← Eesti

1-12-6241/5

Obsah (14)§ 199§ 202§ 263§ 87§ 121§ 1572j§ 64§ 74§ 75§ 68§ 73§ 78§ 157§ 1572

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-6241 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer

§ 199lg 2 p-de 7,8, 9; § 1572, § 121, § 202 lg 1 järgi; E.

K. (K.) süüdistus

§ 199

lg 2 p-de 7,8,9 järgi; MAIA KINSIGO süüdistus

§ 202

lg 1 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav V. V. Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX, XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 9 korral Tõkend: vahi all alates 22.01.2012.a. Seaduslik esindaja Kaitsja Süüdistatav S. V. riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi E. K. Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: XXX Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutus: XXX, XXX Karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1 korral: 1) 30.08.2010.a. Tartu Maakohtu poolt vabastatud

§ 263

p 1 kuriteo karistusest

§ 87alusel ja allutatud 1 a käitumiskontrollile; 2) 25.03.2011.a.

Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 1 - § 25 lg 1, 2 alusel vangistusega 1 kuu; väärteokorras karistatud 7 korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.05.2011.a. Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Maia Kinsigo Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: 47003292788 Kodakondsus: XXX Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht või õppeasutusXXX, XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud 3 korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 18.04.2012.a. Riigi poolt määratud korras advokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V. V.

§ 199lg 2 p-de 7,8, 9 järgi ja karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V. V.

§ 121järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada V. V.

§ 1572järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

Süüdi tunnistada V. V.

§ 202

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista V.

V. liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus V.

V. suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 9 (üheksa) kuud ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V. V. ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 68

lg 1 alusel lugeda osaliselt ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o reaalselt kohesele ärakandmisele kuuluva 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse kandmise tähtaega alates

  1. jaanuarist 2012.a, s.o alates V. V. kahtlustatavana kinnipidamisest kuni
  2. juulini 2012.a (kaasa arvatud). Süüdi tunnistada E. K.

§ 199

lg 2 p-de 7,8, 9 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui E. K. ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas- XXX;
  2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata E. K. katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Süüdi tunnistada MAIA KINSIGO

§ 202

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus Maia Kinsigo suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkendid V. V. suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine – jätta kuni

  1. juulini 2012.a. , so kuni 6 kuu pikkuse ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni, muutmata ja tühistada nimetatud kuupäeval. Alates vahistamise tühistamisest , so
  2. juulist 2012.a. kohaldada V. V. suhtes tõkendit - elukohast lahkumise keeld. E. K. ja Maia Kinsigo suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid:
  3. Rahuldada L. L. (L. ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel V. V. ja E. K. ( M. O. on summa välja mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
  4. veebruari 2012..a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-14204) solidaarselt L. L. kasuks 100 (ükssada) eurot, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX Nordea pank.
  5. Rahuldada J. E. (E., ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 3 1 p 5 alusel V. V. ja E. K. solidaarselt J. E. kasuks 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot 31 senti, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX SEB Pank.
  6. Rahuldada L. L. (L., ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel V. V. L. L. kasuks 991 (üheksasada üheksakümmend üks) eurot 10 senti, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX Swedbank.
  7. Rahuldada K. K. (K., ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel V. V. K. K. kasuks 316 (kolmsada kuusteist) eurot 93 senti, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX Swedbank.
  8. Rahuldada A. J. (J., ik XXX) tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel E. K. A. K. kasuks 91 (üheksakümmend üks) eurot 73 senti, milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXX Swedbank. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1, 3, § 188 alusel välja mõista V. V. või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt S. V. menetluskuluna:  sundraha 100 (ükssada) eurot;  kaitsjatasu 50 (viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et V. V. ja S. V. on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1, 3, § 188 alusel välja mõista E. K. või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt L. L. menetluskuluna:  sundraha 100 (ükssada) eurot;  kaitsjatasu 50 (viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et E. K. ja L. L. on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1, 3 välja mõista Maia Kinsigolt menetluskuluna:  sundraha 50 (viiskümmend) eurot;  kaitsjatasu 50 (viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et Maia Kinsigol on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 4 Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: V. V. süüdistatakse selles, et tema:
  9. ööl vastu 25.03.2011.a. tungis grupis koos E. K.’i ja M. O.’ga ukse avamise teel sisse Tartu maakonnas Puhja vallas XXX garaaži ja võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. L.’ile kuuluva CO keevitusaparaadi Kemppi koos 10 meetrit Co keevitusvoolikuga koguväärtusega 400 eurot.
  10. ajavahemikus 10.04.2011.a. kuni 12.04.2011.a. tungis grupis koos E. K.’iga ukse avamise teel sisse Tartu maakonnas Puhja vallas Puhjas Reku teel laudahoonesse, mida kasutatakse garaažina ja võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil H. P.’ile kuuluva kummipaadi VEGA-2 koos aerude ja pumbaga koguväärtusega 200 eurot.
  11. isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt, ajavahemikus 02.06.2011.a. kell 22.00 kuni 03.06.2011.a. kell 08.00 võttis Tartus XXX maja eest ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil K. K.’ile kuuluva motorolleri Kingway Zibo väärtusega 706 eurot.
  12. ajavahemikus 06.06.2011.a. kell 21.00 kuni 07.06.2011.a. kell 07.30 grupis koos V. A. ja E. K.’iga võttis Tartus XXX maja juurest parklast ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J. E.’ile kuuluva motorolleri Yamaha Aerox väärtusega 850 eurot, mille pagasiruumis olid kuuskantvõtmete komplekt koguväärtusega 20 eurot, vahetatavate otstega kruvikeeraja väärtusega 1 euro, näpitsad väärtusega 2 eurot, E. E.’i nimele väljaantud järgmised dokumendid: ID kaart, haigekassa liikmekaart, Tartu XXX õpilaspilet, Swedbank’i noortekaart, rolleri juhiload ja automaailma kliendikaart, koguväärtusega 50 eurot.
  13. ajavahemikus 21.05.2011.a. kell 22.00 kuni 22.05.2011.a. kell 00.40 võttis Tartus XXX maja tagant ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. L.’ele kuuluva M. S.’e kasutuses oleva mootorratta Kawasaki ZX-7R registreerimismärgiga XXX väärtusega 2000 eurot. Sellega pani V. V. toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Veel süüdistatakse V. V. selles, et tema 05.03.2011.a kella 00:30 paiku Viljandi maakonnas KolgaJaani vallas XXX asuvas rendimajas kasutas füüsilist vägivalda alaealise R. R. (sünd. XXX) suhtes, mis seisnes selles, et võttis kannatanul vasakust õlast kinni, lükkas vastu seina, lõi põlvega 4-5 korda näkku, kaks korda paremale poole roiete piirkonda ja ühel korral paremale poole nimme piirkonda. Sellise tegevusega tekitas V. V. R. R.’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo põrutuse. Sellega pani V. V. toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, peksmise ja valu põhjustanud muu kehalise väärkohtlemise. 5 Veel süüdistatakse V. V.’t selles, et tema V. V.’e nõusolekuta kasutas V. V.’e isikuandmeid, s.o. V. V.’e ees-ja perekonnanime, sünniaega ja elukohta, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast (V. V.’st) teadvalt ebaõige ettekujutus, et varjata enda osalemist kuriteo toimepanemises sellega, et 07.06.2011.a. kella 06.00 ajal Tartus Riia 179a asuvas Tartu Arestimajas esines V. V., ütles teenistusülesandeid täitnud ja tema isikuandmeid kontrollinud Lõuna Prefektuuri kriminaalbüroo Tartu kriminaaltalituse komissar Jüri Nõmm’ele teise isiku s.o. V. V. isikuandmed ning allkirjastas V. V.’ena isikusamasuse tuvastamise akti ja kirjutas V. V. esinedes ja V. V.’e andmeid kasutades omakäelise seletuse selle kohta, kuidas V. V. varastas koos E. K. ja V. A. Tartu linnast rolleri, eesmärgiga varjata enda (V. V.) poolt toime pandud kuritegu ning XXX saatmist ja tekitas sellega kahju V. V.’e seadusega kaitstud huvidele. Sellega pani V. V. toime

§ 157

² järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise. Veel süüdistatakse V. V.’t selles, et tema 2010.a. kevadel omandas Tartu maakonnas Puhjas eeluurimisel tuvastamata isikult ja hoidis enda valduses A. T.’ile kuuluvat trikijalgrattast BMX GT väärtusega 191.73 eurot (3000 krooni), mis oli eelnevalt ööl vastu 05.09.2009.a. varastatud Tartu maakonnast Ülenurme vallast XXX maja hoovist, saades aru, et tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga ning turustas selle jalgratta 2010.a. juunis Tartu maakonnas Puhjas 500 krooni eest V. K.’ile. Sellega pani V. V. toime

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise ja turustamise. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 199lg 2 p 7, 8, 9; § 121; § 1572; § 202 lg 1.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline, moraalne ja füüsiline kahju. Tsiviilhagi on esitanud kannatanud: - J. E. summas 352,95 eurot (kuriteo panid toime V. V., V. A. ja E. K.) - L. L. summas 100 eurot (kuriteo panid toime V. V., E. K., M. O.; 03.02.2012.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-14204 mõisteti M.O. välja 100 eurot kannatanu L. L. kasuks); - L. L. summas 991,10 eurot (kuriteo pani toime V. V.); - K. K. summas 316,93 eurot (kuriteo pani toime V. V.). Karistuse liik ja määr:

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V. karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 121ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.

V. karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 1572ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V.

V. karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale V. V. karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista V.

V. liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus V.

V. suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele. Mõistetud karistusest kuulub osaliselt kohesele 6 ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa – 9 kuud ei pöörata tingimisi täitmisele, kui V. V. ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 68

lg 1 alusel lugeda osalise karistuse, s.o reaalse 6 kuulise vangistuse kandmise tähtaega alates 20.01.2012.a, s.o alates V. V. kahtlustatavana kinnipidamisest. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud:

  1. a)Kaitsja advokaat Ahto Sirendi polt osutatud õigusabi teenus summas 390,17 eurot;
  2. b)Toimikust koopia tegemise kulud 25,18 eurot. E. K. süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 1. grupis koos R. S.’i ja süüvõimetu J. Š.’iga (ik. XXX) võttis 02.10.2009.a. ajavahemikus kell 19.00 kuni kell 21.00 Tartu maakonnas Puhja vallas XXX korterist 6 ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil A. J.’ile kuuluva sularaha väärtusega 191.73 eurot (3000 krooni), rahalise väärtuseta välgumihkli ja suitsupaki. 2. ööl vastu 25.03.2011.a. tungis grupis koos V. V.’e ja M. O.’ga ukse avamise teel sisse Tartu maakonnas Puhja vallas XXX garaaži ja võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil L. L.’ile kuuluva CO keevitusaparaadi Kemppi koos 10 meetrit Co keevitusvoolikuga koguväärtusega 400 eurot. 3. ajavahemikus 10.04.2011.a. kuni 12.04.2011.a. tungis grupis koos V. V.’ega ukse avamise teel sisse Tartu maakonnas Puhja vallas XXX laudahoonesse, mida kasutatakse garaažina ja võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil H. P.’ile kuuluva kummipaadi VEGA-2 koos aerude ja pumbaga koguväärtusega 200 eurot. 4. isikuna, kes on vargusi toime pannud süstemaatiliselt, ajavahemikus 06.06.2011.a. kell 21.00 kuni 07.06.2011.a. kell 07.30 grupis koos V. A. ja V. V.’ega võttis Tartus XXX maja juurest parklast ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil J. E.’ile kuuluva motorolleri Yamaha Aerox väärtusega 850 eurot, mille pagasiruumis olid kuuskantvõtmete komplekt koguväärtusega 20 eurot, vahetatavate otstega kruvikeeraja väärtusega 1 euro, näpitsad väärtusega 2 eurot, E. E.’i nimele väljaantud järgmised dokumendid: ID kaart, haigekassa liikmekaart, XXX õpilaspilet, Swedbank’i noortekaart, rolleri juhiload ja automaailma kliendikaart, koguväärtusega 50 eurot. Sellega pani E. K. toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selles ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. 7 Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 199lg 2 p 7, 8, 9.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline ja moraalne kahju. Tsiviilhagi nõuded on esitanud kannatanud: - A. J. summas 191,73 eurot (kuriteo panid toime E. K. ja R. S.); - L. L. summas 100 eurot (kuriteo panid toime V. V., E. K., M. O.; 03.02.2012.a. Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-14204 mõisteti M.O. välja 100 eurot kannatanu L. L. kasuks); - J. E. summas 352,97 eurot (kuriteo panid toime V. V., V. A. ja E. K.). Karistuse liik ja määr:

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E. K. karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 74

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas

§-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt

§ 75

lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud:

  1. a)advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi teenus 268,55 eurot summas.
  2. b)toimikust koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Maia Kinsigot süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 03.06.2011.a. kuni 07.06.2011.a. omandas Tartu maakonnas V. V.’elt K. K.’ile kuuluva motorolleri Kingway Zibo väärtusega 706 eurot, mis oli eelnevalt ajavahemikus 02.06.2011.a. kell 22.00 kuni 03.06.2011.a. kell 08.00 varastatud Tartus XXX maja eest. M.Kinsigo sai aru, et tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga ning hoidis seda motorollerit enda valduses oma ehitusjärgus majas Tartu maakonnas XXX kuni 07.06.2011.a, s.o kuni politsei motorolleri ära võttis. Sellega pani Maia Kinsigo toime

§ 202

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, see on süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise. Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 202lg 1.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: moraalne kahju. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr:

§ 202

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Maia Kinsigole karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8 Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud:

  1. a)advokaadi tasu 76,80 eurot;
  2. b)toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatavad on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdistatavad süüdi tunnistada vastavalt kokkulepetes kajastatule ja mõista neile kokkulepitud karistus. III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 137 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Solidaarvõlgnike suhte võlausaldajaga (kriminaalmenetluses kannatanuga) määratleb VÕS § 65 lg 1 - kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad tsiviilhagid rahuldamisele. Kohtuistungil ilmnes, et A. J. tsiviilhagi on vähenenud 100 euro võrra ja hagiks on 91, 73 eurot ning J. E. tsiviilhagi on vähenenud 235, 31 eurole. Süüdistatavad võtsid kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskulu osaliselt ja jätta KrMS § 180 lg 3 alusel suurem osa menetluskuludest riigi kanda. Kohus on seisukohal, et nii süüdistatavate endi kui ka nende seaduslike esindajate varaline olukord ei võimalda menetluskulu tervikuna välja mõista. Samuti peab kohus vajalikuks menetluskulu vähendada resotsialiseerumise väljavaateid silmas pidades. 9 Rutt Teeveer Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.