lg 1 p 1 alusel tunnistada lubatavaks Kristjan Riet’i suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22.05.2023.a otsuse nr B 4391-23 täitmine Eesti Vabariigis ning määrata, et Kristjan Riet’i poolt kuulub ärakandmisele vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud, mille kandmise alguseks lugeda Kristjan Riet’i vahi alla võtmise päev, s.o 03.02.2023.a.
S § 199 lg 2 pde 6, 7, 8, 9 järgi ja selle eest on ettenähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine ja kasutada andmine on kvalifitseeritav KarS § 348 alusel ja selle eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Ka on talle kohaldatud Rootsist väljasaatmine peale karistuse kandmise lõppemist ja sissesõidukeeldu 10-ks aastat, ning kõigi eelduste kohaselt saadetakse ta Eesti Vabariiki. Seega ei ole isiku nõusolek vajalik. Täidetud on kohtuotsuse tunnustamise üldtingimused. Asjas ei esine ka
Prokuröri hinnangul Svea Apellatsioonikohtu 22.05.2023.a otsust Kristjan Rieti osas võiks Eesti Vabariigis tunnustada ja selle karistuse täideviimise üle võtta. Kaitsja selgitas, et tema kaitsealune ei ole oma nõusolekut andnud, kuid see on vajalik, kuna käesolevas asjas kohaldub
Isik saadetakse küll Rootsist välja, kuid ei ole teada, millisesse riiki. On võimalik, et isik saadetakse Soome Vabariiki, kuna ta valdab soome keelt. Isikul on Rootsis pere, ta on pikka aega Rootsis elanud. Kokkuvõtlikult oli kaitsja seisukohal, et kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise tingimused ei ole täidetud. Määruse motiivid: Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri ja kaitsja seisukohad ning tutvunud asja materjalidega leiab järgmist: Rootsi Kuningriigi Vangla- ja kriminaalhooldusameti poolt on Eesti Vabariigile edastatud tunnistus, millises taotletakse Eesti Vabariigi kodaniku Kristjan Riet’i suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu kohtuotsuse tunnustamist ja temale mõistetud karistuse täideviimist Eesti Vabariigis. Kristjan Riet mõisteti süüdi Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22.05.2023.a otsusega varguste ja valedokumendi kasutamise eest ning teda karistati vangistusega üks aasta ja üheksa kuud. Samuti kohaldati tema suhtes Rootsist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kohtuotsus jõustus 19.06.2023.a.
lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu täitva riigi õiguse kohaselt, sõltumata süüteokoosseisu tunnustest. Tunnistusest nähtuvat mõisteti Kristjan Riet süüdi rasketes vargustes, vargustes kui ka valedokumendi kasutamises, mis lühidalt seisnes 2
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja mõistetud karistuse täideviimine lubatud vaid juhul, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi seaduste kohaselt. Kristjan Riet’i poolt toimepandud vargused on Eesti Vabariigis kvalifitseeritavad kuriteona KarS § 199 lg 2 p-de 6, 7, 8, 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku kasutamise eesmärgil kui see on toime pandud suures ulatuses, grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning seaduseandja on selle eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kohus märgib, et KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot. Rootsis on isik süüdi tunnistatud süüdistuses, mis hõlmas 2 478 200 SEK-le vastavat kahju, s.o ligikaudselt enam kui 210 000 eurot. Kristjan Riet’i poolt toimepandud valedokumendi kasutamine on Eesti Vabariigis kvalifitseeritav KarS § 348 lg 1 järgi, s.o teadvalt võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimine, kasutamine või kasutada andmine ning seaduseandja on selle eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kristjan Riet’ile mõisteti Rootsi Kuningriigi karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mis ei üle Eesti Vabariigis samade kuritegude eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära, mistõttu ei kuulu temale Rootsi Kuningriigis mõistetud karistus muutmisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole Kristjan Riet enda üle toomisega Eesti Vabariigi kinnipidamisasutusse nõus perekondlikel põhjustel ja samuti põhjusel, et Eestis ei ole võimalik 2/3 vangistuse ärakandmisel ennetähtaegselt vabaneda.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetud isiku nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetud isik on
lg-s 1 nimetatud isik.
lg 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on: 1) Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis või 2) Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kes saadetakse taotlevast riigist välja Eesti Vabariiki süüdimõistva kohtuotsuse või muu pädeva asutuse otsuse alusel. Nimetatud põhimõte on kooskõlas ka Nõukogu raamotsusega 2008/909/JSK (art 4 lg 1, art 6 lg 2). Kaitsja märkis istungil, et Kristjan Riet on küll Eesti Vabariigi kodanik ning ta saadetakse Rootsist välja sissesõidukeeluga 10-ks aastaks, kuid materjalidest ei nähtu, kas ta saadetakse Eesti Vabariiki. Kaitsja hinnangul on võimalik, et isik saadetakse Soome Vabariiki kuivõrd isik valdab soome keelt. Kristjan Riet’il on Rootsis pere, ka on teda Rootsis ravitud, tal puudub Eestis alaline elukoht. Eeltoodust tulenevalt kohaldub kaitsja hinnangul käesoleval juhul
lg 2, mille kohaselt võib Eesti tunnustada ja viia mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetud isik on Eesti Vabariigi kodanik, kelle tegelik alaline elukoht ei ole Eesti 3
50838 kohaselt. Kaitsja märkis, et kuna käesoleval juhul puudub isiku nõusolek, ei ole tunnustamise tingimused täidetud. Prokurör vastuseks kaitsjale märkis, et kuna isik on Eesti Vabariigi kodanik, siis puudub alus arvata, et ta saadetakse mujale, kui riiki, millise kodakondsust ta omab. Kohus kaitsjaga ei nõustu ning märgib järgmist: kohtule edastatud dokumentidest ja Rahvastikuregistrist nähtuvalt on Kristjan Riet Eesti Vabariigi kodanik. Tema suhtes tehtud Rootsi Kuningriigi kohtuotsus on jõustunud ning tema suhtes on kohaldatud Rootsi Kuningriigist väljasaatmist, st. Kristjan Riet saadetakse Rootsi Kuningriigist välja pärast vangistuse ärakandmist ning tal on keelatud Rootsi Kuningriiki siseneda 10 aasta jooksul. Seetõttu ei saa Kristjan Riet karistuse kandmiselt vabanemisel Rootsis jätkata senisel moel oma elu, sh pereelu, ka ei oleks tal võimalik seal peale vangistust resotsialiseeruda, sh asuda tööle või saada elukoht. Puudub igasugune alus arvata, et isik saadetakse mujale (nt Soome Vabariiki), kuna tegemist on Eesti Vabariigi kodanikuga, mistõttu on kaitsja esitatud väide isiku saatmise kohta Soome Vabariiki paljasõnaline. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et täidetud on
Ka peab kohus vajalikuks märkida, et karistuse lõpuni kandmine Rootsis ei aitaks kaasa isiku sotsiaalsele rehabilitatsioonile, sest Rootsis ennetähtaegsel vabanemisel või karistuse ärakandmisel kaasneks isikule koheselt vältimatu riigist väljasaatmine ja sissesõidukeeld. Seevastu aitab karistuse kandmise jätkamine Eesti Vabariigi kinnipidamisasutuses kaasa isiku sotsiaalsele rehabiliteerimisele. Eesti vanglates on võimalik läbida erinevaid sotsiaalprogramme, omandada haridust ja kõik need toimingud aitavad Kristjan Riet’il peale vabanemist hõlpsamini ühiskonda sulanduda ja just Eesti Vabariigi ühiskonda, kuna vanglates korraldatud sotsiaalprogrammid on koostatud lähtuvalt Eesti Vabariigi ühiskonda ja elu-olu arvestades. Ka on vanglates määratud igale kinnipeetavale kontaktisik, kes lahendab kinnipeetava probleeme, suunab kinnipeetavad õiguskuulekalt käituma, aitab korraldada kinnipeetavale muud sotsiaalhoolekandelist abi. Seonduvalt Kristjan Riet’i poolt kirjalikult avaldatuga, et ta ei ole üle toomisega nõus põhjusel, et Eestis ei ole võimalik 2/3 karistuse ärakandmisel ennetähtaegselt vabaneda, märgib kohus, et
lg 1 kohaselt karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, kohaldatakse Eesti õigust. Ka Eesti Vabariigis on võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ning antud alused ja tingimused on sätestatud Eesti Vabariigi karistusseadustikus. Kohtule edastatud materjalidest (Rootsi vangla- ja kriminaalhooldusameti otsus) nähtub, et Kristjan Riet’i sõnul on teda Rootsis ravitud, ka on käesoleval ajal tema ravivajadus suur ning puudub garantii, et Eestis ravi toimib. Kohus märgib, et Eesti Vabariigi kinnipidamisasutustes on tagatud igakülgne meditsiiniabi, seega ei pea kartma, et isik jääb ilma vajaliku ravita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine ka kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ja piiravaid asjaolusid
Eeltoodust tulenevalt tuleb
lg 1 p 1 alusel tunnistada Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu 22.05.2023.a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Kristjan Riet’ile mõistetud karistuse täitmise osas, määrates Kristjan Riet’ile ärakantavaks karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, millise alguseks tuleb lugeda tema vahi alla võtmise päev, s.o 03.02.2023.a. Käesolevas menetluses on menetluskuluks määratud kaitsjale Valeriy Gimaev makstud tasu summas 172,80 eurot välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluseks ettevalmistamise ning kohtuistungil osalemise eest.
§-d 180-188 ei näe aga ette korda, kelle kanda jäävad menetluskulud, mis on tekkinud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluses. 4
lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on kaitsja osavõtt välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetlusest kohustuslik, kui otsustatakse isikule mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamist ja isiku üleandmist karistuse kandmiseks, jätab kohus Eesti Vabariigil tekkinud riigi õigusabi kulud 172,80 euro ulatuses riigi kanda. Kohus juhindub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.