← Eesti

3-22-2318/18

KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2318 Haldusasi X. X. kaebus Eesti Töötukassa 04.

) ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (

§ 5lg 1).

Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

47. Isikul tuvastatakse osaline töövõime, kui tema töötamine on § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (

§ 5lg 3 p 2).

Isikul tuvastatakse puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline § 5 lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (

§ 5lg 3 p 3).

  1. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.
  2. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (

§ 7lg 1).

Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest,

§ 7

lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

  1. Ekspertarst annab arvamuse taotluse ja TIS-i kantud viimase viie aasta terviseandmete põhjal (vt sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2).
  2. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-
  3. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
  4. Kaebaja ise märkis piirangud kõigis valdkondades peale suhtlemise. 8

(12)
  1. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).
  2. Töövõime hindamise menetluses koostas 08.07.2022 kuupäevaga eksperthinnangu ekspertarst dr Ivar Vipp (lisatud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele). Ekspertarst hindas kaebajal valdkondade võtmetegevusi järgmiselt: 1) Liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu ringiliikumine – 0, seismine ja istumine – 2, liikumisega seotud muud probleemid –
  3. 2) Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – 0, asjade liigutamine – 1, käteosavus – 2, käelise tegevusega seotud muud piirangud –
  4. Teistes valdkondades ekspertarst piiranguid ei tuvastanud.
  5. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 6, võttes arvesse, et võtmetegevuste raskusastmeid arvväärtustega 0 ja 1 ei liideta (määrus nr 39 § 6 lg 6).
  6. Ekspertarst sai kaaluda osalise ja puuduva töövõime tuvastamise vahel, sest võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 4 või rohkem. Ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks. Selle alusel tegi Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsuse, et kaebajal on osaline töövõime. Dr Ivar Vipp jäi samale seisukohale ka vaidemenetluse jaoks koostatud 03.10.2022 kuupäeva kandvas eksperthinnangus (lisatud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele).
  7. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).
  8. Dr Ivar Vipp on kaebaja enda märgitud hinnangud valdavalt madalamaks hinnanud. Samas on dr Ivar Vipp oma eksperthinnangutes võtmetegevustele antud hinnanguid põhjendanud ja kaebaja terviseandmetele viidanud, mille põhjal ta oma hinnangud andis. Dr Ivar Vipp on 03.10.2022 eksperthinnangus võtnud arvesse ka vahepeal lisandunud terviseandmeid (dr Piret Kuura 28.09.2022 epikriis). Eesti Töötukassa on 06.02.2023 vastuse lisana esitanud kaebaja terviseandmete väljavõtte tervise infosüsteemist. Kohus leiab, et ekspertarst ei ole eksperdiarvamuse koostamisel kaebaja terviseandmeid valesti kasutanud (nt midagi olulist tähelepanuta jätnud, andmetele valesti viidanud). Kui kaebaja on töövõime hindamise taotluses välja toonud terviseprobleemid, mille kohta puuduvad objektiivsed terviseandmed (nt pearinglus, soole- ja põiehäired, oksendamine, vaimse seisundi häirumine), siis ei saa ekspertarstile ette heita nendega arvestamata jätmist võtmetegevuste hindamisel. Isiku enda hinnanguga tuleb töövõime hindamisel arvestada, kuid hinnang peab olema objektiivsete terviseandmetega seostatav, et seda saaks tõendatuks lugeda.
  9. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud ka seda, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud 9
(12)piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).
  1. Praegusel juhul on täiendav põhjendamiskohustus täidetud Eesti Töötukassa 06.02.2023 vastusele lisatud töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk kirjaliku seisukohaga (allkirjastatud 31.01.2023). Dr Ita Kukk on kokkuvõtlikult selgitanud, et ortopeedilise ravi järgselt (põlveliigeste operatsioonid parem põlv 2017 ja vasak 2020) on kaebajal veidi lonkav kõnd, vajadusel kasutab kõnnikeppi. Säärelihaste kiire väsimise tõttu ei jõua väga pikalt istuda ega seista, ei saa põlvitada ega kükitada. Ortopeed soovitab lihaste tugevdamist ja valuravi. Kaebaja kaebab ebamäärast valu liigestes, kuid retseptialusel valuravi ei vaja. Vasaku käe
  2. sõrme kontraktuuri näol oli kaebajal tegemist kerge piiranguga asjade tõstmisel ja käsitlemisel ning tegevuste juures, mis nõudsid sõrmede koostööd. Tänaseks on operatsiooniga kontraktuur ravitud, edasised kaebused ja sissekanded terviseprobleemi kohta puuduvad. Suhkurtõbi on tänapäevaste parimate võimalustega ohjatud, kehakaal näitab vastavalt ravi eesmärgile languse tendentsi, veresuhkur on keskmiselt hea tulemusega. Kaebajale on määratud ravi, mis on positiivse dünaamikaga ja jäetud jälgimisele. Alust osalise töövõime hindamiseks puuduvaks ei ole. Kaebaja ei saa teostada rasket füüsilist tööd, kuid mõõdukas füüsiline ja vaimne koormus vajadusel valuravi ja regulaarse taastusraviga osalise või täisajaga on sobiv. Kaebaja töötab alates juunist 2021 täistööajaga.
  3. Kohtul puudub alus kahelda kahe erineva ekspertarsti seisukohas, et kaebaja töövõime on osaline. Kuna eksperdiarvamus antakse arstiõppe läbinud isiku poolt, ei saa kohus ilma vastavate eriteadmisteta eksperdiarvamuse sisulist õigsust kahtluse alla seada. Ka kohtupraktikas on leitud, et halduskohus ei saa asuda eksperdi asemel ise hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebakohase hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2022 otsus nr 3-21-787, p 14). Kohtu hinnangul selliseid asjaolusid praegusel juhul ei esine ja ka kaebaja pole esitanud ühtegi konkreetset väidet, mis annaks alust kahtlustada selliste asjaolude esinemist.
  4. Parkimiskaart on hüve, mis kaasneb SKA poolt tehtava puude raskusastme tuvastamise otsusega. Töövõime hindamise otsus ei saa isikule tekitada parkimiskaardi kasutamise õigust ega seda ära võtta.
  5. Kokkuvõttes ei ole kohtul kaebaja vastuväiteid ja kõiki tõendeid koos hinnates tekkinud veendumust, et kaebaja töövõime hindamine taotlus lahendati õigusvastaselt ja taotlus vajab uut läbivaatamist.
  6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 04.08.2022 otsus nr TVH/22/030753 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka 08.08.2022 otsuse nr TVT/22/039618 tühistamiseks. Töövõimetoetus on õiguspäraselt määratud osalisele töövõimele vastavas määras. Kuna 05.10.2022 vaideotsuse nr VO/22/2200 esemeks olnud Eesti Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Kuna kohus ei tühista Eesti Töötukassa haldusakte, puudub alus Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Sotsiaalkindlustusameti otsus 10
(12)
  1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2³ lg 7 näeb ette, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
  2. Ükski diagnoos ei tingi iseenesest puude raskusastme tuvastamist, sest puue ei ole haigus, vaid terviseseisundist põhjustatud takistus ühiskonnaelus osalemiseks teiste inimestega võrdsetel alustel (PISTS § 2 lg 1).
  3. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 4 lg 5 kohaselt annab tööealise inimese puhul ekspertiisi teostav arst arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ja takistusteta ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud.
  4. Määruse nr 18 § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Määruse nr 18 § 6 lg 3 sätestab, et puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (v.a määruse nr 18 § 4 lg 5 punktis 3 nimetatud valdkond ehk suhtlemine, kus kaebajal piiranguid ei tuvastatud).
  5. Vähemalt keskmine puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 kohaselt sama määruse § 4 lg 5 punktides 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel siis, kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse § 4 lg 5 punktis 3 nimetatud valdkonnas on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,
  6. Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsusega tuvastati piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Mõlema valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine pidi olema vähemalt 2, et SKA oleks saanud tuvastada puude raskusastme.
  7. Nagu SKA on oma 02.02.2023 vastuses selgitanud, siis tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,33, mis on alla arvväärtuse
  8. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,00, mis on alla arvväärtuse
  9. Seega puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks käelise tegevuse valdkonnas. Muudes valdkondades ekspertarsti piiranguid ei tuvastanud. Nagu kohus eelnevalt märkis, puudub kohtul alus kahelda töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse sisulises õigsuses. Kuna ühegi valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute aritmeetiline keskmine pole vähemalt keskmise puude tuvastamiseks piisavalt kõrge, ei saa SKA-le ette heita puude raskusastme tuvastamata jätmist.
  10. Kohus märgib, et SKA 05.08.2022 otsuse põhjendustest ei selgu, millise metoodika alusel Töötukassa töövõime hindamise otsust puude raskusastme tuvastamisel arvesse võeti 11
(12)(millised piirangud kaebajal töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse põhjal on, millisteks aritmeetilisteks keskmisteks need puude raskusastme tuvastamisel arvestati ja miks nendest aritmeetilistest keskmistest ei piisanud vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks). Vastustaja on viidanud küll otsuse õiguslikele alustele, kuid see ei võimalda haldusakti adressaadil mõista, miks tema juhtumi puhul langetati just selline otsus. Detailsemad põhjendused puude raskusastme tuvastamata jätmise kohta esitas vastustaja alles kohtumenetluses. Samas ei too SKA otsuse põhjendamispuudus praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kuna puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei laiene sellele kohtupraktikas esitatud piirangud haldusaktide tagantjärele põhjendamiseks ning halduskohtul ei ole alust SKA otsust tühistada, kui vastustaja on hiljemalt kohtumenetluse käigus toonud välja põhjendused, millest nähtuvalt on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2020 otsus nr 3-19-2182, p 11). Seega saab kohus arvestada SKA poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega.
  1. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et SKA otsus puude raskusastme mittetuvastamise kohta oli õiguspärane. Puude raskusastme mittetuvastamise tõttu puudus alus ka puudega tööealise inimese toetuse määramiseks. Puude raskusastet ei saa tuvastada üksnes põhjusel, et see võimaldaks isikul saada puudega tööealise inimese toetust või muid õigusaktides ettenähtud soodustusi, näiteks parkimiskaardi kasutamise õigus. Kuna SKA 05.08.2022 otsus nr P26O-2022-55772 on õiguspärane ega kuulu tühistamisele, puudub alus SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi. Kokkuvõte
  2. Kaebus jääb rahuldamata.
  3. Kohus selgitab, et kuna kaebajal ei ole SKA kehtiva otsusega tuvastatud puude raskusastet, saab ta taotleda kohalikult omavalitsuselt ajutist parkimiskaarti kuni 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks pere- või eriarsti tõendi alusel.
  4. Kohus selgitab ka seda, et kui kaebaja terviseseisundis on pärast vaidlustatud otsuste tegemist muutusi toimunud, võib ta taotleda uut töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist.
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
  6. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalikõigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.