lg 1 p 2) 333.54 333.54 xxx OÜ (xxx AS) II (
lg 1 p 2) 1 474.96 1 474.96 xxxc OÜ II (
lg 1 p 2) 498.86 498.86 xxx AS II (
lg 1 p 2) 1 265 1 265 xxx OÜ II (
lg 1 p 2) 355.25 355.25 Kohtutäitur xxx II (
lg 1 p 2) 58.81 58.81 Kohtutäitur xxx II (
lg 1 p 2) 21.52 21.52 xxx OÜ (xxx OÜ) xxx OÜ (loovutatud xxx OÜle) II (
lg 1 p 2) 117.92 117.92 438.87 438.87 II (
lg 1 p 2) Võlgnik on pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist esitanud pangakonto väljavõtted järgnevatel kuupäevadel: 03.07.2017, 30.05.2018, 06.06.2019, 30.04.2020, 03.08.2021, 16.08.2021. 16.08.2021 teavitas võlgnik kohut, et ta ei tööta ning ta on 100% töövõimetu, saab 500 eurot pensionit. Kuna kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus viis aastat 07.04.2021, palus kohus võlausaldajate seisukohta E H kohustustest vabastamise osas. 17.02.2021 esitas xxx osaühing seisukoha, mille kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise perioodil ühtegi senti võlausaldajale kandnud. xxx osaühing palub kohtul jätta võlgnik kohustustest vabastamata
19.02.2021 esitas xxx osaühing seisukoha, mille kohaselt pole võlgnikult nõuete katteks võlausaldajale mingeid makseid laekunud. Võlausaldaja toob välja, et võlgniku kontole võib olla laekunud pidevalt kolmanda isiku (S H) töötasu ja sellelt võib olla täidetud kolmanda isiku (V S) võlakohustusi. Võlgniku ja kolmandate isikute sissetulekute ja väljaminekute eristamine üksnes arveldusarve väljavõtte alusel on kohati võimatu. Kui eeldada, et võlgniku kontole on siiski 2 2-15-12203 laekunud üksnes E H töötasu, siis pole võlgnik täitnud talle
Samuti pole sellisel juhul mõistetav kolmandate isikute laenukohustuste täitmise eelistamine pankrotivõlausaldajate ees kohustuste täitmisele. Võlausaldaja Krediidimenetluse Keskus osaühing on seisukohal, et piisava info esitamata jätmisel ja olukorras, kus võlausaldajale pole 5-aastase perioodi jooksul mingeid makseid tehtud, tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. 03.03.2021 esitas seisukoha kohtutäitur xxx. Kohtutäitur toob välja, et kohtule esitatud arvelduskontode väljavõtetest ei nähtu, et kohustustest vabastamise menetluse kestel oleks võlgnik teostanud makseid võlausaldajatele. Arvelduskonto väljavõttest perioodi 25.04.2019-24.04.2020 kohta nähtub, et võlgniku sissetulekuteks on töötasu ja töövõimetoetus, mille arvelt olnuks võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid võlausaldajate nõuete rahuldamise asemel tasub võlgnik kolmandate isikute kohustusi. Seega võttes arvesse, et kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tasumisi teostatud ning võlgnik tasub igakuiselt enda sissetuleku arvelt kolmandate isikute kohustusi, on võlgnik rikkunud
173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades
lg-s 1 sätestatuga, on kohtutäitur seisukohal, et käesoleval ajal ei ole põhjendatud E H kohustustest vabastamine. 04.03.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx osaühing. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi võlausaldaja eest. Võlgnik ei ole pingutanud piisavalt, et täita oma kohustusi. Võlausaldaja palub kohtul pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlgniku mitte vabastada. 05.03.2021 esitas seisukoha võlausaldaja xxx osaühing. Võlausaldaja toob välja, et 03.07.2017, 30.05.2018, 06.06.2019 ja 30.04.2020 esitas võlgnik kohtule pangakonto neli väljavõtet. Perioodil 07.04.2016- 07.04.2017 sai võlgnik keskmist sissetulekut (töötasu, pension, töövõimetushüvitis, pensionilisa toetus ja tulumaksu tagastus) summas 846.44 eurot kuus, perioodil 01.04.201701.04.2018 876.99 eurot kuus, perioodil 06.06.2018-06.06.2019 791.32 eurot kuus ja perioodil 25.04.2019-24.04.2020 9189.6 eurot kuus. Alates 07.04.2016 kuni 24.04.2020 oli võlgnikul võimalik tasuda võlausaldajatele 10301.13 eurot. xxx osaühing ei ole ühtegi makset võlgnikult saanud. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes
lg 2 p 2 palub võlausaldaja keelduda E H kohustustest vabastamast ja lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. 10.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas E H, et tal on kuni
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
lg 5 1 kohaselt menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 07.04.
lg 11 kohaselt peab kohus hindama, kas võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgnik on 22.04.2015 tasunud xxx osaühingule 97.85 eurot. Võlgnikul on tasutud kohtutäiturite xxx ja xxx nõuded. Võlgnik on tasunud ka xxx osaühingu (loovutatud xxx osaühingule) nõude katteks 272,23 eurot. Lisaks on võlgnik tasunud xxx osaühingule 545 eurot nõude eest, mis ei ole kajastatud kohustusest vabastamise menetluses.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et E H ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on tuvastatud vähenenud töövõime kuni 2024 aastani. 10.11.2021 toimunud kohtuistungil selgitas E H, et ta ei tööta, ta on invaliidsusel juba 5 aastat. Mõne aja jooksul töötas koristajana, kui võis töötada. 18.05.2023 esitas võlgnik aruande, mille kohaselt töötab ta alates 01.08.2022 koristajana kaupluses xxx. Töötasu on 1100 eurot kuus. Lisaks saab võlgnik invaliidsuspensioni 500 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks varjanud vara.
lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.
lg 3 järgi loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. 5 2-15-12203 Võlgnikul on õigus jätta
lg 5 alusel usaldusisikule üle andmata tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 4 järgi peab usaldusisik sama paragrahvi kolmandas lõikes nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25%, kui kohus ei ole määranud teisiti. Võlgniku sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet, on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg-s 1. Arestida ei saa sissetulekut või selle osa, mis ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa TMS § 132 lg 2 alusel iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnik töötasust jätta endale selle osa, millele seadusest (nt TMS § 132 lg 1-2) tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (
lg 5) või osa, mis vastab
lg-s 4 sätestatud määrale (25%), kui see on suurem
lg-s 5 sätestatud tulu mittearestitavast osast (vt Riigikohtu 11.01.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 13.2). Võlgniku sissetulekuteks on töötasu ja töövõimetoetus. 10.11.2021 kohtuistungil esitas võlgnik oma töövõime kaardi, mille kohaselt on ta töövõimetu kuni
Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevad kohustused. Võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud oma kohustusi. Hoolimata võlgniku tervislikust seisundist on ta leidnud endale tulutoova töö ning asunud võlgnevusi igakuiselt tasuma. Võlgnik on käesolevalt saavutanud kokkulepped xxx osaühingu ja xxx aktsiaseltsiga ning on 07.06.2023 istungil lubanud võlausaldajatele maksta ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Antud asjas puuduvad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et E H tuleb
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 6 2-15-12203
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud E H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka E H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab E H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb E H vabastada usaldusisiku kohustustest tema kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.