← Eesti

2-23-16359/14

Obsah (6)§ 100§ 15§ 96§ 101§ 102§ 143

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-16359 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Narva Kohtuasi P Ž hagi R Z vastu elatise nõudes

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

  1. Elatis tuleb tasuda T Z arveldusarvele XXX iga kuu
  2. kuupäevaks. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

  1. Arvestada kohtumenetluse ajal R Z tasutud elatise makseid.
  2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 1

(5)Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
  1. P Žilikov (hageja) esitas hagi R Z (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja elab emaga, kostja ei ole lapse sünnist saadik perega koos elanud, kuid toetas hagejat kuni
  2. aasta septembrini. Viimase 1,5 kuu jooksul ei ole kostja lapse suhtes oma kohustusi minimaalse elatissumma ulatuses täitnud. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Hageja nõuab elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas alates hagi esitamisest.
  3. Kostja hinnangul sisaldab hagi valeandmeid ja -väiteid. Hageja ema ei kanna kõiki hagejaga seotud kulusid ise, selles osalevad kostja ja kostja sugulased. Kostja on teinud hageja elukohas remonti, ostnud hagejale asju ja toitu, remontinud kodumasinaid, osalenud hageja kasvatamises. Alates jaanuarist 2020 on kostja kandnud hageja ema arveldusarvele umbes 19 500 eurot. Toetuse ajutise vähenemise põhjuseks on olnud kostja töötus. Alates septembrist 2023 on kostja ja kostja sugulased andnud hageja emale ca 70 sularaha, kostja ostis lapsele hügieenitooteid, valmistas süüa ja kandis hageja ema kontole 430 eurot. Hageja ema on takistanud kostja suuremat osalemist lapse kasvatamises ja hagejaga suhtlemist. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, selgitada hageja emale

§ 15‒20 sätted ja koostada lapsega koos olemise ajakava.

KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4.

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

  1. Kostja on hageja isa (dtl 5), kes ei ela hagejaga koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejale elatist.
  2. Hageja nõuab elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas. 7.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4). 2

(5)8. Indekseeritud baassumma on praegu 249,78 eurot. 3% keskmisest brutokuupalgast 50 eurot 55 senti. 9.

§ 101

lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest, lapsetoetus on hageja seadusliku esindaja kinnitusel 80 eurot kuus. Elatise miinimumsumma on seega 260,33 eurot (249,78+50,55-40). 10. Mahaarvamisteks

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole.

Kumbki pool ei ole väitnud, et hageja viibiks kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Kostja on esitanud kohtule lapsega koosoldud aja arvestuse novembris ja detsembris 2023 (dtl 220). Päevi tuleb arvestuse järgi näiteks detsembris küll 13, aga hageja on olnud kostjaga ainult päevasel ajal, kõige rohkem 10 tundi ja 45 minutit, enamasti 3,5 tundi, st mitte ööpäev. Ka kõiki tunde kokku liites saab tulemuseks vaid 2,8 ööpäeva. Kuna lapsi on üks, ei tule vanusevahet arvestada. 11.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu. Kostja on küll oma sõnul töötu, kuid otsib tööd. Vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ka ajal, mil ta on töötu, ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Kostja esitatud kontoväljavõte ei näita töötutoetuse saamist novembris ja detsembris 2023 (dtl 54‒55), laekumised on eraisikutelt, sularaha sissemaksetest ja Revoluti kontolt. Detsembris oli laekumisi kokku 336,81 eurot, mis sularahalaekumisi arvestades ei pruugi olla kostja kogu sissetulek. Hageja seaduslik esindaja on oma töötasuks nimetanud 689 eurot (dtl 3) ja lapsele kuluvaks summaks kuus 480 eurot (dtl 4). Hageja sissetulek on seega vähemalt novembris kostja sissetulekust küll suurem, kuid mitte sel määral, et ta suudaks last täies ulatuses üksi ülal pidada või et õigustada vanemate oluliselt erinevat panust lapse ülalpidamisse.
  2. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmise korral miinimumsummas osutuks vähem kindlustatuks kui hageja. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja kostja ainus laps.
  3. Kostja on väitnud, et on kandnud hagejaga seotud kulusid ning esitanud selle tõenduseks oma kontoväljavõtte alates maist 2023 (dtl-d 36‒55), kontoväljavõtte ehitusmaterjalide ostmise kohta detsembrist 2020 kuni juulini 2023 (dtl 82‒83), toidupoe tšekid alates juulist 2022 kuni detsembrini 2023 (dtl-d 84‒127, 157‒172, 214‒215), samuti tšekid mänguasjade, tööriistade jms ostmise kohta aastatest 2020‒2023 (dtl-d 128, 129‒156, 173, 211‒212). Mõned tšekid on esitatud korduvalt. Kulude hulgas on selgelt lapsega seotud kulusid, nt mänguasjad ja mähkmed, kuid ka palju selliseid, millel seost lapsega ei ole, nt kohv, kassitoit. Pole seega kahtlust, et kostja on hagejale kulutusi teinud. Samas nõuab hageja elatist alates
  4. novembrist 2023, enamus kulutusi on tehtud varem ega ole seetõttu asja lahendamisel olulised. Alates hagi esitamisest on tehtud vaid paar üksikut kulutust. 15.

§ 100lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda 3

(5)ülalpidamist muul viisil. Kostja ei ole esile toonud, et esineks mõjuv põhjus elatise maksmises muul viisil või et vanemad oleksid kokku leppinud, et kostja maksab elatist hagejale toidu ja mähkmete ostmise teel.
  1. Kostja on ka väitnud, et on kandnud hageja emale jaanuarist 2020 detsembrini 2023 üle raha, mis on näha tema kontoväljavõttest (dtl-d 36‒55, 176‒169). Viimane makse, 30 eurot, on tehtud
  2. detsembril, sellele eelnev, 25 eurot,
  3. novembril. Ka enamus kostja kontoväljavõttel nähtuvaid ülekandeid ei oma haginõude lahendamisel tähtsust, sest need on tehtud enne
  4. novembrit
  5. Hageja ei ole esitanud tagasiulatuva elatise nõuet ega väitnud, et kostja varem ülalpidamiskohustust ei täitnud. Kostja on tõendanud, et on tasunud hageja ema kontole pärast hagi esitamist 30 eurot. Seda saab maksmata elatise summa arvutamisel arvesse võtta.
  6. Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimumsummas, ei ole tema kulusid vaja tõendada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida hageja saadetud kulusid tõendavaid dokumente, mis on osaliselt võõrkeeles ja esitatud alles koos lõpliku seisukohaga (dtl-d 223‒243).
  7. Kostja on esitanud muu hulgas võõrkeelse e-kirja ja sõnumivahetuse ilma tõlketa eesti keelde (dtl-d 197‒200, 216). Dokumentide sisust tulenevalt ei oma need ka asja lahendamisel tähtsust, mistõttu jätab kohus võõrkeelsed tõendid tähelepanuta.
  8. Eelneva pinnalt saab järeldada, et elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud miinimumsummas vastab lapse huvidele, kostja ei ole suutnud esile tuua asjaolusid, mis õigustaks elatise vähendamist.
  9. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et vanem peab lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, leidma sissetuleku, vajadusel müüma endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks.
  10. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi.
  11. Kostja on muu hulgas taotlenud lapsega suhtlemise korra määramist käesolevas menetluses. Kohus on kostjale juba selgitanud, et suhtluskorra määramine tuleb lahendada eraldi menetluses (dtl 207). Kummagi nõude pooled on erinevad ‒ elatisenõudel laps ja lapsest lahus elav vanem, suhtluskorra määramisel mõlemad vanemad. Ka lahendatakse elatisenõue hagimenetluses ja suhtluskorra määramine hagita menetluses, mis tähendab mõnevõrra erinevaid menetlusreegleid. Nõuete koos menetlemine ilmselt ei kiirendaks asja lahendamist, kasvõi seetõttu, et suhtluskorra nõude lahendamisel suunab kohus vanemad reeglina esmalt perelepitusse, mis võib kesta mitu kuud, kuid lapsele elatise maksmises ei ole põhjendatud tekitada sellist pausi. Seetõttu jätab kohus kostja taotluse suhtluskorra määramiseks rahuldamata. Kummalgi vanemal on õigus esitada suhtluskorra kindlaksmääramise avaldus eraldi menetluses.
  12. Samas juhib kohus hageja esindaja tähelepanu sellele, et

§ 143

lg 1 kohaselt on lapsel õigus suhelda isiklikult mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda lapsega. Lapsega koos elav vanem peab toetama lapse suhtlemist lahus elava vanemaga. Elatise maksmist ei ole õige siduda suhtlemise võimaldamisega, vanemal on õigus lapsega suhelda sõltumata sellest, kas ta maksab elatist. 24. Kostja on taotlenud hagejale

§ 15‒20 sisu selgitamist.

Need sätted reguleerivad abielu üldisi õiguslikke tagajärgi abikaasade omavahelistes suhetes ega reguleeri alaealisele lapsele elatise maksmist, mida on kohus kostjale juba ka selgitanud. 4

(5)Menetluskulude jaotus
  1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  2. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
  3. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.