RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-22-2197 28. ve

) § 4 lg 1). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. RKAS palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määrus täies ulatuses menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning jätta jõusse halduskohtu määrus. RKAS põhjendab oma seisukohti järgmiselt. 8.
2. Tallinna Ringkonnakohus on määruse tegemisel tõlgendanud vääralt

§ 4

lg-t 1 ja jätnud kohaldamata

§ 17lg 1.

Vaidlus ei ole tekkinud avalik-õiguslikus suhtes, kuna RKAS on eraõiguslik juriidiline isik ning ei täitnud talle kuuluva kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise korraldamisel avalikku ülesannet. RKAS ei tegelenud riigile riigivaraseaduse (RVS) § 92 lg 2 mõistes kinnisvarateenuse osutamisega, vaid võlaõigusseaduse § 10 mõistes enampakkumise korraldamisega eraõiguslikus suhtes. Rahandusministeeriumi

1. juulil 2023 Tallinna Ringkonnakohtule saadetud vastuse järgi ei täida RKAS oma tegevuses selliseid riigi suuniseid või ülesandeid, mis oleks määratletavad kui avalik ülesanne. Vaidlus tuleb lahendada maakohtus. Seda kinnitab kaebaja viide analoogsele vaidlusele, milles enampakkumise korraldajaks oli riigi osalusega äriühing ja mida lahendas Riigikohtu tsiviilkolleegium (tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-20-2851/30). 8.
2. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et Riigikohtu varem antud suunised avaliku ressursi eraõiguslikele isikutele kasutusse andmise kohta puudutavad üksnes avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ja et puudub Riigikohtu praktika, mis seaks samasugused piirangud ning kohtupädevuse eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva vara võõrandamisele. Ei ole alust lugeda riigilt RKAS-ile võõrandatud vara edaspidi avalikuks ressursiks. 2

§ 234, § 230 lg 1 ja lg 5 p 4).

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebus tuleb lahendada halduskohtus või maakohtus.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. 12. Vaidluse lahendamiseks on vaja tuvastada, kas vaidlus on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes (

§ 4lg 1).

Õigussuhte avalik-õiguslikuks kvalifitseerimine eeldab esmalt vältimatult, et üks selle pooltest oleks avaliku võimu kandja (halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23). Avaliku võimu kandjaks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraisik, kellele on üle antud avaliku ülesande täitmine. Pooled ei vaidle selle üle, et RKAS on eraõiguslik juriidiline isik ja et kinnistu oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal tema omandis. 12.
3. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu põhjendustega. Riigile kuuluvale äriühingule ei kohaldu endale kuuluva vara müügil eriregulatsiooni. 12.
4. Olukorras, kus RKAS müüb avalikul enampakkumisel enda eraomandis olevat kinnisasja ning tema ainsaks eesmärgiks on saada kinnisasja eest parim võimalik pakkumine, on tegemist puhtalt eraõigusliku tehinguga. RKAS ei täitnud kinnisasja müügil ühtegi avalikku ülesannet. Järelikult on vaidlustatud otsus tehtud eraõigussuhtes ning sellest tulenev vaidlus vaadatakse TsMS § 1 kohaselt läbi maakohtus.
5. Kolleegium nendib, et RKAS võib täita avalikku ülesannet muude tegevuste raames, kuid need ei mõjuta hinnangut õigussuhtele, millest kasvas välja praegune vaidlus. 13.
6. Riigikohtu praktika kohaselt on avaliku ülesande täitmisega tegu siis, kui pädev asutus on pannud isikule õigusaktiga kohustuse või isik on lepinguga võtnud kohustuse osutada avalikes huvides teenust avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (halduskolleegiumi
7. veebruari
8. a määrus asjas nr 3-3-1-49-12, p 23, halduskolleegiumi
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 12). Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (erikogu
11. veebruari
12. a määrus asjas nr 3-3-4-1-10, p 5). Ringkonnakohtu päringule vastuseks on Rahandusministeerium praeguses asjas kinnitanud, et kehtiva omaniku ootuste dokumendi järgi ei ole RKAS-ile antud selliseid ülesandeid, mis oleks määratletavad kui avalikud ülesanded. 13.
13. RKAS ei tegelenud vaidlusaluse tehingu tegemisel riigile RVS § 92 lg 2 mõistes kinnisvarateenuse osutamisega. Vaidlusalune kinnistu anti RKAS-ile üle Vabariigi Valitsuse
14. juuni
15. a korraldusega nr 299 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“. Selle korralduse seletuskirja järgi on Vabariigi Valitsus andnud põhimõttelise nõusoleku Rahandusministeeriumi ettepanekule määrata RKAS riigi kinnisvarateenuse osutajaks, kuid sellest ei järeldu, et vaidlusaluse tehinguga osutati riigile kinnisvarateenust. 3