujulik õppija ja hea suhtleja. Õppegrupis saab kõigiga hästi läbi ning õpetajatega suhtlemisel on aktiivne. Põhjuseta puudumisi ei ole. Klassis pakub välja häid ideid ning aitab neid teostada. Ee õppeedukus on 32 hea ning õppevõlgnevusi ei ole. Tundub esmasel vaatlusel, et õpitav eriala pakub ka huvi. Motivatsiooni õppida jagub ka teistele jagamiseks. Tundub, et klass on usaldanud ka Eele klassiliidri roll ja sellega saab ta suurepäraselt hakkama. Klassikaaslased kirjeldavad teda kui head sõpra, kellele saab alati loota.
3. Seega on kohtule nähtav E. Au soov õppida ja omandada eriala. Kohtu hinnangul saab jaatada, et E. A on teinud kahetsusväärsest juhtumist järeldused ning tegemist oli tema elus esmakordse seaduse rikkumisega.
4. Tsiviilkostja K A selgitas samuti 19.04.2023 kohtuistungil, et tüdrukuga on olnud igasuguseid aegu, kuid perekond on toetav ning Ee arengul hoitakse silm peal. Hetkel õpib ta xx xxx. Kodus on kõigil lastel oma toad, ruumipuudust neil pole.
5. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleval hetkel E. Au karistamine ei ole otstarbekas ning E. Au suhtes on võimalik kohaldada mõjutusvahendit. Karistusõigus eeldab nimetatud vanuses alaealiselt arusaamist oma teo keelatusest või võimet oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida, kuid see võime pole alaealisel samaväärne täiskasvanuga alaealise sotsiaalse ebaküpsuse tõttu.

§ 87

sätte eesmärk on vältida alaealise karistamist ja saavutada karistusõiguse ülesannete täitmine pigem mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamisega. Seega määrab kohus E. A süüdi mõista süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi ning kohaldades

§ 87

sätteid vabastada ta karistusest seoses mõjutusvahendi kohaldamisega.

§ 87lg 1 p 6 alusel peab kohus põhjendatuks allutada E.

A 12 kuuks käitumiskontrollile, kus ta on kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid.

Kohus peab põhjendatuks

§ 75lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata E.

Aule lisakohustused käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. VII Tsiviilhagi.

1. Kannatanu E. S loobus kohtistungil osaliselt varalise kahju nõudest ja nimelt loobus ta taksoarvete hüvitamisest summas 73 eurot, AutoCAD programmi eest tasumise kohta, kuna reaalsuses ta seda programmi ei ostnudki.. Ta soovib remondikulu 416 eurot ja kahe pangakaardi maksumuse ning moraalse kahju hüvitamist. Värvi kahjustused olid igal pool põrandal ning selle remontöödeks tasus kannatanu ema 416 eurot. Ise ta emale seda raha hüvitanud ei ole.
2. Moraalne kahju oli esitatud summa 5000 eurot, mis seisneb vigastuste saamises läbi peksmise. Kannatanul oli väga tugev näo paistetus, silmad olid täiesti kinni, paranemine võttis kuid. Suguorganitel vigastusi ei olnud, samuti ei olnud jäävaid kahjustusi. Kannatanu vajas teraapiat ning võtab antidepressante, mis on tal ärevuse vastu välja kirjutatud.
3. Tsiviilhagi osas jäi tsiviilkostja K A kidakeelseks ning pigem vaidles sellele vastu. Isa ei eita, et juhtunu on toimunud, kuid tsiviilhagi summad tunduvad ebamõistlikud ning jätab selle lahendada kohtu äranägemisel.
4. Kaitsjad leidsid, et kahju on jäetud kannatanu poolt tõendamata. Kohtuistungil on kannatanu esitanud maksekorralduse, millest nähtub, et K S on teinud ülekanne E Kile summas 416 eurot, selgitusena on märgitud ülekanne. Esiteks ei ole arusaadav, kes on E K ja miks on talle ülekanne tehtud. Teiseks, ei ole arusaadav, millised tööd on tehtud. Kolmandaks kannatanu ütluste kohaselt maja, kus sündmus on aset leidnud, kuulub tema emale ning ema vara sai kahjustatud, järelikult tsiviilhagi on esitatud vale isiku poolt. Ema antud kriminaalasja 33 raames ülekuulatud ei ole olnud. Tsiviilhagi varalise kahju väljamõistmiseks ei ole põhjendatud.
5. Mittevaralise hüvitise määramisel paluvad kaitsjad arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Süüdistatavad olid kuriteo toimepanemise ajal alaealised ja on korduvalt pärast toimunut ja kohtuistungil avaldanud siirast kahetsust ning vabandanud kannatanu ees.
6. TsMS§ 429 lg 2 alusel, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse ning kohus võtab hagist loobumise vastu. Kuna kannatanu loobus taksoarvete hüvitamisest summas 73 eurot ja AutoCAD programmi eest tasumise kohta, siis selles osas vaidlust ei ole. Samuti loobus kannatanu osaliselt remondikulude tasumise summalt ning soovis talle üksnes 416 euro hüvitamist.
7. Kannatanu on ise kohtule kinnitanud, et tegelikkuses hüvitas remondikulud tegelikult tema ema K S, kellele ka elukoht kuulub. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et tema ise emale kahju hüvitanud ei ole. Seega nõustub kohus kaitsjate seisukohaga, et tsiviilhagi on esitatud vale isiku poolt ning selles osas tuleb E. S hagi varalise kahju nõudes jätta rahuldamata. Põhjendatud on varalise kahju nõue uute pangakaartide tegemiseks ning selles osas tuleb E. S tsiviilhagi rahuldada.
8. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanule tekitati tervisekahjustused ning kohtu hinnangul on ilmne, et kannatanu tundis füüsilist valu ning sündmus lõi ka mõneks ajaks sassi tema tavapärase elukorralduse.
9. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise hüvitise määramisel arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
10. Süü suurusele andis kohus hinnangu süüdistatavatele võimalikku karistust mõistes, leides, et E. Au suhtes on võimalik kohaldada mõjutusvahendit ning R. J. Blumi on võimalik mõistetud vangistusest vabastada allutades ta käitumiskontrollile. On fakt, et süüdistatavad olid kuriteo toimepanemise ajal alaealised ja on korduvalt pärast toimunut avaldanud, et neil on väga kahju. Süüdistatavate kahetsus oli kohtu hinnangul väga siiras, kannatanu osales kohtuistungil ja kuulis süüdistatavate sõnu. Mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.
11. Kohtu hinnangul on võimatu õigustada süüdistatavate tegu, kuid märkimata ei saa kuidagi jätta kannatanu poolset teopanust toimunusse. Kannatanu ise andis neile korduvalt oma aadressi ja lubas enda juurde tulla, vaatama asjaolule, et tunnistaja S K korduvalt telefonis selgitas talle, et ta seda kindlasti ei teeks. See sündmus oleks jäänud olemata, kui kannatanu ei oleks võhivõõrale helistajale oma isiklikku aadressi andnud ning neid enda poole lubanud. Kohus toonitab ka, et kannatanu näol on tegemist täiskasvanud inimesega. Arvestades tekkinud tervisekahjustusi, kohtus uuritud tõendeid kogumina ning varasemat kohtupraktikat peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 1200 eurot mida tuleb toimepanijatel hüvitada solidaarselt. 34 VIII Menetluskulud
12. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. Kohus vabastas E. Au karistusest kohaldades talle mõjutusvahendit

§ 87

lg 1 p 6 alusel ning sellega seoses on tekkinud menetluskulud - kaitsja tasu kohtueelses menetluses 705.60 eurot ning kohtumenetluses kaitsja tasu 3 999.60 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda. 192. Samuti jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda R. J. Blumi määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 830.40 e