Obsah (6)

§ 1573§ 424§ 64§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2024, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-6731 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver K

§ 1573

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Prokurör Süüdistatav Mart Karjus isikukood: 38907146510; elukoht: XXX; XXX; XXX, XXX; emakeel: XXX; XXX kodanik varem kriminaalkorras karistamata tõkendit pole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene (määratud kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Mart Karjus

§ 1573lg 1 järgi ning mõista karistuseks 7 kuud vangistust.

2. Tunnistada süüdi Mart Karjus

§ 424lg 1 järgi ning mõista karistuseks 5 kuud vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel mõista Mart Karjuse liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

4.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Mart Karjus ei pane 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Mart Karjus peab: 4.

1. elama aadressil XXX; 4.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Mart Karjust läbima käitumiskontrolli ajal liiklusohutusalane sotsiaalprogramm. 6.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Mart Karjust pöörduma katseajal kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbima alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab Mart Karjus kriminaalhooldajale. Vaimse tervise õe vastuvõtt alkoholitarvitamise ravi teenuse raames on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. 7.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 31.

jaanuarist 2024, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Mart Karjuselt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobeseisundi uuringu kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 21,96 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 709,31 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta riigi kanda sundraha 686,25 euro ulatuses. Alates
3. jaanuarist 2024 on Eesti Vabariigis kehtestatud miinimumpalga suuruseks 820 eurot. Tekkinud vahe 142,50 eurot on lisatud kokkuleppe järgi riigi kanda jäetud sundraha summale.
4. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Mart Karjusel tasuda menetluskulud kokku 709,31 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb tasuda 59,11 eurot ja viimasel
5. kuul tuleb tasuda 59,10 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber
6. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Mart Karjust süüdistatakse

§ 1573

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

§ 1573lg 1 järgi süüdistatakse M.

Karjust selles, et tema alates 08.10.2023 kuni 26.10.2023 otsis korduvalt ja järjepidevalt häirival viisil kontakti T. R.. Nimelt tegi ta nii öisel kui ka päevasel ajal soovimatuid telefonikõnesid varjatud telefoninumbri alt, kuigi kannatanu on korduvalt keelanud talle helistamise ja blokeerinud tema telefoninumbri. Ta tegi varjatud numbrilt telefonikõnesid korduvalt: 08.10.2023 tegi ta viisteist kõnet, 15.10.2023 üheksa kõnet, 21.10.2023 kolm kõnet, 23.10.2023 üheksa kõnet, 24.10.2023 kakskümmend kõnet, 25.10.2023 kümme kõnet ja 26.10.2023 seitse kõnet. Ta helistas varjatud numbrilt, sest varjatud numbrilt tulevad kõned läbi. Sellise pikaajalise ja järjepideva soovimatu tegevusega sekkus M. Karjus korduvalt teise isiku tahte vastaselt ja häirivalt tema eraellu. Seega pani M. Karjus toime

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise.

§ 424lg 1 järgi süüdistatakse M.

Karjust selles, et tema 01.10.2023 kella 16.35 ajal juhtis Võru maakonnas Antsla vallas XXX vahetus läheduses mootorsõidukit mopeedi CPI Oliver City registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,88 milligrammi alkoholi. Oma teoga rikkus M. Karjus liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M. Karjus toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Mart Karjus ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene sõlmisid kokkuleppe järgnevas. M. Karjus tuleb süüdi tunnistada

§ 1573lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 7-kuulise vangistusega.

M. Karjus tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 5kuulise vangistusega.

§ 64lg 1 alusel tuleb osaliselt suurendada raskemat karistust ning mõista M.

Karjuse liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.

Karjus ei pane 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust läbida liiklusohutusalane sotsiaalprogramm.

Samuti juhul, kui M. Karjus täidab talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust pöörduda kriminaalhooldaja määratud ajal vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ja läbida alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt. Mõista M. Karjuselt välja joobeseisundi uuringu kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja sundraha 543,75 euro ulatuses. Jätta riigi kanda sundraha 543,75 euro ulatuses. Võimaldada M. Karjusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil märkis prokurör, et alates

1. a algusest on sundraha 1230 eurot, millest palus jätta riigi kanda 686,25 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Ka kannatanu on kokkuleppemenetlusega nõustunud (tl 11). M. Karjus tuleb süüdi tunnistada

§ 1573lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi uuringu kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 21,96 eurot ja sundraha 1230 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 686,25 euro ulatuses, sest M. Karjus XXX ja XXX. M. Karjuselt tuleb välja mõista joobeseisundi uuringu kulu 14 eurot, määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 129,60 eurot, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 21,96 eurot ja sundraha 543,75 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 709,31 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada M. Karjusel tasuda menetluskulud kogusummas 709,31 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt)