3-24-390/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-390 Määruse kuupäev 12. veebruar 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Maivo Kärdi (Kärt) taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks RESOLUTSIOON Jätta Maivo Kärdi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD 1. Maivo Kärt (taotleja) esitas 6. veebruaril 2024 Riigikohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat, et koostada Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) sätetest lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) vastuvõetav kaebus. Taotleja soovib riigi õigusabi seoses haldusasjaga nr 3-23-2820. Riigikohus ning teised kohtud on koostanud taotleja põhiõigusi ja vabadusi rikkuvad kohtulahendid. Taotleja ei nõustu Riigikohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 2024. a lahendiga. Kohus ei ole olnud erapooletu, kuivõrd taotleja kaebas teiste kohtunike tegevuse peale. Viimati nimetatud kohtunikud kuritarvitasid sihilikult, tahtlikult ja teadlikult ametist tulenevat võimu ja ametipositsioone, koostades kohtulahendi, millele ei kirjutanud alla mitte ükski kohtunikest, kes taotleja vaidlustatud määruse tegid. Taotleja viitab HKMS § 199 lg 1 p-le 3 ning selgitab, et kohtud on rikkunud EIÕK art 3. Riigikohus edastas Maivo Kärdi taotluse 9. veebruaril 2024 lahendamiseks Tartu Halduskohtule. KOHTU SEISUKOHT 2. Kuna taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine vastavalt RÕS § 37 lg-le 2 ja § 10 lg-le 31 halduskohtu pädevusse (Riigikohtu erikogu 28. veebruari 2022. a määrus asjas nr 3-21-3011, p-d 4-6). Seega vaatab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse sisuliselt läbi. 3-24-390 3. RÕS § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab sama seaduse § 6 lg 1 nõuetele, võib samas seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui:

1. a)kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või
2. b)kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist. 4. Taotleja soovib riigi õigusabi, et pöörduda EIK-i seoses haldusasjaga nr 3-23-2820. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja esitas eelnimetatud haldusasjas 8. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et koostada halduskohtule hüvitamiskaebus. Tartu Halduskohus jättis 12. detsembri 2023. a määrusega Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, kuna kohtu hinnangul on taotleja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Taotleja esitas 13. detsembril 2023 eelnimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus samal päeval tehtud määrusega tagastas. Ringkonnakohus selgitas taotlejale, et ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav. Vaatamata eeltoodule esitas taotleja 15. jaanuaril 2024 ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse. Riigikohtu halduskolleegium tagastas 6. veebruari 2024. a määrusega taotleja määruskaebuse, kuna taotlejal puudub ringkonnakohtu määruse peale edasikaebeõigus. 5. Taotleja märgib, et kohtud on rikkunud EIÕK art 3, mille järgi ei või kedagi piinata ega ebainimlikul või alandavalt kohelda ega karistada. Taotleja heidab kohtutele ette HKMS § 199 lg 1 p 3 rikkumist. Eelnimetatud sättest tulenevalt peab kõrgema astme kohus tühistama alama astme kohtu lahendi kaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saatma asja uueks arutamiseks alama astme kohtusse, kui kohtunik ei ole lahendile alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole lahendile alla kirjutanud või lahendile on allakirjutanud muu kui selles märgitud kohtunik. Tartu Halduskohtule ei ilmne haldusasja nr 3-23-2820 materjalidest, et kohtud oleksid taotleja kirjeldatud menetlusõiguse normi rikkunud. Kõik kohtulahendid on nõuetekohaselt allkirjastatud. Seega ei nähtu kohtule, et Eesti riik oleks haldusasja nr 3-23-2820 menetlemisel pannud taotleja suhtes toime EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide võimaliku rikkumise. EIK-i kaebuse esitamiseks ei piisa üksnes sellest, et avaldaja hinnangul on siseriiklik kohtumenetlus tema suhtes olnud ebaõiglane. Asjaolu, et avaldajat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt avaldaja õiguste rikkumist. EIK ei ole täiendavaks edasikaebevõimaluseks Eesti Vabariigi kohtute lahendite peale (vt ka Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-18896, p-d 11-12). Seega oleks taotleja EIK-ile esitatav kaebus selgelt põhjendamatu vastavalt EIÕK art 35 lg 3 p-le a. 6. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Maivo Kärdi riigi õigusabi taotluse RÕS § 37 lg 3 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2